Väljaanded
ISBN 978-9985-58-963-2 |
Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas Koostanud ja toimetanud Katrin Aava, Katrin Karu, Katrin Niglas, Kätlin Vanari Kogumik on kutse liituda diskussiooniga, mis mõtestab õpetamise tulevikku kõrghariduses. Ühendades teooria ja praktika, pakub see väärtuslikku teadmist nii õpetavatele inimestele, haridusjuhtidele kui ka kõigile, kes on huvitatud hariduse arengust. Koostöine valdkondadeülene õpikultuur on muutunud üha olulisemaks, et toetada üliõpilaste õppimist. Tõstatub küsimus, kuivõrd traditsiooniline individuaalne õpetamisviis suudab ellu jääda üha koostöisemaks muutuvas akadeemilises maailmas? See inspireeriv kogumik pakub põhjaliku ülevaate, kuidas õppejõud ühendavad jõud, et uurida ja täiustada õpetamisviise ning luua organisatsioonikultuuris muutust akadeemiliste ja tugitöötajate teaduskoostöö abil. Kogumik koondab artikleid, mis käsitlevad õpetamise arendamist ja organisatsioonilist õppimist, pakkudes samal ajal praktilisi näiteid. Tule ja avasta, kuidas koostöö ja teaduspõhine lähenemine muudavad haridust paremaks – üks artikkel korraga. |
ISBN 978-9985-58-962-5 |
Breakthroughs in Cultural Psychology Koostajad: Jaan Valsiner ja Marek Tamm Kultuuripsühholoogia on uus erinevaid teadmisi sünteesiv valdkond 21. sajandi sotsiaalteadustes. See ühendab psühholoogia – eelkõige arengu- ja sotsiaalpsühholoogia – kultuuriajaloo, antropoloogia, etnograafia, kunsti, muusika, semiootika ja sotsioloogia. Kultuuripsühholoogia teaduslik fookus on tähenduslikel inimkogemustel. Artiklikogumik sisaldab maailma juhtivate teadlaste ainulaadseid isiklikke narratiive, mis tõstavad esile valdkonda edendavaid võtmeideid. Raamat on oluline ressurss nii teadlastele, praktikutele kui ka üliõpilastele. |
ISBN 978-9985-58-961-8 |
Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus Inglise keelest tõlkinud Erkki Bahovski Yannis Papadopoulose raamat „Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus“ põhineb mahukal kirjandusel ja annab ajakohase ülevaate demokraatlike riikide poliitikast ning valitsemise nüüdisolukorrast ja suundumustest. Raamat käsitleb selliseid teemasid nagu kodanikuosalus, esindusdemokraatia, meediastumine, tehnokratiseerumine, aga ka valitsemise ja rahvusvaheliste suhete teisenemine. Juhitakse tähelepanu harjumuspärase modernse esindusdemokraatia ja valitsemise õõnsaks muutumisele ning pakutakse välja võimalusi sellest edasi liikumiseks. Raamat sobib esmaseks lugemiseks nüüdispoliitika mõtestamisel, seda toetab ka autori tasakaalukas käsitluslaad. |
ISBN 978-9985-58-955-7 |
Meedia ja poliitiline protsess Kuidas on elukutselised suhtekorraldajad poliitikat muutnud? Kuidas kasutavad poliitilised organisatsioonid meediat selleks, et sise- ja välispoliitilisi otsuseid avalikkusele vahendada? P. Eric Louw’ raamat „Meedia ja poliitiline protsess” hindab meediategevuse mõju liberaalsetes demokraatiates, kus suhtekorraldus ja mainekujundus on muutunud poliitilises protsessis peaaegu sama oluliseks kui seadusandlus. Raamat uurib poliitilise protsessi meediastumist, alates Vladimir Putini tõusmisest poliitikaareenile ja lõpetades spinndoktorite tegevusega 2008. aasta USA presidendivalimistel. Teos annab põhjaliku ülevaate poliitilise kommunikatsiooni arengust, toimimisest ja terminoloogiast ning on kasulik käsiraamat nii meediat, politoloogiat, ajakirjandust kui ka suhtekorraldust õppivatele üliõpilastele, aga ka kõigile teemast huvitatuile. |
ISBN 978-9985-58-954-0 |
Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab oma raamatus „Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia“ just taimse olemise esiplaanile. Marder käsitleb õhtumaise filosoofia ajalugu ja vaatleb, kuidas on taimede olemist eri aegadel mõtestatud ning milliseid probleeme on mõned püsivad kinnismõtted põhjustanud meie suhetele keskkonna ja iseendiga. Autor kirjeldab taimede elu eksistentsiaalset mõõdet ning näitab inimmõtte taimset algupära, mis seisab vastu üldistavale loogikale ja kitsale otstarbekesksusele. |
ISBN 978-9985-58-953-3 |
Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline juht Kliimakriisiga toimetulek on meie kui liigi suurim väljakutse. Teame, et peamine ülesanne maailma praegusele ja tulevasele elanikkonnale tekitatava kahju minimeerimiseks on vähendada heitkoguseid nii kiiresti kui võimalik. Mida saab küll sellises olukorras pakkuda meile filosoofia? 2020. aastal ilmunud raamatus „Kuidas mõelda kliimakriisist“ kirjeldab filosoof Graham Parkes, millises klimaatilises olukorras me oleme ja kuidas me siia oleme sattunud. Ta selgitab, kuidas me võiksime kliimakriisit uutmoodi mõelda, võttes arvesse asjakohast ajalugu, teadust, majandust, poliitikat, aga ka nende aluseks olevaid filosoofiaid. Parkes näitab, kuidas suurem teadlikkus eelkõige Aasia mõtteloost võib aidata meil tõhusamalt toime tulla kliimamuutusega ning areneda rohelisema tuleviku suunas. |
ISSN 2346-5824 (trükis) |
Slavica Revalensia X (2023) (vene keeles) Ajakirja rubriigi «Исследования и материалы» („Uurimused ja materjalid“) esimeses osas ootavad lugejat 8 artiklit 18.–20. saj vene kirjandusest (nt Anna Ahmatovast, Aleksandr Blokist, Boriss Pasternakist jt). Sama rubriigi teises osas, mis on pühendatud Gabriel Superfini 80. sünnipäevale ja mille koostajad on Nikita Ohhotin, Alexander Ospovat ja Roman Timentšik, avaldakse 10 artiklit 19. ja 20. saj vene kirjandusest (nt Mihhail Bulgakovist, Vladimir Nabokovist, Aleksandr Puškinist jt), külma sõja ajaloost ja poliitilistest represioonidest Venemaal. «Критика» („Kriitika“) rubriik käsitleb 2022. aastal ilmunud Mihhail Veliževi raamatut Pjotr Tšaadajevist. Samas rubriigis tutvustakse uut rahvusvahelist filoloogiakonverentsi sarja Graduate Student Conference in Russian Language and Literatures (Helsinki—Tallinn—Tartu), mille korraldajad on Helsingi, Tallinna ja Tartu ülikooli slavistid ja mille eesmärgiks on vene uuringute valdkonna põhjalik ümbermõtestamine. Number lõpeb järelehüüdega Heildelbergi ülikooli õppejõule ja kirjanikule Mihhail Bezrodnõile (1957–2023), kelle debüütraamat „Tsitaadi lõpp“ (1996) peetakse nüüdisagse vene kirjanduse üheks tippsaavutuseks. |
ISBN 978-9985-58-952-6 |
Metamorfoosid Meid kõiki on võlunud mõistatus, kuidas röövik muutub liblikaks. Kaks keha jagavad üht ja sama elu – Emanuele Coccia (snd 1976) on itaalia päritolu Prantsuse filosoof, kes on viimastel aastatel maailmas |
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 8 (2023) Ajakirja Philologia Estonica Tallinnensise kaheksas keeleteemaline number „Keel ja keeled. Õppimine ja õpetamine“ on tõukunud eestikeelsele haridusele üleminekuga seoses tekkinud probleemidest. Peamiste teemadena on vaatluse all hoiakud ja suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse, aga ka keele omandamist toetavad tegevused, õppematerjalid ja õpikogemused. Kogumikus on üheksa artiklit eesti ja inglise keeles. Oma uurimistulemusi tutvustavad keeleõpetajad ja lingvistid Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist ning Leedust. |
ISBN 978-9985-58-950-2 |
Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800 Koostanud Marten Seppel ja Madis Maasing Autorid: Andres Andresen, Jürgen Beyer, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Kairit Kaur, Jüri Kivimäe, Juhan Kreem, Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Merike Kurisoo, Lea Kõiv, Enn Küng, Janet Laidla, Mati Laur, Ivar Leimus, Piret Lotman, Marju Luts-Sootak, Madis Maasing, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Inna Põltsam-Jürjo, Tiiu Reimo, Kristiina Ross, Anti Selart, Marten Seppel, Hesi Siimets-Gross, Kai Tafenau, Ilmar Tammisto, Peeter Tammisto, Kaarel Vanamölder, Kristi Viiding ja Hannes Vinnal. Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias omaette etapina jõuliselt kehtestanud. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, modernseeruvale riigile ning lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal perioodil 1520–1800 ning peegeldab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. Raamatu kaante vahel saab sõna 32 varauusaja uurijat, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Kogumik on jagatud temaatiliselt üheksasse ossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Samuti püütakse leida vastust küsimusele, kuidas tuleks Eestis varauusaja perioodi määratleda ja dateerida, nii et see oleks kooskõlas uuemate uurimustega. Kogumiku olulisim järeldus on, et Eesti ajaloos on orduaeg, Rootsi ja Vene aeg palju järjepidevamalt omavahel seotud, kui seda on näidanud senine periodiseering. Varauusaeg oli üleminekuperiood, kus Eesti- ja Liivimaal püüti kohaneda ja käia ühte sammu Läänemere ruumi peamiste poliitiliste, ühiskondlike, religioossete ja kultuuriliste arengusuundadega.
|
ISBN 978-9985-58-951-9 |
Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus Prantsuse keelest tõlkinud Heete Sahkai Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi eesti keele ja kirjanduse professori Antoine Chalvini monograafia „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“ on kõige täielikum käsitlus eesti keeleuuendusest, millel on olnud väga oluline osa eesti kultuuri, keele, keeleteaduse ja keelekorralduse ajaloos. Teos on autori Pariisis kaitstud doktoritöö täiendatud versioon. Monograafia koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade keeleuuenduse ajaloolisest kontekstist ja kronoloogiast: eesti kirjakeele ajaloost, Aaviku elukäigust ja tegevusest, keeleuuendusliikumise ajaloost ja osalistest. Teine osa käsitleb keeleuuenduse teoreetilisi lähtekohti ja seal esitatakse uuendusettepanekute täielik loend. Kolmas osa vaatleb uuendusettepanekute retseptsiooni ja uuenduste levikut ning sellega seotud ajaloolisi, keelelisi, kirjanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. Monograafia lisades on esitatud foneetiliste, ortograafiliste ja morfosüntaktiliste uuenduste ning uudissõnade loendid. |
ISBN 978-9985-58-945-8 |
Rohupadi „Rohupadi“ räägib maalikunstnikust, kes väsib modernse linnaelu vaimutühjast rähklemisest ja suundub kaugele mägikülla, et tüütutest inimsuhetest eemal imetleda kaunist loodust. Sest ühe kunstniku ellu ei kuulu argimaailma labasus ja tühisus. Tema eesmärk on tajuda ümbritsevat objektiivselt – vältida emotsioone ning kirjeldada ja analüüsida üksnes oma tähelepanekuid, ise sündmustes aktiivselt osalemata. Kuid hoolimata ettevaatusest kistakse ta siiski ohtlikkesse inimsuhetesse. Kummalised kokkupuuted mõistatusliku neiu ja teiste kohalikega viivad selleni, et reaalsus hakkab segunema unenägude ja fantaasiaga. Kunstnik püüab seda väljendada luulevormis, sest maalimiseks ei leia ta õiget motiivi. Kõrvalises kolkakülas kogetu paneb ta mõtlema inimsuhete tähendusele, aga ka kunsti ja luule olemusele. Sōseki Natsume (1867–1916) on jaapani moodsa kirjanduse suurkuju, kes paigutatakse selliste tuntud kirjanike kõrvale nagu Jun’ichirō Tanizaki, Yasunari Kawabata ja Yukio Mishima. Tema loomingus naeruvääristab Sōseki sageli läänelikku vaimutühjust ja moodsat elukorraldust ning tunneb nostalgiat moderniseerimise-eelse Jaapani järele. Seetõttu leiab Sōseki teostest rohkesti viiteid traditsioonilisele Jaapani kunstile, kirjandusele ja esteetikale. Sōseki tuntuimad teosed on „Mina olen kass“ („Wagahai wa neko de aru“, 1905), „Noorsand“ („Botchan“, 1906), „Rohupadi“ („Kusamakura“, 1906), „Sanshirō“ (1908) ja „Meel“ („Kokoro“, 1914). |
ISBN 978-9985-58-949-6 |
Ajaloolise aja kude Zoltán Boldizsár Simoni ja Marek Tamme raamat “Ajaloolise aja kude” on algupärane sissejuhatus ajaloolise aja mõiste senisesse uurimisseisu ja peamistesse teooriatesse. Teos pakub välja uue mõistelise mudeli ajaloolise aja mõtestamiseks tänapäeval. Autorid sedastavad, et kuigi tundub viljakas rääkida ajast „koe“ metafoori abil, koosneb see ajaloolise aja kude väga erinevatest ajalisustest ja ajaloolistustest, mis on omavahel väga mitmekesistes suhetes. Raamat jaguneb kolme alaosa vahel. Esimene pakub ülevaate moodsa ajaloolise aja mõiste kujunemisest alates 18. sajandist, toob välja selle peamised tunnusjooned ja käsitleb põhjuseid, miks see uusaegsest progressivaimust kantud arusaam ühtsest ajaloolisest ajast sobib üha halvemini tänapäeva ajaloolise olukorra mõtestamiseks. Teine osa keskendub uue ajaloolise aja mudeli seletamisele ja põhjendamisele. Uut lähenemist iseloomustab aja sisemine mitmekesisus; autorid rõhutavad vajalikkust mõelda ajaloolisest ajast mitmuses – erinevate ajalisuste keerukast võrgustikust. Raamatu kolmas alaosa arutleb selle üle, kuidas eri ajalisused ja ajaloolisused omavahel suhestuvad ja kuidas neid suhteid analüüsida. Võtmemõisteks on siin sünkroniseerimine. Kahe autori koostöös sündinud väikesemahuline raamat ilmus algselt Cambridge’i ülikooli kirjastuse raamatusarjas “Elements in Historical Theory and Practice”. |
ISSN: 2228-0669
|
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 11 (17), 2021 Toimetaja: Toomas Hiio Autorid: Toomas Hiio, Ants Jürman, Toivo Kikkas, Thomas Rettig, Vasilijus Safronovas, Khachatur Stepanyan, Lars Erikson Wolke Läbi müüdud Aastatel 2019–2021 tähistasid paljud Ida-Euroopa rahvad oma vabadussõdade sajandaid juubeleid. Sel puhul peeti 2019. aastal Tartus Eesti sõjamuuseumi ja Kaitseväe akadeemia koostöös rahvusvaheline Balti sõjaajaloo aastakonverents „Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemalgi. Rahvusvaheline sõjaajaloo konverents tähistamaks 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast“. Aastaraamatu neli artiklit põhinevad nimetatud konverentsi ettekannetel käsitledes Leedu sõdurite sõjakogemust, Rootsi vabatahtlikke Eesti vabadussõjas, Pavel Bermondt-Avalovi Lääne-Vene Vabatahtliku Armee tegevust Lätis ja Armeenia 1921. aasta veebruariülestõusu. Lisaks on aastaraamatus veel kaks artiklit, millest üks käsitleb välikohtute ja tšekaa tegevust Eesti vabadussõja ajal ning teine valget ja punast terrorit Kirde-Eestis aastatel 1917–1919. Ingliskeelse väljaande autorid on pärit Armeeniast, Saksamaalt, Leedust, Rootsist ja Eestist. |
ISBN 978-9949-29-692-7 |
Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain. Kõrgkooliõpik Autorid: Heli Tooman, Anne Roosipõld, Sirje Rekkor läbi müüdud „Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain“ annab süsteemse ülevaate teenindusühiskonna ja teenusmajanduse arengust, külalislahkuse olulisusest teenindusvaldkonnas, teenindusmõttelaadi eripärast ja teenindusprotsesside juhtimisest. Teoses mõtestatakse teenust kui terviklikku kogemust: klientide ootusi ja vajadusi ning nende rolli, teenindamise tähendust ning teenindajate vajadusi ja vastutust. Samuti pööratakse tähelepanu suhtlusele, tegutsemisele keerulistes olukordades ning kliendikäitumise mõjuteguritele. Viimastes peatükkides käsitletakse teeninduskvaliteeti, kliendikesksete teenindusprotsesside juhtimist ja disaini ning teenuste turundust. Tegu on esimese eestikeelse kõrgkooliõpikuga, mis annab keerukast ja mitmetahulisest teenuste valdkonnast tervikpildi. Teenindusprotsessidest ja nende arendusvõimalustest arusaamist toetavad kordamis- ja aruteluküsimused ning ülesanded. Õpiku lõpust leiab mahuka kasutatud kirjanduse nimekirja ning teenindusvaldkonnaga seotud eesti- ja ingliskeelsete terminite loetelu. Õpikut sobib kasutada mitmete erialade bakalaureuse- ja magistriõppes, aga ka täiendõppes. See on mõeldud valdkonna organisatsioonide juhtidele ja tootmisettevõtete teenindustegevuse korraldajatele ning kõigile, kes soovivad end teenindusega seotud teemadel täiendada. |
ISBN 978-9985-58-944-1 |
Isiklikud kirjad Héloїse᾽i ja Abélardi võib paigutada samasse ritta selliste kuulsate armastajapaaridega nagu Kleopatra ja Antonius, Tristan ja Isolde, Romeo ja Julia, Portugali kuningas Pedro I ja Inês de Castro. Unustuse hõlma vajumisest päästis Pierre Abélardi (1079–1142) ja Héloїse᾽i (1100/1101–1163/1164) traagilise armastusloo nende kirjavahetus, mis siinkohal eestikeelse lugejani jõuab. Nüüdseks on armastajapaari kirju juba ligi 900 aastat uuritud ja tõlgendatud ning neist üha uusi nüansse leitud. Eriliseks teeb Héloїse᾽i ja Abélardi loo asjaolu, et tegemist on kahe keskaegse õpetlasega, kelle filosoofiast on nüüdisajalgi õppida. Mõlemad vaimustusid antiigipärandist ning avaldasid mõtteid armastuse, sõpruse, abielu, usu ja moraali teemadel. Héloїse᾽i ja Abélardi elu pöördepunktiks oli ilmalikust elust loobumine. Kas ja kuidas kloostrisse minek mõjutas armastajate maailmavaadet, jääb lugeja otsustada, nagu seegi, kas juhtunu taga oli jumalik ettemääratus või pigem inimlik ekslikkus. Raamatu on saatesõnastanud ja põhjalike kommentaaridega varustanud Tartu Ülikooli raamatukogu teadur ja klassikaline filoloog Kaarina Rein. |
ISBN 978-9985-58-943-4 |
Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia. Õpik kõrgkoolidele Koostanud ja toimetanud Aet Annist ja Maarja Kaaristo Esimene algupärane eestikeelne sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia õpik koondab kokku antropoloogia olulisemad teemad, lisades ülevaatele maailma antropoloogidest ja klassikalistest antropoloogilistest uurimustest näiteid Eestist ja Eesti uurijatelt. Algselt 2017. aastal ilmunud õpikut on 2023. aastal täiendatud ja ajakohastatud. Viidatakse aastate jooksul eestindatud tekstidele, kasutatakse väljakujunenud termineid, ent luuakse ka uusi. Tulemus on seetõttu õpiku toimetajate, autorite ja Eesti nüüdse uurimisseisu nägu: siinsed rõhuasetused peegeldavad seda, milliste teemadega Eesti antropoloogid ja etnoloogid praegu tegelevad. Õpik on kirjutatud pidades silmas esmajoones bakalaureusetaseme üliõpilasi mitmetel erialadel: sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia, etnoloogia, folkloristika, kultuuriuuringud, sotsioloogia jpt. Antropoloogiaga tutvumiseks sobib see aga kõigile huvilistele, sealhulgas abituuriumis ühiskonnaõpetuse täienduseks. Igapäevasemalt annab antropoloogiline lähenemine võimaluse leida analüütilist meelerahu tulistes vaidlustes ja olukordades, kus on kerge ehmatada ligimeste käitumise või arusaamade üle või nende pärast nördida. Antropoloogi ülesanne on selle asemel samm kõrvale astuda ja olla põnevil, püüda mõista kaasinimeste kummastavaid sõnumeid või tegusid. Selle teekonna alustamiseks, aga ka lihtsalt antropoloogiahuvilistele ja neile, kes teistest aru tahavad saada, ongi mõeldud käesolev õpik.
