EE uus bänku

Kevadel tundus, et küsimusi on kordades rohkem kui vastuseid. Kes alustas esmakordselt tööd kodukontoris või kellest sai üleöö oma lapse matemaatika või kehalise kasvatuse õpetaja. Oli neid, kes seisid silmitsi töökoormuse vähenemise või suisa töö kaotamisega. Õhus oli tunda teadmatust, ärevust ja ebakindlust, kuna uutes rollides toimetulekuks puudus vajalik ettevalmistus. Ka meediast iga tund tulevad uudised hoidsid meeli hajevil. Mis saab edasi? Kuidas ja kui kaua elukorraldus selliseks jääb?

Otsustasime ülikooli õppejõudude ja teadlastega nii palju ära teha kui võimalik ja käivitasime sarja „Ekspert eetris“. Eriolukorra ajal sündinud Tallinna Ülikooli õppejõudude ja teadlaste nõuandesari „Ekspert eetris“ jätkub ka edaspidi, seda teemadel, mille tulevased kuulajad saavad ise välja pakkuda.

"See oli parim läbi veebi jutuajamine terve kriisiaja jooksul. Sain esimese 15 minuti jooksul mitu head mõttelõnga."  Karin

Ootame kõiki huvilisi kaasa mõtlema ja arutama! 

Kõik seminarid salvestatakse ja on järelvaadatavad. Materjalid laeme samale veebilehele.
Seminare modereerivad BFMi lektorid Mart Soonik ja Katrin Saks

Kevadhooaja viimane "Ekspert eetris" saade toimus 28. mail. Jätkame sarjaga kord nädalas 2020. aasta sügisel. Uue hooaja esimene saade läks eetrisse kolmapäeval, 9. septembril kell 16

Saada teema, millest soovid saates lähemalt kuulda või küsimus, mida soovid eksperdilt küsida juba täna aadressil: kysimus@tlu.ee.

 

Järgmised saated:

30.  september kell 16
Catlyn Kirna "Valgevene olevik ja tulevik – milline mõju ja kellele?"

Valgevenes toimuvast räägitakse viimasel ajal väga palju. Iga päev toob kaasa uusi arenguid ja sündmuseid. "Ekspert eetris" saatesse tuleb külla Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste suhete lektor Catlyn Kirna, kes on varasemaltki uurinud Ida- Euroopas toimuvat. Räägime, kuidas Valgevene on jõudnud tänasesse päeva, mis toimub ja mis võib edaspidi juhtuda, milline on Venemaa ja Euroopa Liidu roll ning missugune on Valgevenes toimuvate sündmuste laiem mõju. Saatejuht on BFMi lektor Mart Soonik.

Facebooki event

Osalemine

EE


Toimunud saated ja materjalid: 

23.  september kell 16
Arko Olesk "Avalikkus ja teadlased – kas me mõistame teineteist?"

Septembri lõpus peame Tallinna Ülikoolis traditsiooniliselt Teadusnädalat. Kutsume sel puhul saatesse külla meie BFMi teaduskommunikatsiooni lektori Arko Oleski, kellega arutleme teadlaste rolli üle ühiskonnas ja avalikkuses.

Räägime Arkoga, kuidas koroonakriis tõstis teadlased tugevalt avalikkue ette ning kuidas teadlased sellega hakkama saavad ja on saanud. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas eksperdid ja teadlased suudavad Eestis käivitada olulisi ühiskondlikke arutelusid ning rikastada teaduspõhise teabega, kuid avalikkus ei pruugi neid arutelusid alati teaduspõhistena tajuda. Miks see nii on ja kuidas seda saaks muuta?

Sellest ja kõigest muust kuuleb saates lähemalt. Moderaator on BFMi lektor Mart Soonik.

