Pressiteated  

Pressiteade

03.05.2012

Vähemustest kirjutatakse sageli negatiivsetel või kurioossetel asjaoludel

Täna tutvustatakse Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi ja Kommunikatsiooni Instituudi poolt läbi viidud vähemuste meediakajastust uurinud rahvusvahelise meediamonitooringu „Teiste Sõnadega“ tulemusi. Konverents „Vähemuste kujutamine meedias“ toimub Õpetajate Majas, sellele järgneb vähemuste esindajate ja meediaekspertide paneeldiskussioon.

„Uuringust selgus, et ehkki vähemusi kirjeldatakse meedias üldiselt neutraalses toonis,  siis kirjutatakse neist sageli negatiivsetel või kurioossetel puhkudel ning tõstetakse esile  nendega seostatud negatiivseid omadusi,“  ütles  projekti Eesti koordinaator, Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Raivo Vetik.„Kõigest vähem kui kümnendikus vähemustest kirjutatud artiklitest leiab  ka vähemuse esindaja enda kommentaari.Mõnede ka Eestis esindatud vähemusgruppide kohta saame infot peamiselt välismeediast tõlgitud artiklitest.“

Eriti ilmne see tendents moslemite, mustanahaliste ja asiaatide puhul, kus enamus nende kohta avaldatud artiklitest on pärit välismeediast. Eesti päritolu uudiseid on kõige rohkem puuetega inimeste, romade ja venelaste kohta.

Kõige rohkem negatiivseid artikleid kirjutati moslemitest, mustanahalistest ja romadest. Kõige neutraalsemad olid artiklid juutidest. Seksuaalvähemustest kirjutatud artiklite puhul oli kõige suurem polariseerumine- neist kirjutati palju positiivseid artikleid, samuti ka  negatiivseid.

Vähem kui kümnendikus vähemustest kirjutatud artiklitest leiab  ka vähemuse esindaja enda kommentaari. Pigem on vähemuste seisukohad avaldatud refereeringutena välismeediast, mis on stereotüüpe võimendanud.

Meediakajastus vähemuste kaupa

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi ja Kommunikatsiooni Instituudi üliõpilaste poolt läbi viidud meediamonitooringus koguti infot kaheksa Eesti vähemuse kohta: venelaste,romade, juutide, moslemite, mustanahaliste, asiaatide, seksuaalvähemuste ning puuetega inimeste kohta.

Moslemitest kirjutatud artiklid olid enamasti välisuudised, kus põhiliseks teemaks vägivald, rünnakud, julgeolek, harvem kultuur, perekond, toit. Palju oli ka vastandamist kristlastele, ameeriklastele, ilmalikule elule. Ka mustanahaliste puhul on suur hulk kajastusest välisuudistena, teemadeks sport ja krimi.

Puuetegainimesi on meedias kajastatatud ennekõike kui sotsiaalmajanduslikku rühma. Tonaalsust kujundavad haletsev suhtumine, kriitika puuetega inimestega mittearvestavate lahenduste suunal ning positiivsed lood edasipüüdlikest inimestest ningerinevatest tänamis-, autasustamis üritustest.

Seksuaalvähemustest kirjutatud artiklites keskendutakse küllalt palju Eesti kontekstile, tausta loovad tugevalt eri kampaaniad ning samasooliste kooselu reguleeriv seadusandlus. Võrreldes teiste vähemustega on palju arvamusartikleid ja portreelugusid.

Venekeelse vähemuse kohta kirjutatud artiklite monitooringus andsid suuresti tooni neid maininud spordi- ja välisuudised, ehkki võrreldes teiste vähemustega oli absoluutarvudes venekeelse vähemuse teemalist debatti kõige rohkem. Põhiliseks teemaks lõimumine, alateemadeks haridus, keeleoskus, ajalookäsitlus.

Eesti monitooring on osa rahvusvahelisest projektist

Projekti„Teiste Sõnadega“  Eesti meediamonitooringus analüüsiti artikleid, mis olid avaldatud päevalehtedes ja portaalis Delfi möödunud aasta juulist käesoleva aasta märtsi keskpaigani. Eesmärgiks on fikseerida ning analüüsida vähemuste kujutamist kuue EL riigi (Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Eesti ja Rumeenia) massimeedias ning pakkuda välja võimalusi ületamaks vähemustega seotud eelarvamusi.

Väliseksperdid Myria Georgiou Londoni Majanduskoolist ning Prantsuse ajakirjanik ja sõltumatu meediakonsultant Claire Frachon tutvustavad konverentsil teiste Euroopa Liiduriikide samalaadsete uuringute tulemusi.

Konverents lõpeb paneeldiskussiooniga, milles osalevad Hanna Kannelmäe organisatsioonist Eesti Gei Noored, Getter Tiirik Eesti Puuetega Inimeste Kojast, internetiportaali Etnoweb asutaja Natalja Kitam, Jevgenija Garanza ajalehest Den za Dnjom, Tarmu Tammerk Eesti Rahvusringhäälingust ning Priit Hõbemägi Tallinna Ülikooli KommunikatsiooniInstituudist.

Projekti kaasrahastabEuroopa Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraat.

Rohkeminfot konverentsi kohta leiab Tallinna Ülikooli kodulehelt: http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4615&ArtID=12982&action=article

Rahvusvaheliseprojekti „In other Words“ kodulehekülg on kättesaadav aadressil: http://www.inotherwords-project.eu/

 

 

Pressiteate koostas:

Annela Laaneots

Kommunikatsioonijuht

Tallinna Ülikooli KommunikatsiooniInstituut

Tel: 55 79 808

E-post: annela.laaneots@tlu.ee

Tagasi