Institute of History, Archaeology and Art History
The Institute of History, Archaeology and Art History was established in 2015, based on the Tallinn University Institute of History (founded in 1947, joined Tallinn University in 2005). The Institute conducts research in History, Archaeology, Art History, Ethnology and Environmental History, as well as in the history of these disciplines. The institute also actively studies mnemohistory.
Among the main tasks of the Institute is to carry out large-scale research projects, financed by the Estonian Ministry of Research and Education: “Estonian Environmentalism in the 20th century: ideology, discourses, practices“ (PRG908, project leader Ulrike Plath, duration 2020–2024) and “Digital Livonia: For a Digitally Enhanced Study of Medieval Livonia (c. 1200–1550)“ (PRG1276, project leader Marek Tamm, duration 2021–2025). The staff also participates in several other research projects and in the TLU Centre of Excellence in Intercultural Studies.
The Institute coordinates the activity of two scholarly networks – the Centre for Medieval Studies and the Centre for Environmental History. These networks unite not only academic staff and graduate students of Tallinn University, but also specialists from other Estonian universities, museums, archives, etc.
The Institute has good connections to several international scholarly networks (e.g. CARMEN) and to scholarly institutions in Estonia and abroad. The Institute carries out archaeological, ethnological and art historical fieldwork, participates in the publishing of peer-reviewed journals (Acta Historica Tallinnensia, Forschungen zur Baltischen Geschichte, Estonian Journal of Archaeology, Archaeological Fieldwork in Estonia, and others), is active in the popularization of scholarly research and participates, together with other institutions, in granting the annual award for the best Estonian-language publication in history.
Contact
Marek Tamm, Head of the Institute
Digitaalne Liivimaa: keskaja Liivimaa digiajalooline analüüs (u. 1200–1550)
Marek Tamm
Kestus: 2021–2025
“Digitaalne Liivimaa” on digitaalsete keskaja uuringute alane pilootprojekt Eestis. Selle eesmärk on panna alus uuele analüütilisele lähenemisele, mis põimib tavapäraseid keskaja ajaloo uurimismeetodeid digihumanitaarsete meetodite ja töövahenditega, selleks et koostada keskaja Liivimaa ajaloosse (u. 1200–1550) puutuvaid ulatuslikke prosopograafilisi ja muid andmebaase, valmistada asjakohaste allikate veebikollektsioone ning avaldada uuenduslikke uurimusi keskaegse Liivimaa intellektuaalsest, ruumilisest, sotsiaalsest ja majandusajaloost. Projekti raames ehitatakse avatud veebiplatvorm “Digitaalne Liivimaa”, mis aitab püstitatud eesmärkide saavutamisele kaasa.
Eesti keskkonnaliikumine 20. sajandil: ideoloogia, diskursid, praktika
Ulrike Plath
Kestus: 2020–2024
Keskkonnaaktivism ja -mured kuuluvad paljude eri poliitiliste ja ideoloogiliste suundade põhivara hulka, erinevatesse sotsiaalsetesse praktikatesse ja diskursustesse. Praegu Eestis käimasolevad diskussioonid jätavad mulje, et keskkonnaga seotud muredel on siin selgelt rahvuslik, mitte globaalne iseloom. Milline on Eesti keskkonnahoiu ideoloogiline taust? Milline on selle ajalugu? Kuhu paigutub see võrdluses teiste piirkondadega? Vastuste leidmiseks kavatseme analüüsida pika 20. sajandi Eesti keskkonnahoiu lähtekohti. Tuues kokku ajaloolased ja kunstiteadlased, religiooniuurijad ja sotsiaalteadlased, soovime rõhutada transdistsiplinaarse keskkonnahumanitaaria vajalikkust, et mõista siinseid sageli väga emotsionaalseid vaidlusi ning asetada neid ideoloogilisse, ajaloolisse ja rahvusvahelisse konteksti. Me pakume 1) kohaliku nähtuse analüüsi rahvusvahelises kontekstis; 2) päevakajaliste teemade transdistsiplinaarset eritelu; 3) teaduspõhiseid argumente avaliku sektori otsuste tegemiseks.
ETIS
Haritud eesti (ja läti) talupojad 17. sajandi lõpul ja 18. sajandil
Aivar Põldvee
Kestus: 2021
Üheaastane projekt keskendub 17. sajandil hariduse saanud köstritele ja koolmeistritele kui eesti haritlaste esimesele põlvkonnale. Uurimuse kaugemaks eesmärgiks on välja selgitada Rootsi ajal loodud haridusinstitutsioonide edasikestmine 18. sajandil, esimeses järjekorras eesti maakoolidele käekäik Põhjasõja ajal ja järel. Samuti on vaatluse all esimeste haritud talupoegade (Käsu Hans jt) kirjalik pärand ning säilinud tekstide keeleajaloolised aspektid.
Eesti diasporaakogukondade poliitiline ja kultuuriline aktiivsus ning ideoloogilised hoiakud emamaa suhtes 20. sajandil
Aivar Jürgenson
Kestus: 2021
Diasporaauurimises on vähe tähelepanu pööratud emamaa ja diasporaa suhete dünaamikale olukorras, kus emamaa arengus on toimunud sagedased katkestused. Projektis kavatseme erinevate eesti diasporaakogukondade näitel ja 20. sajandi kontekstis välja selgitada, kuidas mõjutavad katkestused emamaal emamaa ja diasporaa vahelisi sidemeid poliitilises ja kultuurilises plaanis.
