Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamatut on kord aastas ilmuv eelretsenseeritav teaduslik kogumik, mida annavad välja Eesti Sõjamuuseum ja Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Eesti Sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseum
Estonian War Museum - General Laidoner Museum
Mõisa tee 1 74001 VIIMSI, Estonia
www.esm.ee
Tallinna Ülikooli Kirjastus
Tallinn University Press
Narva mnt 29 10120 TALLINN, Estonia
www.tlupress.com
Toimetuskolleegium
Prof. Karsten Brüggemann (Tallinna ülikool/Tallinn University)
Dr. Ago Pajur (Tartu ülikool / Univesity of Tartu)
Dr. Oula Silvennoinen (Helsingi ülikool / University of Helsinki)
Dr. Tõnu Tannberg (Tartu ülikool / Univesity of Tartu)
Prof. emer. Seppo Zetterberg (Helsingi /Helsinki)
Ajalugu
Eesti Sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseum (asutatud 1919, taastatud 1993/2001) avaldas aastatel 2002–2007 jätkväljaannet Laidoneri muuseumi aastaraamat (numbrid 2001/1–2006/6). Viimase numbri tiitel oli Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat.
Alates 2011. aastast avaldab Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum koostöös Tallinna Ülikooli Kirjastusega Eesti sõjaajaloo aastaraamatut, mille sihtgrupiks on sõjaajalooga tegelevad õpetlased nii Eestis kui välismaal, aga ka laiem sõjaajaloo huviliste ring Eestis.
Ilmunud väljaanded
|
ISSN: 2228-0669
|
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 11 (17), 2021 Toimetaja: Toomas Hiio Autorid: Toomas Hiio, Ants Jürman, Toivo Kikkas, Thomas Rettig, Vasilijus Safronovas, Khachatur Stepanyan, Lars Erikson Wolke Paberajakiri läbi müüdud Aastatel 2019–2021 tähistasid paljud Ida-Euroopa rahvad oma vabadussõdade sajandaid juubeleid. Sel puhul peeti 2019. aastal Tartus Eesti sõjamuuseumi ja Kaitseväe akadeemia koostöös rahvusvaheline Balti sõjaajaloo aastakonverents „Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemalgi. Rahvusvaheline sõjaajaloo konverents tähistamaks 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast“. Aastaraamatu neli artiklit põhinevad nimetatud konverentsi ettekannetel käsitledes Leedu sõdurite sõjakogemust, Rootsi vabatahtlikke Eesti vabadussõjas, Pavel Bermondt-Avalovi Lääne-Vene Vabatahtliku Armee tegevust Lätis ja Armeenia 1921. aasta veebruariülestõusu. Lisaks on aastaraamatus veel kaks artiklit, millest üks käsitleb välikohtute ja tšekaa tegevust Eesti vabadussõja ajal ning teine valget ja punast terrorit Kirde-Eestis aastatel 1917–1919. Ingliskeelse väljaande autorid on pärit Armeeniast, Saksamaalt, Leedust, Rootsist ja Eestist. |
|
ISSN: 2228-0669
|
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 10 (16), 2020 Toimetajad: Toomas Hiio ja Kaarel Piirimäe Autorid: Steen Bornholdt Andersen, Jörg Echternkamp, Tamir Libel, Kaarel Piirimäe, Łukasz Przybyło, Clifford J. Rogers, Alexander Statiev Kümnes Eesti sõjaajaloo aastaraamat sisaldab 9. Eesti sõjaajalookonverentsi „Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses“ ettekannete põhjal kirjutatud artikleid. Artiklid pakuvad rohkesti tuge väitele, et sõjaväelises hariduses on ajalool praktiline väärtus. Peale selle sisaldub neis artikleis palju kasulikke ideid selle kohta, kuidas mõelda sõjaväelise hariduse olemusest, ja see ei ole vajalik mitte ainult mõistmaks sõjaajaloo kohta ohvitserihariduse osana, vaid ka mõtisklusteks ajaloo kui niisuguse üle uurimisvaldkonnana. |
|
ISSN 2228-0669
|
