2025. aastal lõppenud teadus-, arendus- ja loovuurimusprojektid

TRAVIS - Usaldus ja visuaalsus igapäevastes digitegevustes 

01.11.2022 - 31.10.2025

Vastutav täitja: Katrin Tiidenberg

Projekti manager: Patience Gombe

21. sajandi teist kümnendit iseloomustab sügav usalduse-, ja legitiimsuskriis. Usaldus on langenud kõikide sotsiaalsete institutsioonide vastu, lokkav infokorratus ning tehisintellekti abil võltsitavate kujutiste aina laiem levik külvavad segadust ja ebakindlust. Mida üldse usaldada saab? Ometigi on usaldus toimivate sotsiaalsete suhete ja süsteemide - võib lausa väita, et inimsotsiaalsuse - alus. Seejuures on visuaalsel sisul (nt veebis jagatavad pildid ja videod aga ka graafikud jms andmete visualiseerimine) aina kesksem roll nii selles, kuidas inimesed suhtlevad ning maailma mõtestavad kui selles, kuidas ja miks teatud sisu ja sõnumeid veenvaks või usaldusväärseks peetakse. Uurimisprojekti „Trust and Visuality: Everyday digital practices (TRAVIS)“ raames analüüsime neljas erinevas kultuurikontekstis - Eestis, Soomes, Austrias ja Suurbritannias - seda, mida kujutab endast visuaalne digitaalne usaldus. Uurime, kuidas igapäevastes digipraktikates usaldusväärsust luuakse ning usaldust kogetakse keskendudes tervise teemadele (sotsiaal)meedias (nt sammulugeja kuvatõmmiste jagamine, covid19 graafikud, intensiivraviõe maskijälgedega selfie, pandeemiameemid, paanika külvamiseks loodavad libagraafikud alternatiivuudistesaitidel jne). Lisaks digitaalse ja visuaalse usaldusväärsuse uuenduslikule mõtestamisele ning kultuuritundlikule avamisele panustab TRAVIS projekt ka sostiaalmeedia valitsemise, infokorratuse ja digipädevuste teemalistesse keskusteludesse ning usaldusväärse aruteluruumi kujundamisesse. 

Projekti kodulehekülg: https://www.tlu.ee/en/bfm/research/trust-and-visuality-everyday-digital-practices-travis#funding 

Projekti lehekülg ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/e3ceb34b-b40d-4263-a984-bb2bd478c644 

Projekti lehekülg CHANSE programmi lehel. https://chanse.org/travis/ 

Projekti rahastasid kahasse sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja CHANSE ERA-NET Co-fund programm, mida rahastab EL Horisont 2020 programmist

Pimeduse piirid

18.11.2024 – 30.09.2025

Vastutav täitja Elen Lotman 

Kuidas näidata kinos pimedust? Täieliku puhta musta värvi eksponeerimine on füüsikaliselt võimatu, kuna filmi näidatakse alati läbi valguse – olgu selleks siis projektor, mis projitseerib valgele ekraanile valgust või siis ekraan, millel on valgust emiteerivad elemendid – on filmi näitamise aluseks alati valgus ning musta valgust ei ole füüsikaliselt olemas. Mida teha, kui operaatoril on vaja näidata täielikku kottpimedust? Seoses arenduses oleva mängufilmiga, mille tegevus toimub suuresti ilma valgusallikateta ruumis, on tekkinud loominguline vajadus eksperimenteerida loovuurimuslike meetoditega seda, kuidas on filmis võimalik näidata maksimaalset pimedust. Antud projekti eesmärk on katsetada seda, kuidas on võimalik filmis näidata maksimaalset pimedust, võttes arvesse ka seda, et subtiitrid hakkavad mõjutama inimsilma akommodatsiooni. Eksperimendi tingimusteks on klassikaline filmitest – testitakse erinevaid valguse, kaamera tundlikkuse, ekspositsiooni versioone erinevate järeltöötluse ja workflow konfiguratsioonidega ning vaadeldakse tulemust võttes arvesse nii projektsiooni kui ka televisiooni- või arvutiekraani iseärasusi. Loovuurimisprojekti tulemusel sünnib testmaterjal, mida on võimalik kasutada nii tulevastel filmitegijatel ise materjaliga edasi eksperimenteerides kui ka õppematerjalina, mis demonsteerib erinevaid pimeduse näitamise võimalusi olukorras kus ei ole seda, mida filmis tuntakse „motiveeritud valguse“ all (diegeetilises ruumis tajutav valgusallikas, mis põhjendab kaadris kasutusel oleva valguse iseloomu).

