KUHI Kunstihariduse Ideede konverents 2024

10.30 Registreerumine ja tervituskohv

11.00–13.00 ETTEKANDED   

Avasõnad: Orest Kormašov
 

Peeter Laurits “Uudishimu virgutamine. Kunstiõpetuse muutmine meeli muutvaks kogemuseks” 

Teen juttu sellest, mida võiks kunsti õppekavadest välja jätta ning mida asemele tuua, kuidas lapsi isikliku eeskujuga uudishimulikuks muuta, kuidas seletada loovuse olemust ning aidata sellel igapäevaseks praktikaks muutuda. Ühtlasi joonistan erinevatest kunstnikutüüpidest kompassi.

Heie Marie Treier (Tallinna Ülikool) “Mida on kunstiharidusel õppida muusikahariduselt?”

Seekordse kunstihariduse konverentsi pealkiri laseb aimata katset tõsta eriala ambitsiooni, luues suurepärase võimaluse reflekteerida veidi kunstihariduse seisu, lähtudes muusikahariduse seisust. Mõiste „legendaarne õpetaja“ pärineb muusikahariduse teadlaselt Airi Liimetsalt (1959—2022), kes töötas viimati Tallinna Ülikoolis ja kelle loengutest kajas vastu oma eriala sügav läbitunnetatus, missioon ja mõistmine. Juba ainuüksi tema elutöö tõttu ja võib-olla koguni koolkonna tõttu tuleb tunnistada muusikahariduse teaduse edumaad. Võiks olla hea mõte kuulata ja vaadata, mida on meil õppida muusikahariduse edendajatelt ja teadlaselt. Praegu, lähtudes KUHI pealkirjast, küsigem, kuidas defineerib Airi Liimets mõistet „legendaarne õpetaja“? Kas tema definitsiooni kohaselt on ka kunstihariduses oma legendaarsed õpetajad, keda me pole niimoodi nimetanud? Eriala ambitsiooni tõstmise esimene väike samm võikski siit alata.

Margus Meinart (Kõrgem Kunstikool Pallas) "Kunstnik õpetajana - üks amet või kaks?" 

Kunstikoolides on palju õpetajaid, kes on ühtlasi ka tegevkunstnikud. Kunstnik-kunstiõpetaja ühendab endas seega kahte ametit – tegevkunstniku ja pedagoogi oma. Seda teemat käsitledes toetun ettekandes oma magistritööle „Kunstnik-kunstiõpetaja kogemused loomingulise ja pedagoogilise tegevuse ühitamisel Tartu kunstikoolide õpetajate näitel." Varasemates selleteemalistes uuringutes on välja toodud kaks vastuolulist lähenemist: ühelt poolt on leitud, et need ametid on täiesti ühitamatud, ja teisalt peetakse neid suurepäraseks koosluseks.
Magistritöö eesmärk oli analüüsida kunstnik-kunstiõpetaja kogemusi kunstniku- ja pedagoogikarjääri ühitamisel ja välja tuua seda sotsiaalset nähtust iseloomustavad tegurid. Uuringu jaoks vajalike andmete kogumisel tehtud intervjuudes Tartu kunstikoolide kunstnik-kunstiõpetajate jäid neist sõelale kolm: pedagoogiline ettevalmistus, kunstnikuidentiteedi sobitamine õpetajaametiga ja aja planeerimine. Nendel peatun oma ettekandes lähemalt.
Lisaks toon näiteid oma viimaste aastate kogemusest pedagoogi ja osakonna juhina ning ...uhh..sealjuures kunstnikuna tegutsemisest.

Marit Mõistlik-Tamm ja Jane Remm (Tallinna Ülikool) Loovainete lõimitud õpetamise mudeli tutvustus

13.00–14.00 LÕUNA (omal käel TLÜ kohvikutes Oaas, Astrarium ja Nova)

14.00–16.00 Ekskursioon Tallinna XXI Kooli

Ekskursioon legendaarsesse Tallinna XXI Kooli – Ilmi Laur-Paist, XXI Kool (30 osalejat) – XXI kooli külastus, mille raames on võimalus kohtuda kunstiõpetajate Tiina Meeri ja Ilmi Laur-Paistiga ning kogeda Tallinna XXI Kooli legendaarse kunstinädala tulemusi jalutades kooli viiel korrusel. Teemaks oli sel aastal Hispaania, inspiratsiooni leiab kunstinädala reklaamklipis ja kodulehel. 