Facebooki sündmus

Kuula podcasti


16.  september kell 16
Eva-Maria Kangro „Vähem kallistusi – kas ka vähem hoolimist?“

Uue hooaja teises saates on meil BFMi stuudios külas muutuste juhtimise nõustaja ja Tallinna Ülikooli psühholoogiadoktor Eva-Maria Kangro, kellega räägime pandeemia valguses inimsuhete muutumisest ehk kas ning kuidas on kriis mõjutanud meie suhteid lähedaste, sõprade ja kolleegidega.
Kui kallistame, kätleme ning veedame vähem aega seltskonnas, kas see kõik muudab ka suhete sisu? Kas eestlased, kes on niigi kinnisemad, muutuvad veel kinnisemaks ning kuidas peaksid uue olukorraga toime tulema inimesed kultuuriruumidest, kus kallistamine ja musitamine on igapäeva lahutamatu osa?
Sellest ja kõigest muust kuuleb saates Eva-Maria Kangrolt lähemalt.

Facebooki sündmus

Kuula podcasti


09.  september kell 16
Kristi Vinter-Nemvalts ja Priit Reiska "Kas kriisist on võimalik õppida?"

September on hariduskuu. Esimeses saates rääkisime, milline on COVID-19 mõju haridusele ehk mis muutub ning võib muutuda tulevikus. Öeldakse, et kriisi ei tohi raisku lasta ning peame praegust olukorda enda jaoks targalt ära kasutama. Kuidas seda teha ning kas kriis võib näiteks lahendada üldhariduskoolide suure murekoha, et koolides on pidevalt õpetajatest puudus? Sellest ja kõigest muust kuuleb saates lähemalt. 

Ekspertidena on eetris Tallinna Ülikooli rektori kohusetäitja Priit Reiska ja Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Saatejuht on Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi lektor Katrin Saks.

Facebooki sündmus

Kuula podcasti

 


28.  mai
Tiit Land "Millist kõrgharidust vajame pärast koroonakriisi?"

Tallinna Ülikooli zoomiseminaril "Ekspert eetris" astub üles Tallinna Ülikooli rektor professor Tiit Land, kes arutleb teiste teemade hulgas ülikoolide, kõrghariduse ning teadlaste rolli üle täna, homme ja tulevikus. 

Milline on kõrghariduse tulevik maailmas, mille homsest päeva on keeruline ette ennustada? Kas teadlased on ühiskonnas piisavalt väärtustatud ja kuidas saaks teadlasi rohkem ühiskonna ellu kaasata? Kas ülikoolid peaksid andma kõigile võimaluse kõrgharidus omandada või tuleks kõrgkoolidel õppekohti vähendada ja tudengeid rohkem valida? Mille üle rektor Tallinna Ülikoolis eelkõige rõõmu ja uhkust tunneb ning mida on Tallinna Tehnikaülikoolil ja ka teistel Eesti ülikoolidelt meilt õppida? Need ja paljud teised küsimused saavad zoomiseminaril vastuse.

Facebooki sündmus

Loe kokkuvõtet

Kuula podcasti

Kajastus väljaandes "Pealinn"

 


26.  mai
Mihkel Kangur ja Avo-Rein Tereping "Kriis – kas meie käitumise muutmiseks piisavalt valus?"

Haigestumise oht tekitab inimestes alati hirmu. Ajaloost teame, et katkuepideemiate puhul püüti haigetest eemale hoiduda. Boccaccio Dekameroni kangelased läksid katku eest pakku ja püüdsid süngel ajal meelt lahutades vaimselt terved püsida. Keskajal pidid pidalitõbised helistama kellukest või tegema häält vastava kõristiga, et inimesed teaksid neist eemale hoida. Praegu pakutakse niisuguse leeprakellukese asendajana vastavat äppi, mis annaks kaaskodanikule teada, et potentsiaalne oht on liiga lähedale tulnud. Kuid sama funktsiooni täidab vastikustunne, mis käivitub kohe, kuid midagi nakkusohtlikku vaatevälja ilmub, nagu näiteks riknenud toit või lihatükil patseerivad kärbsed. Need käitumisviisid moodustavad käitumusliku immuunsüsteemi, mis on nii inimestel kui loomadel evolutsioonis välja arenenud. Epideemiate ajal muutubki inimeste käitumine, isegi poliitilised eelistused.

