KUHI Kunstihariduse Ideede konverents 2023

11.00–13.30 ETTEKANDED  

Avasõnad: Anu Allas (teadusprorektor, EKA)

Elen Lotman: “Kas me saame selleks kelleks me saame tänu koolile või vaatamata koolile?” 

Mõtisklused teemal kuidas toetada loovat mõtlemist, BFMi filmikunsti õppekava restruktureerimise näitel.
Mis on loova mõtlemise ja loomingu väärtus? Ja kas seda saab üldse õpetada? Kui loova mõtlemise eesmärk on lammutada piire, luua uusi tähendusi ja lükata ümber olemasolevaid dogmasid, siis tekib küsimus: kas sellist oskust on üldse võimalik süsteemselt õpetada, ilma, et õpetamise struktuur ise ei piiraks loovat mõtlemist? Oma ettekandes peegeldab Elen Lotman BFMis filmikunsti õppekava kogemusi sellest, kuidas ehitada üles struktuuri, mis loova mõtlemise väljakujunemist toetaks. 

Elen Lotman on filmioperaator, kes on filminud mängu- ja dokumentaalfilme kõikjal maailmas. Lisaks erialasele tegevusele on ta juhuse tahtel tegelenud ka õpetamisega ning olnud BFMi filmikunsti osakonna juht. 

Urmas Lüüs: “In memoriam dualism ehk mördi ülistus”

Vastandused nagu teaduslik vs poeetiline, ilus vs kole, vaimne vs kehaline on oma aja ära elanud. Võrgustuvas maailmas muutub kapseldumine üha keerulisemaks. Juttu tuleb kujundlikust mõtlemisest, tähenduste loomisest ja kunstist kui ellujäämise mehhanismist. Kunst maailmaterviku tajumise teenistuses.

Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja etenduskunstide piiride vahel. Oma loomingus seob ta meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias sepakunsti erialal bakalaureuse- ja magistrikraadi. Urmas Lüüs juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemias, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.

Ave Matsin: “Pärandtehnoloogia käsitööteaduse uurimisobjektina”
 
Ettekandes käsitletakse käsitööteaduse arengusuundi keskendudes selle suhteliselt uue teadusharu võimalustele pärandtehnoloogia uurimise mitmekesistamisel. Seejuures pööratakse erilist tähelepanu praktikapõhistele uurimismeetoditele: mis juhtub siis, kui uurija läheneb objektile läbi oma oskuste?
 
Ave Matsin on omandanud tekstiilikunstniku hariduse Eesti Kunstiakadeemias. Viimased 22 aastat on ta vedanud eest Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia erialade arendust pöörates eriliselt tähelepanu pärandi mitmekesisele uurimisele ja rakendamisele kaasajal. Tema teadustööd on seotud arheoloogiliste tekstiilide ja kohalike loodumaterjalidega.  

Jane Remm “Millist teadmist kunst loodusest loob?”

Tõstatan KUHI ettekandes teema, mis on võrsunud mu doktoriprojektist. Uurin loovuurimuslikus töös enda loomepraktikale tuginedes, millised on kommunikatsiooni ja koosloomevõimalused teiste elusolenditega ning kuidas enda looduskogemust kunsti kaudu vahendada ja võimendada. Mind köidab teadmusloome kunsti abil – milliseid teadmisi loodusest saab kunst luua, kuidas need erinevad loodusteaduslikest teadmistest ja kuidas kunst saab seeläbi looduse uurimisse ja loodushoidu panustada. 

Loovuurimus aitab välja tuua kunstiprotsessis olulisi vaiketeadmisi, kunst võimaldab luua visioone ja ettekujutusi, kunst võib pakkuda paremat arusaama, kogemuslikke ja kehastunud teadmisi, samuti situatiivset teadmist ja tõlgendusi, kas ka faktilist teadmist? Arutlen loovuurimuse võimaluste üle ja toon näiteid enda praktikast ning teiste kunstnike ja kunstiõpetajate töödest.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja TLÜ BFMi kunstide didaktika lektor, EKA loovuurimuse doktorant. Remmi viimaste aastate looming keskendub looduse representeerimisele kunstis. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste liikide elukogemust, nendega suhelda, väljendada subjektsuse paljusust ning tõlkida kehalist looduskogemust verbaalsesse ja visuaalsesse keelde.