|
ISBN 978-9985-58-942-7 |
Zara Grigorjevna Mints: dokumendid, kirjad, mälestused (vene keeles) Toimetanud ja koostanud Tatjana Kuzovkina, Mihhail Lotman ja Maja Halturina Kogumik on pühendatud Tartu ülikooli professorile, silmapaistvale vene hõbeajastu kirjanduse uurijale Zara Mintsile (1927–1990). Zara Mints oli veendunud, et kultuuri ülesanne on säilitada mälu. Tänasel päeval, kui praeguse Venemaa režiimi algatatud kuritegelik sõda Ukraina vastu varjutab iga meie tegevust ja mõtet, mõjuvad kultuuriuurija Zara Mintsi moraaliõppetunnid eriti väärtuslikena. Ta sisendas oma õpilastele ja noorematele kolleegidele usku tõe ja õigluse puutumatusse, armastust vabaduse vastu ja kindlust vabaduse alalhoidmisel, mida ta ise näitas üles ka kõige raskematel ja selleks ebasobivamatel aastatel. |
ISBN 978-9916-9702-1-8 |
Vanemaealiste treeningu juhendamine. Õpik juhendajatele ja kõrgkoolidele „Vanemaealiste treeningu juhendamine“ on seni kõige põhjalikum käsitlus sellest, kuidas kavandada ja rakendada tõhusaid, ohutuid ja lõbusaid kehalise aktiivsuse programme erinevate funktsionaalsete võimetega vanemaealistele. Raamat seob omavahel teooria, praktika ja üksikasjalised juhendid. Raamat on jagatud neljaks osaks. Iga osa käsitleb ühte või mitut üheksast koolitusmoodulist, mis hõlmavad rahvusvaheliste õppekavade suuniseid vanemaealiste inimeste kehalise aktiivsuse juhendajate ettevalmistamiseks. I osas antakse ülevaade vananemise füsioloogilistest aspektidest ja gerokinesioloogia valdkonnast, et aidata lugejatel mõista regulaarsest kehalisest tegevusest tulenevat psühhosotsiaalset ja kognitiivset kasu. II osa annab juhised, kuidas teha treeningueelset tervisekontrolli ja -hinnangut, kuidas anda klientidele sisukat tagasisidet, kuidas hinnata programmi tulemust ning kujundada lühi- ja pikaajalisi käitumuslikke eesmärke. III osa keskendub tõhusate ja turvaliste treeningkavade ning -meetodite väljatöötamisele. See hõlmab spetsiifilisi tegevusi vanemaealiste vaimseks, emotsionaalseks ja sotsiaalseks kaasamiseks ning hulgaliselt dünaamilisi ja staatilisi painduvusharjutusi liigeste ja lihaste paindlikkuse, lihasjõu, tasakaalu, liikuvuse, vastupidavuse ja jõu parandamiseks. IV osa viib lugeja kurssi õpetamis-, motivatsiooni-, suhtlemis- ja juhtimismeetoditega, mis on vajalikud tõhusate ja ohutute treeningkavade loomiseks, lähtudes treenitava tervislikust seisundist. Raamat on üles ehitatud nii, et kasutajal oleks lihtsam materjali mõista ja õpitut meelde jätta. Iga peatükk algab eesmärkide loeteluga, mis tutvustab lugejale põhikontseptsioone, mida ta õppima hakkab, ning lõpeb kokkuvõtte ja lugemissoovitustega. Igas peatükis on esile toodud tähtsamad mõisted ja põhipunktid, mis võtavad kokku olulise sisu. Kõigi peatükkide lõpus asuvad kordamisküsimused ja rakenduslikud tegevused aitavad õppijatel olulisi teemasid korrata ja teadmisi praktikas rakendada. |
ISBN 978-9985-58-941-0 |
Zhuāngzi sisepeatükid Taostlik mõtleja Zhuāngzi (tradits. 369–286 eKr) on hiina ja kogu maailma mõttepärimuse üks kõige silmapaistvamaid figuure. Temanimeline tekstikogumik „Zhuāngzi“ on Vana-Hiina mõtteloo ja kirjanduse tähtteos, ühtaegu naljakas ja tõsine. Siinne raamat sisaldab selle tekstipõimiku kõige vanemaks peetavat osa „Sisepeatükid“. Teoses on terve hulk värvikaid tegelasi – kokk Vahe, emand Omaette, Lõunaeeslinna Väga, isand Kaarik jmt –, kes oskavad „kulgeda“ ehk muunduda. Kulgemist ei sega seegi, kui jalalabad on maha raiutud või kui ollakse haigusest vaevatud. Väljaanne sisaldab tõlkija Margus Oti kommentaare ja saatesõna, mis aitavad teost meile lähemale tuua.
|
ISBN 978-9985-58-939-7 |
Plotinos ja uusplatonism Tõlge saksa keelest, kommentaarid ja järelsõna Jaan Lahe Uusplatonism, millele pani 3. sajandil pKr aluse Roomas tegutsenud filosoof Plotinos (u 205–270), oli antiikaja viimane iseseisev filosoofiasuund. Selle Platoni pärandit tõlgendava ja edasi arendava filosoofia mõju ulatub Rooma keisririigist ajaliselt ja ruumiliselt kaugemale ning on puudutanud paljusid mõtlejaid ja mõttesuundi nii kesk- kui ka uusajal. Uusplatonism on jätnud sügava jälje mitte ainult õhtumaisesse, vaid ka juudi ja islami filosoofiasse. Jens Halfwasseni raamat annab süstemaatilise ülevaate Plotinose elust, teostest ja mõtlemisest ning uusplatonismi esindavatest filosoofidest ja uusplatonismi järelmõjudest hilisemas õhtumaade mõtteloos. Halfwasseni teos, mis on esimene eesti keeles ilmunud raamat uusplatonismist, on mõeldud kõigile, keda huvitab Euroopa mõttelugu ja vaimukultuur. |
ISBN 978-9985-58-940-3 |
Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis Raamatuga on esmakordselt Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline oli loomade tähtsus siinsete hansalinnade kaubanduses, millised loomad jõudsid eri seisuste toidulauale ja kuidas neid serveeriti. Eesti ja Läti kunstiteoste näitel käsitletakse loomakujutiste olulisust keskaegse inimese mõttemaailma peegeldajana ning religioossete ja humoorikate-õpetlike sõnumite edastajatena. |
ISSN 2346-5824 (trükiversioon) |
Slavica Revalensia IX (2022) (vene keeles) Tallinna Ülikooli vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsendi Grigori Utgofi eestvedamisel ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel on ilmunud ajakirja Slavica Revalensia üheksas number. Ajakirja rubriigi «Исследования и материалы» („Uurimused ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootavad lugejat kolmteist artiklit vene 19.–21. saj kirjandusest (nt Ivan Krõlovist, Aleksandr Puškinist, Mihhail Bulgakovist, Anna Ahmatovast, Sergei Gandlevskist jt) ning Vene ja Ida-Euroopa ajaloost (muu hulgas ka nõukogude terrorist); sama rubriigi lõpposas avaldatakse Juri Lotmani (1922–1993) seni atributeerimata jäänud lühikirjutis Vladimir Majakovskist ja Sergei Eisensteinist aastast 1970. Ajakirja «Критика» („Kriitika”) rubriik käsitleb 2021. a ilmunud Galina Babaki ja Aleksandr Dmitrievi raamatut formaalse meetodi retseptsioonist Ukrainas („Nõukogude rahvusmodernismi Atlantis. Formaalne meetod Ukrainas: Kahekümnendad ja kolmekümnendate esimene pool”). Number lõpeb Andrei Belõi loomingu mainekale uurijale ja kaasaaegse Vene režiimi kriitikule Magnus Ljunggrenile (1942–2022) pühendatud järelehüüdega, mille autorid on Ben Hellman (Helsinki) ja Per-Arne Bodin (Stockholm). |
ISBN 978-9985-58-938-0 |
Vaimu arheoloogia. Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis Neuroteadlase Jaak Panksepa ja psühhoterapeudi Lucy Biveni koostöös sündinud raamat „Vaimu arheoloogia“ kirjeldab uut, afektiivseks neuroteaduseks nimetatavat teadusala, mis seab eesmärgiks valgustada, kuidas meie kõige võimsamad tunded – ürgsed emotsionaalsed afektid – tungivad esile iidsetest närvivõrgustikest, mis paiknevad neokortikaalsest „mõtlemismütsist“ sügavamal asuvates ajupiirkondades. Nood ürgsed neuraalsed territooriumid neokorteksi all moodustavad meie esivanematelt päritud vaimu – afektiivse vaimu, mis on spetsialiseerunud evolutsiooni käigus ning on inimestel ühine paljude loomadega. See on iidne aare, kuna on allikaks meie kõige võimsamatele tunnetele. Raamat määratleb seitse emotsioonisüsteemi, mis selgitavad, kuidas me elame ja käitume. Need süsteemid pärinevad sügavatest ajupiirkondadest ja on kõigil imetajaliikidel märkimisväärselt sarnased: OTSING, HIRM, RAEV, IHA, HOOLITSUS, KAOTUSVALU ja MÄNG. Tõrked nende toimimises põhjustavad emotsionaalseid häireid. Raamat pakub välja täiesti uue lähenemisviisi psühhiaatriliste häirete raviks. Nende kaante vahelt avastatu osutub märkimisväärselt tulusaks paljudele, kes soovivad mõista ennast ja teisi, kaasa arvatud loomi, ning saada aru, kui palju ühist on kõigil imetajatel maailmale emotsionaalselt reageerides. Eestikeelsele väljaandele on Eesti juurtega autorist, väljapaistvast neuroteadlasest Jaak Panksepast (1943–2017), tema pärandist maailma teaduslukku ja kokkupuudetest Eestiga järelsõna kirjutanud Tartu Ülikooli psühhofüsioloogiaprofessor Jaanus Harro. |
ISBN 978-9985-58-937-3 |
Jumalik komöödia. Paradiis Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, Ilmar Vene ja Ülar Ploom Dante Alighieri (1265–1321) „Paradiis“ on „Jumaliku komöödia“ (u 1307/8–1320) kolmas ja ühtlasi viimane osa, milles Dante-tegelane kohtub õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb. Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernard’i eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi „valemisse“ ning Jumala ja inimese suhte saladusse. „Jumaliku komöödia“ eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. Siinse väljaandega on viimaks eesti keeles ilmunud Dante suuteose kõik kolm osa: „Põrgu“, „Purgatoorium“ ja „Paradiis“; kindlasti ei tähista see aga teekonna lõppu, vaid uue algust. |
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 7 (2022) Läbi müüdud Siinse numbri teema on laste ja noorte mitmekeelsus. Mitmekeelsuse uurimine ei saa kunagi otsa: tegelikult esineb mitmekeelsust igal pool ja enamik maailma rahvastikust on mitmekeelne, seetõttu tekib üha uusi lähenemisnurki ja meetodeid. Seekord on vaatluse all varajane kaks- ja mitmekeelsus Eestis ja välismaal; esimese keele tuletiste omandamine; koodivahetus; teise keele õppimine ja omandamine; mitmekeelne suhtlus suulises kõnes, sotsiaalmeedias ja YouTube’is; Eesti noorte keel ja keelehoiakud; perekonna keelepoliitika; keele säilitamine; etnolektid ja aktsendid; võrdlevad uuringut varajasest kakseelsusest. Kasutatud on etnograafilisi, eksperimentaalseid ja kombineeritud meetodeid. Kogumik sisaldab Eesti ja välismaa keeleteadlaste artikleid, autorite hulgas on ka noorteadlasi. |
ISBN 978-9985-58-936-6 |
Digitaalsest semiosfäärist. Kultuur, meedia ja teadus antropotseenis Inglise keelest tõlkinud Tanel Pern Alles pärast seda, kui globaalne meedia ja digitaalne kommunikatsioon muutusid arvutite ja mobiilseadmete abil kättesaadavaks, on inimestel olnud võimalik kogeda maakera kui tervikut. Mida tähendab olla üks liik planeedil, selmet olla hajutatud, omavahel võistlevate ja vastastikku tõlkimatute kultuuride virvarr? Laiahaardeline mõtleja Juri Lotman (1922–1993) on pakkunud originaalse teooria, mis toetab ka kultuurilise globaliseerumisega toimetulekut. Raamat „Digitaalsest semiosfäärist“ näitab, kuidas Lotmani semiosfääri mudel pakub ainulaadse ja veenva võtme tänapäeva globaliseerunud digitaalmeedia süsteemide dünaamika ja funktsioonide mõistmiseks. Lotmani evolutsionistlikku ja dünaamilist semiosfääri mudelit ajakohastades annavad John Hartley, Indrek Ibrus ja Maarja Ojamaa ainulaadse ülevaate üleilmsetest mehhanismidest, mis kujundavad meediat, tähendusloomet, loovust ja muutusi – nii produktiivseid kui ka hävitavaid. Uues valguses vaadeldakse nende nähtuste selgitamiseks esile kerkinud teadusvaldkondadevahelisi suhteid, püüdes integreeritud kultuuriteadusliku vaatenurga abil kaotada lõhet loodusteaduste ja humanitaaria vahel. |
ISBN 978-9985-58-935-9 |
Inimolu viletsusest Ladina keelest tõlkinud Marju Lepajõe Saatesõna: Marju Lepajõe, Marek Tamm Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Sellise järelemõtluse siht on iseenda seisundis selguse saavutamine, mis peaks viima meeleparandusele, mõtlemisviisi muutmisele. Traktaat on kirjutatud tundliku käega, seda iseloomustavad täpselt valitud kõlad ja rütmid, alliteratsioonid ja assonantsid, mida tõlkija Marju Lepajõe (1962–2019) on meisterlikult edasi andnud. „Inimolu viletsusest“ kujunes keskajal üheks kõige populaarsemaks ja mõjukamaks teoseks, mida näitab säilinud käsikirjade tavatult suur hulk (üle 700), varased tõlked paljudesse keeltesse ning hilisem tsiteerimine kirjasõnas nii otse kui kaude. |
ISBN 978-9985-58-934-2 |
Riigikunst. Kultuur, retoorika ja avalik juhtimine Christopher Hood Miks avalik juhtimine – riigikunst – nii sageli ebaõnnestub, tehes avalikust teenistusest fiasko ja läbikukkumiste jada? Millistel eri viisidel saab kontrolli või regulatsiooni valitsemisele rakendada? Miks on avaliku teenistuse parandamise juhised vastuolulised ja kas moderniseerumine ongi määratud tootma ülemaailmset ühetaolisust valitsemise korraldamises? Christopher Hoodi uurimistöö eesmärk on vastata küsimustele, mis on avaliku halduse üle peetavates aruteludes kesksel kohal. Raamat ühendab kaasaegse ja ajaloolise kogemuse ning kasutab võrgustike ja rühmade kultuuriteooriat uurimuse raamistiku ja meetodina. Erinevatest paikadest ja ajastutest pärit näiteid kasutades püüab uuring tuvastada ikka ja jälle üleskerkivaid ideid riigivalitsemise korralduses. Vastupidiselt laialt levinud väidetele, et moderniseerimine toob kaasa globaalse ühtlustumise, väidetakse, et mitmekesisus tõenäoliselt ei kao ei avaliku halduse doktriinist ega praktikast. Cristopher Hoodi „Riigikunst“ on üks avaliku halduse ja juhtimise võtmetekstidest. Raamat analüüsib valitsemist kui avalikku juhtimist kultuurikeskselt ning on jätkuvalt väga ajakohane lugemine, seda eriti Eesti kontekstis, kus uusliberalismi ja positivistliku lähenemisviisi mõju on suur. |
ISBN 978-9985-58-933-5 |
Läbipõimunud elu Merlin Sheldrake Kui mõtleme seentest, siis mõtleme enamasti kübarseentest. Kuid kübarseened on vaid viljakehad, mis sarnanevad õuntega puul. Enamik seeni elutseb silma eest varjatult, moodustades tohutult mitmekesise organismide kuningriigi, mis toetab ja hoiab alal peaaegu kõiki elussüsteeme. Mida rohkem me seentest teada saame, seda vähemat suudame nendeta mõtestada. Sheldrake’i arusaamu muutev teekond sellesse varjatud maailma ulatub pärmist kuni psühhedeelikumideni; seenteni, mis sirutuvad maa all kilomeetrite taha ja on planeedi suurimad organismid; seenteni, mis seovad taimi omavahel keerulisteks võrgustikeks; ning seenteni, mis imbuvad putukate kehadesse ja töötlevad neid hävitava täpsusega. Seened seavad kahtluse alla meie arusaamad individuaalsusest ja isegi intelligentsusest. Nad võivad muuta meie taju, tervendada meie keha ja isegi aidata meil keskkonnakatastroofidega toime tulla. Seeni nende endi vaatepunktist uurides näitab Sheldrake, kuidas need erakordsed organismid ja inimese suhted nendega muudavad meie arusaama sellest, kuidas elu toimib. Läbipõimunud elu“ („Entangled Life“, 2020) on rahvusvaheline menuk, mis võitis 2021. aastal nii Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu kui ka Wainwrighti auhinna ning pälvis The Timesi, Daily Telegraphi, New Statesmani, Time’i jmt aasta raamatu tiitli. Raamat on tõlgitud juba kahekümnesse keelde. |
ISSN: 2228-0669
|
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 10 (16), 2020 Toimetajad: Toomas Hiio ja Kaarel Piirimäe Autorid: Steen Bornholdt Andersen, Jörg Echternkamp, Tamir Libel, Kaarel Piirimäe, Łukasz Przybyło, Clifford J. Rogers, Alexander Statiev Kümnes Eesti sõjaajaloo aastaraamat sisaldab 9. Eesti sõjaajalookonverentsi „Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses“ ettekannete põhjal kirjutatud artikleid. Artiklid pakuvad rohkesti tuge väitele, et sõjaväelises hariduses on ajalool praktiline väärtus. Peale selle sisaldub neis artikleis palju kasulikke ideid selle kohta, kuidas mõelda sõjaväelise hariduse olemusest, ja see ei ole vajalik mitte ainult mõistmaks sõjaajaloo kohta ohvitserihariduse osana, vaid ka mõtisklusteks ajaloo kui niisuguse üle uurimisvaldkonnana. |
Kõva köide, 240 lk Kõva köide, 732 lk Kõva köide, 280 lk ISBN 978-9985-58-924-3 (kogu teos) |
Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini I–III Aaro Toomela kolmeosalise teose komplekt. Psüühikat on inimkond püüdnud mõista juba aastatuhandeid. Ometi on ka tänapäeval psühholoogias rohkelt vastamata küsimusi. Veelgi enam, võib kahtlustada, et paljusid olulisi küsimusi pole veel isegi küsitud. „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ on mõeldud kõigile, kes soovivad inimese psüühikat ja selle olemust paremini mõista. Aaro Toomela kolmeköitelises teoses vastatakse kolmele põhjapanevale küsimusele. Esiteks, kas kujutiseloome on võimalik ainult kõnepõhise ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemise alusel? Teiseks, kas lapse vaimse arengu staadiumid vastavad inimkultuuri arengu staadiumidele? Ning kolmandaks, mis on kunst? Raamat on kirjutatud laia lugejaskonda silmas pidades, kuid tegemata siiski järeleandmisi teaduslikkuses.
|
ISBN |
Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini III: Mis on kunst? Teose „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ kolmandas köites „Mis on kunst?“ näitab autor, kuidas kunstilisus ei ole mingi asja või nähtuse omadus – kunstiteoseid kui asju iseeneses maailmas ei eksisteeri. Kunst tekib psüühikas ja seega on tegemist nähtusega, mis sünnib maailma vaadates, kuulates, katsudes või mõnel muul viisil kogedes. Nii pole kunstiteosteks peetavad asjad mitte iseenesest kunstiteosed, need on asjad, mis saavad kunstiteosteks, kui inimene neid kogedes kunstilise elamuse saab. Raamatust selgub ka, milline on kunstielamuse psüühiline olemus.
|
ISBN 978-9985-58-926-7 |
Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini II: Inimkonna tee kritseldustest kunstiks Teose „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ teise köite „Inimkonna tee kritseldustest kunstiks“ põhiteemaks on küsimus, kuidas on kujutiseloome arenenud inimkonna mitme miljoni aastase ajaloo vältel. Lähemal uurimisel selgub mitu huvitavat asja. Kõigepealt see, et inimene on siiamaani tõepoolest teadaolevalt ainuke loom, kes suudab iseseisvalt äratuntavaid asjade ja sündmuste kujutisi luua. Kuna inimese psüühikat eristab muudest loomadest just kõneliselt vahendatud mõtlemise võime, leiab kinnitust väide, et kujutiseloome aluseks on kõnelise mõtlemise protsessid. Seejärel avaneb kujutiseloome areng inimkonna ajaloos. Selgub, et hoolimata mõningatest teisejärgulistest erinevustest on kultuuri ja lapse kujutiseloome arengustaadiumid oma psühholoogiliselt olemuselt identsed. Lisaks selgub, et needsamad arengustaadiumid ilmnevad nii tasapinnaliste piltide kui ka kolmemõõtmeliste kujude loomisel.
|
ISBN 978-9985-58-925-0 |
Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini I: Kujutiseloome psühholoogilisest olemusest ja arengust lastel Psüühikat on inimkond püüdnud mõista juba aastatuhandeid. Ometi on ka tänapäeval psühholoogias rohkelt vastamata küsimusi. Veelgi enam, võib kahtlustada, et paljusid olulisi küsimusi pole veel isegi küsitud. „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ on mõeldud kõigile, kes soovivad inimese psüühikat ja selle olemust paremini mõista. Aaro Toomela kolmeköitelises teoses vastatakse kolmele põhjapanevale küsimusele. Esiteks, kas kujutiseloome on võimalik ainult kõnepõhise ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemise alusel? Teiseks, kas lapse vaimse arengu staadiumid vastavad inimkultuuri arengu staadiumidele? Ning kolmandaks, mis on kunst? Raamat on kirjutatud laia lugejaskonda silmas pidades, kuid tegemata siiski järeleandmisi teaduslikkuses. Esimeses köites „Kujutiseloome psühholoogilisest olemusest ja arengust lastel“ selgitatakse, miks igasugune kujutiseloome on ilma kõneliselt vahendatud mõtlemiseta võimatu ja kuidas kõneliselt vahendatud mõtlemise arengustaadiumid peaksid kujutiseloome arengus väljenduma. Seejärel näidatakse laste kujutiseloome arengut uurides, et teooria vastab täpselt andmetele. Samuti selgub, et täiskasvanud, kel pole olnud võimalust koolis käia ja kes koos sellega on jäänud ilma kõrgemate kõnelise mõtte vormide arengu võimalustest, joonistavad põhimõtteliselt samamoodi nagu koolieelikutest lapsed.
|
Ilmumisaasta: 2022 Õppekomplekti ISBN 9772228102026 |
Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik Keeletoimetamine. Harjutusi ja ülesandeid Läbi müüdud Keeletoimetamise õpiku ja harjutustiku komplekt.
