bänner

 

 

Tallinna Ülikooli Astra hoone teadusgalerii näitus „Kuhu lähed, Virumaa? Fosforiit – sõber või vaenlane?”

Fosforiidisõjast on möödas üle 30. aasta, kuid arutelu fosforiidi kaevandamise üle on aktuaalne tänase päevani. Ühiskonnas on kuuldavale tulnud nii poolt- kui ka vastuhääli. Fosforiidi kaevandamise pooldajad on tõstnud esile selle majanduslikku tasuvust ja toetanud kaevandamiseks vajalike uuringute alustamist. Kuna Eestis asub Euroopa suurimaid fosforiidimaardlaid, siis võimaldaks selle kaevandamine, lisaks majanduslikule kasule, luua ka tuhandeid uusi töökohti. Fosforiidikaevandamise vastased leiavad, et maavara kaevandamine ei kulgeks ilma keskkonda ohustamata ja seisavad seepärast sellele vastu.

Tahes või tahtmata on seoses võimaliku fosforiidi kaevandamisega kerkinud mitmeid erinevaid küsimusi:

  • Kas fosforiidist saadav rahaline kasu kaalub üle keskkonnale ja ühiskonnale tehtava kahju või peaks kaevandamine jääma välistatuks? 
  • Kas tasakaal majanduse ja keskkonna vahel on võimalik? 
  • Milline oli ja on virumaalaste tegelik olukord ja arvamus?
  • Miks on vajalik rääkida kodumaisest fosforiidist globaalse keskkonnakriisi kontekstis?
  • Mida oleks meil õppida fosforiidisõjast?

Nendele küsimustele aitab oma lähenemise leida alates 1. maist 2021 Tallinna Ülikooli teadusgaleriis olev näitus „Kuhu lähed, Virumaa? Fosforiit – sõber või vaenlane?”, mis tutvustab fosforiidisõda (1987) kui Eesti keskkonnaajaloo ühte kõige olulisemat verstaposti. See annab ülevaate fosforiidi kaevandamise mõjust Eestile ja eelkõige Ida-Virumaale ning võtab fookusesse ka kaevandamise ümber puhkenud konfliktid. Fosforiidisõda esitatakse peamiselt Eesti suuremate keskuste – Tallinna ja Tartu – vaatenurgast, kus toimusid ka kõige suuremad protestiaktsioonid. Näitusel tuuakse uudsena kuuldavale virumaalaste hääl, mis on olnud fosforiidisõja ajaloos, muuseumides, õpikutes jm alaesindatud. Näituselt leiab ka vastuse küsimustele, kui kaua on fosforiiti Eestis kaevandatud ning kuidas on kaevandamisse ning sellest tulenevatesse keskkondlikesse ja sotsiaalsetesse probleemidesse läbi aegade suhtutud.

Pop-up näitus valmis 2019. aasta augustiks Tallinna Ülikooli õppeaine ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) raames, mille käigus andsid erinevate erialade üliõpilased oma panuse projekti õnnestumiseks. Aastatel 2019-2021 eksponeeriti näitust Eesti Ajaloomuuseumis.

Projekti juhendajad on Linda Kaljundi (TLÜ, EKA), Anu Printsmann (TLÜ), Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum) ja Olev Liivik (Eesti Mälu Instituut).

Näituse autorid on Sander Altrov, Allar Tui, Henri Olavi Suomalainen, Kadri Sulp, Agnes Kaasik, Reigo Andok, Emeline Bon, Henri Hinn, Laura Hirvoja, Elza Larssen, Robert Lätt, Casper Lohk, Erki Maido, Eike Mandre, Tambet Muide, Liisi Ploom, Marek Põder, Mergan Sirk ja Christian-Philip Tammerik.

Näitus jääb Tallinna Ülikoolis avatuks kuni 1. oktoobrini 2021.

Näituse avamine 14. novembril kell 16.00 Tallinna galeriis - Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist

 

14. novembril kell 16.00 toimub Tallinna galeriis, Mare majas, Uus-Sadama 5 Fenno-Ugria näituse avamine  „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“  

kutse  tekst

Laulu- ja tantsupeo tuli Tallinna Ülikoolis!

Laulu-ja tantsupeo tuli jõudis Tallinna Ülikooli. Juubelilaulupeo “Minu arm” esimene kontsert on pühendatud õpetajale. Nii viidi laulupeotuli koolidesse, kus on oma muusikateed alustanud tänased laulupeodirigendid – et tänada oma õpetajaid. Tuli rändas Tallinna Raekoja platsilt koos laulu- ja pillimänguga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, Tallinna Ülikooli, Tallinna Muusikakeskkooli ning Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli. Tallinna tuleteekonna kunstiline juht oli Janne Fridolin.

Tallinna Ülikooli juurde jõudis laulupeotuli kell 15.00, kus seda tervitasid rektor Tiit Land ja ülikooli ühendkoor Raul Talmari ja Indrek Vijardi juhatamisel. Koori esituses kuulis ka “Ta lendab mesipuu poole”, mille autor Peep Sarapik on Tallinna Ülikooli vilistlane (1973).