13.30–14.00  LÕUNA 

14.00–15.00 I lühemate töötubade sessioon

1. Igaühe kunst. – Liisi Tani (EKA & BFMi magistrant, akvarellistuudio juhataja) (A-503)
"Töötoas loome enda (lemmik)teose põhjal uue kunstiteose, lisame sinna ka midagi uut. See meetod sobib ka noorematele õppijatele, annab enesekindlust joonistamises ja toetab loominguvabadust."

2. Loo loomise töötuba. – Kristi Markov (EKA & BFMi magistrant, Kiviõli I Keskkooli kunstiõpetaja) (D-410)
"Tutvustan enda koomiksiringis ja kunstiõpetuse tundides kasutatud loovuse käivitamise võimalusi. Tutvume või meenutame põgusalt ka koomiksi koostisosasid ja lõbutseme enda rõõmuks, nii et mürtsub."

3. Sketchbooki töötuba kunstnik-õpetajatele.– Catlin Kaljuste (EKA & BFMi magistrant, disainer) (A-400)
"Inspireerivas töötoas tutvume erinevate võimalustega ja põhjustega sketchbooki pidamiseks. Arutleme, kuidas seda kunstiõpetaja töös kasutada ja teeme esimese sissekande oma tulevastesse sketchbookidesse!"

4. Kõnelevad kujutised: visuaalsete andmete analüüs. – Anneli Porri (EKA kunstihariduse lektor) (A-402)
"Töötoas vaatame, millised võiksid olla uurimistöös kasutatavad visuaalsed andmed, millest need räägivad ning kuidas ja milliseid järeldusi saame visuaalsete andmete põhjal teha nii loovtöös kui õpilasuurimuses."

5. Kunstiolümpiaadi analüüs ja uue sisendi otsing –  Kunstiharidus Ühingu juhatuse liikmed (A-202)
"Töötoas vaatame tagasi toimunud olümpiaadide ülesannetele ja tulemustele ning arutleme, millised võiksid olla olümpiaadi tegevused uue ainekava kontekstis."

6. Edu&Tegu töötuba: Ettevõtlikkus kunstiõppes – Helen Arov ja Jane Remm (A-101)
"Töötoas tutvustame Edu ja Tegu programmi raames tehtud õpiobjekti, mis avab ettevõtliku hoiaku rolli kunstis ning selle arendamiseks vajalikke osiseid. Õpiobjekti täiendamiseks oleme loonud õpetajatele enesehindamise küsimustiku, mis esitleb võimalikke klassitegevusi, mille kaudu kunstiõppes ettevõtlikkuspädevust toetada. Küsimustik aitab õpetajatel märgata tegevusi, mida juba ettevõtlikkuspädevuse toetamiseks tehakse. Palume töötuppa registreerunutel enesehindamise küsimustikule vastata. Saadud info põhjal loome koos meetodeid, mis veel enam aitaks ettevõtlikkuspädevust tõsta."

Palun vasta küsimustikule siin. Küsimustiku täitmine võtab ligikaudu 10 minutit aega. Vastuseid esitatakse anonüümselt.

15.00–15.15 KOHVIPAUS

15.15–16.45 II pikemate töötubade sessioon

1. Kirjutamine joonistamisest – Britta Benno (EKA doktorant, õppejõud, kunstnik) (A-503)
"Töötoas katsetame erinevat tüüpi pastellidega pabermaterjalidele jälje jätmist, dokumenteerides kogemust kirjalikult. Analüüsime, mis paljastub joonistamise tõlkeprotsessis kirjasõnaks - millest ja kuidas kunsti tegemisest kirjutab saab."

2. Uuriva kunsti harjutusi – Anna-Kaisa Vita (EKA lektor, Tallinn Toomkooli õpetaja) (D-412)
"Praktilises töötoas teeme läbi harjutusi uuriva suuna aktiveerimiseks kunstis. Töötoast saab kaasa ülesandeid, millega ka koos õpilastega avastada kunsti uurimuslikku poolt."

3. Koeruse töötuba – Vapper Kalev (kunstnik-, laulik ja poeet, Püha Johannese Kooli õpetaja) (D-306)
Töötoas juhitakse tähelepanu ulakuse ulatuse ja vaimutiibade sirulaiuse suhtele. Koeruse koefitsent kui investeering tulevikku. Praktilised harjutused ning tagasi- ja edasiside.

4. Kunstiõppe terviku planeerimine – Helen Arov (BFM, Kadrioru Saksa Gümnaasium) (A-202)
"Töötoas võtame vaatluse alla kunstiõppe protsessi planeerimise, mis arvestab tervikliku õppija kujunemise ja kaugemate sihtidega."