Tekib küsimus, kas inimesed hakkavad teadvustama selle kriisi tagamaid, milleks on näiteks inimese poolt põhjustatud muutused keskkonnale? Kui me teeme keskkonda vaesemaks, siis jäävad tõenäoliselt alles meile kahjulikud elemendid, nagu viirused, parasiidid jne. Kapseldudes nii üksikisikutena teiste inimeste kui ka isikute ja ühiskonnana muu looduse suhtes, loome vaid kõrgemaid kaitsemüüre, mille hoidmine on järjest kallim.
Kas inimeste käitumise muutmiseks on see kriis piisavalt valus ja kas me saime sellest suhteliselt tagasihoidlikust müksust õpetust? Mis muutub? Kuidas ja kui kauaks? Sellest kõigest räägivad zoomiseminaril Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi eksperimentaalpsühholoogia labori projektijuht Avo-Rein Tereping ja jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.

Facebooki sündmus

Kuula podcasti

Kajastus väljaandes "Pealinn"


21.  mai
Kadri Täht ja Triin Roosalu "Sooline palgalõhe ja kriisiaja kangelased"

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogid Triin Roosalu ja Kadri Täht arutlevad zoomiseminaril soolise palgalõhe teemal. Jutuks tuleb teiste teemade hulgas, kuidas soolist palgalõhet arvutatakse ning kui hästi või halvasti on sellega lood Eestis. Sotsioloogid võtavad fookusesse ka madalapalgalised naistöötajad, kellest paljud on kriisiaja eesliinitöötajad (hooldustöötajad, müüjad ja postitöötajad), keda ühiskond palgaga ei väärtusta. Eesliinil on ka õpetajad, kellele e-kool on pannud üsna suure koormuse ja kes ei kuulu samuti kõrgepalgaliste hulka. Peale soo on oluline ka rahvuse lõige. 

Facebooki sündmus

Loe kokkuvõtet

Kuula podcasti

Kajastus "Pealinnas"


19.  mai
Helen Sooväli-Sepping ja Mari Jüssi "Linnakeskkond ja tervis"

Kui oluline roll on linnakeskkonnal meie tervisele ja heaolule? Miks suured maailma linnad isoleerisid inimesed kodudesse, kui pandeemia sai hoo sisse? Kuidas linnad inimeste füüsilist ja vaimset tervist saavad toetada? Nendel ja teistel teemadel arutlevad zoomiseminaril Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professor, jätkusuutliku arengu prorektor Helen Sooväli-Sepping ja Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna liikuvusekspert Mari Jüssi.

Facebooki sündmus

Kuula podcasti

Loe kokkuvõtet

14.  mai 
Mari-Liis Jakobson ja Tõnis Saarts "Viirusekriisi poliitilised mõjud"

Kuidas mõjutab viirusekriis ja selle järgnev majandussurutis demokraatiat? Kas autoritaarsed režiimid ja populistid tõmbavad pikema kõrre? Kas on oodata Hiina veelgi jõulisemat esiletõusu ning USA pöördumatut langust? Mis saab Euroopa koostööst ja Euroopa Liidust? Kuidas kujundab see kriis ümber Eesti poliitikat ja valitsemist?

Kriisi poliitiliste mõjude üle meil ja mujal arutlevad zoomiseminaril Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika dotsent Tõnis Saarts ning poliitikasotsioloogia dotsent, Yale'i Ülikooli külalisteadur Mari-Liis Jakobson, kes viibib seminaril ajal USAs.

Facebooki sündmus

Loe kokkuvõtet

Kuula podcasti

12.  mai
Marek Tamm ja Tõnu Viik "Elu pärast epideemiat"

Kuigi koroonaviirus ei ole veel päriselt taandunud ja eriolukord Eestis kestab, siis kindlasti on juba käes aeg, et arutada, kuidas jätkata oma eluga pärast epideemia lõppu. Millist mõju võib eriolukorra kogemus avaldada meie edasisele sotsiaalsele käitumisele? Mida õpetas viirusekriis ühiskondlike ja majanduslike muudatuste võimalikkuse kohta? Kas teadusel on edaspidi meie elus suurem roll? Kas viirus andis uue hoo digiteerumisele? Nende ja teiste küsimuste üle arutavad zoomiseminaril Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor Marek Tamm ja filosoofiaprofessor Tõnu Viik.

