Skip navigation

Unenägu- meie kujutluse vili?

Et meie unenäod, mis ei ole midagi muud kui meie enda kujutlused une ajal, ei või seega ennustada unenäo põhjal tulevikku nagu osad inimesed armastavad teha. On ju praegugi väga palju erinevaid raamatuid ja teatmikke – unenägude seletajaid. Öeldakse, et siiski on paljud inimesed midagi unes näinud ja see on pärast täide läinud. Kas siis unenäod siiski ennustavad tulevikku? Peab mainima, et sageli seal, kus jutustatakse sellistest tõsiasjadest, neid ei ole üldse olemas, et tihti keegi usub, et teatav unenägu on täpipealt täide läinud, kuid seejuures aina petab iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult. Võrreldes sellega, kuidas me tajume reaalse maailma asju, on meie unenäod tihti ebaselged, vähe üksikasjalikud ja ka kõige parema tahtmise juures meie poolt ei ole meie mälu harilikult kaugeltki nii usaldusväärne. Seda näitab meile juba igapäevane kogemus ja ka küllalt tõestatud suur hulk erilisi katseid piltidega, etteloetud juttudega jne. Sellepärast võiks kõigil sellesarnastel juhtudel olla jutt ainult teatavast üldisest sarnasusest ühelt poolt teatava unenäo ja teiselt poolt teatavate reaalsete asjade ja sündmuste vahel, mis on iseenesest täiesti võimalik ja loomulik. Kuid üldine sarnasus ei anna meile veel õigust rääkida unenäo "täideminekust".

Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus. Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata.

Mõned juhtumid, kus unenägu on täide läinud, võib seletada sellega, et me teadsime, et midagi peab tulema, kuid olime selle täiesti ära unustanud, nii et meile pärast näib, nagu oleks unenägu seda ennustanud.

Esineb ka juhtumeid, kus unenägu on teatava sündmuse põhjuseks, kutsudes esile inimese tahteotsuse või kinnitades tema endist otsust. Näiteks oli Aleksander Suur kaua piiranud Foniikia linna Tüürost, kuid ei suutnud seda kuidagi vallutada. Siis nägi ta unes, et tema kilbi peal tantsib satüür (kreeka keeles satyros). Unenägude seletaja Aristoteles seletas unenäo nii, et jagas sõna "Satyros" kaheks: Sa Tyros (sinu Tyros). Seepeale käskis Aleksander Suur ette võtta uue ägeda tormijooksu linnale ja linn langeski tema kätte.

Usuga unenägude prohvetlikku tähendusse on lugu sama kui teiste ebausklike arvamusega. Tuhat unenägu, mis ei ole täide läinud, unustatakse kohe jälle ära, ja üht, mida arvatakse täideläinuks, peetakse meeles, jutustatakse teistele edasi ja tehakse nii paari juhuse põhjal kaugeleulatuv üldine järeldus. Kuid niisugune mõttlemisviis käib täiesti vastu sellele, mida nõuab teadus.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0