5. Uus riiklik kunstide valdkonnakava – Kristi Laanemäe (kunstide valdkonnakava töögrupi juht) (A-101)
"Töötoas arutleme, kuhu uues valdkonnakavas pilk kõigepealt suunata. Vastan registreerumisel esitatud küsimustele ja koos mõtleme, millist lisamaterjali õpetaja vajab, et anda sisend õppeprotsesside kirjeldustele, mida HTMis järgmiseks luuakse. Saad töötoast rohkem kasu, kui oled uue valdkonnakava ja ainekava juba läbi lugenud"

6. Ekskursioon näitusel “Kunst ja teadus” Kumus – Kadi Polli ja Kristiina Tiideberg (Kumu, kassade juures) 
"Kunst või teadus" näitus võtab esimest korda põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Tähelepanu keskmes on loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimine 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Näitusel vaadeldakse Eesti teaduspildi vastuolulisi suhteid Vene impeeriumi valduste kaardistamise ja kontrollimisega. Fookuses on ka kogudes leiduva materjali päritolu ja muuseumieetika küsimused: kuidas leida uusi viise teaduskogude kujunemise ajaloos peituva sotsiaalse ebavõrdsuse ja tõrjutuse uurimiseks ja esitamiseks?
 
Tuuri raames tutvustakse ka püsinäitusel „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945“ olevat projektiruumi ekspositsiooni „Maastikumaali geoloogia“, kus visuaalkultuurilise uurimusena vaadeldakse Eesti mälu- ja õppeasutuste kogudes leiduvaid teaduspilte ning kunsti ja teaduse seoseid. Siinne projektiruumi näitus käsitleb geoloogia ja maastikumaali vastastikust mõju.

Küsimuste korral kirjuta:
Helen Arov, TLÜ BFM
helen.arov@tlu.ee

Anneli Porri, EKA
anneli.porri@artun.ee
 

KUHI 2021 täienduskoolitus “Ennastjuhtiva õppija toetamine kunsti õpetamisel”

Kuidas nüüdisaegsete kunstisuundumuste ja haridusmõtte keskel tõhusalt õppida ja õpetada?
Mida ja miks ma teen, et klassis toimuv oleks tulemuslik, tähenduslik ja mõnus?
Kuidas oma valikuid õpetajana põhjendada? 

Koolituse eesmärkideks oli:

•    toetada ja arendada kunstiõpetajate pädevusi ennastjuhtiva õppija toetamisel;
•    initsieerida õpetaja professionaalse identiteedi mõtestamist õppija, uurija ja loojana;
•    luua seoseid nüüdiaegse kunsti ja kunstiõpetuse, õpioskuste toetamise ja loovuse arendamise pädevustega. Toetada õpetajakutse taotlemiseks vajaminevaid pädevusi: õpisoskuste ja ennastjuhtiva õppija toetamist, refleksiooni;
•    luua võimalused õpetajatele enda ja kaaslaste praktikat reflekteerida ja koostöiselt õppida.

Koolitus toimus Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes kunstiõpetuse ühisõppekava koostööl. Koolituse läbimise ja tunnistuse saamiseks eelduseks oli aktiivne osalus protsessis (75%), ühe õpetajalt õpetajale miniseminari läbiviimine, tervikliku õppeühiku koostamine grupitööna lõpuseminaris ning iseseisvate tööde esitamine. Koolitus toimus erinevates õpikeskkondades.
 

Sessioonid 2021/2022 sügissemestril:

Õppimine teoorias, praktikas ja kunstiõppes. 
Kuidas tõhusalt õppida ja õpetada? Mida ja miks ma teen, et klassis toimuv oleks tulemuslik, tähenduslik ja mõnus? Õppijakeskne õppeprotsess. Õpioskuste ja -motivatsiooni toetamine. Mida tähendab ennastjuhtiv õppija?
Seminari viivad läbi 07.08. Grete Arro ja Jane Remm ning 08.09. Katrin Poom-Valickis, Jane Remm ja Helen Arov.

Õppe diferentseerimine ja hariduslike erivajaduste toetamine kunstiõpetuses.
Hariduslike erivajaduste märkamine ja toetamine kunstiõpetuses. Õppe kohandamine nii, et see arvestaks nii HEV õpilase kui ka grupi vajadusi. Praktilised väljakutsed kunstitunnis. Osalejate küsimustele vastab ja seminari veab Lemme Randma.
Minitundide ülesande tutvustus. Kunstiõppe mõjutajad. Seminari veavad Jane Remm ja Helen Arov.

