Skip navigation

Uni kui väga oluline inimese taastumisvahend

Uni on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mis on ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega. Iga elusorganism, nii taim kui ka loom, vajab pärast kasvamist või aktiivset tegevust puhkust. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile jõudu endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Uni aitab kehal päevapingetest kosuda ning parandab meie keskendumisvõimet ja tööviljakust. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi.

Uurimused on näidanud, et uni on aeg, mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneuroloogilisi ja hormoonvõnkeid. Neil protsessidel on oluline toime tervisele/heaolule immuunsüsteemi ja kasvu jaoks. Ajurakke suudab uuendada ainult uni.

Me veedame kolmandiku elust unes, vähemalt teoreetiliselt peaks see nii olema. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Teoreetiliselt peaks inimene magama 8 tundi ööund, vaid 10 % inimestest vajab lühemat uneaega. Vähene uni võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Piisab vaid sellest, kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, et tekiks kurnatus, mis on märksa levinum probleemi inimestel kui unetus ja muud unehäired.

Hästimaganud inimene on hommikul värske, ta näeb reibas välja, tema töö on päeval tootlikum, tema suhtlemine teistega vabam ja ta ise on heas meeleolus.
Ôigesti jaotatud töö, liikumise ja puhkuse vaheldumine mõjuvad hästi tervisele ja ka inimese välimusele. Ûlepingutused ja kurnatus seevastu muudavad meid vanemaks ja hakkavad koormama immuunsüsteemi.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0