Teadus  

(8.11.10) Üliõpilaste teadustööde üleülikoolilise konkursi võitjad selgunud

29. oktoobril selgusid konkursikomisjoni otsusega Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2009/2010. õppeaasta teadustööde üleülikoolilise konkursi võitjad. Konkursile esitati 55 bakalaureuse-, 39 magistri- ja 5 doktoritööd ning 17 teaduspublikatsiooni.

Leelo Ansaar, teadus- ja arendusosakonna analüütik

 

Konkursi eesmärgiks on väärtustada ja stimuleerida üliõpilaste teadustegevust ning avaldada tunnustust väljapaistvaid teadustulemusi saavutanud üliõpilastele ja nende juhendajatele. Konkursikomisjoni otsusega jagati preemiad kuues teadusvaldkonnas allolevatele üliõpilaste teadustöödele.

 

1. Doktoritööde arvestuses

Doktoritööde konkursile laekus viis doktoritööd, tööde hindamine toimus kõigis kolmes valdkonnas: loodusteadused (esitati kaks tööd), humanitaarteadused (esitati kaks tööd) ja sotsiaalteadused (esitati üks töö).

Parim doktoritöö loodusteadustes: Erkki Soika, „Constructive Role of Environmental Noise in Ecological Modelsystems“, juhendaja prof Romi Mankin.

Parim doktoritöö humanitaarteadustes: Anastassia Zabrodskaja, „Russian-Estonian Language Contacts: Grammatical Aspects of Language Use and Change“, juhendaja prof Anna Verschik.

Sotsiaalteaduste valdkonnas otsustati parima doktoritöö auhinda mitte välja anda.

 

2. Teaduspublikatsioonide  arvestuses

Humanitaarteaduste valdkonnas laekus konkursile kuus teaduspublikatsiooni.

I koha võitsid Peeter Selg ja Andreas Ventsel (töö esitas Peeter Selg) tööga „An Outline for Semiotic Theory of Hegemony“, Semiotica 182-1/4 , 443-474, 2010 (ilmumas).

II koha sai Kadri Raudsepa töö „Dating and Authorship Problems in the sNgags log sun  ,byin Attributed to Chag li tsa ba Chos rje dpal“, Contemporary Visions in Tibetian Studies, 2009. III koha võitis Leo Luks tööga „The Fusion of Philosophy and Literature in Nihilist Thought“, Problemos, 77, 129–141, 2010.

 

Sotsiaalteaduste valdkonnas laekus konkursile kolm teaduspublikatsiooni.

I koha võitis Peeter Selg tööga „Toward a semiotic model of democracy“, Applied Semiotics, 10, 22–54, 2010.

II koha sai Kirill Maslovi töö „Environment, behaviour and communication: The definite answer or the continuation of a crisis?“, Culture & Psychology, 16, 243–251, 2010.

III koht läks Marion Pajumetsale töö „Estonian couples’ rationalizations for fathers’ rejection of parental leave“,  Fathering, 8, 226–243, 2010 eest.

 

Geo- ja bioteaduste valdkonnas laekus konkursile kolm teaduspublikatsiooni, millest üks esitati hindamiseks täppisteaduste valdkonna  alakomisjonile.

I koha võitis Egert Vandeli töö „Effect of vegetation on alpha cellulose decomposition in littoral lake sediments“, Aquatic Botany 93: 179–184, 2010.

II koht läks Tiit Vaasma ja Jaanus Terasmaa (töö esitas Tiit Vaasma) tööle  „Peipsi järve pindmiste põhjasetete uuringud aastatel 2006–2009“, Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat, 37. köide, 2010.

 

Täppisteaduste valdkonnas laekus konkursile neli teaduspublikatsiooni, neist üks geo- ja bioteaduste alakomisjonilt.

I koha võitis Erkki Soika, Romi Mankini ja Ain Ainsaare töö „Resonant behavior of a fractional oscillator with fluctuating frequency“ Physical Review E, 81(1), Article number 011141, 2010 (töö esitas Erkki Soika). 

I koha geo- ja bioteaduste valdkonnas võitisid Natalja Timohhina, Rita Guzun, Kersti Tepp, Claire Monge, Minna Varikmaa, Heiki Vija, Peeter Sikk, Tuuli Käämbre, Dan Sackett ja Valdur Saks tööga „Direct measurement of energy fluxes from mitochondria into cytoplasm in permeabilized cardiac cells in situ: some evidence for mitochondrial interactosome“,  Journal of Bioenergetics and Biomembranes, 41(3), 259 – 275, 2009 (töö esitas Natalja Timohhina). 

II koht läks Piret Avila ja Astrid Rekkeri tööle “A Stochastic Super-Exponential Growth Model for Population Dynamics”, AIP Conference Proceedings: Second Conference of the Euro-American Consortium for Promoting the Application of Mathematics in Technical and Natural Sciences, June  21–26, 2010.

