BFMi teadlased löövad kaasa videosarjas "Ühe minuti loeng", mille eesmärgiks on selgitada teadusuuringute tulemusi läbi lihtsate faktide ja igale inimesele arusaadavas sõnastuses. Sellest kasvas välja ka sari "Teadlane teab?", kus küsimusi saavad esitada kõik teadushuvilised.

Vaata viimast videot, kus räägib kooridirgigeerimise dotsent Raul Talmar:


Nii eelmise kui ka uue valmiva haridusstrateegia peamisi teemasid on õpetaja heaolu. Samas pole me selle ülesande täitmisel olnud kuigi edukad. Rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS kohaselt on Eesti hariduse probleemina sõnastatud õpetajate vähese enesetõhususe ja professionaalse koostöö̈ kõrval just austuse ning tunnustuse puudus, selgitab TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi kommunikatsiooni dotsent Katrin Aava.

Katrin Aava: kuidas kaitsta õpetajat (küber)kiusamise eest?


 Tänapäeval räägitakse palju, et andmed on infoühiskonna nafta ning andmetega talitavad algoritmid teevad inimese eest palju otsuseid ära. Kuidas see meid mõjutab, räägib Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus.

Indrek Ibrus: Milline on digikultuuris metaandmete roll?


Kas ja kuidas on mõtet inimestele muusikat õpetada, teades, et mõnel inimesel lihtsalt pole annet, tundis Tallinna ülikoolile saadetud küsimuses huvi televaataja Ele. Tallinna ülikooli muusika didaktika dotsendi Tiina Selke sõnul on muusikalised alged peidus igaühes. Need lihtsalt vajavad avamist.

Tiina Selke: Miks on vaja õpetada muusikat "andetule" inimesele?


Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: Seisa sirgelt, Räägi selgelt ja Ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine - jälgima kuulajaskonda.

Mart Soonik: Kuidas mõjusalt esineda?


Mis teeb ühest pildireast ekraanil dokumentaalfilmi? See ei olegi nii lihtne küsimus, kui esialgu tundub. Dokumentaalfilmiks kiputakse nimetama igasugust liikuvat pilti, millel on näha reaalset maailma ja päriselt eksisteerivaid tegelasi, nendib Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi dokumentaalfilmi dotsent Riho Västrik.

Riho Västrik: Kuidas sünnib piltidest dokumentaalfilm?


Õudusfilm, see on filmikunsti kõige hapram ja kaduvam osa. Õudusfilm on nagu neitsi, mida saab nautida ainult ühe korra, leiab Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (toonane) televisioonimagistrant Mart Sander.

Mart Sander: Mis annab õudusfilmidele hinge?


Kultuuriliste suurandmete all mõeldakse erinevaid andmeliike. Toore kultuuriandmestiku all mõeldakse neid hiiglaslikke koguseid digitaalset sisu, mida tänapäeval kõikjalt leida võib. Siia kuulub miljardeid tunde video- ja helisalvestisi ning miljardeid lehekülgi tekstide, piltide ja fotodega, mida on kas digitaalselt töödeldud või mis ''sündisid'' juba digitaalsena.

Ulrike Rohn: Mis on kultuurilised suurandmed?


Kuidas mõjutab nii sise- kui ka linnaruum inimese enesetunnet, töökvaliteeti ja tervist? Enamik meist ei pane tähelegi, milline on ruumi proportsioon, mis värvi on seinad või kuidas on lahendatud valgus. Ometi on sel kõigel otsene ja kaudne mõju. Ruumist ja selle mõjust räägib Tallinna Ülikooli dotsent ja sisearhitekt Krista Aren.

Krista Aren: Kuidas mõista ruumi?