Lähis-Ida keeled ja kultuurid (kõrvaleriala)

Kõrvaleriala koosneb kaheksast ainest.

Araabia keele A1-, A2-, B1.1- ja B1.2- taseme kursused. Kaheaastase keeleõppe lõppedes oskad luua ja mõista araabia standardkeeles lauseid vastavalt loengukursusel käsitletud teemadele ning suudad lugeda araabiakeelseid tekste ja luua tekste, mis sisaldavad loengukursuse joksul omandatud grammatikat. 

Lähis-Ida vanema ajaloo ja kultuuri kursus katab teemasid, nagu Mesopotaamia, Egiptuse, Iraani, juudi, Hetiidi, araabia ja varakristlikud tsivilisatsioonid/ühiskonnad ning nende kirjandused. 

Lähis-Ida uuema ajaloo ja kultuuri kursus anab ülevaate Lähis-Ida aja- ja kultuurilugu kujundanud nähtustest ja tekstidest islami sünnist tänapäevani. Kursus katab teemasid, nagu semiidi rahvaste keele ja kultuuri kujunemine; araabia, pärsia ja turgi kultuuri kujunemine islami kontekstis. Praktilise harjutusena loetakse tekstilõike originaalkeelsetest kirjandusteostest, samuti saadavad kogu kursust tõlketekstid Lähis-Ida luule- ja proosateostest.

Lähis-Ida kirjanduste kursus annab ülevaatliku arusaama Lähis-Ida kirjanduste arengukäigust, põhiteemadest ja autoritest. Laiemat käsitlust leiab araabia kirjandus ja väiksemas mahus pärsia ja heebrea kirjandus. 

Islami ajaloo kursus pakub ülevaate islami ajaloolisest arengust alustades prohvet Muḥammadi eluloost. Loengukursus on temaatiliselt jaotatud neljaks: islami prohvet ja neli esimest kaliifi, klassikaline islami teoloogia, seadusandlus ja sektid, islam Osmanite impeeriumis ja naise koht islami ühiskonnas Türgi Vabariigi näitel. 

Helen Geršman on Lähis-Ida uuringute lektor. Täiendanud ennast erinevates ülikoolides Hispaanias, Iisraelis, Türgis ja Süürias omandas ta aastal 2017 Tallinna ülikoolis doktorikraadi kultuuride uuringute erialal. Tema uurimisvaldkonnad on araabia keel, kirjandus ja retoorika.

Alice Volkonski on õppinud Lähis-Ida kultuurilugu ja araabia keelt Tallinna Ülikoolis ning teoloogiat ja heebrea keelt EELK Usuteaduse Instituudis ja Tartu Ülikoolis. Lisaks on täiendanud ennast erinevates Lähis-Ida ülikoolides. Ta annab araabia keele ja Lähis-Ida kirjanduse loenguid, tõlgib araabia kirjandust ning keskaegse Hispaania heebrea luulet. Põhiliseks uurimishuviks on araabia luule ja Vana Testamendi tarkuskirjanduse keelelised võrdlused, kirjanduslikud ja religioossed motiivid, retoorika ning kompositsioon.

Üllar Peterson on Lähis-Ida uuringute nooremlektor, kes on keskendunud islamimaailma uurimisele.

Tartu Ülikooli lõpetas ta ajaloo erialal 1998. aastal. Peterson kirjutas 2005. aastal magistritöö džihaadi kontseptsiooni kujunemisest koraanis. Ta on õppinud Kairos ja Teheranis. 

Ta on tõlkinud araabia keelest Usāma ibn Munqidhi teose "Õpetlike näidete raamat: Araabia rüütli mälestused" (Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015) ja pärsia keelest Iraani 20. sajandi klassikasse kuuluva Sadeq Hedayati romaani "Pime öökull".