Laste ja noorte kunstilise ja esteetilise areng toetamine. 
Kuidas ehitada kunstiõpet üles nii, et see oleks loomulikus kooskõlas õppija psühholoogilise ja esteetilise arenguga.
Seminari viivad läbi Annely Köster ja Anneli Porri.
Nüüdiskunstis aktuaalsed suundumused. Kohtumised kunstnikega. Seminari juhib Anneli Porri. 

Nüüdiskunstis aktuaalsed suundumused. Näitus õpikeskkonnana. Näitus “Mis sillutab teed uuele maailmale?”
Näitusekülastust modereerivad Anneli Porri, Kerttu Juhkam ja  Minni Moyle.
Heade praktikate jagamine, mille käigus õpetajad tutvustavad teistele oma häid praktikaid, viies läbi mikrotunni. 
Modereerib Anneli Porri.
 

Disaini- ja ruumiõpe. TLÜ BFM
Disain kui etapiviisiline loomemeetod. Ruumilise keskkonna analüüs (millistest parameetritest koosneb, kuidas selekteeritakse). Ruumi mõju ja ruumi taju. Avaliku ruumi mõiste ja funktsioon. Kunstiõpetuse seosed ümbritseva ehitatud keskkonnaga.
Päeva juhib Krista Aren.

Disaini- ja ruumiõpe. EKA
Kunsti õppimine kõrgkoolis, kõrgkoolide ootusi. Heade praktikate jagamine, mille käigus õpetajad tutvustavad teistele oma häid praktikaid, viies läbi mikrotunni. 
Modereerivad Helen Arov ja Jane Remm

Loovus kunstiõpetuses, teooria ja praktika. Tartu Pallas
Kunsti õppimine üldhariduskoolis, huvikoolis, kõrgkoolis: kõrgem kunstikool Pallas. Kunsti õpetamise eesmärgid erinevates haridustasemetes. Pallase tutvustus. Praktilised töötoad Pallases.
Kohtumist juhib Piret Viirpalu
Loovuse mudelid, loov õpetamine, õpetaja ja õpilase loov enesetõhusus. Praktilised ülesanded probleemilahenduseks, divergentse mõtlemise toetamiseks ja loovustõkete ületamiseks. Käitumisprobleemide ja loovuse seosed.
Seminari juhivad Helen Arov, Kalev Vapper, Jane Remm

Loovus kunstiõpetuses, teooria ja praktika. Tartu Pallas
Head praktikad, mille käigus õpetajad tutvustavad teistele oma häid praktikaid, viies läbi mikrotunni. Siia sobivad ülesanded, mis toetavad loovust või õpetavad eri tehnikaid loovalt. Aega maksimaalselt 4 minitunniks. Modereerib Helen Arov
Tartu tänavakunstituur. Ringkäiku viib läbi Salme Kulmar

Visuaalkultuur ja visuaalne kirjaoskus. TLÜ BFM
Visuaalne kommunikatsioon meid ümbritsevas keskkonnas, koolis, klassis, mujal. Analüüs ja tõlgendamine, loomine. 
Seminari viivad läbi Anneli Porri ja Krista Aren

Digipädevus kunsti õppimises
Digisõltuvus. Digitaalne eetika, digikiusamine. Kunstiõppes kasutatavad programmid ja rakendused. Digitaalsete õppematerjalide keskkonnad. Seminari viivad läbi Anu Tammeleht ja Jane Remm

Õpetajalt õpetajale. TLÜ BFM
Ühe tunni tervliku õppeühiku koostamine fookusega õppijate enesejuhtimise toetamisele. Maailmakohvik. Õppeühikute esitlus ja meetodite jagamine.
 
Kunstiõppe visioonide ja kunstiõppepäevikute tutvustus. TLÜ BFM
Oma kunstiõppe visioonide ja kunstiõppepäevikute tutvustus. Tagasiside.

Koolitavad: Grete Arro, Phd; Kati Aus, Phd; Katrin Poom-Valickis, Phd; Annely Köster, MA; Anneli Porri, MA; Helen Arov, MA; Krista Aren, MA; Jane Remm, MA ja teised.

Koolitus olu töötavale õpetajale tasuta, osaleja pidi kajastuma töötava õpetajane EHISe registris. Koolituse läbiviimist toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.