Projekti lehekülg ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/4de10194-28ed-4f7a-a0b8-00273b0aea60 

Projekti rahastas kultuuriministeerium loovuurimuse programmist

BECID - Balti infohäirete sekkekeskus 

01.12.2022 - 31.05.2025

Vastutav täitja: Andres Kõnno

Balti Infohäirete Sekkekeskuse (BISK) projekti esmane eesmärk on toetada EL-i jõupingutusi desinformatsiooniga võitlemisel kolmes Balti riigis. See on eriti oluline piirkond, kuna see asub Euroopa Liidu serval ja siin on suur venekeelne kogukond (ligikaudu 17%). See on ka piirkond, kus on mitmekesine läbilõige postsovetlikest riikidest, mis on oluline tegur, mida tuleb arvestada võltsuudistele ja desinformatisoonile reageerimisel. BECID vastab kõigile programmi prioriteetidele ja eesmärkidele ning panustab oluliselt Digitaalse Euroopa eesmärgidesse. Loome võtmepiirkonda EDMO keskuse, mis koondab 9 abisaajat ja 1 seotud partneri kolmest Balti riigist, sealhulgas 4 teadusorganisatsiooni, 4 IFCN-i sertifitseeritud faktikontrollijat, 13 asutajaliikmega mittetulundusühing koostööd meediapädevuse alase tegevuse ja Läti telekanaliga. Meil on ka 14 väliseksperti, kes toetavad meid rände ja ühiskonna sidususe teemad; keskkonnapoliitika ja kliimamuutused, Euroopa julgeolekupoliitika, Venemaa piirkondlik välispoliitika, rahvatervis jne. Tuginedes BECID partnerite arvukatele varasematele tegevustele, teostame pidevat faktide kontrolli (15 korda kuus), loome võtlsuudiseid paljastavaid taskuhäälingusaateid ja videoid ning analüütilisi aruandeid Baltikumi desinformatsiooni suundumuste kohta ning viime läbi 5 meediapädevuse kampaaniat. Erilist tähelepanu pööratakse haavatavatele rühmadele, nagu vene keelt kõnelevad inimesed, eakad ja noored.

Projekti kodulehekülg: https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/balti-infohairete-sekkekeskus  

Projekti lehekülg ETISes: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/15d1e630-e591-425a-a8ad-1154f1628c03  

Projekti rahastasid kahasse EL Digital Europe Programme’ist (DIGITAL) ja Haridus- ja teadusministeerium

Kliimamuutuste alaste teadmiste ülekandmine Norrast Eestisse tipptasemel näituse ja sellega kaasneva haridusprogrammi kaudu

26.09.2024 – 30.04.2025

Vastutav täitja Arko Olesk 

Teadlikkus kliimamuutustest ja inimtegevuse negatiivsetest mõjudest kliimale on Eestis Norraga võrreldes oluliselt madalam, vaid 31% eestlastest ag 45% norralastest peavad seda väga tõsiseks probleemiks. Selle lünga kõrvaldamiseks soovime kasutada rahastajate teadmisi üldsuse teadlikkuse tõstmisel ja käitumise muutmise algatamisel. Doonorüksusena hakkab tegutsema Norra Kliimamaja (UIO), projekti viib ellu loodusmuuseum ja botaanikaaed (TÜ) koos Tallinna Ülikooli ökoloogia-, kommunikatsiooni-, haridus- ja psühholoogiaekspertidega. Projekt keskendub näituse loomisele, mille eesmärk on hajutada levinud väärarusaamu kliimamuutuste kohta ning tõsta esile teadusringkondade soovitatud meetmeid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Näituse ja haridusprogrammide kujundamisel kasutatakse teadlikkuse suurendamiseks ja käitumise pikaajaliste muutuste toetamiseks teaduskommunikatsiooni ja hariduspsühholoogia teadmisi. Projekti peamisteks sihtrühmadeks on koolilapsed, pered ja väheste kliimamuutuste eelteadmistega inimesed. Annetaja, kellel on oma muuseumi Kliimamaja pidamise kogemus, annab juhiseid näituse ja sellega kaasneva haridusprogrammi maksimaalse mõju tagamiseks. Projekti eelarvest kaetakse personali-, näitusematerjalid ja reisikulud. Näitus debüteerib Tartu Ülikoolis enne reisimist teistesse kohtadesse üle Eesti (näiteks Tallinna Botaanikaaed, Tallinna Loomaaed ja Pernova loodusmaja). Seda täiendab ulatuslik haridusprogramm, mis on suunatud koolilastele ja peredele. Nii näitust kui ka haridusprogrammi propageeritakse aktiivselt igas linnas, et tagada avalikkuse laiaulatuslik kaasatus.

Projekti rahastati Euroopa majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi kahepoolsete suhete fondist.