Keeletoimetamise õpikus on esimest korda ühiste kaante vahel nii toimetamisprotsessi ja -põhimõtete käsitlus kui ka keelehoolde praktilisemad tahud. Vaatluse all on kogu keeletoimetaja tööpõld alates õigekirjast, sõnavarast, lausestusest ja tekstitasandist kuni vorminduse, vormistuse, korrektuuri ja tehniliste pisiasjadeni. Õpikule lisaks saab soetada mahuka vastustega harjutustiku, mis aitab õpitut kinnistada. Õpik on koostatud esmajoones keeletoimetamise üliõpilaste õppevahendiks, kuid pakub harjutusvõimalust ka juba töötavatele toimetajatele ja teistelegi keelepraktikutele. |
ISBN 978-9985-58-929-8 |
Keeletoimetamine. Harjutusi ja ülesandeid Keeletoimetamise õpiku harjutustik.
|
ISBN 978-9985-58-928-1 |
Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik
Keeletoimetamise õpikus on esimest korda ühiste kaante vahel nii toimetamisprotsessi ja -põhimõtete käsitlus kui ka keelehoolde praktilisemad tahud. Vaatluse all on kogu keeletoimetaja tööpõld alates õigekirjast, sõnavarast, lausestusest ja tekstitasandist kuni vorminduse, vormistuse, korrektuuri ja tehniliste pisiasjadeni. Õpikule lisaks saab soetada mahuka vastustega harjutustiku, mis aitab õpitut kinnistada. Õpik on koostatud esmajoones keeletoimetamise üliõpilaste õppevahendiks, kuid pakub harjutusvõimalust ka juba töötavatele toimetajatele ja teistelegi keelepraktikutele. |
ISBN 978-9985-58-923-6 |
Dialoog ekraaniga Sisenete kinosaali, tuled kustuvad ja teie ette ilmub vestluskaaslane, kes näitlejate ja diktori häälte ning valgel linal vilkuvate varjude mänguga püüab teile teada anda millestki, mida ta oluliseks peab ja ühtlasi veenda teid, et selle teada saamine on ka teie jaoks hädavajalik. Käesoleva raamatu sisu võib võtta kui filmikeele aabitsat, kui kinematograafia keele esimesi õppetunde. Ning nagu iga aabits sisaldab tähestiku põhitõdede tutvustust ja lugemisvara, on ka käesolevas raamatus olemas filmikeele tähestiku elemendid ja lood filmikunsti ajaloost. See on raamat alustamiseks neile, kes tahavad kõnelda ekraaniga ja mõista tema keelt. Esmakordselt 1994. aastal ilmunud „Dialoog ekraaniga“ on filmikunsti ABC, mis on nüüdseks juba kujunenud klassikaks. Teos on läbinud kaasautori Juri Tsivjani värskenduskuuri ning ilmub eesti keeles esmakordselt. |
ISBN 978-9985-58-920-5 |
Vestlused Lotmaniga „Vestlused Lotmaniga“ esitab kõik Juri Lotmani teadaolevad intervjuud esimest korda ühtede kaante vahel. Raamat sisaldab nelikümmend üks vestlust, mitmed neist väga põhjalikud. Lisaks algselt eesti keeles ilmunud intervjuudele tehti kogumiku jaoks tõlkeid üheksast keelest. Kuigi Lotmani kirjapärand on hiiglaslik, siis on suuline pärand – esinemised, ettekanded, loengud – suuresti püüdmatult kadunud. Selles olukorras pakuvad intervjuud hinnalist aseainet. Kuigi needki on kirjalikud tekstid, on nad sündinud suulisest vestlusest ja suudavad parimatel hetkedel tabada Lotmani loovat mõtet – neid momente, kui kõneleja jõuab endalegi ootamatute järelduste või ülestunnistusteni. Lotman ei armastanud küll üleliia intervjuusid jagada, kuid tema intervjuupärand on üllatavalt mahukas ja sisukas. Suur osa intervjuudest on pühendatud Lotmani teadustöö, tema uurimishuvide, akadeemiliste eeskujude ja peamiste seisukohtade tutvustamisele. Kohati palju ligipääsetavamal moel kui oma teistes tekstides võtab Lotman kokku olulisemaid seisukohti, milleni ta oma elus ja loomingus on jõudnud.
|
ISBN ISBN 978-9985-58-922-9 |
Ökosemiootika. Märgiuuringud ja ökoloogiline muutus Inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang Raamat esitab sissejuhatuse ökosemiootikasse ja näitab selle asjakohasust tänapäeva ebastabiilsete kultuuri ja looduse suhete uurimisel. Ökosemiootikat võib defineerida kui nende märgiprotsesside uurimist, millest ökoloogilised nähtused sõltuvad. Mõtisklusi esitatakse teoses kolmes etapis, ammutades inspiratsiooni nii humanitaarteadustest kui ka bioloogiast. Esimeses peatükis selgitatakse märkide vahendatud suhete mitmekesisust, ulatust ja mõju looduskeskkonnas, alates üksikindiviidi tasandist kuni ökosüsteemi funktsioneerimiseni. Teises peatükis näidatakse eri viise, kuidas eelkeelelised semiootilised suhted on osa kultuurist ning osutatakse kahjulikele keskkonnamõjudele, mille toovad kaasa enesesse sulgunud ja pelgalt sümbolipõhised märgisüsteemid. Kolmandas peatükis selgub, kuidas mudelitele ja modelleerimisele keskenduv ökosemiootiline analüüs suudab efektiivselt kaardistada tekstide ja looduskeskkonna suhteid või tuua esile nende puudumise ning kuidas saab seda lähenemist loominguliselt kasutada, et panna alus keskkonnasõbralikele kultuurivormidele ja -praktikatele. Käesolev teos on ökosemiootika esimene raamatu mahus tutvustus eesti keeles.
|
ISBN 978-9985-58-921-2 |
Vene kultuuri semiootika. Valik artikleid Koostaja, toimetaja ja järelsõna autor: Marek Tamm Juri Lotmani ja Boriss Uspenski intellektuaalne koostöö on üks 20. sajandi teise poole humanitaarteaduste huvitavamaid ja olulisemaid episoode. Esmapilgul ei ühendanud neid palju, nad kuulusid eri põlvkondadesse, neil oli erinev väljaõpe, nende maailmavaates oli suuri erinevusi ja nad elasid eri linnades. Kummati sündis juba esimesest kohtumisest 1963. aasta sügisel lähedane sõprus ja tihe koostöö. Kokku ilmus Lotmanilt ja Uspenskilt kahasse neliteist publikatsiooni, millest siinses valikus ilmub eestindatuna üheksa olulisimat. Põhiliselt tegelevad artiklid vene kultuuri semiootilise uurimise ja mõtestamisega, kuid ühtlasi pakutakse välja üldise kultuurisemiootika alused. |
ISBN 978-9985-58-919-9 |
Лотманы. Семейная переписка 1940-1946 годов Raamat sisaldab Lotmanite perekonna ja nende lähikondsete II maailmasõja aegset kirjavahetust koos kommentaaridega. Väljaande kaante vahele on koondatud 378 säilinud kirja, millest 351 avaldatakse esmakordselt. Allikmaterjal pärineb peamiselt sugulaste perekonnaarhiivist ning Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivist (Tartus ja Tallinnas). Kogumikus avaldatud esimese kirja saatis Juri Lotmani 23. oktoobril 1940 Bologoje jaamast, kus teda ajateenistusse sõidutav rong peatuse tegi; raamatu viimane kiri on Inna Lotmanilt Gnessinite perele ja selles antakse teada Juri Mihhailovitši kojujõudmisesest 1946. aasta detsembri alguses. Vaatamata kirjakirjutajate tsensuurist tingitud eetilisele vaoshoitusele annavad kirjad aimu olukorrast rindel, Leningradi blokaadist ja evakueerimisest. Avaldatud kirjavahetus jutustab isiksuste – Juri Lotmani ja tema õdede (kirjanduskriitik Lydia, helilooja ja muusikateadlane Inna, arst Viktoria) – kirjandusliku maitse ja erialaste huvide kujunemise loo. |
ISSN 2346-5824 (trükiversioon) |
Slavica Revalensia VIII (2021) (vene keeles) Slavica Revalensia VIII rubriigi «Исследования и материалы» („Uuringud ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootab lugejat kaheksa artiklit nii kirjandusloost (nt Maria Nekljudova artikkel „„Kuningate üle peab alati pärast nende surma kohut mõistma”: Ühe vanaegiptuse tava hauatagune elu 16.–19. saj vene ja Euroopa kirjanduses”, Sergei Dotsenko artikkel „Puškini luuletus „Torm”: Rütmi tähendus” jt) kui ka Venemaa revolutsiooni-eelsest haridusloost ja Nõukogude terrorist (Marina Salmani monumentaalne uurimus „Teniševi kooli õpetajad ja õpilased: Kooli Ajakirja rubriik «Критика» („Kriitika”) sisaldab kogumiku «Ирина Белобровцева: Человек эпохи» („Irina Belobrovtseva: Meie aja kangelane”) raamatuarvustust, mille autor on Slavica Revalenisa peatoimetaja Grigori Utgof. |
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 6 (2021) Philologia Estonica Tallinnensise kuues number keskendub kultuurimuutustele, mis toimusid Eestis nn siirdeajastul. Siirdeajastu algas sotsialistliku süsteemi lagunemisega Ida- ja Kesk-Euroopas 20. sajandi lõpul ning kätkes põhjapanevaid muutusi nii poliitikas, majanduses, tehnoloogias, kultuuris kui ka argielus. Selle perioodi kultuur ehk siirdekultuur on samuti üleminekulist laadi: siin põimuvad ja põrkuvad keerukal moel vanad, sotsialismiaegsed, ning uued, lääne kultuurist mõjutatud väärtused, identiteedid, arusaamad ja sümbolid. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatlebki neid siirdekultuuris toimunud muutusi, keskendudes ennekõike kirjandusele, tõlkimisele ja kirjastamisele ning visuaalkultuurile. Artiklid käsitlevad Gohar Markosjan-Käsperi romaane (Aigi Heero), eesti punkluulet (Piret Viires), tõlkekirjanduse olukorda siirdeajastul (Triin van Doorslaer), Andrus Kivirähki ja Monique Roffey teoseid ökokriitilisest vaatenurgast (Maris Sõrmus, Suliko Liiv), 1990. aastate lehekoomikseid (Mari Laaniste), eesti performance'i -kunstnike esimesi esinemisi Soomes (Liis Kibuspuu) ning sildu ja konflikte ida-lääne kunstiteljel 1990. aastatel (Raivo Kelomees). Numbri avab Luule Epneri ja Piret Viirese üldistav artikkel siirdeajastu kultuurimuutustest. Teemanumber võiks olla oluline lugemisvara kõigile, keda huvitab siirdeajastu laiemalt ja eriti arengud 1990. aastate eesti kultuuris.
|
ISBN 978-9985-58-917-5 |
Padjamärkmed Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri esindav proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Pole teada, kas „Padjamärkmed“ pidi autori nägemuses saama ka mingi lõpliku kuju või olidki need juhumärkmed, mida ta oma puidust peatoe laekas hoidis. 21. sajandil on „Padjamärkmetes“ nähtud veebikirjandusele omaste joontega teksti, mille eklektilisusest ja fragmentaarsusest on saanud selle peamine tugevus. Seda võib lugeda omamoodi Heiani ajastu blogina, kus autor on oma mõtteile vaba voli andes kirja pannud kõik, mida elus tähtsaks peab. Vastavalt vajadusele võtab „Padjamärkmed“ kord päeviku, kord nimistu, kord juhuslike ülestähenduste kuju, mõjudes nii väga ajakohaselt. Teose üllatava värskuse ja seosed tänapäevaga tundis ära ka režissöör Peter Greenaway, kes 1996. aastal tegi teose põhjal filmi „Padjaraamat“ („The Pillow Book“).
|
978-9985-58-918-2 |
Olemise voog: Post-antropotsentriline läbi müüdud Reaalsus on olemas inimvaatlejatest sõltumatult – aga kas sama kehtib ka selle struktuuri kohta? Realistlikud ontoloogiad nõnda tavaliselt eeldavad: nende meelest koosneb maailm objektidest, millel on omadused, mis omavahel suhestuvad enam-vähem nii, nagu me oleme harjunud neist mõtlema. Säärase protsessifilosoofia vajalikkusest on tihti räägitud, kuid harva on tehtud katset arendada seda süsteemselt ja rangelt, nii et see sisaldaks identsuse, kontinuiteedi, aja, muutuse, kausaalsuse, agentsuse ja teiste teemade algupäraseid seletusi. Raud võtab ette ebatavaliselt laia filosoofiliste koolkondade ja debattide spektri uusmaterialismist ja objekt-orienteeritud ontoloogiast kuni fenomenoloogilise ja analüütilise vaimufilosoofiani, feministlikust teadusfilosoofiast neurofilosoofia ja sotsiaalse ontoloogiani. Teos peaks huvi pakkuma nii filosoofia ja humanitaaralade üliõpilastele kui ka õpetlastele laiemalt, samuti igaühele, keda huvitavad praegused väitlused realismi, materialismi ja ontoloogia üle.
|
978-9985-58-916-8 |
Täiused ja tühjused: Lühiülevaade Aasia mõtteloost läbi müüdud Raamat on mõeldud esmase sissejuhatusena Aasia, eeskätt India, Hiina ja Jaapani mõtteloo traditsioonidesse. „Täiused ja tühjused“ on kirjutatud neist teemadest huvituvale laiemale lugejaskonnale, varasemaid teadmisi Aasia maade kultuuriloost ei ole eeldatud ning terminoloogiat ja nimesid on esitatud ainult sellises mahus, mis on vajalik süsteemse pildi loomiseks. Aasia mõttelugu on raamatus käsitletud ühtse protsessina, mis ühendab omavahel nii religioosseid, filosoofilisi kui ka poliitilisi vaateid ja peegeldab erinevate traditsioonide vastastikuseid mõjutusi. Raamat koosneb kahest osast: esimene visandab ajaloolise ülevaate Aasia maailmavaadetest maade ja piirkondade kaupa (põhjalikumad peatükid on pühendatud india, hiina ja jaapani maailmavaadete arengule), teine aga käsitleb võrdlevalt konkreetseid filosoofilisi küsimusi (olemasolu, keel, subjekt/teadvus, eetika, poliitika). Raamat sobib lugemiseks nii gümnaasiumiõpilastele ja üliõpilastele, tööalaste kontaktide tõttu Aasia riikidega suhtlevatele inimestele kui ka lihtsalt intellektuaalsest uudishimust oma maailmapilti laiendada soovijatele. |
ISBN 978-9985-58-915-1 |
Kliimamuutus: Diagnoos, prognoos, teraapia Klimatoloogid on inimtekkelise kliimamuutuse eest hoiatanud aastaid, kuid millised andmed seda kinnitavad? Tähtsaimad järeldused kliimamuutuse kohta põhinevad mõõtmistulemustel. Mudelarvutused lubavad mitmeid kliimamuutuse aspekte detailselt välja arvutada. Ent isegi ilma kliimamudeliteta oleks inimtekkeline kliimamuutus tõsiasi. Kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni tõus atmosfääris on mõõdetud fakt. Kui erakordne on see tõus, seda näitavad andmed Antarktise jääpuursüdamikest – vähemalt ligi miljoni aasta vältel ei ole CO2 kontsentratsioon kordagi tõusnud selle kõrguse lähedalegi, kuhu ta on roninud viimase saja aastaga. Seega ei saa kahjuks olla mingit kahtlust, et inimene põhjustab kõrvalekaldeid meie planeedi kiirgusbilansis. Liustikud kahanevad kogu maailmas ja kogutud andmed näitavad, et viimasel tuhandel aastal ei ole kliima tõenäoliselt mitte kunagi olnud nii soe kui 21. sajandi esimesel kümnendil. Raamatus „Kliimamuutus ” annavad rahvusvaheliselt tunnustatud kliimateadlased Stefan Rahmstorf ja Hans Joachim Schellnhuber kompaktse ja arusaadava ülevaate meie kliimaalaste teadmiste hetkeseisust ning esitavad võimalikud lahendused. Autorid on Potsdami ülikooli professorid, kes on globaalsete muutuste nõuandekomisjoni (WBGU) liikmetena nõustanud Saksamaa valitsust. |
ISBN 978-9916-9702-0-1 |
Funktsionaalne treening Viimase 25 aasta jooksul välja arenenud treeningufilosoofiatest üks populaarsemaid on funktsionaalne treening, mille mõte on arendada funktsionaalset jõudu konkreetseteks tegevusteks. Sellest raamatust leiab funktsionaalse treeningu ajakohaseid määratlusi, funktsionaalse treeningu murrangulisi kontseptsioone, konkreetseid harjutusi ja spordialaspetsiifilisi treeningukavasid. Raamatus toodud treeningukontseptsioonid ja -meetodid on turvalised, tõhusad ja teaduslikult põhjendatud. Need põhinevad parimatel tänapäevastel teadmistel, aga on esitatud nii lihtsas vormis, et on igale treenerile, füsioterapeudile, sportlasele või lapsevanemale arusaadavad. Oma loogilise ülesehituse kaudu annab „Funktsionaalne treening“ sellest populaarsest teemast lihtsa, aga mitmekülgse arusaamise. Raamat koosneb kolmest osast: I osas tutvustatakse jõutreeningu ajaloolist tausta ning defineeritakse funktsionaalsuse ja funktsionaalse treeningu põhielemendid; II osas käsitletakse funktsionaalse treeningu viise ja iga treeninguviisi raames kõige kasulikumaid funktsionaalseid harjutusi; III osas vaadeldakse harjutuste valiku, treeningukava koostamise ja periodiseerimise põhitõdesid ning esitatakse levinumate spordialade näidiskavad. Autor Juan Carlos Santana on Floridas Boca Ratonis tegutseva Inimvõimete Instituudi (Institute of Human Performance) asutaja ja direktor. Santana on sertifitseeritud jõu- ja üldkehalise treeningu treener, USA Üleriigilise Jõu- ja Üldkehalise Treeningu Liidu (NSCA) liige ning Ameerika Spordimeditsiini Kolledži sertifitseeritud tervisetreeningu instruktor. Tal on magistrikraad sporditeadustes Florida Atlandi Ülikoolist, kus ta on ka õppejõuna õpetanud võitlussportlaste jõu- ja üldkehalist treeningut, sporditreeningu süsteeme ja jõutreeningut. |
ISBN 978-9985-58-913-7 (2. köide) |
Современная удмуртская культура. Tом II Toimetajad ja koostajad: Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova Nüüdisaegsele udmurdi kultuurile pühendatud kogumiku teine köide näitab selle kultuuri rikkust ja originaalsust 21. sajandi alguses. Kogumik käsitleb udmurtide erinevaid eluvaldkondi, teemade hulgas on nüüdisaegse udmurdi kirjanduse avaldumisvormid ja žanrid, keeleline purism, udmurdi folkloor ja muusika, udmurtide religioossed tavad ja koroonapandeemia mõju neile, udmurdi identiteedi märgid, rahvuslik liikumine, külaarhitektuur ja etniline riietus. See loetelu ei hõlma muidugi täielikult kultuurinähtuste mitmekesisust ning kogumik ei kirjelda kõiki kultuuris toimuvaid protsesse – tulevastele uurimustele on ruumi veel palju. Kaks Tallinna Ülikooli kirjastuses avaldatud köidet täidavad aga olulise lünga nüüdisaegse udmurdi kultuuri kirjeldamisel ja mõistmisel. Kogumiku artiklite autorid on udmurdi keele ja etnograafia eest seisjad ja teadlased, kes töötavad eri sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondades (kirjandusteadus, ajakirjandus, keeleteadus, etnoloogia, folkloristika, antropoloogia, ajalugu, politoloogia). |
ISBN 978-9985-58-910-6 |
Pasteuri impeerium. Epideemiad, vaktsiinid ja poliitika Prantsuse asumaades läbi müüdud Kuidas mõjutavad nakkushaigused poliitikat? Miks tekitab vaktsineerimine ühiskonnas konflikte? Missuguseid viise epideemiate peatamiseks on eri aegadel kasutatud? „Pasteuri impeerium“ lahkab neid küsimusi nüüdisaegse mikrobioloogia sünnipaigas – 19. sajandi lõpu Prantsuse impeeriumis. Aro Velmeti ajalooline uurimus viib lugeja pisikute nakkusteooria rajaja Louis Pasteuri ja tema jüngrite maailma: tööstusajastu Pariisi, Lääne-Aafrika rannikule, Indohiina mägedesse, Põhja-Aafrika kõrbetesse ja maailmadiplomaatia koridoridesse, kus teadlased ja poliitikud pidid jõudma üksmeelele selles, kuidas peatada asumaid laastavad katku- ja kollapalavikuepideemiad, ravida tuberkuloosi ja parandada oma alamate üldist tervist. Aro Velmet (snd 1988) on Lõuna-California ülikooli ajalooõppejõud. Ta uurib teaduse- ja meditsiiniajalugu ning valitsemispraktikaid, aga ka kultuuri- ja sooajalugu. |
ISBN 978-9985-58-912-0 |
Teejuht kultuuripsühholoogiasse „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ on raamat sellest, kuidas meie, inimesed, loome ennast ja oma maailma. Me teeme seda, kuna oleme parandamatud tähenduseloojad: kõike, mida elus kogeme, on meil tarvis mõtestada, selle asemel et lihtsalt reageerida või tegutseda. Või täpsemalt: reageerides või tegutsedes maailmas, milles elame, konstrueerime selle enda jaoks tähendusrikkana. Kultuuripsühholoogia räägib inimkehadest läbi nendes kehades elavate ja ettepoole vaatavate isikute kultuurilise pilgu. Inimesed on viinud ka tähendusloome oma peast välja kõige selleni, mis keha ümbritseb, alates selle mähkimisest kuni eluks vajalike tähendusrikaste keskkondade konstrueerimiseni. Siiski on kõige keskmes elav inimkeha, mis tegeleb aktiivselt oma maailma avastamisega, üritades võimatut – minna teisele poole horisonti –, ning nihutab oma kogemuse üksikuid piire aina kaugemale ja kaugemale. Sõna sünnib keha kaudu ning korraldab keha drastiliselt ümber. Neid ümberkorraldamise protsesse kultuuripsühholoogia uuribki, olles teadus inimliku olemise viisidest. Tänapäevases versioonis on kultuuripsühholoogia väga uus psühholoogia valdkond. „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ on vahend, mille abil lugejad saavad ennast ise kultuuripsühholoogia kaudu avastada. Jaan Valsiner (snd 1951) on üks moodsa kultuuripsühholoogia alusepanijaid. Ta on töötanud Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis ja Clarki Ülikoolis Massachusettsis; praegu on ta seotud Aalborgi Ülikooliga Taanis. Aastatel 1969–1971 õppis Valsiner Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mille õigusjärglane Tallinna Ülikool promoveeris ta 2008. aastal audoktoriks. Valsineril on lähedased sidemed ka Tartu Ülikooliga, kus ta 1976. aastal kaitses diplomitöö. Tema tööd on tunnustatud Fulbrighti auhinna (1995), Humboldti preemia (1995) ja Hans Kiliani auhinnaga (2017). |
ISBN 978-9985-58-911-3 |
Idakristlusest idas: Jakobiinid, nestoriaanid ja teised Läbi müüdud Ristiusk ei ole pelgalt Euroopa nähtus, ei ajalooliselt ega ka mitte teoloogiliselt. Ta sünnipaik on Palestiina Lääne-Aasias, ta algne keskkond oli orientaalne ning ta lähimad sugulased – judaism ja islam – on oma loomult samuti Aasia usundid. Algul levis kristlus kolmes suunas: Euroopa kõrval ka Aasiasse ja Aafrikasse. Ajaloo käigus kasvas Euroopa suund tunduvalt suuremaks kui teised suunad, see aga ei tähenda, et need teised kärbunud oleks. Käesoleva raamatu peamiseks eesmärgiks on tutvustada neid arhailisi mitteeuroopalikke ristiusu suundi ehk orientaalset kristlust. See aitab valgustada ristiusku niisuguste nurkade alt, mis mujalt vaadates on halvasti nähtavad või lausa nähtamatud. Raamat annab põhjaliku ülevaate orientaalse kristluse erinevatest kirikutest, nende kujunemisest ning teoloogilistest ja organisatsioonilistest eripäradest. Alar Laats (snd 1954) on eesti teoloog ja religiooniloolane, idakirikute üks parimaid asjatundjaid Eestis. Ta on omandanud doktorikraadi Cambridge’i Ülikoolis ning on õpetanud professorina teoloogiat ja religioonilugu Tartu ja Tallinna, külalisõppejõuna Austria ja Saksa ülikoolides.
