Ühe minuti loeng: Miks on oluline lugeda ilukirjandust?
On olemas hea väljend – tugitoolireisimine, sest kirjandus teadupoolest ei tunne piire. Miks on oluline lugeda ilukirjandust, sellele vastab Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse külalislektor Joosep Susi.
Soovite ajamasinat või priipääset ükstapuha kuhu maailma otsa? Väga lihtne, haarake väärt kirjandusteos ja hakake lugema. Ilukirjandus on kunst, mille põhiline tööriist on keel. Kujundliku keelekasutuse kaudu väljendatakse keerukaid abstraktseid ideid. Seetõttu on ilukirjanduse lugemine ajakulukas pingutus. Ja tagatipuks ei ütle ilukirjandusteos meile tavaliselt, kuidas ma ühes või teoses olukorras käituma peaks, kuidas ma elama peaksin.
Väärt kirjandus pakub ennekõike emotsionaalset ja intellektuaalset naudingut. Avardab meie maailmapilti, raputab, muudab meie arusaamu, toob nähtavale erinähtuste ja ennekõike inimloomuse varjundid.
Süvenenud lugemine on tõhus ajutreening. Regulaarne lugemine treenib meie aju nagu treening vormib meie keha. Kusjuures kerge nautlev lugemine on nagu tervistav jalutuskäik metsas. Samas kui keerukamate tekstide lugemine, näiteks romaanide või luuletuste lugemine, on juba märgatavalt tõsisem pingutus, mis muudavad ka märgatavalt meie mõtlemisvõimet.
Uuringud näitavad, et lugemine on tõhus empaatiakool. Lugeja võib läbi elada teiste inimeste elu, sukelduda teistesse aegruumidesse ja sedakaudu mõista paremini nii teisi kui ka iseennast. Nii et kui ilukirjandusteos enda jaoks juba nähtavaks teha, siis teiste tekstidega ei tasu üldse muretseda. Siis teadustate enda jaoks paremini, kui sinuga manipuleeritakse või kui keegi teid armastama hakkab.
Kusjuures lugemine, nagu ka toitumine või treening, võiks olla mitmekesine, sest erinevad tekstid muudavad meie mõtlemisvõimet erinevalt ja pakuvad ka erinevat kogemust. Lugemine parandab meie mälu, keskendumis- ja kujutlusvõimet. Samuti aitab lugemine püsida ärksana kuni kõrge vanuseni ja ennetada mitmeid kergemaid vaimse tervise häireid, rääkimata siis sellest, et lugemine parandab meie seoste loomis- või argumenteerimisvõimet või kirjutamisoskust.
Olgu elu kuitahes keeruline, olgu maailma asjade seis kuitahes täbar, meie kõigi jaoks on olemas turvaline pelgupaik, kuhu vajadusel põgeneda. Ilukirjandusteost lugema hakates hakkame kohamaid seda visuaalselt ette kujutama. Kusjuures meie aju ei tee otseselt vahet, kas me ise viibime füüsiliselt näiteks Veronas või siis loeme Shakespeare’i. Nii et põhimõtteliselt pole ajamasinat või tasuta lennupileteid tarvis, piisab kui hakata lugema. Või nagu mu hea kaasteeline tavatseb öelda – ilukirjanduse nautimine nõuab sedavõrd palju aega, pühendumist ja süvenemist, et kui inimesed natukene rohkem loeksid, siis jääks maailmas tegemata väga palju kurja.