Une korratus
Kõige tavalisem une korratus on unetus, raskused magamajäämisega või jääda magama terveks ööks.
Umbes 20% inimestest kannatavad mõnda aega oma elus unetuse all.
Lühikesed episoodid unetusest on tavaliselt põhjustatud murest ja stressist aga unetus tihti süveneb kui kannataja sellega tegeleb.
Paljud inimesed muutuvad rahutuks peale mitmeid halvasti magatud öid. Uni on oluline inimese funktsioneerimiseks, kuid üllatuslikult suur osa sellest faktist ei ole tõestatud. On mõistlik arvata, et keha võiks vajada rahulikku, vaikset perioodi, et ennast "laadida". Enamik inimesi magab 7 kuni 8 tundi iga öö, aga see varieerub individuaalselt. Mõned inimesed vajavad kõigest 3 tundi magamiseks.
Unevajadus muutub ka inimese elu jooksul. Tavaliselt kui inimene vananeb, vajab ta järjest vähem und.
Unepuuduse mõjust tehtud uuringud leiavad ühekülgselt eri puuduste teket lisaks mälule veel reaktsiooniajas, tähelepanus ja kognitiivsetes võimetes.
Mälu tundub muidu une funktsiooni uurimisel kõige populaarsema vaatlusalusena.
Lisaks tekib pikemal magamatusel membraanilipiidide kahjustusi hapnikuradikaalide tõttu.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0