II koha said ka Katrin Laas ja Romi Mankini tööga „Friction – Induced Resonance of a Stochastic Oscillator”, 1st International Conference on Applications of Mathematics in Technical and Natural Sciences: 1st International Conference -- AMiTaNS-09 ; Sozopol, Bulgaria ; 22–27 June 2009 (toim.) M.D. Todorov, C.I. Christov. Melville, New York, USA: Springer Verlag, (Book Series: AIP Conference Proceedings; 1186), 421–429, 2010 (esitas Katrin Laas).

Komisjon tunnustas Anna Šeletski publikatsiooni kõrget taset, kuid ei pidanud võimalikuks antud tööd hindamisel arvesse võtta, kuna töö esitati pärast tähtaja möödumist.

 

Haridusteaduste valdkonnas laekus konkursile üks teaduspublikatsioon, mis tunnistati II koha vääriliseks: Tiia Õuna töö „Quality of Learning Environments in Estonian Preschools“, Problems of Education in the 21st Century, Vol. 15, 118–124, 2009.

 

3. Magistritööde  arvestuses

Humanitaarteaduste valdkonnas esitati konkursile viis magistritööd.

I koha võitis Taavi Minnik tööga „Terror ja repressioonid Eesti Vabadussõjas“, juhendaja vanemteadur Magnus Ilmjärv. II ja III koht otsustati mitte välja anda. 

 

Sotsiaalteaduste valdkonnas esitati konkursile kaksteist magistritööd.

I koha võitis Doris Lebrecht tööga „Kultuuriline intelligentsus ja välismaale tööle siirdumise tegurid“, juhendaja lektor Kadi Liik.

II koha võitis Juan Daniel Machin Mastromatteo tööga „Exploring user’s information behavior in social networks“, juhendaja lektor Sirje Virkus.

III koha võitis Jelena Budarina „Töötute tunnetatud konkurentsivõime ja selle seosed optimismi, töö kontrollkeskme, finantsstressi ja tööotsimiskäitumisega“, juhendaja lektor Kadi Liik.

 

Geo- ja bioteaduste valdkonnas  esitati konkursile viis magistritööd.

I koha võitis Kerttu-Liina Tuju töö „Hariliku kuuse (Picea abies L.) okaste ja võrsete morfoloogilised iseärasused ning vanuseline struktuur Kunda tsemenditehase mõjupiirkonnas“, juhendaja prof Tiiu Koff ja Malle Mandre (EMÜ).

I koha võitis ka Anastassia Kovtuni töö „Mändvetikate levik ja ökoloogia Eesti järvedes ja rannikumeres“, juhendaja Kaire Torn (TÜ EMI).

II koha võitis Andrei Kante töö „Tallinna rannikumere seisundi hinnang bioloogiliste indikaatorite alusel vastavalt EL-i veepoliitika raamdirektiivi nõuetele“, juhendaja Georg Martin (TÜ EMI).

III koha võitis Svetlana Gornostajeva töö „F. B. Lütke elu ja tegevus geograafina“, juhendaja lektor Sirje Siska.

 

Haridusteaduste valdkonnas esitati konkursile kolmteist magistritööd.

I koha võitis Piret Jeedase töö „Õppiva kogukonna kujunemise eeldused õppijate ja koolitajate kogemuses (pikaajalise kaasava juhtimise arenguprogrammi näitel“, juhendaja lektor Marin Gross.

II koha sai Kateryn Männi töö „Kultuuripädevuste problemaatika prantsuse keele kui võõrkeele õpetamises Eestis“, juhendaja prof Christian Puren.

III koha sai Annely Kösteri töö „Väärtuspõhist juhtimist toetavate väärtuste kujunemine organisatsioonis (Sally stuudio näitel)“, juhendaja dotsent Larissa Jõgi.

III koha sai ka Jaanika Voometsa töö „Matemaatika ülesannete süsteemidest“, juhendaja lektor Tiiu Kaljas.

 

Terviseteaduste valdkonnas esitati konkursile neli magistritööd.

I koha võitis Triinu Kalle „Koolivälised tegevused alaealiste sotsialiseerimistaseme ja delinkventse käitumise mõjutajatena“, juhendaja lektor Joe Noormets. 

II koha sai Raivo Randmäe töö „Laser paadiklassi purjetaja kallutusasendi seosest paadile mõjuvate jõududega“, juhendaja prof Rein Haljand.

III koha sai Õnnela Sepmani töö „Raplamaa 1.–3. klassi õpilaste jalavõlvide seisund ja seda mõjutavad faktorid“, juhendaja dotsent Meeli Roosalu.

 

4. Bakalaureusetööde  arvestuses

Humanitaarteaduste valdkonnas esitati konkursile seitseteist bakalaureusetööd.

I koha sai Margis Talijärve töö „Autobiograafilisus Dazai Osamu loomingus Shishõsetsu traditsiooni kontekstis“, juhendaja lektor Alari Allik.

II koha sai Anu Pedaja-Anseni töö „Muutused hammas- ja tütar-tüüpi sõnade vormimoodustuses kooliõpilaste keelekasutuse näitel“, juhendaja lektor Annika Kilgi.

III koha sai Jekaterina Karelina töö „Роман Набокова-Сирина Камера Обскура динамическое прочтение“, juhendaja vanemteadur Grigori Utgof.

