Minutiloeng: Kuidas aitavad digivahendid kaasa õppimisele?

Kui mõelda haridusest kui ettevalmistusest täiskasvanueluks, on selle täiskasvanuelu
loomulikuks osaks ka digivahendite kasutamine ja digitaalne elu. Nii peakski haridus hõlmama ka oskuslikku digivahendite kasutamist.

Digivahendite oskuslik sidumine haridusse annab meile uusi viise ja võimalusi õppimiseks.
Vajadusel saab koolitunnist osa võtta kodust lahkumata ning matemaatikaülesandeid ei pea
lahendama varajastel hommikutundidel, seda võib teha ka hiljem. Digivahendite kasutamine annab meile väga palju ajasäästu ja lubab meil õppida, mida hing ihkab – pillimängust maleni, tuues koju kätte ka rahvusvahelised õppimisvõimalused. Nii muutubki ekraani taga veedetud ajast olulisemaks see, mida ekraani vahendusel tehakse.

See aga eeldab, et oleme saanud eelnevalt harjutada enesejuhtimist ja autonoomsust digivahendite kasutamisel. Samuti peaks digivahendite kasutamine õppimisel olema selgelt eesmärgipärane ja seotud õppe sisuga, ning digivahend ei peaks olema pelgalt miski, mida peab kasutama. 

Tõsi, digivahendite kasutamisel hariduses on ka negatiivseid aspekte. Näiteks, digivahenditega
töötamine võib kujuneda suureks väljakutseks meie keskendumisele, sest märguanded telefonis segavad meid pidevalt. Samuti võib muutuda liiga koormavaks see, kui peame toimetama liiga paljudes erinevates keskkondades korraga.

Küll aga ei saa digivahendite kasutamist hariduses vaadata pelgalt halva või hea asjana. Üks ja
sama aspekt digivahendite kasutamisel võib mõnele noorele mõjuda positiivselt ja toetavalt,
teisele aga negatiivselt. Ja digimaailma vältimine ei aita kuidagi kaasa meie digipädevuse arendamisele ja ohutule veebikäitumisele. Viimasele aitab enim kaasa see, kui saame digimaailmas samm-sammult toimetatud, seda vanemate ja õpetajate juhendamisel.
 

Loe pikemalt Novaatorist.