Unenägu ja mõtlemine
Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu
oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi
silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne., mis on iseenesest
kahtlase väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad
olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende
peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras
ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema
ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad
gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale
hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte
töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest
juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke probleeme, mille
kallal ärkvelolekus oli asjata pead murtud, on komponeeritud terveid
muusikapalasid jne. Väga huvitavad on ka juhud, kus me unes püstitame
iseendale mingisuguse küsimuse ja kelleltki teiselt saame sellele
küsimusele vastuse.
Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on.
Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna, paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementida vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema jne., mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute unenäo elementide suhtes seletatakse ka unenägudes sagedasti esinevaid absurdsusi ja puudulikku kontrolli meie sõnade ja tegude üle.
Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on.
Vaadates nüüd üksikuid unenägusid tervikuna, paistab nende juures tihti silma kõigepealt üks joon s.o. nende katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementida vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele jne. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et meil puudub unes kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida tarvis lahendada, mingisugune meid huvitav teema jne., mis võiks ühtlustada meie mõtete ja kujutluste voolu ja anda sellele kindla suuna. Kriitika ehk seisukohavõtmise puudumisega üksikute unenäo elementide suhtes seletatakse ka unenägudes sagedasti esinevaid absurdsusi ja puudulikku kontrolli meie sõnade ja tegude üle.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0