III koha sai Liis Kiviranna töö „Kurt Vonnegut’s Armageddon in Retrospect: a Deconstruction of the Second World War Grand Narrative“, juhendaja lektor Paul Rüsse.

III koha sai ka Maris Sõrmuse töö „Place, Space and Personal Histories in Anita Desai’s Works“, juhendaja dotsent Julia Tofantšuk.

 

Sotsiaalteaduste valdkonnas esitati konkursile kaheksa bakalaureusetööd.

I koha sai Terje Kauri töö „Riigiportaalide kasutajasõbralikkus Eesti riigiportaali eesti.ee ja Põhjamaade riigiportaalide näitel“, juhendaja lektor Silvi Metsar.

II koha sai Raili Uibo töö „Maskuliinsus(t)e konstrueerimine erinevate seksuaalsete identiteetidega Eesti kaitseväe ajateenijate poolt“, juhendaja prof Airi-Alina Allaste.

III koha sai Annett  Randpere töö „Sallivus Eesti ühiskonnas: enne ja nüüd“, juhendaja dotsent Mare Leino.

 

Geo- ja bioteaduste valdkonnas esitati konkursile üksteist bakalaureusetööd ja üks muu töö.

I koha sai Martin Küttimi töö „Tähtkuldsambla kasv ning lämmastiku ja fosfori sisaldus nõrglubja-allikasoo kasvukohas“, juhendaja Mati Ilomets.

II koha sai Piret Vacht tööga „Tuhala karstiala mullastikulised iseärasused ja sealsete liigniiskete muldade diatomeefloora“, juhendajad teadur Liisa Puusepp ja teadur Urve Ratas. III koht läks Kristi Sootla tööle „Hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea) albinootilise vormi viljumise eripära“, juhendaja lektor Tõnu Ploompuu.

 

Bakalaureusetööde rühmas esitati hindamiseks Piret Mägi poolt ka õppetöö käigus valminud kollektiivse otsustusanalüüsi projekt „Optimaalne energiamajanduse lahendus Eestile aastaks 2030“, teostajad: Toomas Eilat, Julia Linnik, Piret Mägi, Marit Sall, Aarne Tuule, Liis Truudon. Konkursi juhend ühegi kategooria all nimetatud tööd hinnata ei võimalda. Seetõttu otsustas konkursikomisjon projekti ära märkida Eesti ühiskonna jaoks olulise temaatika põhjaliku analüüsi eest.

 

Täppisteaduste valdkonnas esitati konkursile viis bakalaureusetööd.

I koha sai Arvo Kaldmäe töö „Lõplike korpuste laiendid, Galois’ rühmad ja Steinitz’i arvud“,  juhendaja  dotsent  Ellen Redi.

II koha sai Eve Sireli töö „Täisarvulise planeerimisülesande lahendamine paketiga Mathematica“, juhendaja Mati Väljas.

II koha sai ka Katrin Vilbergi töö „Väärtpaberite portfelli matemaatilisest haldamisest“, juhendaja prof Andi Kivinukk.

III koha sai Griselda Rosenbergi töö „Duopoli- ja triopoli-tüüpi turgude matemaatilistest mudelitest“, juhendaja prof Andi Kivinukk.

 

Haridusteaduste valdkonnas esitati konkursile kuus bakalaureusetööd.

I koha sai Piret Leonetti töö „Eelkooliealiste laste arengu hindamine – metoodiline juhend“, juhendaja lektor Tiia Õun.

II koha sai Merit Kvats tööga „3–7-aastaste laste emotsionaalne areng: arusaam rõõmust ja kurbusest“, juhendaja dotsent Kristina Nugin.

III koha sai Riina Kirss tööga „Saare maakonna maalasteaedade areng aastatel 1995–2010“, juhendaja teadur Mare Torm.

 

Terviseteaduste valdkonnas esitati konkursile kaheksa bakalaureusetööd.

I koha sai Argo Anniste töö „Resultatiivseim pedalleerimissagedus lühiajalise spurdivõimsuse saavutamisel noorjalgratturitel“, juhendaja teadur Indrek Rannama.

II koha sai Ülari Viik tööga „Tallinna skatepark’ide hetkeseis ja arenguperspektiivid“, juhendaja dotsent Kaarel Zilmer.

III koha sai Maris Talve töö „Laste eelistused mänguvahenditega mängimisel lasteaias“, juhendaja Katrin Soidra-Zujev.

 

5. Kandidaatide esitamine JCI Tallinn ja Balti Kella AS-i korraldatavale üliõpilaste lõputööde konkursile

Konkursile esitatakse Taavi Minniku magistritöö „Terror ja repressioonid Eesti Vabadussõjas“, juhendaja vanemteadur Magnus Ilmjärv; Piibe Kolka bakalaureusetöö “Artistic Expressions and Fieldwork Encounter in Mooste Centre for Art and Social Practice”, juhendaja dotsent Carlo A. Cubero; Mariliis Rannama magistritöö “A Way to Kesselberg, Reflections on Personal Experience and Anthropological Discourse”, juhendajad Aimar Ventsel ja  lektor Triinu Mets.

Tagasi