Eesti ajaloo rahvusülene raamistik: transkultuurilised põimingud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülene ränne (16.-21. saj.)
Karsten Brüggemann
Kestus: 2015–2020
Projekti peamine eesmärk on esitada Eesti ajalugu rahvusüleses raamistikus. Projekt pakub alternatiivset perspektiivi, eemaldumaks Eesti ajalookirjutuse traditsioonilisest rahvusriiklikust raamistikust. Käsitledes 16.–21.sajandi rahvusüleseid ajaloolisi nähtusi kui üksiksündmusi, pakume välja innovaatilise analüütilise raamistiku uurimaks Eesti Euroopa identiteedi ajaloolisi juuri. Eeldame, et mitterahvuslikud toimijad nagu religioossed kogukonnad, imperiaalsed võrgustikud, ülemaailmsed organisatsioonid ja piiriülesed rändajad etendasid selles kontekstis otsustavat osa. Metodoloogiliselt toetume hüpoteesile, et multietnilistele impeeriumidele, eriti nende perifeeriatele on omased kontaktalad, mida iseloomustavad rahvusülesed liikumised ja kultuurisiirded. Projekti eesmärgiks on käia kaasas ajaloo uurimise rahvusvahelise diskursusega ning integreerida Eesti ajalookirjutust rahvusülese ajaloo rahvusvahelisse võrgustikku.
Liivimaa kujunemine: toimijad, institutsioonid ja võrgustikud kesk- ja varauusaegses Läänemere regioonis
Anu Mänd
Kestus: 2014–2019
Projekti peamine eesmärk on analüüsida uute ühiskondlike, poliitiliste, religioossete, kultuuriliste ja majanduslike institutsioonide rajamist Liivimaal 12.–17. sajandini, pöörates eraldi tähelepanu nende institutsioonide mugandumisele kohalike oludega ja nende lõimitusele erinevatesse rahvusvahelistesse võrgustikesse, nagu ka uute toimijate esiletõusu nende institutsioonide sees. Sügavamal tasandil on projekti siht ambitsioonikam: uurida uue kompleksse ja heterogeense ühiskonna – Liivimaa – kujunemist Läänemere idakaldal kesk- ja varauusajal. Metodoloogiliselt soovib projekt panna aluse uuele uurimisprogrammile, mis ühendab kolme võrdlemisi iseseisvalt arenenud distsipliini võimalused: ajaloo-, visuaalkultuuri ja ainelise kultuuri uuringud. Projektis raames uuritakse teemat kahel tasandil: ajaloolisel ja mäluajaloolisel tasandil, st meie tänapäevaste teadmiste tasandil keskaegsest ja varauusaegsest Liivimaast ja sama uurimisainese varasemate käsituste retseptsiooniajaloo tasandil.
Queer eluilm hilisemas Nõukogude Eestis (1960-80ndad)
Uku Lember
Kestus: 2017–2019
Uku Lemberi järeldoktori projekt täidab olulist puudujääki LGBT ajaloo uurimises Nõukogude Liidus Stalini-järgsel perioodil (1953-1991), keskendudes Eesti näitele. Uuringu eesmärgiks on analüüsida suhtlusvõrgustikke ja identifitseerimismustreid queer-kogukonnas laia kandepinnaga suulise ajaloo kogumise kaudu. Taoline uurimus panustab positiivselt kodanikuühiskonna demokratiseerumisse ja pakub olulist ning huvitavat teadmust ka laiemale publikule. Stalini-järgse NSVL queer-ajalugu on üldiselt väga vähe uuritud. Teaduslikus plaanis aitab uuring paremini mõista hilisema nõukogude perioodi individualiseerumisprotsesse ja isiklikke identifitseerimismustreid suurte sotsiaalsete kategooriate (nt nõukogude riik, rahvus, eriala) taustal; projekt aitab samuti arendada metodoloogilist debatti lääne queer-teooria rakendamisest Ida-Euroopa kontekstis.
Tormid – Eesti kliima ekstreemsused ja nende mõju ühiskonnale
Ulrike Plath
Kestus: 2017–2019
Projekti taotluseks on lõimida olevasolevaid institutsionaalseid uurimisteemasid: ajaloo IUT 31-6 "Eesti ajaloo rahvusülene raamistik" (juht: Karsten Brüggemann) ja ökoloogia LTI IUT 18-9 "Keskkonnamuutuste mõju rannikutele minevikus, tänapäeval ja tulevikus" (juht: Shinya Sugita). Projekti raames keskendutakse tormisusele ja tormidele, mis on tihti olnud seotud ka teiste ilmaekstreemsustega. Loodusteadlased on püstitanud väite, et tormilisus on viimase 150 aasta jooksul tunduvalt tõusnud. Kuid kas saame ka ajalooallikatest informatsiooni selle kohta? Kuidas on ühiskond järjest sagenevamaid tormiilmu tajunud ning milliseid strateegiaid on rakendatud võimalike negatiivsete tagajärgede ära hoidmiseks?