Facebooki sündmus

Kuula podcasti

Artikkel väljaandes "Pealinn"

7.  mai
Mare Merimaa "Töötajate ja tööandja õigustest kriisi tingimustes"

Pikalt kestnud eriolukorra tõttu on paljud tööandjad pidanud võtma raske otsuse ja oma töötajaid koondanud. Üks osa on pidanud hoopis oma äri uksed sulgema. Kas tööandja võib minu koormust vähendada või mind palgata puhkusele määrata? Kas tööandja võib ühepoolselt minu palka kärpida? Mis juhtub, kui saan koondamisteate? Millised on minu õigused saada töötuskindlustushüvitist? 

Millised on täpsemalt töötaja õigused ja tööandja kohustused töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, töötasu või töökoormuse vähendamisel, sellest räägib zoomiseminaril Tallinna Ülikooli eraõiguse lektor Mare Merimaa. 

Facebooki sündmus

Kuula podcasti

Loe kokkuvõtet


5.  mai
Tiina Tambaum "Vanaema telefoni otsas"

Oma eakate lähedaste toetamine ja hoidmine on koroonakriisi ajal eriti oluline. Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Tiina Tambaum annab zoomiseminaril nõu, kuidas raskel ajal meie vanavanemate sotsiaalset tervist hoida. Üheks mooduseks on pakkuda telefoniseltsi. Erinevad uuringud on näidanud, et see aitab leevendada vanema inimese üksildustunnet, tõsta tema enesekindlust ja sotsiaalset kaasatust.

Tiina Tambaum kirjeldab ühte oma kogemust:

"Aino (80+) on minu sõber, kes elab üksi Tallinna kortermaja 7. korrusel. Leppisime kohe eriolukorra alguses kokku, et teeme kaks telefoniseanssi nädalas. Mõtlen kõne iga kord läbi, et sellest saaks vastastikune põnev vestlus, mis toetaks nii emotsionaalselt kui oleks arendav. Räägime päevakajalistest ja nostalgilistest teemadest, teen ajutervist toetavaid mänge, katsetame isegi võimlemisharjutustega. Iga kõne lõpus saab Aino järgmiseks korraks väikese ülesande, näiteks mulle midagi selgeks õpetada või sõbrannadelt arvamusi küsida ja need mulle edasi jutustada. Meie kõned olid alguses pooletunnised, aga nüüd ei jõua kõike isegi tunniga ära rääkida. Meist on saanud vaimsed ja emotsionaalsed miljonärid."

Telefoniselts on ainult üks viis, kuidas raskel ajal oma eakaid lähedasi toetada. Zoomiseminaridel tuleb juttu ka paljudest teistest võimalustest. 

Facebooki sündmus

Kuula podcasti

Loe kokkuvõtet


30. aprill
Priit Hõbemägi "Ajakirjandusest eriolukorras"

Koroonapandeemia ja eriolukord on pannud väljaannete toimetused tegutsema ebatavalistes tingimustes. Midagi sellist pole varem ajakirjandusega juhtunud. Kuidas ajakirjandus väljakutsega hakkama saab? Sellest räägib zoomiseminaril lähemalt Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi ajakirjanduse lektor, Eesti Ekspressi toimetaja Priit Hõbemägi.

Facebooki sündmus

Kuula podcasti

Loe kokkuvõtet


28. aprill
Kristjan Port „Kuidas kriisivanglas trenni teha?“

Koroonakriis on meid naelutanud kodudesse ja spordiklubides treenimised on asendunud vabas õhus liikumisega või live-treeningutega. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi spordibioloogia professor Kristjan Port annab zoomiseminaril nõu, kuidas olla kriisivanglas füüsiliselt võimalikult aktiivne ja kuidas seda aktiivsust ka hiljem säilitada. Samuti tuleb jutuks, kuidas mõjutab praegune kriis harrastus- ja profisportlasi, kui paljud suurvõistlused on teadmata ajaks edasi lükatud. Juttu tuleb ka mitmetest teistest teemadest.