|
ISBN 978-9985-58-908-3 |
Avalik poliitika III. Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad „Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad” on Tallinna Ülikooli riigiteadlaste kirjutatud kolmeosalise kõrgkooliõpiku „Avalik poliitika” viimane raamat. Õpiku kolmas osa püüab koos lugejaga – kelleks võib olla üliõpilane, ametnik, poliitik või praktik erasektorist – läbi käia avaliku poliitika analüüsi peamised sammud alates asjakohase analüüsistrateegia leidmisest ja kujundamisest, tõhusate analüüsimetoodikate, -meetodite ja -tehnikate valikust kuni poliitikalahenduste praktilise kujundamiseni ja selle protsessi koordineerimiseni. Selle osa paljude teemade tausta on põhjalikumalt selgitatud kahes eelmises osas, mistõttu teemade omandamisel tuleks õpiprotsessis tugineda kõigele kolmele osale. Õpiku kolmas osa on loogiline mõtteline teekond, mis koosneb neljast moodulist. Esimeses moodulis näidatakse, kuidas on viimastel kümnenditel muutunud arusaamad avaliku poliitika praktilistest ülesannetest. Selles tulenevalt on muutunud ka arusaamad, kuidas neid uusi ülesandeid mõtestada ja praktikas ohjata ning milliseid uusi kompetentse vajavad selleks vaja nii eksperdid kui ka poliitikaosalised. Teine moodul käsitleb alusteooriate praktilisi sihte ühiskonnas tekkivate probleemide seletamisel ja näitab, millised on nende võimalused ja piiratus. Selle mõistmisele tuginedes saab sihipäraselt kujundada analüüsistrateegiaid ning kavandada ja juhtida avalike probleemide lahendamist. Õpiku erijoon on näidata, et nüüdisaja poliitikaprobleemide ohjamiseks tuleb tugineda ja rakendada samaaegselt paljuski vastandlikke metoodikaid, meetodeid ja tehnikaid. Kolmas moodul tutvustab avalike poliitikate mõjude hindamise ja analüüsi peamisi kvantitatiiv- ja kvalitatiivmetoodikaid. Need teadmised ei võimalda veel iseseisvalt analüütiku rollis toime tulla, kuid need loovad poliitikakujundamise eestvedajatel ja osalistel võimekuse küsida õigeid küsimusi ja arendada või kaasata lisakompetentse selleks, et jõuda asjakohaste ja teostatavate poliitikalahendusteni. Neljas moodul pakub valiku praktilise poliitikakujundamise tehnikatest ja poliitikaprotsessi disainimise metoodikatest. Õpiku autorid on TLÜ õppejõud ja teadurid, kellel on ulatuslikud kogemused riigiametnike ja valitsemisreformide nõustajatena. Need kogemused aitasid nüüdisaegset avaliku poliitika teemaseadet kohandada Eesti konteksti ja tugineda praktilistele näidetele. |
ISBN 978-9985-58-905-2 |
Avalik poliitika II. Avaliku poliitika disain Avaliku poliitika disaini kõrgkooliõpik keskendub poliitikakujundamise praktilisele vaatele, see tähendab poliitika algatamisele, väljaarendamisele ja rakendamisele. Tegu on teise raamatuga Tallinna Ülikooli riigiteadlaste kirjutatud kolmeosalisest avaliku poliitika kõrgkooliõpikust, mis on teadaolevalt esimene eestikeelne avaliku poliitika õpik. Tänu avaliku poliitika kujundamise teadmistele ja oskustele saab targemalt eesmärke seada ja valitseda. Poliitikakujundamine on avalike kokkulepete kujundamise ja rakendamise protsess, mis võimaldab valitsemist nii uuendada kui ka taastoota. See väljendab poliitilise tegevuse ja avaliku võimu teostamise produktiivset, uue kvaliteedi loomiseks võimelist mõõdet. Õpik koosneb kaheksast peatükist, mis käsitlevad avaliku poliitika disaini, esiletõusu ja püsimist, osalisi, võrgustikke ja areene, ressursse ja vahendeid, rakendamist, koordineerimist, legitimeerimist, põhjendamist ja kommunikeerimist. Neid seob kokku disaini kui tulemusele suunatud paindliku, praktilise ja interaktiivse tegevuse vaade. Disaini käsitletakse laialt, nii sisu kui ka protsessi hõlmavana ning klassikalisi ja uusi jooni ühendavana. Avaliku poliitika tahke ja nende mõtestamise põhiraamistikke käsitletakse tasemel, mis võimaldab kujundada arusaama tegevusvõimaluste mitmekesisusest ning aluspõhja disaini võtmes tegutseda ja soovi korral ennast edasi täiendada. Õpik ei asenda käsiraamatuid, ent püüab minna piisavalt süvitsi, et toetada teadlikku praktilist tegutsemist poliitikakujundajana. Poliitikakujundamise teadmisi ja oskusi vajavad oma töös nii juhtidest, generalistidest kui ka spetsialistidest ametnikud ja poliitikud. Neid kasutavad oma valdkonna edendamiseks, huvikaitseks ja partnerluseks ka äri- ja vabaühingud, kogukonnad ja kodanikud. Seda mõnevõrra eri tahkudes ja ulatuses, mis tuleb tervikpilti tunnetades oma tegevusvaldkonna ja rolli(de) jaoks ise kujundada. Raamatu autoritel on lisaks õppejõu-, teadus- ja arendustöö omale riigiametniku, poliitiku, valitsemisreformide nõustaja, meedia- ja/või kodanikuühiskonna eestvedaja kogemus, mis aitab rahvusvahelisest teadustasemest lähtuvat käsitlust kohandada Eesti konteksti. |
ISBN 978-9985-58-907-6 |
Muusika ja muundus: Valik klassikalisi tekste Hiina mõttepärimusest „Muusika ja muundus“ on raamat Vana-Hiina muusika- ja ennustamispärimusest. Muusika läbib maailmakõiksust; ennustamises ehk vaimulugemises kehastub maailma toimimine. Teoses on tõlgitud hulk Vana-Hiina tekste muusika ja ennustamise kohta, neid filosoofiliselt mõtestatud ning pikas sissejuhatuses avatud neid Hiina kultuuri kaht väga olulist aspekti. Neist tekstidest võiks olla abi mitte üksnes kauge aja inimeste maailmataju mõistmiseks, vaid ka kulgemise mõtestamiseks praegusajal. Kui kasutada kaht levinud hiina väljendit nende kohta, siis muusika on rõõm ning muutused on kerged. Margus Ott (snd 1975) kaitses doktorikraadi filosoofia erialal Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Oti vahendusel on eesti keelde jõudnud mitmed lääne mõtlejad ning käsikirjaliselt ka katkendeid Hiina eri ajastute filosoofidelt. Oti kui filosoofi algupärase filosoofilise maailmatõlgenduse võtab kokku aastatel 2015–2018 ilmunud kuueköiteline monograafia „Väekirjad“. Raamat „Muusika ja muundus“ on sinoloogist filosoofi Margus Oti monumentaalne uurimus Vana-Hiina kultuuriloost. |
ISBN 978-9985-58-885-7 |
Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika „Mineviku pikk vari“ on silmapaistva mälukultuuri uurija Aleida Assmanni üks enim tähelepanu pälvinud teoseid, mis on ühtaegu nii originaalne panus kultuurimälu teooriasse kui ka haarav sissevaade 20. sajandi Saksa mäletamiskultuuri. Raamatus analüüsib Assmann mäletamise eri funktsioone, tuues välja individuaalse ja kollektiivse mälu erisuste olulisuse ja pöörates tähelepanu individuaalsete mälestuste muutlikkusele ning sellele, et vaid väike osa inimese mälestustest on aktiivsed ja teadvustatud. Käsitletakse pingeid isiklike mälestuste ning avaliku mälu- ja mälestamispoliitika vahel, avades ühtaegu nii ohvri kui ka kurjategija positsioone. Lisaks mäletamisele juhib Assmann tähelepanu ka mahavaikimisele. Eesti mäletamiskultuuri seisukohast on huvitav Assmanni ida ja lääne võrdlus Euroopa kontekstis. Aleida Assmann (snd 1947) on kultuurimälu uurija, Konstanzi ülikooli anglistika emeriitprofessor, kelle teooriad on tugevalt mõjutanud identiteedi-, mälu- ja kommunikatsiooniuuringuid. Tema sulest on ilmunud mitu mõjukat teost, mis tegelevad unustamise ja mäletamise, ajaloo ja aja teemadega. Lisaks käesolevale raamatule on laiemat tähelepanu pälvinud tema „Mäletamisruumid“ (1999), milles ta esitas oma kultuurilise ja sotsiaalse mälu teooria ning mille ingliskeelne tõlge tegi ta tuntuks ka väljaspool saksakeelset kultuuriruumi. Lisaks eraldiseisvale teadustööle on ta mitmeid mäluteemalisi ühisuurimusi kirjutanud oma egüptoloogist abikaasa Jan Assmanniga. Koos pälvisid nad 2018. aastal ka Saksa raamatukaubanduse rahuauhinna. |
ISBN 978-9985-58-904-5 |
Kasvatus ökokriisi ajastul Kuidas peaks käituma pedagoog, kes mõistab, et meie eluviis on ökoloogiliselt jätkusuutmatu? Praegune haridussüsteem peab ületarbimist normaalseks eluviisiks. Haridus seab eeskujuks kodaniku, kelle ülesanne on olla kogu aeg aina produktiivsem. Ideoloogiline püüdlus on siduda haridus- ja koolitusasutused üha tihedamalt majanduse ja tootmisega, kuigi tarbimiskoormus on keskkonnale talumatu. Kuidas seda küsimust lahendada? Selleks et elu Maal jätkuks, tuleb meie alusarusaamad inimese ja looduse suhetest ümber mõtestada. Et tulevastel põlvedel oleks elamisväärne elu, tuleb reformida hariduslikku mõtlemist ning haridusasutuste senine roll seada kahtluse alla. Milliseid inimesi me kasvatame? Millist maailmapilti loome? Millistel tingimustel? Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri (snd 1956) mõtestab oma seni viimases teoses „Kasvatus ökokriisi ajastul“ („Kasvatus ekokriisin aikakaudella“, 2018) ümber ökoloogilise kasvatuse ontoloogilisi, sotsiokultuurilisi ja eetilisi lähtepunkte globaalse kapitalismi tingimustes. Ta kritiseerib praeguse haridussüsteemi tausta, mille järgi juhivad meie elu liigtarbimine ja hedonism. Värri mõtiskleb selle üle, kuidas niisugune struktuur lammutada ning leida jätkusuutlik suhe looduse ja kasvatuse vahel. Raamat on kirjutatud haridustöötajatele ja -teadlastele filosoofiliseks teejuhiks, kuid kultuurikriitilise avaldusena on see ka autori maailmavaadet väljendav manifest. Eestikeelsele raamatule on eessõna kirjutanud Mihkel Kangur ja järelsõna Tiiu Kuurme. |
ISBN 978-9949-9051-9-5 |
Toitumine, treening ja tervis „Toitumine, treening ja tervis“ aitab spordiharrastajatel ja tudengitel eristada teaduspõhiseid toitumissoovitusi selles valdkonnas ohtralt levivast väärinformatsioonist. See põhjalik käsiraamat ühendab teadusliku teabe toitumise ja liikumise kohta praktiliste nõuannetega, pakkudes selget arusaama toitumise mõjust spordile, liikumisele ja üldisele tervisele. Käsiraamat sisaldab põhitõdesid toitumisest: süsivesikute, rasvade, valkude, mikroelementide, vee ja vitamiinide rollist organismi talitluses ja nende päevastest tarbimisvajadustest, vee ja elektrolüütide tasakaalu tähtsusest, toitumise seostest haiguste ennetamise ja eri tüüpi kehaliste koormustega, toitumise iseärasustest eri rahvastikugruppides ning praktilist teavet kehakoostise mõõtmisest ja reguleerimisest. Teos on loogilise ülesehitusega, kus iga peatükk põhineb eelmises peatükis õpitul: I osas antakse ülevaade toitumise mõjust tervisele kogu elu vältel. Kirjeldatakse energia- ja ainevahetust, makro- ja mikrotoitainete rolle ning treeningu mõju toitainetevajadusele. II osa kolm peatükki käsitlevad energiat andvaid makrotoitaineid, nende mõju tervisele ning tervist ja aktiivset eluviisi toetavaid toitumisnõuandeid. III osas selgitatakse lugejale tervise ja sooritusvõimega seotud mikrotoitainete tähtsust. Vitamiinide ja mineraalainete peatükid hõlmavad populatsioonipõhiseid tarbimissoovitusi, liigse või puuduliku tarbimise tagajärgi ning nende kasutamist toidulisanditena. Raamatu selles osas käsitletakse ka vett ja elektrolüüte. Kirjeldatakse vee tähtsust tervise ja sooritusvõime kontekstis ning antakse nõuandeid vee ja elektrolüütide kohta. Toidulisandite ja muude spordis kasutatavate ainete peatükis käsitletakse nendega seotud riske ning selgitatakse rea populaarsete toidulisandite ja alkoholi mõju sooritusvõimele. IV osas jagatakse teavet toitumisalaste teadmiste rakendamisest tervishoius ja liikumisharrastuse valdkonnas. Käsitletakse kehakaalu ja kehakoostist, sealhulgas kehakoostise mõõtmist ning optimaalse kehakaalu ja -koostise saavutamist, ning antakse toitumissoovitusi aeroobse vastupidavuse suurendamiseks ja jõutreeninguks. Viimane peatükk hõlmab toitumisega seotud probleeme ning nõuandeid erinevatele rahvastikurühmadele ja erinevas vanuses inimestele, sealhulgas lastele, noorukitele, veteransportlastele, diabeetikutele, taimetoitlastele, rasedatele ja söömishäiretega inimestele. „Toitumine, treening ja tervis“ on koostatud kehalise kasvatuse, sporditeaduste, tervishoiu, toitumise, füsioteraapia ja teiste seonduvate erialade üliõpilaste jaoks. Raamat on ühtlasi suurepäraseks teabeallikaks treeneritele, tervisekeskuste töötajatele, tervishoiu ja kehalise kasvatuse õppejõududele, spordijuhtidele, spordifüsioloogidele, kutselistele toitumisnõustajatele, sõjaväelastele ja riigiametnikele, kes töötavad tervishoiu ning spordi ja liikumisharrastusega seotud valdkondades. Lugejasõbralik materjalikäsitlus, värviline kujundus enam kui 70 foto ja 140 illustratsiooniga ning hõlpsasti ellurakendatavad näited muudavad käsiraamatu jõukohaseks õppematerjaliks ka laiemale spordiharrastajate ringile ja tervislikust toitumisest huvitujaile. Raamatu originaal on ilmunud maailma juhtivas sporditeaduslikus kirjastuses Human Kinetics. Selle autorid Marie A. Spano (MS), Laura J. Kruskall (PhD) ja D. Travis Thomas (PhD) on tunnustatud Ameerika sporditoitumise spetsialistid ja teadlased, kes on avaldanud hulgaliselt valdkondlikke artikleid ja raamatuid. |
ISSN 2228-1029 |
Avalik poliitika I: Avaliku poliitika kujundamise protsess „Avaliku poliitika kujundamise protsess“ on esimene raamat Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste suuna teadlaste ja õppejõudude kirjutatud kolmeosalise kõrgkooliõpikust, kus analüüsitakse poliitikakujundamise protsessi eri nurkade alt: kui poliitikaprotsessi, kui poliitikadisaini ja kui poliitikaanalüüsi. Autorid on või on olnud kas riigiametnikud või/ja valitsemisreformide konsultandid. |
ISBN 978-9985-58-898-7 |
Multilingual Practices in the Baltic Countries Koostaja: Anna Verschik läbi müüdud Kogumik koosneb üheksast sotsiolingvistilistilisest juhtumiuuringust, mille teemadeks on keelemaastikud, perekonnakeele põhimõtted, keel hariduses, keelekontaktid, mitmekeelne suhtlus internetis, keeleideoloogiad, keele säilitamine ja -vahetus. Milliseid strateegiaid kasutavad eesti keeles õpetavad venekeelsed õpetajad? Millise tagamõttega panevad venekeelsed lapsevanemad oma lapsed läti õppekeelega kooli? Miks on mõned avalikud sildid Lätis muutunud tüliõunaks? Kuidas saab keelemaastikke kasutada võõrkeeleõpetuses? Mille poolest erineb kahe läti-eesti kakskeelse isiku keelekasutus? Mis toimub eesti-inglise-jaapani kolmekeelses suhtluses Facebookis? Mida annab Tallinna ja Vilniuse keelemaastiku võrdlus? Kas ja kuidas säilitavad leedulased Ühendkuningriigis ja Norras leedu keelt? Kas Austraalias elava leedu perest pärit õe ja venna leedu keele oskus on samal tasemel? |
ISBN 978-9985-58-895-6 |
Meedia – vahendist vahendajaks. Kommunikatsioon, kultuur ja hegemoonia Lõuna-Ameerika läbi aegade tuntuima meedia- ja kommunikatsiooniuurija Jesús Martín-Barbero üle 30 aasta tagasi ilmunud mõjukas teos „Meedia – vahendist vahendajaks“ („De los medios a las mediaciones“, 1987) sünteesib meedia- ja kultuuriuuringute eri harud efektselt üheks süsteemiks. Seda tehes tõuseb esile tema rõhuasetus vahendustel kui laiematel ühiskondlikel ja kultuurilistel protsessidel – sellel, kuidas meediatarbijad erinevates sotsiaalsetes ja kultuurilistes kontekstides meediat kõige erinevatel viisidel loovalt vastu võtavad, interpreteerivad ja edasi annavad. Martín-Barberot võib pidada vahendusteooria isaks ning tema teos kuulub maailma meediauuringute ajalukku. Autor näitlikustab oma teooriat läbi Lõuna-Ameerika kultuuriliste ja sotsiaalsete olude ja praktikate, kasutades ohtrat etnograafilist materjali. Tema uurimisobjektiks on nii telenovela’d, kaugete mäestikukülade kogukonnaraadiod kui ka antenniehituspraktikad. Analüüs, mis keskendub küsimusele hegemooniatest vahendusprotsessides, on nüansseeritud ja kompleksne ning jätkuvalt aktuaalne. |
ISBN 978-9985-58-893-2 |
Eesti digikultuuri manifest Eesti on maailmas põhjendatult tuntud kui edumeelne digiriik. Samas ei ole me suutnud panna seda digiriiki kuigi edukalt teenima meie riikluse kõige põhilisemaid väärtusi: keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist. Mure eesti keele ja kultuuri kestlikkuse pärast võtab avalikkuses üha suuremaid ja kummalisemaid vorme. Samal ajal kuuleme aga üha uutest Eesti e-riigi saavutustest. Mida toob saabunud digiajastu eesti kultuurile? Kuidas kanda Eesti e-edulugu üle ka kultuuri valdkonda? Kultuuriministeerium kuulutas 2020. aasta digikultuuriaastaks. Käesolev raamat koondab ühtede kaante vahele sel puhul Tallinna Ülikooli ja Postimehe koostöös ilmunud kakskümmend esseed, mis algselt avaldati Postimehe lisalehe AK rubriigis „Digikultuur“. Raamatu tarvis on autorid oma esialgseid kirjutisi täiendanud ja arendanud. Raamatu koostajate arvates tuleks digikultuuri mõista uue tähendusloome kontekstina, uutmoodi „lingitud“ maailmana, mida me alles hakkame paremini mõistma. See uus „digitaalne olukord“ sunnib meid ka Eestis revideerima mitmeid seniseid põhimõtteid ja käitumisharjumusi. |