Kontserdipaigas sai tutvuda ka teeneka rahvatantsujuhi Henn Tiiveli klaasmosaiiktehnikas tantsupeoteemalise pannooga, mis valmis lõputööna Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1965. aastal. Sündmusel viibis kohal ka Henn Tiivel ise. 

Vaata fotogaleriid!

Laulu- ja tantsupeo tuli jõudis Riho Pätsi hauale.

Muuseumiöö ja looduskaitsekuu 2019

Maikuu on looduskaitsekuu, mis sel aasta on pühendatud igaühe loodushoiule. Igaühe loodushoid koondab endas teadlike ja arukaid teguviise, mis aitavad kaasa liikide ja nende elupaikade hoidmisele ning nendega seotud looduse hüvede edasisele säilimisele. Näiteks võib tuua arukad valikud igaühe koduaias, kus muru ei ole niidetud joonlaua järgi ja putukatõrjes ei kasutata mürkkemikaale. Veel parem – putukatele on sootuks hotelle ehitatud. Igaühe loodushoiu tegevuseks võib pidada ka Tallinna Ülikooli katusel olevaid mesitarud, mille elanikud juba teist aastat linnaõitelt nektarid ja õietolmu koguvad. Sellest ajendatud on ka näitus ülikooli Tallinna Ülikooli Astra hoone Teadlaste Foorumis (aatriumis).


Looduskaitsekuu näitus 

Näitusel on kolm osa.

  • Esimese ja suurima osa moodustab Eesti 100. sünnipäevale ja Poola 100. taasiseseisvumispäevale pühendatud näitus raamatust „Mesilased“, mille illustraatoriks on Piotr Socha ning teksti autoriks Wojciech Grajkowski.  See on Poola Vabariigi Suursaatkonna kingitus Eestile. Näituse loomise inspiratsiooniks oli Juhan Liivi luuletus „Ta lendab mesipuu poole” (1905), mis kõnetas läbi isamaa, kodaniku, keskkonna ja kogukonna kirjeldamise.
  • Näituse teine osa on kokku pandud linnamesinik Erki Naumanise kogudest. Leidub nii mesindusteemalisi raamatud kui ka tarvikuid.
  • Näituse kolmas osa kirjeldab seda, mida Tallinna ülikooli ökoloogia keskuses ja ka TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi (LTI) keemikute poolt tehakse – uuritakse mett. Seda kuidas ja milliste vahenditega saab juba teada näitusel.

TLÜ ökoloogia keskus on pea 20 aastat tegelenud mee analüüsidega. Peale selle, et mett saab kirjeldada selle vitamiinide, mineraalainete, suhkrute jm heade koostisosade põhjal, annab meeproovist ülevaate selle õietolmukoostis ning nii on võimalik jälile jõuda, millistelt taimedelt on nektar kogutud. Põhjus peitub selles, et meeproove mikroskoobi all analüüsides on võimalik eristada erinevate taimede tolmuteri, sest nende kuju, suurus, välispinna muster, pooride, astelde, vagude olemasolu on liigispetsiifiline. Näitusel ongi üleval fotod erinevate taimede mikroskoopilistest tolmuteradest (6 – 100  µm), mida muidu vaid mikroskoobiga näeb.

Mett saab uurida veelgi põhjalikumalt. Lisaks õietolmuanalüüsile tehakse Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudis keemikute poolt meeproovidest erinevaid keemilisi analüüse. Mee suhkrute ja hüdroksümetüülfurfuraali analüüsidega on juba algust teihtud ning katsetatakse ka pestitsiidide ja metallisisalduse uurimist. 

Näituse on kokku pannud-toonud Poola Suursaatkond Tallinnas, linnamesinik Erki Naumanis ja TLÜ ökoloogia keskuse teadur Liisa Puusepp.

Näituse pidulik lõpetamine toimub 3. juunil kell 14.00 Tallinna Ülikooli Astra hoone Teadlaste Foorumis.

  • Pidulikul lõpetamisel räägib teadur Liisa Puusepp huvilistele mesilaste lugu ning miks üldse tähistasime mais looduskaitsekuud. Lisaks on võimalik linnamesiniku käest lähemalt teada saada mesilaste elust ja toimetamisest. Päeva lõpus selgitatakse välja ka viktoriini võitja.

Viktoriini võitjad on:

  1. TLÜ Piknikutekk: Helena Kivirand
  2. Tee mesi: Ott Artel
  3. Öko mesi: Carmen Lehtmets
  4. ELU mesi: Ly Lõhmus
  5. TLÜ termoskruus: Laura Roomets
  6. Raamat "Mesilased": Jürgen Vaher
  7. Raamat "Puud": Els Päärson

Võitjatega võetakse ühendust!

Lisainfo: Liisa Puusepp, liisa.puusepp@tlu.ee


Viktoriin

Näitusega kaasneb ka viktoriin! Auhinnaks on raamat „Mesilased“ ja lisaks on üllatusauhindu. Viktoriinilehed on leitavad näituse territooriumil suure mesitaru pealt. Kui olete täitnud viktoriinilehed, siis pange see looskasti (hall postkast). Loosimine toimub 3. juunil, mil toimub ka näituse pidulik lõpetamine. Näituse pidulik lõpetamine toimub 3. juunil kell 14.00-16.00 Tallinna Ülikooli Astra hoone Teadlaste Foorumis (aatriumis)!