Loe kokkuvõtet

Kuula podcastina

Facebooki sündmus 


23. aprill 
Kairi Koort ja Toomas Toomsoo "SARS-CoV-2 kui mitme näoga suunamuutja"

Mis on epideemia? Mis on uuele koroonaviirusele iseloomulikud tunnused? Milline haigus on COVID 19? Kuidas minna edasi postpandeemilisel perioodil? Kõigest sellest ja paljust muustki saab kuulda zoomseminaril, mille viivad läbi Tallinna Ülikooli süsteemibioloogia lektor Kairi Koort ja TLÜ külalisprofessor ning ITK neuroloogia osakonna juhataja Toomas Toomsoo.

Loe kokkuvõtet

Facebooki sündmus

Kuula podcasti

21. aprill
Larissa Jõgi ja Gertha Teidla-Kunitsõn "Õppivast ja õpetavast inimesest"

16. aprill
Grete Arro ja Kriste Talving "Mida eriolukorras ei õpi, seda tavaolukorras ei tea"

Õppimine pole kunagi olnud nii moes kui kriisiolukorra ajal, sest iga õpilane ja õpetaja peab õppima iseseisvamalt ning tegutsema paindlikumalt.
Praegusel ajal tulevad eriti teravalt esile õppimisega seotud ebatõhusad praktikad ja väärarusaamad, mida tänane teaduslik teadmine võiks aidata ümber mõtestada.

Grete Arro ja Kriste Talving loodavad seminarist dialoogi ja õppimisega kimpus olevate huviliste küsimusi, et selle abil valukohad läbi arutada.

Loe kokkuvõtet

Kuula seminari podcast'i

Facebooki sündmus

14. aprill
Kristjan Kask "Ärevus ja sellega toimetulek"

Videoseminaril avab Kristjan Kask ärevuse temaatikat ning keskendub strateegiatele, et tulla toime ülemäärase ja häiriva ärevusega.

Kuula seminari podcasti

Loe kokkuvõtet

Loe: "Muretsemise ja ärevusega elamine keset ülemaailmset ebakindlust"

Facebooki sündmus

9. aprill
Õnne Uus, "Kuidas tagada kriisi ajal nii lapse iseseisev töö kui enda heaolu?"

Kohanemine eriolukorras on stressirohke kõikide jaoks.
Tavapärasest erinevas rollis olemiseks vajame me omakorda erinevat suutlikkust. Keeruliste enese juhitud õppeolukordadega toimetulek nõuab paindlikkust kõikidelt osapooltelt.
Kuidas oma tööd ja toimetusi jätkusuutlikult reguleerida on küsimus, mis puudutab nii lapsi, lapsevanemaid kui ka perekondi. Kuidas teha nii, et lastel oleks õpitud, täiskasvanutel töö tehtud ja kodurahu tagatud?

Kuula seminari podcasti

Facebooki sündmus

7. aprill
Aleksander Pulver, "Psühholoogilisest haavatavusest pandeemilistel aegadel"

Kohanemine olukorras, kus tajutav on oht ja tuleviku ebamäärasus, tekitab paratamatult paindeid isiksuses. On terve rida võimeid ja oskusi, mida kriitilistes olukordades  kasutatakse kohanemiseks ohuga ning mida on mõistlik teada. Psühholoogiline haavatavus, toimetulek hirmudega, ebarealistlik optimism ja lootusetus on mõned märksõnad, mille üle tasub arutleda. Enesesse rahu loomine on parim, mida tahaks soovida kõigile, kes kuulevad ja kuulavad.

Kuula seminari podcasti

Loe seminari kokkuvõtet

Facebooki sündmus

 


Zoom on veebiseminaride läbiviimise keskkond, mis võimaldab korraldada seminare ja koosolekuid väga paljude osapoolte vahel. Osalemiseks peab arvutil või nutiseadmel olema töötav kõlar, mikrofon ning soovitavalt ka veebikaamera. Selleks, et saaksid kuulajana zoomiseminaril osaleda, ei pea end kasutajana eraldi registreerima. Seminariga liitumiseks tuleb klõpsata seminari lingil ja lisada enda nimi.