Unestaadiumid

1. Staadium – alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Südametöö ja hingamine aeglustuvad, lihased lõdvestuvad. Võivad esineda kukkumise tunne ning ka nägmis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Kerge uni, kestusega kuni 2 minutit.

2. Staadium – domineerivad teeta-lained. Iseloomulikud on “unesplindid” (1-2 sek, kiired rütmilised elektrilise aktiivsuse puhangud) ja K-kompleksid (hetkeline aktiivuse vähenemine). Lihastoonus väga madal. Võimalik unesrääkimine. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. 45-55%. Kestab ~20 min.

3. Staadium – üleminek deltaune staadiumisse. Inimene vajub veelgi sügavamale unne, ilmuvad kõrge amplituudiga ja madala sagedusega delta lained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast.

4. Staadium - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. On sügavaim uni ja sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.

5. Staadium - REM uni "aktiivne uni". Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti.

• REM uni umbes 90-100 min peale uinumist.
• Kiired sakaadilised silmaliigutused, jälgitavad suletud laugude tagant järskude hüppetaoliste suunamuutustena.
• EEGs desünkroniseeritud lained, sarnaselt alfa ja teeta lainetega – ainult EEG abil pole eristatav.
• Südametegevus ja hingamine kiirenevad (“aktiivne uni”).
• Lihaskond üldiselt atooniline, vahel võivad esineda lühiajalised tõmblused (nägu, sõrmed).
• Aju verevool 80%, ärkveloleku ajast suurem!
• Äratuslävi sama, mis sügavas unes.
  
• Samas, kõige tõenäolisem on spontaanne ärkamine.