Näitused

Astra hoone ja Euroopa galerii

1990ndate vanglakultuur ja tätoveeringud,
 Astra Teadusgalerii, Astra I korrus 

Milline oli 90ndate Eesti vanglate igapäevaelu? Milline oli kohalik vanglakultuur ja kuidas see erineb tänapäeva vanglate omast? Miks sattusid nii paljud noored kuritegelikule rajale?

Näitus on valminud Tallinna Ülikooli Erialasid Lõimiva Uuenduse (ELU) raames. Meie eesmärk on informeerida inimesi vanglakultuuri kohta ja isiklike lugude kaudu juhtida tähelepanu sellele, kuidas noored sellel ajal kuritegelikule teele sattusid. Need lood aitavad mõista, miks kriminaalne subkultuur 90ndatel nii laialt levis. Loodetavasti aitab see ka ennetada inimeste sattumist kuritegelikule teele. Näituse kuraatorid on Mirjam Kärk, Elisabeth Ots, Mari-Anna Meister, Artjom Gnezdilov, Rihard Saar ja Kaire Veeroja. Kursust juhendasid Kristo Nurmis ja Pille Petersoo.

Elisabet Karlson  “Paradoks”,
Astra II korrus

Projekti aluseks on kaks põhikontseptsiooni: "Positiiv" ja "Negatiiv". Mõlemad kujutavad autorit portreede kaudu, kuid erinevad mitte ainult sisu, vaid ka visuaalse vaatenurga poolest. Erinevate nurkade alt kujutatud portreed sümboliseerivad erinevaid perspektiive ja tõlgendusi. "Positiivis" jagab autor julgelt oma mõtteid, samas kui "Negatiivis" kõlab see, millest autor seni vaikinud on. Elisabet Karlson (2003) on Tallinna Ülikoolis Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia eriala üliõpilane. Tema stiili kunstnikuna iseloomustab püüdlus perfektsionismi poole, kuid ta katsetab ka uusi tehnikaid ja ületab mugavustsooni piire.

Plakatinäitus “Loomingulisus. Mitmekülgsus. Loovus”,
Euroopa galerii, Astra II korrus

Tallinna galerii ja Mare galerii

Jegor Grigorjev „Igapäevane hirm“,
Mare galerii, I korrus

Viiest maalist koosnev seeria on pühendatud 21. sajandi kõige absurdsemale ja samas realistlikule hirmule – hirmule tuumakatastroofi ees. Maalid demonstreerivad võimaliku tuumaplahvatuse tagajärgi sõltuvalt kaugusest epitsentrist. Seeria on inspireeritud Hiroshima ja Nagasaki pommitamise pealtnägijate mälestustest. Jegor Grigorjev (2002) on kunstnik, kelle  loominguline motivatsioon pärineb oskamatusest elus nähtud õudusi sõnadesse panna. Seetõttu väljedab ta oma kogemusi ja tundeid läbi maali, digitaalse kunsti või skulptuuri. Tema teostes on põhiteemadeks inimhinge tumeda külje ja selle kannatuste uurimine tänapäeva maailmas, kuid kunstniku eesmärk on siiski tekitada vaatajas lootust. Jegor Grigorjev on Tallinna Ülikooli Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia eriala üliõpilane.

Jander Tappo “Quo Vadis?”,
Mare galerii, I korrus

“Quo Vadis” on maaliseeria mille eesmärk on uurida põhjuseid loomisele. Inspiratsioon teostele pärineb Barry Godberi illustratsioonidest ja mängust nimega “Fear & Hunger”.

Jander Tappo on Integreeritud kunst, muusika ja multimeedia eria üliõpilane, kes kunstnikuna tegeleb eelkõige maali, graafika ja filmiga. Pürgides eemale reaalsusest ja toetudes fantaasiale, on autori eesmärk on taas lavastada seda ilu mida võib näha heas filmi stseenis või köitvas raamatu kirjelduses, peamiseks elemendiks ja teemaks on inimene ise.

“Omamütoloogiad. IKUMUMU graafika 2024”, kuraator Krista Simson
Tallinna galerii, Mare II korrus, alates 7.05.2024.

Käesoleval kevadel osalesid BFM IKUMUMU eriala tudengid Graafikakoja kursusel ning andsid traditsioonilisele kuivnõela tehnikale omapoolse äkilise käsitluse. Kursuse raames õppisid tudengid paremini valdama spontaanset joonekäsitlust ja ära kasutama graafikatööde trükkimisega kaasnevat juhuslikkust. Graafikakoda kuulub Eesti Vabagraafikute Ühendusele ning on tihedalt seotud eesti lähimineviku graafilise kunstiga. Kursuse juhendajad: Lembe Ruben (Graafikakoda) ja Krista Simson (BFM).

Autorid: Kärt Laidma, Jegor Grigorjev, Veronika Zuikina, Marta-Marii Traks, Rea-Mi Reimann, Karl Markus Mäekivi, Juhan Pärna, Jander Tappo, Elisabet Karlson, Emma Leelo Dillon

Nova galerii

Sandra Sirp “Kihid”,
Nova galerii, Nova I korrus

Näitusel on eksponeeritud väiksemad maalid seeriast “Kihid ja hetked” (2020) ning osa viimasest maaliseeriast Kohalolu liikumises (2023-2024). Näituse pealkiri vihjab nii protsessile, sisule kui ka teoseid ühendavale tehnikale, kus maali pind on saavutatud läbi valge värvikihi korduva pealekandmise mustale põhjale. Kordustel põhinevad maalid loovad aja kohaloluks ning joonte mäng saab betoonseina taustal uue liikumise.