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 5 (2020) Philologia Estonica Tallinnensise viies, keeleteemaline number keskendub keeles esinevatele järjestustele. Ajakirjanumbrisse on koondatud keeleteaduse eri valdkondade uurimusi, kust ilmneb, mida mingit tüüpi järjestused keelte kohta räägivad. Nii nagu on mitmekesine artiklite teoreetiline baas, mis varieerub mikrotasandi uurimusest makrotasandi omadeni, on lai ka vaatlusaluste keelte hulk (eesti, ungari, ukraina, soome, saksa, leedu) ja rahvusvaheline autorkond. Ajakirjanumbris on 11 eesti- ja ingliskeelset artiklit. Teemad hõlmavad esimese keele omandamist ja keeleõpet, kontaktidest johtuvaid keelemuutusi, värvinimetusi, eesnimekasutuse reguleerimist, tajumetafooride tõlkimist, ilmastikunähtuste sõnavara ja ka kitsamaid keelenähtusi, nagu partitiivsus. Ajakirja ongi koondatud väga eripalgeline valik näidetest, kuidas keeles järjestused esineda võivad – leidub näiteid sagedusjärjestuste kohta, osutusi keelendite keelde ilmumisest, sageduste ja järjestuste sarnasusest, mis omakorda osutavad kultuurilistele sarnasustele, aga ka kirjeldusi, kuidas üks nähtus lükkab käima terve järgmiste ahela. |
ISSN 2346-5824 |
Slavica Revalensia VII (2020) (vene keeles) Ajakirja rubriigis «Исследования и материалы» („Uuringud ja materjalid”) on kaheksa inglis- ja venekeelset artiklit nii lähilugemise žanris (nt Aleksandra Pahhomova uurimus Mihhail Kuzminist ja Aleksandr Dolinini artikkel Vladimir Nabokovi „Kangelasteost”) kui ka kirjandusajaloolises võtmes. Esmakordselt avaldatakse koos põhjalike kommentaaridega kaks vürst Pjotr Vjazemski kirja Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), Boriss Eichenbaumi kirjad Juri Nikolskile (Marina Salmani publikatsioon) ja kolm Ivar Ivaski kirja Boriss Pasternakile (Aija Sakova publikatsioon). Numbrist leiab lugeja ka kaks Andrei Kaissarovi teksti, millest üks ilmub täies mahus esimest korda ja teist («Воспоминания о Шлёцере» ehk „Mälestused Schlözerist”) omistati varem ekslikult Aleksandr Turgenevile (Marina Korenjova ja Jekaterina Larionova publikatsioon). Puškini-uuringud on esitatud Mihhail Bezrodnõi artiklitsükli teise osaga «Из комментария к “Пиковой даме”: 5–6» („Kommentaarist „Padaemandale“: 5–6”); jätkub ka Roman Timentšiku monumentaalne artiklitsükkel Anna Ahmatova „Märkmikutest” (vt ka Slavica Revalensia kaks viimast köidet). Ajakirja rubriigis „In memoriam” avaldatakse järelehüüed järgmistele vene kirjanduse asjatundjatele: Venemaa Teaduste Akadeemia maailmakirjanduse instituudi vanemteadurile Oleg Anatoljevitš Korosteljovile (1959–2020), Wisconsini Ülikooli Madisonis emeriitprofessorile James Baileyle (1929–2020), Peterburi Riikliku Ülikooli professorile Jelena Vladimirovna Dušetškinale (1941–2020) ja Moskva Riikliku Ülikooli professorile Nikolai Aleksejevitš Bogomolovile (1950–2020). |
ISBN 978-9985-58-889-5 |
Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht Raamat keskendub andmestumise kui ühe viimaste aastate olulisima ning vastuolulisema nähtuse uurimisele. Raamatu keskmes on erinevad meetodid ja metodoloogilised võtted, mida rakendatakse uurimaks andmestumist kui sotsiaalset protsessi, mille käigus igapäevased tegevused ja ühiskondlikud protsessid teisendatakse arvulisteks andmeteks. Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista – nii andmetega iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada. |
ISBN 978-9985-58-892-5 |
Ajalooteaduse uued suunad „Ajalooteaduse uued suunad“ on koguteos, kus tuntud ajaloolased kaardistavad viimaste kümnendite olulisemaid uurimissuundi ajalooteaduses. Marek Tamme ja Peter Burke’i koostatud raamat sisaldab 12 peatükki, mis tutvustavad valdkondi globaalsest ja post-koloniaalsest ajaloost keskkonna-, asjade-, emotsioonide- ja digiajalooni. Igal peatükil on kaks autorit, üks on kirjutanud pikema ülevaate konkreetsest ajalooteaduslikust suunast, teine on sellele kirjutanud kommentaari, millele esimene autor omakorda vastab. Sel moel lubab raamat omandada ühele valdkonnale eri vaatenurki ja ergutab aktiivset hoiakut loetusse. Raamat ilmus inglise keeles 2018. aasta sügisel, see on pälvinud mitmel pool maailmas väga head vastuvõttu ja on tõlkimisel mitmesse keelde. |
ISBN 978-9985-58-890-1 |
Digikultuur Prantsuse keelest tõlkinud Triinu Tamm Digitehnoloogia kasutuselevõttu meie ühiskonnas on sageli võrreldud tööstusrevolutsiooni tehnilise läbimurdega. Tegelikult oleks võrdlus trükipressi leiutamisega kohasem, sest digirevolutsiooni näol on tegemist eelkõige kognitiivse nähtusega. See on tulnud, et mõjutada teadmiste ja informatsiooni kaudu kõiki meie elu aspekte. Meie loome digitaalsust ja digitaalsus loob meid – nii sünnib digikultuur. Dominique Cardoni „Digikultuur“ on kompaktne sissejuhatus internetikultuuri temaatikasse. Raamat arutleb praegu rohkelt tähelepanu pälvivate sotsiaalmeediat, osalust, platvormi-majandust ja algoritme puudutavate küsimuste üle. Cardon osutab oma uurimuses nii digimeedia kahjustavale kui ka võimestavale potentsiaalile. Oma otsingute käigus näitab autor, kuidas paljud interneti algusaegade pingekohad nüüdisaegses platvormiühiskonnas uuel kujul edasi elavad ning millistes aspektides kunagised interneti utoopiad nüüdseks düstoopilise varjundi on omandanud. Dominique Cardon (snd 1965) on prantsuse sotsioloog, rahvusvaheliselt hinnatud digikultuuri spetsialist. Ta on sotsioloogiaprofessor Pariisi kõrgkoolis Sciences Po ja teadur ülikooli juurde kuuluvas digitehnoloogia uurimisele spetsialiseerunud interdistsiplinaarses meedialaboris. Tema teadustöö on keskendunud veebipõhistele väljendus- ja suhtlusvormidele, avaliku ruumi muutuste ning veebialgoritmide ja suurandmete sotsioloogilisele analüüsile. |
ISBN 978-9985-58-891-8 |
Homme tuntud avarus Jan Kaus Jan Kausi „Homme tuntud avaruse“ aluseks on 2019. aasta sügisel Tallinna Ülikoolis peetud seminarid. Nende põhjal kirjutatud mõtisklustes tõlgendab autor end oluliselt mõjutanud ilukirjanduslikke, aga ka kirjandus- ja kultuuriteoreetilisi tekste, leides neist keskse tähendusega lauseid ja mõttelisi raskuskeskmeid, mis võimaldavad käsitleda selliseid teemasid nagu teadvus, keel, armastus, surelikkus, üksindus, tõde ja lõpmatus. Ent oluliste lausete ja lahendamatute teemade käsitlemise taustal hakkavad ilmnema seosed ning nende kaudu laiem taotlus liikuda objektikeskselt mõtlemiselt seostekeskse mõtlemise poole. Selline mõtlemine lähtub seoste paljususest nii kõiksuses kui ka teadvuses, võimalike ühendusteede imetlusväärsest ja pidevalt haardeulatuses püsivast ammendamatusest. „Homme tuntud avaruse“ kaudu avaldatakse armastust tekstide, teoste, ideede, mõtete ja elavate olendite omavahelisele seotusele ning püütakse selle käigus seda seotust avardada. Jan Kaus (snd 1971) on eesti kirjanik, esseist, tõlkija ja muusik. Ta on avaldanud nii miniatuurikogusid, luulet, novelle kui ka romaane ning kirjutanud kaks ooperilibretot. |
ISBN 978-9985-58-888-8 |
Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts Autorid: Priit Kulu, Tiiu Kuurme, Sulev Kuuse, Jakob Kübarsepp, Gerhard Lock, Toivo Maimets, Peep Nemvalts, Maret Nukke, Kaarina Rein, Peeter Saari ja Helena Sepp Kogumikus mõtestavad mitme ülikooli loodus-, reaal-, ühiskonna- ja humanitaarteadlased eesti keele rolli teaduses ja kõrghariduses. Mil moel võivad keele hääbumist põhjustada tähtsusetuna näivad nihked? Kui mitut keelt kasutasid varauusaja teadlased? Miks ja kuidas eesti keeles õpetada rakubioloogiat? Mille poolest erinevad jaapani ja eesti teaduskeel? Milline on otstarbekaim terminivara erialamõistestikku tähistama? Neile ja muile põnevaile mõtteradadele viivad lugeja autorid, kelle hulgas on ka saksa ja soome emakeelega teadlased, kes suudavad ja tahavad teadustööd teha ning üliõpilasi õpetada eesti keeles. Rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne sõltuvalt keelteoskusest, ent iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse ning kogu ühiskonna arenguks emakeelset teadust. Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid on ainus koht maailmas, kus arendada eesti teaduskeelt, milles õpetlane saab täpselt, selgelt ja paindlikult uurimistulemusi esitada. Saatesõna annab ülevaate eesti teaduskeele olukorrast sajandivanuses Eesti Vabariigis. Mõtte- ja keeleselguse huvides on lisatud olulisemate teaduskeele terminite loend koos iga tähistatava mõiste määratlusega. |
ISBN 978-9985-58-883-3 |
Mis on antiikfilosoofia? Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar Silmapaistev prantsuse mõtteloolane ja antiigiuurija Pierre Hadot aitab oma klassikalises teoses ümber hinnata filosoofia rolli antiikmaailmas. Filosoofia polnud ainult intellektuaalne ja diskursiivne tegevus, vaid elulaad. Seejuures mitte lihtsalt „ela, nagu räägid“, vaid ka „räägi, mida elad“. Mõtlemine ja kõnelemine aitasid igal koolkonnal mõneti erinevalt elu võimendada. Koolkonda kuulumine tähendas teatud eluviisi omaksvõttu – nii võib koolkondi iseloomustada ka kui omalaadseid kogukondi. Filosoofia kui elulaad tähendas ka teatud „vaimsete harjutuste“ omaksvõttu, mida vastavas koolkonnas viljeldi. Vaimsete harjutuste all peab Hadot silmas eesmärgipäraseid praktikaid, mis viivad „mina“ teisenemiseni, st harjutaja vaatepunkti (väärtushinnangute, „olemise“) põhjapaneva muutuseni. Hadot’ rõhuasetus filosoofial kui elulaadil võimaldab näha antiikfilosoofiat sellele iseloomulikus terviklikkuses. Erinevalt suurest osast nüüdisaegsest filosoofiast oli antiikfilosoofidele filosoofia isiklik, iseenda elu puudutav asi. Hadot’ vaatenurk aitab mõista, miks antiikfilosoofia esitab väljakutse tänapäeva filosoofidele ning kõigile neile, kellele Sokratese küsimus „Kuidas me peaksime elama?“ korda läheb. Pierre Hadot (1922–2010) oli prantsuse filosoof ja filosoofiaajaloolane. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks oli antiikfilosoofia, eriti uusplatonism. 1964–1986 oli ta Pariisi õppe- ja teaduskeskuse École Pratique des Hautes Études õppejõud ning 1982–1991 hellenistliku ja rooma mõtteajaloo professor Collège de France’is. |
ISBN 978-9985-58-887-1 |
Pilditegu Horst Bredekamp Kunstiteosed ei ole passiivsed ega tahtetud esemed, vaid aktiivsed mõjutajad – neil on vägi haarata vaatajad oma lummusesse, vangistada nad, kutsuda esile emotsioone ja kujundada väärtushinnanguid. Horst Bredekamp rakendab oma raamatus piltide lähivaatlust, et uurida nende agentsust ning ka vaatajat pilte „nägema“ suunata. Tema peamiseks lähtekohaks on veendumus, et piltidele ja objektidele on omane nende vormist, kuid ka muudest füüsilistest omadustest kokkusaav ja nendest lähtuv energia – Aristotelese energeia, mis toimib piltidest väljapool ning on nende elavuse ja performatiivsuse alus. Lähtudes põhimõttest, et pilti defineerib inimese sekkumine, võib pildiajaloo alguse paigutada juba inimkonna esiajalukku, kus leidub hulgaliselt näiteid objektidest, mis on esteetiliselt töödeldud ja omavad seega teatavat liiasust, mis ületab nende funktsionaalsed eesmärgid. Just too tegija tahtlusest sündinud liiasus annab õiguse pidada ka juba ammuseid inimkäe kujundatud objekte kunstiks. Oma uurimuses toob Bredekamp tõestuseks näiteid kogu inimkultuuri ajaloo varasalvest – „Pilditegu“ pakub nauditavat lugemiselamust kunstiteoste agentsusest alates muinasaegsetest tootemkujudest kuni Michael Jacksoni kontsertetendusteni, kujutavast kunstist kuni päevakajaliste fotode ja teaduslike skeemideni. Horst Bredekamp (snd 1947) on üks tuntumaid tänapäeva kunstiteadlasi ning olulisemaid |
ISBN 978-9985-58-884-0 |
Mustuse filosoofia Soome ja inglise keelest tõlkinud Kati Karja ja Jaan Pärnamäe Olli Lagerspetzi raamat „Mustuse filosoofia“ esitab küsimuse: mis on mustus? Võiks ju ka väita, et mustust ei ole üleüldse olemas, eksisteerib ainult füüsiline aine. Ning ometi mustus ilmselgelt eksisteerib, seda ei saa olematuks selgitada. Mustus kuulub nende väheste põhiviiside hulka, kuidas me keskkonda tajume. Eristus „must“ versus „puhas“ on meie viis kirjeldada füüsiliste asjade väärtust – või pigem näitab see meie teadlikkust väärtustest, mis juba olemas on. Meie suhtumine mustusesse märgib materiaalse reaalsuse loodusteadusliku selgitamise piiratust. Mustuse ja puhtuse mõiste aitavad meil paremini aru saada meie suhetest füüsilise ainega – täielikumalt, kui loodusteadused pakkuda suudavad. Åbo Akadeemia dotsent Olli Lagerspetz uurib mustust filosoofilisest aspektist, analüüsides seejuures laia ainestikku: Vana Testamenti, ajaloolisi reisikirjeldusi, antropoloogia, sotsioloogia ja loodusteaduste klassikuid ning prantsuse nüüdisfilosoofiat, seega pattulangemisest kuni tänapäevani. |
ISBN 978-9985-58-886-4 |
Kreeklased ja võõrad Saksa keelest tõlkinud Jaan Lahe Saksa klassikalise filoloogi Albrecht Dihle (1923–2020) raamat „Kreeklased ja võõrad“ on lugu ühe rahva – kreeklaste – maailmapildi avardumisest kontaktide kaudu teiste rahvastega ja nende enesekuvandi arengust koos sellega. Tegemist on täpse, detailiküllase ja suurejooneliselt hõlmava visandusega kreeklaste (ja roomlaste) mentaliteedi arengust alates kreeka tsivilisatsiooni (taas)sünnist 8. sajandil eKr ning lõpetades kristluse tõusu ja antiikmaailma hääbumisega. Albrecht Dihle arvukad publikatsioonid käsitlevad nii antiikkirjandust, retoorikat, filosoofiat kui ka varakristlikku mõttelugu. Tema kaks kõige armastatumat uurimisvaldkonda olid antiikkultuuri ja varase kristluse seosed ning antiikmaailma kontaktid idamaadega. „Kreeklased ja võõrad“ on esimene eesti keelde tõlgitud Dihle teos. |
ISBN 978-9985-58-882-6 |
Haridusmõte Koostaja ja toimetaja: Mati Heidmets Autorid: Eve Eisenschmidt, Maria Erss, Kadi Georg, Ivor Goodson, Heili Griffith, Mati Heidmets, Larissa Jõgi, Eve Kikas, Kaire Kollom, Tiiu Kuurme, Triin Lauri, Janika Leoste, Tobias Ley, Airi Liimets, Reet Liimets, Krista Loogma, Rain Mikser, Katrin Poom-Valickis, Kaire Põder, Ilona-Evelyn Rannala, Viive-Riina Ruus, Riin Seema, Kairit Tammets, Inge Timoštšuk, Aaro Toomela, Maire Tuu, Aino Ugaste, Kätlin Vanari, Kristi Vinter-Nemvalts, Tiia Õun läbi müüdud Raamatu 30 autorit pakuvad välja oma vaate praegusele hariduselule ning mitmele Eesti ja üleilmse haridusdebati sõlmküsimusele. Raamatu esimeses osas küsitakse, kuidas tunneb ennast rahvuslik haridusmõte globaalsete hoovuste keskel, kuivõrd püsiv või muutlik on see mõte ning sellest johtuv hariduspraktika olnud. Raamatu teine osa on pühendatud haridusega seotud spetsialistide koolitamisele, alates alusharidusest kuni täiskasvanuõppe ja noorsootööni välja. Kolmas osa räägib otsingutest, valikutest ja pingetest praeguses hariduselus. Vaatluse alla võetakse õppijakesksus ja üldpädevuste esiletõus, koolivaliku ümber perioodiliselt lahvatavad pinged, aga ka aina süvenev digisõltuvus. Raamatu viimane, neljas osa vaatab tulevikku. Teemadeks on õppimine ja õpetamine tehnoloogiarikkas keskkonnas, ühiskondlik surve kooliuuenduseks ning pingutused tulevikukooli loomiseks. |
ISBN 978-9985-58-881-9 |
Kolm veretilka Pärsia keelest tõlkinud ja kommenteerinud Üllar Peterson Tõlkekogumikku „Kolm veretilka“ on valitud kuraditosin jututust ja novelli Iraani ühe kuulsama kirjaniku Sadeq Hedayati (1903–1951) loomingust. Hedayati realistlikus esituslaadis surmakesksed „psühholood“, millele on maailma kirjandusest raske vastet leida, šokeerivad oma pessimismi, fatalismi, groteski ja moonutatud reaalsusega. Seda suunda Hedayati loomingus esindab kogumiku nimilugu, mõistatuslik „Kolm veretilka“, mis kuulub autori loomingu paremikku. Ühiskonnakriitilist žanri esindavad novellid naeravad välja pahelist inimkäitumist, rõhuvat võimu ja määndunud vaimu. Pilaobjektiks on iganenud tavad, eriti patriarhaalsed pereelu normid, aga nina pihta saavad ka Iraani toonane haridus- ja võimueliit, ületatades seejuures islami kriitikas ka poliitkorrektsuse rajajooni. Ajalooliste jutustuste kaudu tutvustab autor muu seas lugejale iidset zoroastristide religiooni, 9. sajandi Araabia kalifaati ja Iraani vallutamist rändrahavaste poolt.
