Minutiloeng: Miks rääkida meediaarhiivi avaandmetest?
Avaandmed on teatavasti niisugused andmed, mis nagu nimigi ütleb, on tasuta kättesaadavad kõigile. Miks aga peaksime eraldi tähtsustama meediaarhiivi avaandmeid, sellest räägib Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teadur Andres Kõnno.
Avaandmed on tasuta andmed, mis on kõigile antud vabalt kasutamiseks, taaskasutamiseks ja jagamiseks. Avaandmeid on erinevaid ja erineva kvaliteediga. Lihtsustatult öeldes - need on andmed, millele on võimalik ehitada teenuseid, mis teevad meie elu lihtsamaks.
Üldjuhul me isegi ei teadvusta endale niisuguste andmete olemasolu. Näiteks: erinevad ilmaäpid põhinevad meteoroloogiapunktide avaandmetel, riigi katastri- ja geoinfo on kasutatav avaandmestikuna, samuti erinevad linnaruumi kirjeldavad andmed jne.
Meediaandmetega, täpsemini - meediaarhiivide andmetega - on lugu veidi keerulisem. Meediaandmed kui avaandmed on andmed andmete kohta, see tähendab - metaandmed. Ühe meediaarhiivi avaandmed kätkevad endas kõiki kajastamist leidnud avalikke sündmusi, tegelasi, kohti, tegevusi ja mis eriti oluline - keeletehnoloogiate abil on võimalik tuvastada ka nendevahelisi seoseid. Sisuliselt on meediaarhiivi avaandmed teekaardiks meie kollektiivsesse, jagatud mälusse. Võib ka öelda - kultuurimälusse. Rääkides meediaarhiivi avaandmetest, ütleme me tegelikult, et meediaandmed on kultuurimälu kandjad.
Ja kui meil õnnestub see "teekaart" kultuurimälu juurde kokku viia teiste mäluasutuste avaandmetega, näiteks: muuseumid, filmiarhiiv, rahvusarhiiv, rahvusraamatukogu, siis olemegi sisuliselt jõudnud uue kvaliteedini Eesti kultuuriloo uurimisel.