14.00–15.00 I töötubade sessioon

1. Alguses on Punkt. – Edna Vahter, Tallinna ülikool, Eesti Rahvusvaheline Kool (20 osalejat) – Kui pisike laps teeb paberile esimese punkti, on kunsti loomine alanud. Kuidas aga edasi? Kas  tuleks kohe õpetama hakata näidates, kuidas kahest punktist kassi joonistada? Või tuleks koos avastada, kuidas punktist, joonest, värvist, ruumist, kujust ja vormist ning tekstuurist saab kunsti luua just nii kui igaüks soovib. Töötoas vesteldakse lapse kunstilise arengu aspektidest, tutvustatakse võimalusi, kuidas raamat „Punkt otsib kunsti“ toetab kunsti õppimist ning luuakse Punktist lähtuv kunstitöö

2. Ideede ringlemine – Helle Saue, Tartu Mart Reiniku Kool (20 osalejat) – Tutvustan enda ja õpilaste lemmikteemasid kunstis. Osa algmaterjali on saadud kolleegidelt ja olen neid kohandanud. Teemad on disain, taaskasutusmaterjalist ehe, akvarelli tehnikad, teadlik kritseldamine (Kati Orava materjali kasutades). Töötoas teeme praktiliselt läbi disaini rühmatöö alguse.

3. Riiklik õppekava kui kunstiõpetaja loominguline kompass – Kristi Laanemäe, Loova Tuleviku kool, RÕK töörühma juht (40 osalejat) – Arutame teemadel: Milliseid erinevaid rakendamise võimalusi uus kunsti ainekava pakub? Kuidas toetavad õppeprotsesside kirjeldused kooli õppekava ja õpetaja töökava loomist?

4. Ühe pliiatsi piiramatud võimalused – Kai Tõnspoeg, Skizze (20 osalejat) – Töötoas katsetame, kus on ühe pliiatsi kasutusvõimaluse piirid. Derwent Inktense pliiatsi piiramatuid võimalusi erinevatel materjalidel me siis proovile panemegi. Mis juhtub kui pliiatsijoonist akvarellida mitte ainult paberil, vaid ka puidul, tekstiilil ja lõngajupil ning mis sellest kõigest võib sündida? Just sellele saab ehk vastuse selles töötoas.

5. Õppija ja õpetaja loovuse hoidmisest – Tiiu Randmann-Mihkla, vabakutseline kunstnik ja kunstiõpetaja (20 osalejat) – Võib-olla pole just paljudel kunstiõpetajatel olnud võimalust juhendada lapsi alates viiendast eluaastast kuni gümnaasiumi lõpuni välja. Kuidas hoida laste sünnipärast loovust, toetada nende huvi ja motiveerida kunstiga tegelemist ka gümnaasiumis? Õppetöö mitmekesistamine huvikoolis ja koolitunnis, kunstiprojektide läbiviimine, aga ka tegevused, mis õpetajat ennast on kõige enam motiveerinud, on vaid mõned märksõnad töötoas.

15.15–16.15 II töötubade sessioon

1. Kiiksuga portreekunst – Kai Tõnspoeg, Skizze (20 osalejat) – Graafika on popp! Aga vahest ikka hirmuäratav ja liigselt töömahukas. Töötoas me katsume anda kõrgtrükile veidike uue nüanssi ja kummutada müüti, et see vajab palju lisavahendeid. Trükkimiseks kasutame Marabu Lino trükivärvi.

    

2. Kunstiõpetaja sotsiaalmeedias – Lora-Liza Parv, Tallinna Kunstigümnaasium (20 osalejat) – Sotsiaalmeedia teemalises töötoas jagan oma kogemust kunstiõpetajana. Tuvtustan keskkonna kasutamise võimalusi ning oma nippe. Teeme grupitööd, arutame, inspireerime, kirjutame ja joonistame. Tulemuseks on antud teemat illustreerivad plakatid.