|
ISBN 978-9985-58-880-2 (1. köide) |
Современная удмуртская культура. Tом I Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova Artiklikogumik „Nüüdisaegne udmurdi kultuur“ vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ja näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri. Tänapäeva udmurdi kultuuris eksisteerib mütoloogiline maailmapilt külg külje kõrval uute ametlike tähtpäevade ja ümbermõtestatud traditsioonidega. Tähelepanu väärib folkloori- ja festivaliliikumine, mis põhineb udmurdi külakultuuril. Materiaalset kultuuri, sh ka toitu, nähakse majandusliku ressursina, mille üheks väljundiks on toidufestivalid. Nüüdisaegne udmurdi küla osaleb aktiivselt turisminduses. Praegused uuendused on seotud elustrateegiate, argielu, suhtlusviisi ja privaatsfääriga. Muutused udmurdi kultuuris toimuvad sellise kiirusega, et uurijad jõuavad neid vaevu talletada ja mõtestada. |
ISBN 978-9985-58-878-9 |
Kultuuritööstus 2002. aastal esimest korda ilmunud David Hesmondhalghi raamatust „Kultuuritööstus“ on nüüdseks saanud kultuuri- ja loomemajanduse uuringute võtmeteos. Tegemist on oma valdkonnas ühe enim loetud ja tsiteeritud teosega, mis on asendamatu käsiraamat nii üliõpilastele kui erialaspetsialistidele, ent ladusalt loetav ka kõigile teistele, kellele kultuuri mõtestamine huvi pakub. Raamatu muudab oluliseks interdistsiplinaarne vaatenurk, milles on ühendatud kultuuriuuringute traditsioon ja poliitökonoomiline lähenemine. Autor näitab ajateljel toimunud muutuste analüüsi abil, kui tihedalt on läbi põimunud kultuuri ja tööstuse valdkonnad ning kui oluline roll on kultuuritööstusel meie igapäevaelus. Hesmondhalgh rakendab sotsioloogiliste meetodite tõhusust nõnda, et kultuuritööstuse toimeloogika saab päriselt selgeks, ja osutab ühtlasi seal kõige kiuste peituvatele võimalustele poliitiliseks ja kultuuriliseks vastupanuks. |
ISBN 978-9985-58-877-2 |
Eesti, estoranto ja teised keeled Raamat koosneb kahekümne kuuest Jaan Kaplinski keeleteemalisest esseest, mis on kirjutatud aastatel 1962–2020. Autorit huvitab, kuidas keel mõjutab mõtlemist ning kuidas inimesed eri keeltes oma mõtteid ja tähelepanekuid sõnastavad. See huvi on ajendanud teda küsima, kas eesti keeles võiks kujuneda mingi omapärane filosoofia, mida üheski teises keeles sõnastada pole võimalik. Ainult keele kaudu on võimalik olla üheskoos – meeles me oleme üksi, kuid „keeles oleme teistega, keel on kohtamispaik“. Kaplinski keelevaadetel on olnud Eesti kultuuriruumis ulatuslik nähtamatu mõju, kuigi sellealast filosoofilist koolkonda pole veel loodud. Jaan Kaplinski (snd 1941) on eesti kirjanik ja tõlkija. Ta on kirjutanud luulet, näidendeid, proosat ja esseistikat, tema teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Kaplinski esseistika hõlmab kirjanduse, keele, loodushoiu ja poliitika teemasid. |
ISSN 2228-0669
|
Estonian Yearbook of Military History 9 (15), 2019 Toimetaja: Kaarel Piirimäe Läbi müüdid Kas sõjaajaloost on võimalik õppida? Kas minevikust üldse on võimalik õppida? Aastatuhandete jooksul on ajalugu hinnatud kui magistra vitae’t – elu õpetajat. Ka tänapäeval nõustuvad paljud sõjaajaloolase Michael Howardiga: „Minevikusõjad on ainus andmestik, mille põhjal sõjaväelased saavad valmistuda oma elukutseks.“ Ajalooteaduse teke on selle kahtluse alla seadnud. Peaaegu kaks sajandit tagasi kirjutas historismi rajajaid Leopold von Ranke, et tulevikujuhiste asemel püüab ta üksnes näidata, mis tegelikult toimus. Kuid kas ajalugu peabki andma tegevussuuniseid? Kas ei piisa üldistest tähelepanekutest, kuidas maailmas asjad käivad? Selles sõjaajaloo aastaraamatu numbris arutlevad kuue riigi sõjaajaloolased, sõjaajaloo õpetajad ja sõjaväepedagoogid ajaloo kasu ja kahju üle sõjalistes organisatsioonides ja ka riigikaitses laiemalt. |
ISBN 978-9985-58-876-5 |
Before Tito: The Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936–1940) Stefan Gužvica Nõukogude Liidu suure terrori ajastu on üks vastuolulisemaid ja vähe uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on ümbritsenud saladuseloor, sest enamik partei sõdadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Ajastu lõpus, 1939. aastal sai partei peasekretäriks Josip Broz Tito, kes püsis sellel ametipostil surmani 1980. aastal. Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos. Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Gužvica ei keskendu üksnes Titole, vaid näitab, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati. Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega. |
ISSN 2228-0669 |
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 8 (14), 2018 Toimetaja: Toomas Hiio Läbi müüdud Eesti sõjaajaloo aastaraamat 8 (14) uurib suurte impeeriumide sõjavägede kirevat rahvuslik-riiklikku isikkoosseisu I maailmasõja ajal, samuti ilmasõja lõpul tekkinud või taastatud rahvusriikide relvajõudude sündi ja esimesi lahinguid. Aastaraamatus on kuus pikemat artiklit ja kolm lühemat ülevaadet, mis põhinevad 2017. aasta kevadel peetud konverentsi „Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni“ ettekannetel ning üks raamatututvustus. 2019. aastal möödus 100 aastat Eesti sõjamuuseumi asutamisest ja üks artikkel on pühendatud ka muuseumi kogude käekäigule muuseumi esimese sajandi vältel. Aastaraamatu autoriteks on Gavin Wiens (Kanada), Sergi Tšoli (Ukraina), Ruslana Martsenjuk (Ukraina), Michał Przybylak (Poola), Andrii Rukkas (Ukraina), Maciej Górny (Poola), Ciro Paoletti ja Loredana Vannacci (Itaalia), Jonas Vaičenonis (Leedu), Daniel Rodrigues (Portugal), Airi Herm ja Aivo Põlluäär (Eesti), Toomas Hiio (Eesti). |
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia VI (2019) (vene keeles) Slavica Revalensia 6. numbris ootavad lugejat 11 materjali. Nende hulgas on näiteks seniavaldamata vürst Pavel Vjazemski kiri Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), järjekordne osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist” ja Hernyk Barani retsensioon Georgi Levintoni raamatule «Статьи о поэзии русского авангарда» („Artiklid vene avangardi poeesiast”). Äramärkimist on leidnud ka kaks 120. aastapäeva: number algab Aleksandr Dolinini artikliga Vladimir Nabokovi (1899—1977) romaanist „Kutse tapalavale” ja nõukogude kirjandusest ja jätkab Jevgeni Jablokovi artikliga, mis on pühendatud visuaalsele teemale Andrei Platonovi (1899—1951) proosas. Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
ISSN 2504-6624 |
Philologia Estonica Tallinnensis 4 (2019) Peatoimetaja: Reili Argus Käesoleva Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber „Traditsioon ja avangard“ pakub nii eesti kui ka muude kirjanduste näitel seitset vaadet traditsiooni ja avangardi mitmekesisele pingesuhtele. Üks on aga kõigile neile artiklitele suures osas ühine – vaadeldakse, kuidas uued nähtused, vormivõtted või teemad on saanud või ei ole saanud kas eesti või mõne muu rahvuskultuuri traditsiooni osaks ja kuidas traditsioon seeläbi on muutunud. |
ISBN 978-9985-58-875-81 |
Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia Inglise keelest tõlkinud Mart Kangur Manuel DeLanda (sünd 1952) raamat „Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia“ sobib nii teadusfilosoofia õpikuks kui ka heaks sissejuhatuseks Gilles Deleuze’i filosoofiasse. Manuel DeLanda on Mehhiko päritolu Ameerika kunstnik, kirjanik ja filosoof. Ta on uurinud ja edasi arendanud prantsuse moodsate filosoofide, eeskätt Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari mõttetööd. „Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia“ selgitab analüütilistele ja teadusfilosoofidele mõistetavas keeles Deleuze’i filosoofia realistlikkust ning toob välja tema ontoloogia matemaatilised alused. Autor avab ja arendab – „tõlgib“ – Deleuze'i mõtlemist originaalsete näidete ja mõistete abil, tuues imelise selgusega esile, mil määral on selle tõeline potentsiaal alles avastamise ootel. |
ISBN 978-9985-58-874-1 |
Sürrealismi manifestid Prantsuse keelest tõlkinud Kristjan Haljak Läbi müüdud André Breton (1896–1966) oli prantsuse luuletaja ja mõtleja, sürrealistliku liikumise võtmefiguur. Tema panus kahe maailmasõja vahelise avangardistliku plahvatuse käigushoidmisse ning selle järellainetuste suunamisse ja süstemaatilisse analüüsi on märkimisväärne. Olgugi et eluajal pidas autor ennast ennekõike luuletajaks, on ta ajalukku läinud pigem sürrealistliku liikumise esiteoreetiku ja organisaatorina. Siinne tekstivalimik annab sissevaate sürrealismi kui kirjandusliku, kunstilise ja (elu)filosoofilise liikumise ajalukku, kinkides lugejaile nõnda vähemasti ühe mustri, mille abil mõista möödunud aastasaja esimese poole mõtte- ja ajaloolisi hoovusi. Ent miks mitte ka käesoleva momendi sürrealistlikku iseloomu, juurestikku. Raamat koosneb Bretoni kirjutatud sürrealismi manifestide tõlkeist ning nende tähtsust eesti kontekstis põhjendavast Kristjan Haljaku järelsõnast. |
ISBN 978-9985-58-873-4 |
Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist Koostanud ja toimetanud Marek Tamm Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, eriti baltisaksa ringkondades. „Muinas-Egiptuse ahvatlus“ viitab pealkirjana autorile endale, tema Egiptuse-vaimustusele, mis sai alguse juba varases nooruses. Ent niisamuti osutab pealkiri Stadnikovi soovile muuta Vana-Egiptus ahvatlevaks eesti lugejatele – eesmärgile, millele ta pühendas suurema osa oma elust. Raamatut raamivad Mait Kõivu pikem sissevaade Stadnikovi loomingusse ning koos Vladimir Sazonoviga kokku pandud teadustööde bibliograafia. |
ISBN 978-9985-58-872-7 |
Kunst kui kogemus Inglise keelest tõlkinud Anne Lange Läbi müüdud John Dewey „Kunst kui kogemus” („Art as Experience“, 1934) on üks 20. sajandi esteetika võtmetekste, mis seob esteetilise kogemuse argikogemusega ning näitab nende põhimõttelist ühtekuuluvust. Inimese meeleline taju ja sellest lähtuv kogemus muutub Dewey käsitluses tähenduslikuks ja mõistetavaks eelkõige indiviidi ja ümbritseva keskkonna lakkamatu interaktsiooni kaudu. Dewey käsitluses on olulisel kohal esteetilise kogemuse ühiskondlik aspekt: kunstiteosed ei sünni väljaspool sotsiaalseid protsesse, vaid osalevad nendes. Teos püüab esile tuua kunsti tähtsust inimkogemuses ning samas rõhutab, et kunstiteoste kogemise aluseks on meeleline tunnetus, mis üllataval kombel osutab inimese ja teiste elusolendite maailma kogemise viiside sarnasusele. John Dewey (1859–1952) oli 20. sajandi olulisemaid ameerika pragmatistlikke mõtlejaid, kelle tööd on olnud väga mõjukad nii filosoofia ja psühholoogia kui ka haridus- ja poliitikateooria valdkondades. |
ISBN 978-9985-58-871-0 |
Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver läbi müüdud Raamatus „Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia“ („Jäger, Hirten, Kritiker: Eine Utopie für die digitale Gesellschaft“, 2018) visandab Richard David Precht lääne demokraatlike ühiskondade tulevased võimalikud toimimisvariandid, mis võivad – aga ei pruugi – meid ees oodata, kui laseme end lõplikult ja kontrollimatult „ära digiteerida”. Ta ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on mõistlik selle tarvitamisega minna. Üks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgatööta, mis saabub seoses paljude „vanade“ töökohtade kadumisega, tuues kaasa kõikvõimalikke uusi probleeme. Autor pakub värsket vaatenurka tööle, eriti palgatööle, ja rahale kui inimese väärtuse senistele mõõdupuudele. Digiajastu nõuab ka poliitikutelt täiesti uut lähenemist mitmele valdkonnale, sh töötusele ja sotsiaalsüsteemidele. Tuleb asuda lahendama küsimusi, mis puudutavad inimeste õigusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info kättesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti väitel tegelnud pigem „lamamistoolide ümbersättimisega Titanicul“. Filosoof ja publitsist Richard David Precht (snd 1964) on üks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja nõutavamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde. |
ISBN 978-9985-58-870-3 |
Valik artikleid muusikapedagoogikast ja muusikapsühholoogiast Kogumikku on valitud nelikümmend artiklit, milles kajastuvad professor Riho Pätsi ligi viiekümneaastase pedagoogilise tegevuse põhimõtted ja seisukohad, mis on aktuaalsed tänapäevaseski Eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses. Autor sünteesib muusikapedagoogika parimaid tulemusi kogu maailmas, annab metoodilisi juhtnööre kooli muusikatöö korraldamiseks ning otsib vastuseid muusikapedagoogika võtmeküsimustele: kuidas arendada õpilaste kognitiivseid ja muusikalisi võimeid, kuidas aktiviseerida muusikalist mõtlemist, kuidas siduda kooli muusikakasvatust koolivälise muusikakultuuriga ning mis alustel saavutada muusikahariduses efektiivseid tulemusi. Pätsi pedagoogitöö juhtmõte – muusikakasvatus peaks oma iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne, et lastes tekiks huvi ja armastus muusika vastu – on olulisim eesmärk ka praeguses muusikakasvatuses. |
ISBN 978-9985-58-869-7 |
Külapoiss Araabia keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Üllar Peterson Egiptuse kirjaniku ja luuletaja, aga ka tänapäevase islamiäärmusluse vaimse isa Sayyid Quṭbi „Külapoiss“ põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos annab põhjaliku ülevaate toonasest argielust, kooliskäimisest, kommetest ja elukorraldusest. Egiptuse külaelu ja fellahide koolielu kujutamine eraldi žanrina pole Quṭbi leiutis, kuid „Külapoiss“ on kahtlemata üks eredamaid fellahi-temaatika esitlusi. Võiks lausa väita, et kui egiptlastel on oma „Kevade“, siis on see just Sayyid Quṭbi „Külapoiss“. 1945. aastal esmatrükis ilmunud „Külapoiss“ järgib romantiseeritud realismi vormi, millele lisandub autobiograafilise žanri eripära. Oma tosinas peatükis kümmet olulisemat külaeluteemat käsitlev romaan annab edasi autori eluloo 6.–14. eluaastani. Rikkaliku sõnavaraga ja Quṭbile eriomases stiilis üksikasjalisi Mūšā olustikukirjeldusi võib pidada toonaste Egiptuse olude väärtuslikuks etnograafiliseks ja sotsiaal-ajalooliseks allikaks. Sayyid Quṭb (1906–1966) sündis väikeses külakeses riigi keskosas. 1921–1932 omandas ta Kairos kesk- ja kõrghariduse, töötas 1932–1948 Egiptuse haridusministeeriumis, sel ajal valmisid ka paar luulekogu ning tosin kirjandus- ja ühiskonnakriitilist teost. 1948. aastal hakkas Qutb tõsimeelseks muslimiks ja ütles lahti oma varasemast „islami-eelsest loomingust“. 1948–1950 koges ta Ameerika Ühendriikides õppereisil viibides „läänemaailma pahelikkust“, mille tulemusel liitus 1950 islamistliku Muslimite Vennaskonnaga. Peagi sai temast liikumise ideoloogiline juht. Alates 1954. aastast kuni elu lõpuni viibis ta valdavalt Egiptuses vanglas, kus valmisid ka tema religiooniteemalised kirjutised, mida tänapäeval peetakse islamiäärmusluse alustekstideks. 1966. aastal poodi Quṭbi Egiptuse ilmalike võimude poolt süüdistatuna riigipöördekatses. Tänapäeval on ta ülemaailmselt tuntud ühtaegu andeka sõnaseadja ja viljaka literaadi kui ka keelatud islamiäärmusluse eestkõnelejana. Eestikeelsele väljaandele on lisatud Üllar Petersoni põhjalik järelsõna autori elust, vaadetest ja teostest.
|
ISBN 978-9985-58-868-0 |
Milleks uurida meediat? Inglise keelest tõlkinud Liisi Rünkla „Milleks uurida meediat?“ on Briti teadlase Roger Silverstone’i interdistsiplinaarselt eri lähenemisnurki põimiv manifest meedia uuringute suurtest küsimustest. Autori haare on lai nii ajaliselt kui ka geograafiliselt, näiteid leidub kõikjalt maailmast ja eri ajastutest, omavahel seostuvad semiootika, kultuuriuuringud, psühhoanalüüs, etnograafia, sotsioloogia, meediamajanduse uuringud, poliitökonoomia ja meediapoliitika. Raamatus ilmneb tugevalt Silverstone’i lähtumine Raymond Williamsi loodud kultuuriuuringuid ja poliitökonoomiat lõimivast traditsioonist. Olulist rolli mängib raamatu vorm: see on justkui suuline kõne ‒ lihtne, orgaaniline ja elegantne, omamoodi retooriline meistriteos. Sellisena peaaegu mitte-akadeemiline, sobib raamat hästi laiale lugejaskonnale, et meediauuringute keskseid küsimusi ja probleeme tundma õppida. Roger Silverstone (1945–2006) oli üks mõjukaimaid meediauuringute eestvedajaid. 1998. aastal sai temast esimene Londoni majandusülikooli (LSE) meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor; ta lõi uue osakonna, millest on saanud üks juhtivaid meediavaldkonna uurimiskeskusi maailmas. Silverstone’i sulest ilmus 12 raamatut, neist tuntuim on „Milleks uurida meediat“ („Why Study the Media“, 1999), mis praeguseks on tõlgitud kümnesse keelde. |
ISBN 978-9985-58-867-3 |
Kasutu kasulikkusest. Manifest Itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai Läbi müüdud Itaalia õpetlase Nuccio Ordine „Kasutu kasulikkusest. Manifest“ tuletab meelde, miks mõni esmapilgul kasutu asi võib osutuda eriti kasulikuks ja vastupidi. Raamatust saab teada, miks elu ilma kirjanduseta pole täisväärtuslik, miks ülikoolid ja teadus peavad olema vabad ning miks otsimine vääristab inimest enam kui omamine. Süvatasandil on Ordine teos kaitsekõne humanitaarteaduste ja vabade kunstide vajalikkusele, mida meie praktiline ajastu kipub unustama. Autor sai raamatuks tõuke Abraham Flexneri 1939. aastal avaldatud samateemalisest esseest, mis samuti käesolevas väljaandes esmakordselt eesti keeles ilmub. Ordine raamatu saatus on kinnitus tema ideedele – seda väikest nõudlikku teost on tõlgitud enam kui 20 keelde ja müüdud sadades tuhandetes eksemplarides. „Kasutu kasulikkusest“ („L'utilità dell'inutile“, 2013) on esimene Nuccio Ordine loomingu eestindus. |
ISBN 978-9985-58-866-6 |
The Diametric Mind. New Insights into AI, IQ, the Self and Society Christopher Badcock esitleb oma raamatus diameetrilist mudelit kui psühhiaatria, psühholoogia ja sotsiaalteaduste uut paradigmat ning näitab, kuidas see lahendab enamiku vaimse võimekuse ja tehisintellektiga seotud paradoksidest. Koos Kanada evolutsioonibioloogi Bernard Crespiga on autor välja töötanud nn vermitud aju teooria (imprinted brain theory), vaimu diameetrilist mudelit analüüsiv „The Diametric Mind” on selle käsitluse edasiarendus. Vaimu ja vaimsete häirete diameetriline mudel põhineb Austria pediaatri Hans Aspergeri (1906–1980) autismikirjeldusel, mille järgi autism on seisund, milles teiste isikute käitumise mõistmise võime kavatsuste, emotsioonide ja tähenduste seisukohast on puudulik. Diameetriline mudel kutsub seda mõistmise võimet mentalismiks. Diameetrilise mudeli järgi kujutab psühhootiline häire enesest ülemääraselt kõrgendatud mentalismi, mis avaldub hüpermentalismis, kui kavatsuste taju muutub paranoiaks, emotsioon maaniaks ja tähenduste mõistmine kõikvõimalike pettekujutluste tajumiseks. Diameetrilise mudeli kõige suurem avastus on, et tajutav maailm on kompleksne: see koosneb reaalsest osast, mis põhineb füüsilise maailma põhjuse ja tagajärje seosel, kuid samuti imaginaarsest osast vaimus, millel on vaba tahe. |
ISBN 978-9985-58-865-9 |
Rahvused ja rahvuslus Eessõna John Breuilly, järelsõna Georges Schöpflin Briti filosoofi, sotsioloogi ja sotsiaalantropoloogi Ernest Gellneri (1925–1995) „Rahvused ja rahvuslus“ on üks tuntumaid ja mõjukamaid rahvusluse ning selle sünni analüüse – raamatust on nüüdseks saanud klassika. Gellner väidab, et rahvused, rahvuslus, rahvuskultuur ja rahvusriik ei ole loomulikud nähtused ega inimolukorra püsiv tunnus, vaid tekkisid alles tööstusajastul moderniseerumisprotsessi käigus. "Ernest Gellneri "Rahvused ja rahvuslus" on rahvusluseuuringute klassika – teos, millest pärineb üks laialt käibesse läinud rahvuslusekäsitlusi. See on sõnastatud lihtsate, selgete, aga ka provokatiivsete teesidena. Gellneri väitel on rahvusluse põhisisuks nõudmine, et riik ja rahvus langeksid kokku. Seda väidet toetab sotsioloogiline analüüs, mis on rõhutanud moderniseerumisprotsessi rolli rahvusluse ideoloogia kujunemisel ja levikul. Gellneri ideid tuleb tunda, kuid ühtlasi ka kindlasti kriitiliselt vaagida, olgu siis mõtteloo või sotsiaalajaloo vaatepunktist," on öelnud raamatu kohta ajaloolane ja filosoof Eva Piirimäe. Raamatul on põhjalik konteksti loov eessõna John Breuilly sulest ja järelsõna sotsiaalteadlaselt Georges Schöpflinilt.
