Skip navigation

Mis toimub une ajal?

Uni on psühho-füüsiline nähtus:
  • Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata.
  • Ka elundid töötavad uneajal väiksema pingega - lihased lõdvestuvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglustub.
Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida – tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne.
  • Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis.
  • Südamelöögid ehk pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le.
  • Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
  • Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul.
  • Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab käbinääre.
  • Kuna aju elektriline aktiivsus une ajal pidevalt muutub, siis jagatakse une seisundid astmetesse või staadiumitesse.
  • Ärkvelolek – ajukoores domineerivad kord suureneva, kord väheneva amplituudiga alfa- (lõdvestunud ärkvelolek) ja beeta-lained (aktiivne ärkvelolek).

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0