    

3. Õpetaja rahuolu ja toimetuleku toetamine – Liispet Undusk, kunstiõpetaja ja TLÜ kunstiteraapia õppekava tudeng (15 osalejat) – Kunstiõpetajana seisame igapäevaselt silmitsi õppijatega, kellest igaüks soovib, et näeksime teda kui erilist ja võimekat inimest. Selleks aga, et suudaksime kõikidele soovijatele edasi anda seda kõige turgutavamat ja toetavamat, peame iseendaga tugevas kontaktis olema – seisma enda vajaduste eest, hoolitsema vaimse ja füüsilise tervise eest ja võtma aja suures tuhinas näha ja kogeda iseennast kui indiviidi, kõigi oma soovide ja vajadustega. Käesolevas töötoas ei ole oluline mitte õpetaja õpetamisoskused, vaid sellest sügavam, õpetaja enesega rahulolu ja keskmes püsimine. 

    

4. Positiivne tagasiside toetab kunstis loovuse arengut – Jüri Mäemat, Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (15 osalejat) – Viimased kümme aastat on toonud Eesti kooli laste kunsti hindamisse muutused. Üha rohkem on kunstiõpetajad saanud aru, et hinde panemine võib olla ühtpidi kerge aga teisalt ohtlik. Kujundav hindamine toetab loovprotsessi arengut, samas on keeruline ja aeganõudev, kuid paraku ainus tee, kuidas säilitada lapses loovust ja tahet kunstiga tegeleda, seda mõista. Kogemuste jagamise töötoas hindame koos laste kunsti töid. Arutame, kuidas kirjutada positiivset tagasisidet ja mis on edasiside. Millest algab hindamise protsess ja millega see lõpeb? Kas laps peaks hoopis ISE oma tööd hindama?

    

5. AI kunstiõpetajale — Anastassia Tšepaikina, EKA ja TLÜ kunstihariduse magistrant (20 osalejat) – Tutvustan kunstiga seotud tehisintellekti tööriistu ning nende ohte ja võimalusi. Teeme grupitööd, ajurünnakut, arutame. Tulemuseks on plakatid, kus on AI poolt-vastu-potentsiaali argumendid. Töötuba on korraldatud MA töö raames.

16.30–17.30 Lõpudiskussioon & lahkumiskohv (V-402)

2023. aasta KUHI konverents ja töötoad loovad silda kunsti ja teadmise vahele. Võtame fookusesse loovuurimuse ja laiemalt loovtegevuse käigus tekivad teadmised, kogemused, üldoskuste arengu, deklaratiivsete teadmiste kõrval vaiketeadmiste ja käeliste teadmiste tähtsustamise. “Heureka!” tähistabki rõõmsat avastust, mida ise oma (loov)tegevuse käigus saame teha. 

Konverentsi avab Elen Lotman, filmioperaator ja BFMi õppejõud, kes küsib, kas me saame selleks, kelleks me saame, tänu koolile või vaatamata koolile. Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks. Kunstnik ja EKA lektor Urmas Lüüs tutvustab enda loomepraktikat. Tekstiilikunstnik ja pärandtekstiilide uurija Ave Matsin Viljandi Kultuuriakadeemiast avab pärandoskuste rolli tänapäeval. Kunstnik ja BFMi lektor Jane Remm räägib teadmusloomest kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ning kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada.

Ettekandeid modereerib kunstiteadlane ja EKA teadusprorektor Anu Allas.

Töötubades on võimalik valida üks 60 minutiline ja üks 90 minutiline rohkem praktiline või pigem arutlev töötuba. 