|
978-9985-58-864-2 |
Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust Tõlge saksa keelest ja järelsõna Hasso Krull Läbi müüdud Peter Sloterdijki „Jumalahullus“ arutleb selle üle, kuidas on sündinud ja millest on põhjustatud monoteistlike religioonide leppimatu omavaheline võitlus, mis tänapäeval jätkub reaalsete sõdadena. Raamatus võetakse vaatluse alla kolm põhilist monoteismi vormi – judaism, kristlus ja islam – ning visandatakse nende järkjärguline ilmumine ajaloolise konfliktina. Sloterdijk eritleb võimalikke rindejooni monoteismide vahel ja nende sees ning arendab lõpuks mõttekäiku, kuidas monoteismid võiksid oma ainutõe-taotlustest pikkamööda loobuda. Peter Sloterdijk (snd 1947) on saksa filosoof ja kultuuriteoreetik. Temalt on ilmunud üle viiekümne raamatu, neist tuntuimad „Küünilise mõistuse kriitika“ (1983) ja triloogia „Sfäärid“ (1998–2004). Sloterdijk on kuulus ka sagedaste avalike väitluste ja poleemilise kultuurikriitika poolest. Erinevalt akadeemilise filosoofia peavoolust ei pelga Sloterdijk huumorit ega spirituaalsust, õrnust ega raevu, säravaid kujundeid ega meeldejäävaid fraase, igavusele eelistab ta erutust ja kitsidusele liialdust. „Jumalahullus“ („Gottes Eifer“, 2007) kuulub Sloterdijki hilisemasse loomingusse. See teos on küpse mõtiskluse vili ja koondab endasse mõttekäike, mille haare on ainulaadne ja aktuaalsus vaieldamatu. |
978-9985-58-863-5 |
Stalinismi totaalne kunstiteos Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul, saatesõnad Liisa Kaljula ja Virve Sarapik Boris Groys (snd 1947) on Venemaalt pärit kunstiteadlane, meediateoreetik ja filosoof ning nõukogude kunsti ja kirjanduse ekspert, kes on tegelenud nii vene avangardi kui ka stalinistliku perioodi kultuuriga. Groys emigreerus 1981. aastal Nõukogude Liidust Saksamaale ning käesolev raamat ilmus 1988. aastal paguluses pealkirja all „Gesamtkunswerk Stalin“ esmalt saksakeelsena. Tegemist on Groysi kõige kuulsama, ent ka enim poleemikat tekitanud teosega. Esmailmumise järel tembeldati see nii Idas kui ka Läänes liiga vastuoluliseks, et olla tõsiseltvõetav. Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, hakkas teose tõeline väärtus ilmnema hiljem, siis kui nõukogude projektist oli saanud ajalugu. Raamatu keskne mõte on, et stalinism oli modernistliku avangardi-idee edasiarendus ning Nõukogude riik kõikehõlmav kunstiprojekt. Raamatu eestindust vääristavad konteksti loovad saatesõnad kunstiteadlastelt Virve Sarapikult ja Liisa Kaljulalt. |
978-9985-58-855-0 |
Theory and Practice in Driver Education Raamatu „Teooria ja praktika mootorsõidukijuhi koolituses” on Erasmus + programmi rahastusel koostanud Eesti, Soome ja Norra mootorsõidukijuhi õpetajaid ette valmistavad kõrgkoolid. Raamat on eeskätt mõeldud kõrgkooli õpikuks, kuid annab hea ülevaate valdkonda puudutavatest teooriatest ja parimatest praktikatest ka kõikidele teistele liikluskoolitusega seotud asutustele ja isikutele. Lae tasuta raamat alla siit: Theory_and_Practice_in_Driver_Education.epub |
978-9985-58-862-8 |
О структурализме: Работы 1965–1970 годов „О структурализме: Работы 1965–1970 годов“ („Strukturalismist: Töid aastatest 1965–1970“) avab Juri Lotmani vähe tuntud ja tundmatute publikatsioonide sarja. Väljaanne sisaldab Lotmani tekste strukturalismist kirjandusteaduse lätetel, strukturaalse poeetika küsimustest ja vaimukultuuri nähtuste strukturaal-semiootilisest käsitlusviisist. Kogumikus avaldatud tekstid jäid autori eluajal avaldamata või avaldati need vaid kärbitud kujul, samuti sisaldab raamat algupäraselt vene keeles kirjutatud artikleid, mis on varem ilmunud vaid tõlgituna teistesse keeltesse. Lotmani tööd on jagatud kronoloogia, žanri ja teema järgi kolme rühma. Esimene osa koosneb 1960. aastatel kirjutatud poleemilistest ja ülevaatlikest artiklitest, kus arutletakse strukturalismi eluliste eesmärkide, strukturaal-semiootilise meetodi eripära ja selle ajalooliste juurte üle. Teises osas avaldatud materjalid on seotud Lotmani tööga entsüklopeediaväljaannetele 1960.–1970. aastate vahetusel. Kolmas osa sisaldab materjale, mis on seotud tšehhi strukturalismi rajaja Jan Mukařovský valitud artiklite venekeelse kogumikuga, mille Lotman 1960ndate lõpul ette valmistas, aga mis jäi ilmumata. Raamat on varustatud mahuka ja üksikasjaliku akadeemilise kommentaariumi ning saateartiklitega Igor Pilshchikovi, Nikolai Posseljagini ja Mihhail Trunini sulest. |
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia V (2018) (vene keeles) Läbi müüdud Slavica Revalensia viiendas numbris ootab lugejat 9 materjali. Nende hulgas on näiteks Olga Makarevitši uurimus Nikolai Leskovi seni teadmata retsensioonist John Bunyani raamatu “The Pilgrim’s Progress” („Kristlase usurännak”) venekeelsele tõlkele, seni ilmumata Vladimir Nabokovi artikkel «О поэзии» („Poeesiast”) (Aleksander Dolinin ja Grigori Utgofi publikatsioon) ning 33. osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist”. Äramärkimist on leidnud Lev Tolstoi 190. sünniaastapäev: number algab Julia Krasnoselskaja artikliga tiibadjutantide protektsioonist Lev Tolstoi elus ja loomingus ning lõpeb Joanna Piotrowska publikatsiooniga „Lev Tolstoi Poolas: Bibliograafilised materjalid (1990–2008)”. Slavica Revalensia artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on inglise ja eesti keeles. Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis III (2018) Keelest ja kultuurist / On Language and Culture Philologia Estonica Tallinnensise kolmas, keeleteemaline number keskendub keele ja kultuuri suhetele. Keele omandamise, õppimise ja kasutamise paljud erijooned tulenevad sellest, et keel on just mingile rühmale kõnelejaile omaste tunnusjoontega, seega kultuuriliselt organiseeritud ja organiseeruv süsteem. Ajakirjanumbrisse ongi koondatud artiklid, mis vaatlevad keele ja kultuuri seoseid kui mingi rühma kõnelejate kollektiivset käitumist ning seda ajaliselt üsna laiades piirides, nii keele omandamise kui ka keele ajaloolise arengu seisukohalt. Kogumikku kuulub üheksa artiklit kolmes keeles, autorite ring on rahvusvaheline. Vaadeldud teemad ulatuvad esimese keele omandamisest eri kultuurides, perekonna keelepoliitikast Tallinna mitmekeelsetes peredes, eesti keele kui teise keele omandamisest, kultuuridevahelise suhtluspädevuse arendamisest koolis, keelelisest viisakusest leedu keeles, eesti ja ungari omanimedest, Tallinna mitmekeelsest keelemaastikust kuni eesti aspektisüsteemi kontaktnähtuse ja selliste eesti keele nähtusteni, mida saab klassifitseerida teise soo väljendamiseks sõnamoodustuse abil. |
978-9985-58-858-1 |
Mis on populism? Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk, eessõna Leif Kalev Jan-Werner Mülleri „Mis on populism?“ ilmus esmakordselt 2016. aastal, kuid selle asjakohasus on paari viimase aasta poliitiliste sündmuste käigus üksnes kasvanud. Teos on lühike, ent oluline sissevaade populismi kui demokraatiat ohustavasse nähtusesse, mis kujundab praegu poliitilist maastikku maailma eri paigus. Pooli valimata joonistab autor välja populistliku poliitikategemise viisi erijooned, mis võivad võtta nii parem- kui ka vasakpoolseid vorme. Oht demokraatiale väljendub eeskätt pluralismivastasuses, teiste jõudude mitteaktsepteerimises ja ainuvõimu püüdes. Samas võib populismi mõista ka positiivses võtmes, demokratiseeriva ja vabastava nähtusena – mõõdukal määral populismi võib pakkuda värskust ja see ei lase võimukandjail liiga mugavaks minna. Jan-Werner Müller (snd 1970) on saksa politoloog ja Princetoni ülikooli professor. Tema uurimissuunad hõlmavad nüüdisaegse poliitilise mõtte ajalugu, demokraatia teooriat, konstitutsionalismi, religiooni ja poliitika suhteid ning Euroopa integratsiooni teemasid. |
978-9985-58-859-8 |
Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver, järelsõna Ragne Kõuts-Klemm Kuidas muutub ühiskond olukorras, kus suurt osa tänapäevasest kommunikatsioonist vahendab mõni tehnoloogiline meedium? Andreas Heppi raamat „Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur“ pakub veenva mõtteraamistiku mõistmaks ja analüüsimaks, kuidas meedia vormib meie igapäevaelu ja sotsiaalseid institutsioone. Raamat räägib sellest, mida on meedia üha suurem maht meie igapäevas teinud meie elu ja ühiskonnaga. Sellist meediast küllastunud kultuurikeskkonda nimetab Hepp meediastunud ühiskonnaks. „Meediakultuur” esitab meediastumise kui kultuurifenomeni sotsiaalteadusliku analüüsi raamistiku, koondab teadmise tehtu kohta ja pakub aluse, kuidas muutusi edasi uurida. „Meediastumine“ on keskse mõiste, mis iseloomustab praegust rahvusvahelist arutelu meedia üle. Hepp on selles arutelus eelkõige silma paistnud oma kauaaegse keskendumisega kultuuriuuringute traditsioonile, ühendades oma meediastumise teoorias kultuuriteooria ja sotsioloogilised ning institutsionalistlikud lähenemisviisid. Andreas Hepp (snd 1970) on saksa meediauurija, Bremeni ülikooli professor. Tema uurimissuunad hõlmavad muuhulgas meedia- ja kommunikatsiooniteooriaid, meediasotsioloogiat ning -psühholoogiat ja meediastumise uuringuid. |
978-9985-58-860-4 |
Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat Ladina keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau Titus Liviuse „Linna asutamisest alates“ („Ab urbe condita“) kolmas dekaad – Teise Puunia sõja ehk Hannibali sõja lugu – on antiikaja ajalookirjanduse paeluvaimaid mälestisi. 21. raamat alustab Hannibali sõjale pühendatud dekaadi, käsitledes sündmusi, mida loetakse siiamaani üheks kõige eksistentsiaalsemaks ohuks Rooma riigile ning mis panid kaalule kogu õhtumaise kultuuriruumi tuleviku. Nendeks sündmusteks olid 218 eKr aset leidnud Hannibali tegevus Hispaanias ja invasioon üle Alpide Itaaliasse, mis algatasid II Puunia sõja. Raamatu näol on tegemist Liviuse suurteose ühe laialdasemalt tuntuks saanud alajaotusega, mis osutus erakordselt menukaks ‒ juba autori eluajal pälvis see üldise tunnustuse ja seda ei unustatud ka antiigijärgsel ajastul. Titus Livius on olnud läbi aegade hinnatumaid ja mõjukamaid Rooma ajalookirjanikke, kes püüdis ühtaegu jäädvustada kogu Rooma ajaloo selle algusest peale, ent keda seejuures huvitas ka ajaloo eetiline külg ning eriti see, kuidas kõrge moraal, distsipliin ja kasinus on ühest väikesest hõimust teinud suure rahva. Liviuse meelest ei olnud ühtegi teist rahvast, mis oleks rohkem väärt uurimist kui roomlased, sest kusagil mujal ei peetud lihtsuse ja õiglusega nii kaua vastu rikkusele ja luksusele. Raamat on varustatud Vana-Rooma ajaloo asjatundja Märt Tänava põhjaliku järelsõna ning kommentaaridega. Varem on TLÜ kirjastuselt ilmunud „Linna asutamisest alates“ 1. raamat. |
978-9985-58-857-4 |
Noor-Eesti ja prantsuse vaim Kaia Sisaski monograafia „Noor-Eesti ja prantsuse vaim” vaatleb kirjandusrühmitust Noor-Eesti lähtuvalt sellest kultuuriparadigmast, mille keskme 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul moodustas prantsuse kultuur. Prantsusmaa nn ilusa ajajärgu ehk Belle Époque´i autoriteet kunstiilmas oli nii suur, et sealsete kultuurimustrite eeskujuks võtmine sai peaaegu et kohustuslikuks igale enesest lugupidavale kirjanikule või kunstnikule terves Euroopas ja kaugemalgi. Noor-Eesti ei olnud erand, seda enam, et rühmituse üks juhtivliikmeid, Johannes Aavik oli hariduselt prantsuse filoloog ja et Eesti tollase kaugema kultuuripiiri moodustas tänapäevase anglofoonse maailma asemel ikkagi just Prantsusmaa. Prantsuse sajandilõpuvaimu võib iseloomustada ka üldmõistega „dekadentsikultuur“. See üliküpsuse ja allakäigu meeleolusid kultiveeriv vaimsus läbis kõiki sajandivahetuse kirjandusvoole, kuid oli eriti tugevalt esindatud tollases uues voolus, sümbolismis. Käesolev monograafia vaatlebki lähemalt, mida tegid nooreestlased selle üle-euroopalise kunstidiskursusega ja seda olukorras, kus nende eesmärk oli ühelt poolt rahvuskultuuri edendamine, teiselt poolt noore eesti kultuuri legitimeerimine rahvusüleses kirjandusruumis. Kuigi nooreestlaste eesmärk polnud midagi vähemat kui kogu senise kunstist rääkimise viisi asendamine uuega, polnud see uus käsitlusviis siiski läbini modernistlik, vaid jäi seguks kosmopoliitsest ja rahvuslikust. Nooreestlaste püüdlustes kohtuvad kaks omavahel justkui lepitamatut komponenti: ühelt poolt idee kunstist kunsti enese pärast ja teisalt vajadus konstrueerida ja kehtestada eesti rahvuslikku identiteeti. |
ISBN 978-9985-58-851-2 |
Kuidas teha sõnadega asju Inglise keelest tõlkinud Triin Kallas J. L. Austini kuulsaim teos, keelefilosoofia klassikaks saanud raamat „Kuidas teha sõnadega asju“ („How to do things with words“, 1962) pani aluse kõnetegude teooriale, mis põhineb ideel, et igasugune keelekasutus sisaldab performatiivset aspekti ‒ öelda tähendab teha. John Langshaw Austin (1911–1960) oli üks XX sajandi juhtivaid filosoofe ja keeleteoreetikuid. Oxfordi ülikooli moraalifilosoofia professorina kuulus ta nn tavakeelefilosoofide ringi, mis üritas käsitleda suuri filosoofilisi probleeme igapäevase keelekasutuse uurimise kaudu. Teos ilmus kaks aastat pärast autori surma ning põhineb 1955. aastal Harvardi ülikoolis peetud William Jamesile pühendatud loengutel. Tegemist pole mitte monograafia, vaid loengukursusega, mis ei pretendeeri ammendava süsteemi loomisele, vaid teeb midagi olulisemat: avab ukse uude keelefilosoofia valdkonda. Raamat jaotub kaheks ebavõrdseks osaks. Esimene keskendub nendele ütlustele, mida Austin nimetab performatiivseteks, analüüsides detailselt nii nende esitamistingimusi kui ka keelelist eripära. Raamatu teises pooles skitseerib Austin üldisema kõnetegude teooria. Austin illustreerib oma teooriat rohkete ja kohati humoorikate näidetega. Nimepanekud lapsele, laevale, linnale jne on performatiivsed kõneteod, mida saavad sooritada kindlad isikud kindlates olukordades. Öeldes „Jah!“ abielutseremoonial pannakse toime abiellumise akt. Teisalt aga toob Austin näiteks, et kui ta näeb kail jalutades laeva küljes rippuvat šampanjapudelit ja lööb selle vastu laeva puruks, öeldes „Ma ristin selle laeva Härra Staliniks“, siis vaatamata vormeli õigsusele on see performatiivne ütlus ebaõnnestunud. Laev ei saa nimeks Härra Stalin ning härra Austini tegevus ei kvalifitseeru nimeandva kõneteona, vaid väärteona (huligaansusena). Austin osutas oma mõjuka raamatuga probleemide hulgale, mis ei raputanud mitte üksnes filosoofiat ja keeleteadust, vaid ka kõiki kommunikatsiooniga seotud valdkondi, nt antropoloogiat, sotsioloogiat, kirjandusteadust, juurat, tehisintellekti, samuti teatrit ja lavakunsti. Raamat on varustatud Mihhail Lotmani järelsõnaga |
ISBN 978-9985-58-856-7 |
Mis on globaalne ajalugu? Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan „Mis on globaalne ajalugu?” võtab arutluse alla globaalse ajaloo kui 21. sajandile iseloomuliku ajalookirjutuse suuna, mis käib ühte sammu üha enam globaliseeruva maailmaga. Sõna „globaalne” viitab vaatenurgale, mis käsitab maailma lõimitud tervikuna ja vaatleb üksikküsimusi laiemal globaalsel foonil. Globaalne ajalugu on suuresti tekkinud vastukaaluks rahvuslikule ajaloole. Ajalooprotsessid ei peatu tingimata alati riigipiiride taga ning selleks, et nüüdisajast aru saada, vajatakse rahvusüleseid lähenemisi rohkem kui kunagi varem. Nii omandavad kohalikud eripärad tähenduse vaid globaalsete protsesside raamistikus. Globaalne ajalugu püüab olla kaasavam ning ületada eurotsentrism ning senise ajalookirjutuse märkimisväärne „Põhja“ ja „Lääne“ kallak. „Berliini ülikooli professor Sebastian Conrad on üks neid, kes töötab globaalse ajaloo eesrindel, ja tema sissejuhatus valdkonda on kindlasti üks parimaid, mis seni kirjutatud”, on märkinud TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor Marek Tamm. „Nii nagu globaliseerub tänapäeva maailm, globaliseerub ka tänapäeva ajalookirjutus. Maailm ei ole enam isoleeritud üksuste kooslus, vaid põimunud tervik, ning on seda olnud õigupoolest pikka aega, nagu üha uued globaalse ajaloo uurimused näitavad,” lisas ta. Sebastian Conrad (snd 1966) on saksa ajaloolane, kelle uurimistöö hõlmab (post)koloniaalajalugu, historiograafiat, ideedeajalugu ja Jaapani ajalugu. Valdkonna juhtiva eksperdina võtab Conrad raamatus kokku globaalse ajaloo põhiseisukohad. Eestikeelsele väljaandele on lisatud Marek Tamme intervjuu Sebastian Conradiga. |
ISBN 978-9985-58-852-9 |
Rannad ja rannikud. Õpik kõrgkoolidele Õpik „Rannad ja rannikud“ on ühest küljest mõeldud kasutamiseks kõrgkoolides, kuid teisalt ka tõhus käsiraamat inimestele, kes suuremal või vähemal määral randade ja rannikumerega kokku puutuvad. Rohkelt illustreeritud raamatu autor tutvustab rannikutega seotud terminoloogiat ja klassifikatsioone ning selgitab peamisi randade arengut mõjutavaid tegureid (lainetus, tuuled, merejää jm). Lisaks teoreetilisele taustale on rohkete näidete varal kirjeldatud põhilisi rannaprotsesse (setete ränne, murrutus, kuhje) ning selgitatud, kuidas need protsessid ajas ja ruumis muutuda võivad ja miks nende tundmine on vajalik. TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteaduri Mihkel Kanguri sõnul on Eesti randade omapäraks selle vaheldusrikkus. „Oleme justkui elus labor, kus on võimalik jälgida randade kujunemise protsesse väga eritüübilistes randades ja Kaarel Orviku on olnud pikki aastakümneid selle labori juhataja“, märkis ta. Kangur leiab, et „Rannad ja rannikud“ on soovituslik lugemine kõigile, kellel huvi randade vastu ja kohustuslik kirjandus kõigile, kelle ametiülesannete hulka kuulub inimtegevuse juhtimine randades. „Toob ju looduslike protsesside ignoreerimine üldjuhul kaasa asjatut segadust ja kulutusi. Ehk aitab Kaarel Orviku teadmiste kasutamine nii mõndagi viga tulevikus vältida,“ lisas ta. „Rannad ja rannikud“ ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas „ACTA Realia et Naturalia“. Raamatu väljaandmist toetasid SA Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeerium. |