Lisainfo: Liisa Puusepp, liisa.puusepp@tlu.ee


 

Miks on putukad meile tähtsad?

Me sõltume putukatest, meie igapäevane toidulaud sõltub mesilaste olemasolust, sest mesilased on need, kes tolmeldavad suure osa toiduks kasutatavatest taimedest, rääkimata muudest looduslikest hüvedest, mis me looduselt tänu tolmeldamisele saame.

Üheks märgiliseks trendiks antud teema valguses on kasvav huvi linnamesinduse vastu, läbi mille saab taastada ja hoida bioloogilist mitmekesisust urbaniseeritud aladel, tuua loodust ja ka toidutootmist rohkem linnainimese juurde ning anda võimalus panustada igaühe looduskaitse tegevusse. Nii sumisevad New York, Boston, Halifax, London, Sydeny, Hong Kong, Berliin, Tokyo, Toronto ja ka Tallinn. 

Linnamesindusega on seotud mitmed hirmud. New Yorgis oli linnamesindus aastani 2010 keelatud just seepärast, et mesilasi peeti sama ohtlikeks kui mürkmaod. Enamasti peetakse linnades siiski rahulikke mesilaste tõuge. Lisaks paiknevad mesitarud linnades tihtilugu katustel ning nende lennutrajektoorid kattuvad inimeste liikumisteedega vähe. Bioloog ja linnamesinduse eestkõneleja Noah Wilson-Rich (USA) ütleb naljatades, et kui sa pole lilleõis, siis mesilane sinu vastu huvi ei tunne. Ennekõike on selliste hirmude leevendamise taga piisavalt hea teavitustöö.

Lisaks kirjeldatakse, et linnade puhul ei ole tegemist hea keskkonnaga, et siinne toidulaud on mesilaste jaoks ahtake ning raskemetallid ja muud kahjulikud elemendid saavad hukatuslikuks mesilastele ning satuvad ka mesindussaadustesse. Erinevad  uuringutulemused viitavad, et keemiliste omaduste (sh raskemetallide sisaldus) poolest on linnast kogutud meeproovid kvaliteetsed ja botaaniline päritolu mitmekesine. Viidates just sellele, et linnatänavad, -pargid ja -aiad pakuvad piisavalt toitu ning linnakeskkond on piisavalt puhas, et mitte ohustada mesilaste elu ning reostada mett. Sarnaselt kirjeldatakse ka mett, mis on kogutud Pariisist, New Yorgist, Sydneyst jne. Kui mesilastel on linnas hea elada, siis on omakorda linnataimed tolmeldatud ja liigiline mitmekesisus hoitud.

Lisainfo: Liisa Puusepp, liisa.puusepp@tlu.ee


Muuseumiöö

Peame aru selle ülle, milleks meile üldse on vaja putukaid (sh mesilasi), mida nad meile pakuvad ning mis juhtuks siis kui nende arvukus väheneb, mis paraku on juhtumas suuresti elupaikade hävimise, kliimamuutuste ja mürkkemikaalide kasutamise tõttu. Räägime, sellest, kuidas ja miks sattusid mesitarud Tallinna ülikooli katusele ja kuidas iga inimene või ka organisatsioon saab toetada looduse mitmekesisust.

Lisaks võtame ülikooli seinte vahel ette mee uurimise, kõneleme, mida meile need analüüside tulemused näitavad ja käime ka katusetarusid vaatamas. 

Muuseumiöö Tallinna Ülikoolis
Kava laupäeval, 18. mail:

18:00 - Ave Hanseni näituse "Väike valge" avamine Terra 2. k.
18:30 - Astra aatriumis Liisa Puusepa miniloeng mesilastest.
19:00 - Astra aatriumis musitseerib Mart Piirimees.
19:15 - Astra aatriumist algab esimene tuur mesilaste juurde (max 15 inimest).
19:15 - Astra aatriumist algab esimene linnaku tuur koos kunstipeatustega. 
20:00 - Astra aatriumist algab teine tuur mesilaste juurde (max 15 inimest).
20:00 - Astra aatriumist algab teine linnaku tuur koos kunstipeatustega. 
20:30 - Astra aatriumis nukufilm usinatest mesilastest "Meemeistrite linn" (20 min).
20:50 - Mõnus vaikne hääbumine. Näituse „Ta lendab mesipuu poole“ Tallinna ülikooli viktoriin - 
             Poola Vabariigi Suursaatkond loosib välja auhinna 5. juunil, ülemaailmsel keskkonnapäeval.
21:50 - Kodulaul - võimalus kaasa laulda!
22:00 - Ürituse lõpp.

Lisainfo: Kristiina Oppi, kristiina.oppi@tlu.ee

Vaata looduskaitsekuu fotosid!

Muuseumiöö 2016 "Öös on laineid"

Muuseumiöö 2016 "Öös on laineid". Vaata fotogaleriid