Sandra Sirp (s 1988) väljendab end läbi minimalistliku geomeetrilise visuaalse keele, läbi tühjuse ja ruumi, kus oluline osa on aeglusel ja tööde valmimise protsessil. Sirp on lõpetanud Tallinna Ülikooli Kunstiõpetuse BA (2012), Eesti Kunstiakadeemia Meediagraafika BA (2017) ning täiendanud end maalikunstis Porto Ülikooli Vabade Kunstide osakonnas (2015/2016). Hetkel õpib ta EKA/TLÜ Kunstiõpetaja magistriõppes. Aastast 2003 on Sirp Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Sirbi teoseid võib leida erakogudest ja Espoo kaasaegse kunsti muuseumi EMMA kogust.

Vita galerii

Erik Gordejev “Yukta”,
Vita galerii, Vita I korrus

Näitus “Yukta” on sissejuhatuseks tulevasele samanimelisele graafilisele romaanile, mis käsitleb kollektiivse alateadvuse, globaalse patu, surma ja unenägude teemasid. Näitus annab edasi romaani peategelase selgeltnägija Kemarili , Yukta linnas teeniva hoidja meeleolu. Tavalisele ravitsejale selgeltnägija Kemarilile ennustatakse, et temast saab midagi kõrgemat, et temast saab Damnta - süsteemi renegaatne element, kes suudab näha asju nende tõelisel kujul.
Autor on BFMi kolmanda aasta üliõpilane Erik Gordejev ja näitus on tema IKUMUMU eriala bakalaureusetöö. Juhendaja Krista Simson

Uku Laasi “Kolmas isik”,
Vita II korrus

Autori ideeks oli luua koomiks, mis räägib inimeste vahelistest kuvanditest. Kuidas nähakse meie tegusid ja isiksust? Kas me käitume õigesti või valesti? Autor kujutab kaadris teadlikult peaaegu alati ainult peategelase robot kätt. Seda, mis eristab teda kogust muust maailmast. Veel enam, kuna loo süžee on minimaalne, siis on tegelase füüsiline vorm tema ainuke defineeriv omadus ning vaid selle järgi saame hinnata kogu loo sündmustikku. Samas ei saa me näha kogu pilti, kui keskendume ainult pealispinnale.
Uku Laasi (2001) on Tallinna Ülikooli BFMi tudeng. Tema põhiliseks loomevaldkonnaks on joonistus ja maal, aga üha enam ka koomiks ja kirjutatud tekst. Tema tööde põhilisteks teemadeks on just igapäeva eluga kaasnevad probleemid ja rõõmud, mis on paigutatud võõrasse maailma.

Muuseumi taasavamiseks 2014. aastal valminud näitusel kajastatakse ülikooli erinevate perioodide tähtsündmusi ja tehakse põgus tagasivaade õpetajate koolitamise algusaastatele. Näitusele on välja pandud ajalooline kappkell, esimene rektori ametikett.

Näituse koostasid Kadri Metsaots, Aet Kallam, Hille Erik ja Natalia Abrosimova, kujundas Liina Langemets.

Püsinäitus on avatud Tallinna Ülikooli Silva majas ruumis S107 E-N kell 11–15. Olete oodatud!

Leia muuseumi püsinäitus virtuaaltuurist, liikudes Silva maja esimesele korrusele.

Virtuaaltuur

Kui soovid Tallinna Ülikoolis enda näitust eksponeerida, siis võta meiega esmalt ühendust:

Kristiina Oppi (kristiina.oppi@tlu.ee) või Eve Kiiler (eve.kiiler@tlu.ee)

Näituse taotlemiseks Tallinna Ülikooli näitusepindadel esita idee kirjeldus, kirjuta kuidas näitust on plaanis vormistada, lisa juurde visuaalid või kujunduse eskiis. 

Näitusesoovi korral kirjuta meile vähemalt kuus kuud enne oodatavat näituse paigaldamise aega. Keskmiselt on ühe näituse toimumise aeg neli kuni kuus nädalat. Näituse kohtade ja aja graafikud kinnitame kaks korda aastas: kevad- ja sügissemestri alguses.

Tallinna Ülikooli näitusepindadel on näituste eksponeerimine tasuta. Ülikool eelistab enda maja inimeste (töötajate ja tudengite) näituste eksponeerimist. Lõpliku otsuse näituse ülespaneku kohta teevad ülikooli näituste kuraatorid.

Tallinna Ülikoolis on järgmised näitusepinnad:

1. Terra galerii (Terra hoone 2. korrus)

2. Astra teadusgalerii (Astra hoone 1. korrus)

3. Euroopa galerii (Astra hoone 2. korrus)

4. Mare galerii (Mare hoone 1. korrus)

5. Tallinna galerii (Mare hoone 2. korrus)

6. Nova galerii (Nova hoone 1. korrus)

7. Vita galerii (Vita hoone 1. korrus)