Kunstnikud-õpetajad Liisi Tani, Kristi Markov, Catlin Kaljuste, Anna-Kaisa Vita ja Britta Benno teevad läbi erinevates tehnikates praktilisi loovülesandeid, kunstnik ja õpetaja Kalev Vapper kutsub uurima ulatuse ulatust kunstitunnis, EKA lektor Anneli Porri tutvustab visuaalseid uurimismeetodeid. Kunstihariduse Ühing kutsub kaasa rääkima kunstiolümpiaadi planeerimisel, BFMi lektor ja kunstiõpetaja Helen Arov üldoskuste ja kunstiõppe terviku kavandamisel. Kunstiainete õppekava töörühma juht Kristi Laanemäe tutvustab uut riiklikku õppekava ja vastab küsimustele ning Helen Arov ja Jane Remm teevad töötoa “Edu ja tegu” ettevõtlikuspädevust toetava õpiobjektiga. Üks töötuba toimub ka Kumu kunstimuuseumi näitusel “Kunst ja teadus”, kus kunstiteadlane Kadi Polli ja kuraator Kristiina Tiideberg teevad tuuri näitusel.

"Kunstihariduse ideed" on Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse populariseerimise ja mõttevahetuse platvorm. KUHI eesmärk on ühendada õpetajaharidust, üldharidus- ja huvikoolide tegevõpetajaid ning kaasaegset kunstimaailma loovate küsimuste, uurimistööde ning parimate praktikate jagamise abil.

KUHI konverents "Heureka! Kunstiga teadmisteni" toimub teisipäeval 28. veebruaril 2023 Eesti Kunstiakadeemia aulas (A-101). Konverents toimub TLÜ BFMi ja EKA koostööna.

KUHI 2021 täienduskoolitus “Ennastjuhtiva õppija toetamine kunsti õpetamisel”

Kuidas nüüdisaegsete kunstisuundumuste ja haridusmõtte keskel tõhusalt õppida ja õpetada?
Mida ja miks ma teen, et klassis toimuv oleks tulemuslik, tähenduslik ja mõnus?
Kuidas oma valikuid õpetajana põhjendada? 

Koolituse eesmärkideks oli:

•    toetada ja arendada kunstiõpetajate pädevusi ennastjuhtiva õppija toetamisel;
•    initsieerida õpetaja professionaalse identiteedi mõtestamist õppija, uurija ja loojana;
•    luua seoseid nüüdiaegse kunsti ja kunstiõpetuse, õpioskuste toetamise ja loovuse arendamise pädevustega. Toetada õpetajakutse taotlemiseks vajaminevaid pädevusi: õpisoskuste ja ennastjuhtiva õppija toetamist, refleksiooni;
•    luua võimalused õpetajatele enda ja kaaslaste praktikat reflekteerida ja koostöiselt õppida.

Koolitus toimus Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes kunstiõpetuse ühisõppekava koostööl. Koolituse läbimise ja tunnistuse saamiseks eelduseks oli aktiivne osalus protsessis (75%), ühe õpetajalt õpetajale miniseminari läbiviimine, tervikliku õppeühiku koostamine grupitööna lõpuseminaris ning iseseisvate tööde esitamine. Koolitus toimus erinevates õpikeskkondades.
 

Sessioonid 2021/2022 sügissemestril:

Õppimine teoorias, praktikas ja kunstiõppes. 
Kuidas tõhusalt õppida ja õpetada? Mida ja miks ma teen, et klassis toimuv oleks tulemuslik, tähenduslik ja mõnus? Õppijakeskne õppeprotsess. Õpioskuste ja -motivatsiooni toetamine. Mida tähendab ennastjuhtiv õppija?
Seminari viivad läbi 07.08. Grete Arro ja Jane Remm ning 08.09. Katrin Poom-Valickis, Jane Remm ja Helen Arov.

Õppe diferentseerimine ja hariduslike erivajaduste toetamine kunstiõpetuses.
Hariduslike erivajaduste märkamine ja toetamine kunstiõpetuses. Õppe kohandamine nii, et see arvestaks nii HEV õpilase kui ka grupi vajadusi. Praktilised väljakutsed kunstitunnis. Osalejate küsimustele vastab ja seminari veab Lemme Randma.
Minitundide ülesande tutvustus. Kunstiõppe mõjutajad. Seminari veavad Jane Remm ja Helen Arov.