Estonian Yearbook of Military History 9 (15), 2019 Toimetaja: Kaarel Piirimäe Paberajakiri läbi müüdud Kas sõjaajaloost on võimalik õppida? Kas minevikust üldse on võimalik õppida? Aastatuhandete jooksul on ajalugu hinnatud kui magistra vitae’t – elu õpetajat. Ka tänapäeval nõustuvad paljud sõjaajaloolase Michael Howardiga: „Minevikusõjad on ainus andmestik, mille põhjal sõjaväelased saavad valmistuda oma elukutseks.“ Ajalooteaduse teke on selle kahtluse alla seadnud. Peaaegu kaks sajandit tagasi kirjutas historismi rajajaid Leopold von Ranke, et tulevikujuhiste asemel püüab ta üksnes näidata, mis tegelikult toimus. Kuid kas ajalugu peabki andma tegevussuuniseid? Kas ei piisa üldistest tähelepanekutest, kuidas maailmas asjad käivad? Selles sõjaajaloo aastaraamatu numbris arutlevad kuue riigi sõjaajaloolased, sõjaajaloo õpetajad ja sõjaväepedagoogid ajaloo kasu ja kahju üle sõjalistes organisatsioonides ja ka riigikaitses laiemalt. |
|
ISSN 2228-0669 |
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 8 (14), 2018 Toimetaja: Toomas Hiio Paberajakiri läbi müüdud Eesti sõjaajaloo aastaraamat 8 (14) uurib suurte impeeriumide sõjavägede kirevat rahvuslik-riiklikku isikkoosseisu I maailmasõja ajal, samuti ilmasõja lõpul tekkinud või taastatud rahvusriikide relvajõudude sündi ja esimesi lahinguid. Aastaraamatus on kuus pikemat artiklit ja kolm lühemat ülevaadet, mis põhinevad 2017. aasta kevadel peetud konverentsi „Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni“ ettekannetel ning üks raamatututvustus. 2019. aastal möödus 100 aastat Eesti sõjamuuseumi asutamisest ja üks artikkel on pühendatud ka muuseumi kogude käekäigule muuseumi esimese sajandi vältel. Aastaraamatu autoriteks on Gavin Wiens (Kanada), Sergi Tšoli (Ukraina), Ruslana Martsenjuk (Ukraina), Michał Przybylak (Poola), Andrii Rukkas (Ukraina), Maciej Górny (Poola), Ciro Paoletti ja Loredana Vannacci (Itaalia), Jonas Vaičenonis (Leedu), Daniel Rodrigues (Portugal), Airi Herm ja Aivo Põlluäär (Eesti), Toomas Hiio (Eesti). |
|
|
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 7 (13), 2017 (inglise keeles) Eesti Sõjaaajaloo Aastaraamatu 7. väljaanne kannab alapealkirja "Visions of War. Experience, Imagination and Predictions of War in the Past and the Present". Kindralid (ja nende armeed) valmistuvad alati eelmiseks sõjaks,” nii kõlab paljukorratud tarkusetera. Käesolev kogumik näitab, kui palju selles kõnekäänus on tõtt ja kui palju mitte. Üheteistkümnes artiklis analüüsivad ajaloolased, kuidas poliitilised, sõjalised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised tegurid, mis ajas alatasa muutuvad, on mõjutanud ja mõjutavad tulevikusõjast mõtlemist. Tulevase sõja kujutlemine on ajaloosündmuste ja -arengute oluline tegur, isegi kui kujutlustele, valmistumisele ja planeerimisele sõda (kohe) ei järgnegi. Kuidas kindralid ja nende armeed mõistsid sõda ja selleks valmistusid – see on küsimus, mis aitab mõista ajastu probleeme ning mõtteviisi laiemalt, kuid on ka teoreetiliseks ja kogemuslikuks aluseks, mis aitavad tänapäeva sõjaväelastel mõtestada oma elukutset ning korraldada sõjaväeelu rahuajal. Aastaraamatu autoriteks on Gary Baines (Lõuna-Aafrika), Benedict von Bremen (Saksamaa), Tobias J. Burgers (Saksamaa), kindral Michael H. Clemmesen (Taani), Martin van Creveld (Iisrael), Robert A. Jacobs (USA/Jaapan), Oliver B. Hemmerle (Saksamaa), Michael Jung (Saksamaa), Iain MacInnes (Šotimaa), Kaarel Piirimäe (Eesti), Alon Posner (Iisrael) ja Blaž Torkar (Sloveenia). Aastaraamat on inglise keeles, selle toimetajaks on Kaarel Piirimäe, sarja peatoimetajaks Toomas Hiio.
|
|
|
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 6 (12) 2016 Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse ühisväljaandena ilmuv ajakiri Eesti sõjaajaloo aastaraamat on jõudnud kuuenda numbrini. Aastaraamatu 2016. aasta köite 12 artiklit käsitlevad Ida-Euroopa riikides pärast I maailmasõja lõppu toimunud sõdu ja tülisid territooriumide pärast, paramilitaarsete relvaüksuste rakendamisega seotud küsimusi, uute riikide ja nende relvajõudude sündi ja teisi teemasid. Aastaraamatus leidub ka pikem arvustus, mitu kaarti ja hulk illustratsioone. Käesoleva numbri artiklite autorid on pärit Itaaliast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Serbiast, Ukrainast ja Eestist. |
|
ISSN 2228-0669 |
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 5 (11) 2015 Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse ühisväljaandena ilmuv ajakiri Eesti sõjaajaloo aastaraamat jõudis oma viienda köiteni. Seekord käsitletakse I maailmasõja idarinde tagala elu ja olusid, sealhulgas erinevate riikide okupatsiooni all, ning alapealkirjaks on "I maailmasõda Ida-Euroopas – teistsugune kogemus, teistsugused mälestused". Eesti ajaloolaste Leho Lõhmuse, Igor Kopõtini ja Mart Kuldkepi artiklite kõrval kirjutavad samast ajastust mujal Euroopas Klāvs Zariņš Lätist, sakslased Eberhard Demm ja Christoph Mick vastavalt Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist ning Tamara Scheer Austriast. Lisaks sisaldab aastaraamat pikema käsitluse rahvusväeosadest Punaarmees II maailmasõja ajal Peeter Kaasiku sulest. Erinevalt varasematest köidetest on seekord aastaraamatus ka kolm arvustust 2014. aastal Eestis ilmunud sõjaajalooraamatute kohta. Aastaraamat on illustreeritud hulga fotode ja kahe kaardiga. |
|
296 lk |
Inventing the National Defence: Eastern Europe Before the Fall of the Berlin Wall and Accession to NATO Estonian Yearbook of Military History Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös avaldatava Eesti sõjaajaloo aastaraamatu neljas, ingliskeelne number on pühendatud riigikaitse taasloomisele Balti riikides ja teistes Ida-Euroopa riikides pärast NSV Liidu kokkuvarisemist. Aastaraamatus on USA, Tšehhi, Läti, Saksa ja Eesti ajaloolaste ning sõjaväelaste uurimused riigikaitse taasloomisest või ümberkujundamisest Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Lätis, Poolas ja Eestis aastatel 1990–2004. Lisaks on aastaraamatus aimeartiklid Toe Nõmmelt Eesti relvaostudest 1990. aastatel, kindral Ants Laaneotsalt NSV Liidu sõjalistest plaanidest II maailmasõja alguses ning Hain Rebase mälestuslikud uurimused 1993. aasta riigikaitsekontseptsiooni läbikukkumisest Riigikogus ja nn Iisraeli relvatehingust 1993. aastal. Sissejuhatuse on kirjutanud endine Eesti välisminister ja suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste. |
.jpg)
|
Pehme köide |
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 3 (9) 2013 Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös avaldatava sõjaajaloo aastaraamatu kolmas number on pühendatud 1812. aasta Napoleoni Venemaa-sõjakäigu 200. aastapäevale. Aastaraamatus on artiklid Eesti, Soome ja Ameerika Ühendriikide ajaloolastelt, mis käsitlevad Napoleoni sõdade erinevaid aspekte Preisimaa välispoliitikast Vene teenetemärkideni ning Napoleoni sõjaretke logistikast selle sõjaretke kajastamiseni 19. sajandi I poole graafikas. Lisatud on Napoleoni sõdade veerandsajandi kronoloogiline ülevaade. Aastaraamatu teise osa kolm artiklit kajastavad Läti ja Eesti sõjalist koostööd sõdadevahelisel ajal, Pärnu Vana pargi sõjaohvrite monumendiga seonduvat ning II maailmasõja veteranide lugude ärakasutamist Eesti NSV sovetlikus propagandas. Lisaks avaldatakse mitukümmend pilti ja fotot. Aastaraamat on eelretsenseeritav ning selle artiklid on varustatud pikemate ingliskeelsete sisukokkuvõtetega. |
|
Pehme köide |
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2 (8) 2012 Paberajakiri läbi müüdud Sõjaajaloo aastaraamatu 2012. aasta number koosneb põhiosas eelmise aasta sõjaajalookonverentsi "Sõda ja ühiskond: suhted sõjaväe ja tsiviilelanike vahel" ettekannetele põhinevatest artiklitest. Tartu ja Tallinna ajaloolaste kõrval on autorite seas ka Rootsi, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide teadlased – nende artiklid on eesti keelde tõlgitud - ning käsiteldavad teemad ulatuvad keskajast 21. sajandi alguseni. Lisaks on ajakirjas artiklid Eesti Vabariigi sõjalaevastiku esimestest aastatest ja ideoloogilise sõja väljendustest sovetiaegses Eestis. Pikem artikkel käsitleb ka veebipõhise Eesti ohvitseride andmekogu koostamisega seotud allikakriitilisi ja metodoloogilisi küsimusi. Aastaraamat on illustreeritud kümnekonna arhiivifotoga. |
|
ISSN 2228-0669 |
Eesti Sõjaajaloo aastaraamat I (7) 2011 Paberajakiri läbi müüdud Uus sari on järg Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamatutele, mis ilmusid aastatel 2001 - 2007. Pärast mõneaastast vaheaega alustab muuseum koostöös TLÜ Kirjastusega Eesti sõjaajaloo aastaraamatu avaldamist. Väike muutus vormis ja suuremad muutused sisus on märgiks, et oleme astunud pika sammu Eesti sõjaajaloo uurimise teadusliku põhistamise suunas. |