Laste ja noorte kunstilise ja esteetilise areng toetamine. 
Kuidas ehitada kunstiõpet üles nii, et see oleks loomulikus kooskõlas õppija psühholoogilise ja esteetilise arenguga.
Seminari viivad läbi Annely Köster ja Anneli Porri.
Nüüdiskunstis aktuaalsed suundumused. Kohtumised kunstnikega. Seminari juhib Anneli Porri. 

Nüüdiskunstis aktuaalsed suundumused. Näitus õpikeskkonnana. Näitus “Mis sillutab teed uuele maailmale?”
Näitusekülastust modereerivad Anneli Porri, Kerttu Juhkam ja  Minni Moyle.
Heade praktikate jagamine, mille käigus õpetajad tutvustavad teistele oma häid praktikaid, viies läbi mikrotunni. 
Modereerib Anneli Porri.
 

Disaini- ja ruumiõpe. TLÜ BFM
Disain kui etapiviisiline loomemeetod. Ruumilise keskkonna analüüs (millistest parameetritest koosneb, kuidas selekteeritakse). Ruumi mõju ja ruumi taju. Avaliku ruumi mõiste ja funktsioon. Kunstiõpetuse seosed ümbritseva ehitatud keskkonnaga.
Päeva juhib Krista Aren.

Disaini- ja ruumiõpe. EKA
Kunsti õppimine kõrgkoolis, kõrgkoolide ootusi. Heade praktikate jagamine, mille käigus õpetajad tutvustavad teistele oma häid praktikaid, viies läbi mikrotunni. 
Modereerivad Helen Arov ja Jane Remm

Loovus kunstiõpetuses, teooria ja praktika. Tartu Pallas
Kunsti õppimine üldhariduskoolis, huvikoolis, kõrgkoolis: kõrgem kunstikool Pallas. Kunsti õpetamise eesmärgid erinevates haridustasemetes. Pallase tutvustus. Praktilised töötoad Pallases.
Kohtumist juhib Piret Viirpalu
Loovuse mudelid, loov õpetamine, õpetaja ja õpilase loov enesetõhusus. Praktilised ülesanded probleemilahenduseks, divergentse mõtlemise toetamiseks ja loovustõkete ületamiseks. Käitumisprobleemide ja loovuse seosed.
Seminari juhivad Helen Arov, Kalev Vapper, Jane Remm

Loovus kunstiõpetuses, teooria ja praktika. Tartu Pallas
Head praktikad, mille käigus õpetajad tutvustavad teistele oma häid praktikaid, viies läbi mikrotunni. Siia sobivad ülesanded, mis toetavad loovust või õpetavad eri tehnikaid loovalt. Aega maksimaalselt 4 minitunniks. Modereerib Helen Arov
Tartu tänavakunstituur. Ringkäiku viib läbi Salme Kulmar

Visuaalkultuur ja visuaalne kirjaoskus. TLÜ BFM
Visuaalne kommunikatsioon meid ümbritsevas keskkonnas, koolis, klassis, mujal. Analüüs ja tõlgendamine, loomine. 
Seminari viivad läbi Anneli Porri ja Krista Aren

Digipädevus kunsti õppimises
Digisõltuvus. Digitaalne eetika, digikiusamine. Kunstiõppes kasutatavad programmid ja rakendused. Digitaalsete õppematerjalide keskkonnad. Seminari viivad läbi Anu Tammeleht ja Jane Remm

Õpetajalt õpetajale. TLÜ BFM
Ühe tunni tervliku õppeühiku koostamine fookusega õppijate enesejuhtimise toetamisele. Maailmakohvik. Õppeühikute esitlus ja meetodite jagamine.
 
Kunstiõppe visioonide ja kunstiõppepäevikute tutvustus. TLÜ BFM
Oma kunstiõppe visioonide ja kunstiõppepäevikute tutvustus. Tagasiside.

Koolitavad: Grete Arro, Phd; Kati Aus, Phd; Katrin Poom-Valickis, Phd; Annely Köster, MA; Anneli Porri, MA; Helen Arov, MA; Krista Aren, MA; Jane Remm, MA ja teised.

Koolitus olu töötavale õpetajale tasuta, osaleja pidi kajastuma töötava õpetajane EHISe registris. Koolituse läbiviimist toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.