ISBN 978-9985-58-854-3 |
Избранное Raamatus esitletakse esmakordselt vene keeles kuulsa keskaegse juudi poeedi Rooma Immanueli loomingut, kes tegutses Itaalias 13. ja 14. sajandi vahetusel. Tema loomingus segunevad orgaaniliselt heebrea, ibero-araabia ja itaalia kultuuri ning poeesia traditsioonid. Dante kaasaegne Rooma Immanuel pani aluse heebrea sonetile, mis osutus ühtlasi esimeseks mitte-itaaliakeelseks sonetiks. Autori loomingus ühinevad keskaegsed ja renessansi motiivid. Tema erootiline sonetilooming mõjus omal ajal nii frivoolsena, et rabi Jossef Karo kirjutab selle kohta oma koodeksis „Shulchan aruch“: „Kerglase sisu ja erootilise sõnakasutusega luuletusi, selliseid nagu Immanueli raamatus, on keelatud lugeda laupäeval ning nädala sees.“ Sellest hoolimata – või tänu sellele – saavutas Immanueli looming suure populaarsuse, tema teoseid jahiti ja osteti hingehinna eest. Raamatu koostaja ja tõlkija sõnul oli Immanueli tekste tõlkida küllaltki raske, kuna nad on vormiliselt väga keerukad. „Ometi oli see lõbus ja haarav töö. Immanuel hämmastas oma virtuooslikkusega, samuti mänguga eri stiiliregitrites. Tema luuletustes tekib pinge elu rõõmu ja traagika vahel, mis iseloomustab teisigi keskaja kirjandusteoseid ja mille tõttu me seda ajastut armastame“. Raamatu põhiosa moodustab Rooma Immanueli loominguline pärand heebrea ja itaalia keeles (originaal esitatakse tõlkega paralleelselt), mida saadavad põhjalikud kommentaarid tõlkijalt, kelle sulest pärineb ka eesõna „Rooma Immanueli luule: Lääne ja Ida ristumispunkt“. Väljaanne algab Mihhail Lotmani esseega „Sonett: ajaloo ja fenomenoloogia visand“ ja selle lõpetavad Semjon Jakersoni järelsõna „Esimene Maḥbarot’i trükiväljaanne. Raamatuteaduslik essee“ ning Dvora Bregmani lisa „Peatükke raamatust „Kuldne teekond: heebrea sonett renessansi ja baroki ajastul““ Aleksandra Poljani tõlkes. Rooma Immanueli looming on särav ajastu monument ja suurepärane lugemine ka tänapäeval. |
978-9985-58-849-9 |
Filosoofia sünd Itaalia keelest tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja „Filosoofia sünd“ on raamat Lääne mõtte metsikutest lätetest. Giorgio Colli (1917‒1979) oli itaalia filosoof, filoloog ja kauaaegne Pisa ülikooli professor. Ta töötas välja originaalse lähenemise Lääne filosoofilisele traditsioonile, omalaadse „antifilosoofia“. Oluline mõju selles on Friedrich Nietzschel, kellega liidab Collit kõigepealt suur huvi kreeka filosoofia ja seega ka Lääne mõtte alguse ja aluste vastu. Mõlemad on otsinud eelsokraatilistest mõtlejatest ning üldisemalt kreeka arhailisemast religioossest, müütilisest ja traagilisest maailmatunnetusest mõtlemise elulist lätet, mis hilisemas, Sokratese-järgses filosoofias taltsutati ja kõrvale tõrjuti. Seda iidset alget nimetab Colli „tarkuseks“ ja vastandab filosoofiale kui pelgale „tarkusearmastusele“. „Filosoofia sünd“ ilmus esmakordselt 1975. aastal ja on kokkuvõte kolmeköitelisest teosest „Kreeka tarkus“ („La sapienza greca“, 1977–1980). Järelsõna autor Daniele Monticelli iseloomustab teost järgmiselt: „Käesolev raamat on ebaharilik jutustus sellest, kuidas Vana-Kreeka kultuuri hämaratest, ahvatlevatest ja kohutavatest, kuid igati elujõulistest lätetest kasvasid välja lääne tsivilisatsiooni kuivavõitu ja elutud mõttelised alused.“ TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteaduri Liisi Keeduse sõnul kaitseb raamat teesi, et tarkus pole mitte tõsikindel teadmine, milleks teda läänelikus filosoofias on ekslikult peetud, vaid midagi hämara müsteeriumi ja ohtliku mõistatuse adumise vahepealset. Ta lisab: „Colli mõtisklused on filosoofia selle tormilisimal kujul, nietzschelikus võtmes – lõimides vaimsust ja elulisust, ülevust ja joovastust, avastamis- ja äratundmisrõõmu.“ |
978-9985-58-850-5 |
Pime öökull Pärsia keelest tõlkinud Üllar Peterson Sadeq Hedayat (1903‒1951, pärsiapäraselt Ṣādeq Hedāyat) on üks kuulsamaid ja omapärasemaid 20. sajandi Iraani kirjanikke, üks esimesi, kes hakkas sealmail senise klassikalise kõrgstiili asemel kasutama rahvalikke väljendeid ja vahel ka lausa rahvakeeles kirjutama, lõhkudes nii klassikalise kirjakeele konventsionaalsust. Hedayat oli teerajajaks nüüdisaegsele pärsia kirjakeelele ja alusepanijaks pärsiakeelsele novellile. Suurima kuulsuse saavutas Sadeq Hedayat psühholoogiliste sümbolnovellide ja ühiskonnakriitiliste kirjutistega, nende eredaimaks näiteks on tema kuulsaim teos, 1935. aastal Indias ilmunud „Pime öökull” („Buf-i kur”). Selles on äratuntavaid mõjusid alates sellistest teostest nagu Ferdowsi „Shah-name”, Shakespeare’i „Hamlet”, Racine’i „Le Cid” ja Goethe „Faust” ning lõpetades niisuguste autoritega nagu Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Jean-Paul Sartre, Gerard de Nerval, Rainer Maria Rilke ja paljud teised. Samas ei jäljenda „Pime öökull” ühtegi nimetatuist ega ka ühtegi teost, see pole ei ida ega lääne looming, vaid nii Indo-Pärsia kui ka Euroopa ainest ja meetodeid kasutav unikaalne novell, millele on maailma kirjandusvaramus raske vastet leida. „Pimedas öökullis” puudub lineaarne süžee: millestki häiritud isik jutustab oma vägagi kummalist lugu kuhtumisest, lootusetusest, ebamaisest kõledusest, pannes lugeja ekslema keset teravat tõelust ja oopiumiga ellu manatud ilmseid väljamõeldisi. Jutustuses põimub klassikaline uuspärsia keel lihtrahva kõnekeelega ja kerkivad esile eredad karakterid, sisemonoloogid vahelduvad tundeküllaste olustikukirjeldustega. Tänapäevani pole kirjanduskriitikud üksmeelele jõudnud teose tähenduses. Iraanis jäi „Pime öökull” pärast ilmumist esialgu suurema tähelepanuta, kuid teos on saavutanud ülemaailmse kuulsuse tänu tõlgetele suurematesse Euroopa keeltesse ning omandanud nüüdseks väljapaistva koha maailmakirjanduse varamus. |
ISBN 978-9985-58-847-5 |
Arvutid, küberruum ja tehismõistus. Noppeid arvutite imepärasest eduloost Läbi müüdud Raamat tutvustab arvutite ja nendel põhineva infotehnoloogia tormilist arengut esimestest arvutitest alates, eeldamata matemaatilisi või tehnilisi eelteadmisi. Tõsi küll, raamatu alguses selgitatakse andmetena esitatud programmi imepärast muutumist arvutile arusaadvaks ja tema poolt täidetavaks algoritmiks, kuid see on arvuti toimimise põhitõde, millel põhineb nii arusaamine sündmustest, mis toimuvad internetis tekkinud küberruumis, kui ka ennustamine, kas ja kuidas võivad arvutid muutuda inimesest targemaks. Me oleme just praegu toimuva infotehnoloogilise revolutsiooni tunnistajad. Me ei tea, kuhu tehnikas ja ühiskonnas toimuvad muutused välja viivad. Igatahes pole infotehnoloogia põhjustatud suured ümberkorraldused ühiskonnas veel lõppenud. Nendega arvestamiseks on igaühel kasulik püüda teatud määral mõista muutuste tagapõhja kas või kõige üldisemal tasemel. Selles püüabki käesolev raamat lugejat aidata. Enn Tõugu on sündinud Tallinnas 1935. aastal. Ta on Eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Ta on töötanud kaheksa aastat Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis professorina ning olnud korduvalt külalisteadur Stanfordi Ülikoolis USAs. Tema töid arvutite tarkvara, tehisintellekti ja küberkaitse alal on ilmunud eesti, vene, inglise ja poola keeles. |
ISBN 978-9985-58-846-8 |
Murtud tiivad Khalil Gibran (1883–1931, araabiapäraselt Ǧibrān Ḫalīl Ǧibrān) on üks kuulsamaid araabia kirjanikke, kelle kaheksa araabiakeelset ja paarkümmend ingliskeelsest teost kuuluvad maailmakirjanduse kullafondi. 1912. aastal esmakordselt avaldatud „Murtud tiivad“ („al- Aǧniḥa al-mutakassira“) on pikim Khalil Gibrani araabiakeelne romaan. See on ilusaid, kuid keerukaid kujundeid täis keeleuuenduslik tekst, mida osa kirjanduskriitikuid on iseloomustanud kui kaunimat nüüdisaegses araabia keeles kirjutatud teost. "Murtud tiivad" on omalaadne Romeo ja Julia lugu, sündmusi saadavad sügavad mõtisklused armastuse olemusest ja selle väest, mis alati inimeste maisest eksistentsist kaugemale ulatuma jääb. Khalil Gibran annab meisterlikult edasi kahe armastaja hingematvaid tundeid, ilusaid looduspilte ning arutelusid armastuse ja saatuse üle. Teose sotsiaalseks sõnumiks on idamaade naiste rõhutud seisundi, iganenud ühiskondlike tavade, patriarhaalse elukorralduse ja vaimulike korruptsiooni terav kriitika. Liibanoni ja araabia maailma vaimulikes ja konservatiivides tekitas teos pahameelt, kuid leidis positiivse vastukaja toonaste araabia kirjanduskriitikute poolt. |
ISSN 2228-0669 |
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 7 (13), 2017 (inglise keeles) Eesti Sõjaaajaloo Aastaraamatu 7. väljaanne kannab alapealkirja "Visions of War. Experience, Imagination and Predictions of War in the Past and the Present". Kindralid (ja nende armeed) valmistuvad alati eelmiseks sõjaks,” nii kõlab paljukorratud tarkusetera. Käesolev kogumik näitab, kui palju selles kõnekäänus on tõtt ja kui palju mitte. Üheteistkümnes artiklis analüüsivad ajaloolased, kuidas poliitilised, sõjalised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised tegurid, mis ajas alatasa muutuvad, on mõjutanud ja mõjutavad tulevikusõjast mõtlemist. Tulevase sõja kujutlemine on ajaloosündmuste ja -arengute oluline tegur, isegi kui kujutlustele, valmistumisele ja planeerimisele sõda (kohe) ei järgnegi. Kuidas kindralid ja nende armeed mõistsid sõda ja selleks valmistusid – see on küsimus, mis aitab mõista ajastu probleeme ning mõtteviisi laiemalt, kuid on ka teoreetiliseks ja kogemuslikuks aluseks, mis aitavad tänapäeva sõjaväelastel mõtestada oma elukutset ning korraldada sõjaväeelu rahuajal. Aastaraamatu autoriteks on Gary Baines (Lõuna-Aafrika), Benedict von Bremen (Saksamaa), Tobias J. Burgers (Saksamaa), kindral Michael H. Clemmesen (Taani), Martin van Creveld (Iisrael), Robert A. Jacobs (USA/Jaapan), Oliver B. Hemmerle (Saksamaa), Michael Jung (Saksamaa), Iain MacInnes (Šotimaa), Kaarel Piirimäe (Eesti), Alon Posner (Iisrael) ja Blaž Torkar (Sloveenia). Aastaraamat on inglise keeles, selle toimetajaks on Kaarel Piirimäe, sarja peatoimetajaks Toomas Hiio.
|
ISBN 978-9985-58-844-4 |
Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu Konrad Lorenzi "Niinimetatud kurjus: Agressiooni loodusloost" on loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia üks tähtteoseid. Teoses näitab autor, et kurjustamine ei kuulu loomade igapäevaellu. Võitlus leiab aset eelkõige liigikaaslaste vahel, seondudes seega omasuguste äratundmisega. Vaatluse all ongi eeskätt liigisisene kaklus või lihtsalt teise eemaleajamine. Uuritakse, kuidas tõrjuv käitumine on kujunenud, millised on selle vormid, millal läheb see liiale, kuidas seda pärsitakse ning kas ja kuivõrd on sel seoseid inimese agressiivse käitumisega. „Loomade käitumise uurimine nõuab vaatlejalt elusa looma nii intiimset tundmist ja sellist uskumatut kannatlikkust, et teoreetilisest huvist loomade vastu üksnes ei piisa. On vaja tõsist kiindumust, et selgelt esile tuua seda sugulust, mis on tajutav inimese ja looma käitumises,“ on avanud oma teadlasekreedot autor ise. Konrad Lorenz (1903-1989) on üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid, „Niinimetatud kurjus“ (1963) tema tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid. Eestikeelne väljaanne on varustatud kahe põhjaliku saatesõnaga: Tiiu Keskpaiga eessõna keskendub autorile, Kalevi Kulli järelsõna Lorenzi teaduslikule pärandile, selle ja kitsamalt uurimuse "Niinimetatud kurjus" tähendusele ja tähtsusele. |
ISBN 978-9985-58-845-1 |
Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand Läbi müüdud Selles raamatus on Rein Raud loonud uudse teooria kultuurisüsteemist kui lõdvalt integreeritud ja sisemiselt vastuolulisest tekstide ja praktikate võrgustikust, mille toel inimesed ajutistes ja muutuvates rühmades oma eluilma mõista püüavad. Teooria vaatleb kultuuri paralleelselt kahel viisil – kui tekste, tähistamise konkreetseid ja jagatavaid saadusi, ja kui praktikaid, korratavaid tegevusi, mis toodavad, levitavad ja tõlgendavad neid tähenduste kogumeid. Kummastki lähenemisviisist on välja arendatud iseseisev kultuuri mudel, üheskoos annavad need sügavama arusaamise tähenduste ringlemisest, tähenduste keerisest. Oma teooria loomisel toetub Raud mitmetele väga erinevatele traditsioonidele antropoloogiast, sotsioloogiast ja kultuuriuuringutest semiootika ja filosoofiani. Teooriat ilmestavad läbivalt näited nii kõrgkultuurist kui popkultuurist, nii Lääne kui Ida traditsioonidest, nii kaasaegsetest kui ajaloolistest teemadest. Raamatu võtavad kokku kaks juhtumiuuringut väga erinevatest kontekstidest, üks tegeleb itaalia 13. sajandi luulega, teine Ida-Euroopa kunstieluga 1990ndatel aastatel. Rein Raud (snd 1961) on Tallinna Ülikooli Aasia kultuuriloo ja üldise kultuuriteooria professor. Raud on pälvinud tunnustust ka kirjaniku, tõlkija ja esseistina. Lisaks siinsele uurimusele kuuluvad tema värskemate teoste hulka monograafiad „Mis on kultuur?“ (2013), Zygmunt Baumaniga kahasse kirjutatud "Iseduse praktikad" (2015, eesti keeles 2016) ja romaan „Kell ja haamer“ (2017). |
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis II (2017) Kirjanduse intermeedialisus Philologia Estonica Tallinnensis uue numbri teemaks on „Kirjanduse intermeedialisus". Ajakirjas vaadeldakse kirjanduse ja teiste meediumite suhteid, fookuses on eeskätt kirjandustekstide liikumine üle meediumite piiride. Intermeedialisuse uurimine eeldab interdistsiplinaarset lähenemist ja ka siinse teemanumbri autorite seas on kirjandus-, teatri- ja tantsu-uurijaid ning teemade ring ulatub rahvapärimuse kasutamisest digitaalkirjanduse uusimate vormideni. Tanel Lepsoo vaatleb võrdlevalt kurjuse avaldumist A. H. Tammsaare romaanis „Põrgupõhja uus Vanapagan” ja selle ekraniseeringus ning Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november” ja sellest lähtuvas Rainer Sarneti filmis. Piret Kruuspere kirjutab eesti näitekirjanduse ja teatrikunsti suhetest rahvusliku mälukultuuriga, sealhulgas ajalooproosa dramaturgilistest tõlgendustest ning mineviku läbitöötamisest dramaturgilises ja lavalises vormis. Madli Pesti analüüsib oma artiklis füüsilise teatri mõistet ja selle kujunemist VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. Heili Einasto võtab vaatluse alla Kalevipoja-teemalised balletid 1934. aastast tänaseni ja keskendub nende võrdlevas käsitluses sellele, kuidas on tantsulaval avaldunud rahvuslikud ja soolised stereotüübid. Anneli Mihkelev vaatleb eesti folkloorist pärit mütoloogilist tegelast kratti, kes on levinud rahvapärimusest ilukirjandusse, teatrisse ja filmi. Anneli Kõvamees kirjutab kirjastuses Petrone Print välja antud reisikirjade sarjast, vaeb sarja fenomeni ja struktuurimustreid ning püüab tuua selgust sarja žanrilisse kuuluvusse. Piret Viires keskendub kirjanduse ja arvutitehnoloogia suhetele, analüüsib digitaalset kirjandust, selle seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist ning arutleb sotsiaalmeedia kirjanduse üle. Väljaanne sisaldab eestikeelseid artikleid ingliskeelsete resümeedega.
|
231 lk |
Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest Quentin Meillassoux Osta e-poest
Teoses ”Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest“ on prantsuse filosoofi Quentin Meillassoux’ peamine taotlus ületada Immanuel Kanti postuleeritud tunnetuslik lõhe inimese ja maailma vahel, liikuda teispoole inimlikku “lõplikkust”. Meillassoux’ hinnangul põhineb kogu Kanti-järgne filosoofia “korrelatsionismi” ideel, arusaamisel, et tegelikkus (maailm) on alati vaid tegelikkus-meie-jaoks, et filosoofia objekt on korrelatsioon mõtlemise ja olemise, meie ja maailma vahel, et meil puudub ligipääs neile kahele eraldiseisvalt. Meillassoux’ siht on korrelatsionismist loobuda; selleks toetub ta astrofüüsikute, geoloogide ja paleontoloogide tööle, kes uurivad Maa (universumi) ajalugu enne inimese teket, s.t. kes tegelevad maailmaga enne, kui sai tekkida korrelatsioon inimese ja maailma vahel. Seda inimliigi tekkele eelnevat maailma nimetab Meillassoux esiaegseks (pr ancestral). Kuid lisaks inimese ja maailma vahekorra revideerimisele, pakub ta välja uue käsituse maailma toimimisest. Maailm on Meillassoux’le radikaalselt sattumuslik, selles puudub põhjuslik paratamatus, pigem valitseb maailmas kaos – ainus kindel tugipunkt ongi see, et kõik on juhuslik. Quentin Meillassoux (snd 1967) on tänapäeva hinnatumaid uue põlve prantsuse filosoofe, üks nn spekulatiivse realismi loojaid ja liidreid. Ta on seni avaldanud kolm raamatut, samuti mitmeid artikleid; tema üks peateoseid, mahukas väitekiri „Jumala olematus. Essee virtuaalsest jumalast” (L’Inexistence divine. Essai sur le dieu virtuel), kirjutatud 1997, on siiani avaldamata ja peaks millalgi ilmuma põhjalikult ümbertöötatud kujul. Meillassoux töötab filosoofia õppejõuna Pariisi 1. Ülikoolis (Panthéon-Sorbonne). 2006. aastal ilmunud “Pärast lõplikkust” on tema seni kõige tuntum ja tõlgitum teos. |
ISBN 978-9985-58-841-3 |
Nutulaulude raamat „Armeenia Pindaroseks“ nimetatud Nareki Grigori (951–1003) “Nutulaulude raamat” on tähtis teos mitte üksnes armeenia kultuuris, aga mõjutanud kogu kristlikku maailma. Nareki kloostri munga Püha Grigori kirjandusliku pärandi moodustavad teoloogilised traktaadid, panegüürikad, hümnid ja laulud ning käesolev poeem "Nutulaulude raamat" (orig. "Matean voghberguthean“). Armeenlastele on "Nutulaulude raamat" piibli järel tähtsuselt teine raamat. Sel usutakse olevat tervendav mõju, mistõttu hoiavad tõbised teda magades padja all ja loetakse ette haigevoodi kõrval. Nareki Grigor ehk Grigor Narekatsi ise nimetas „Nutulaulude raamatut“ müstikuna ka „Kõnelusteks Jumalaga südame põhjast“. Nareki Grigori elust on vähe teada. Suurem osa elas ta Nareki kloostris: algul õpilasena, mungaks pühitsemise järel õpetajana. "Nutulaulude raamatu" lõpetas ta arvatavalt vahetult enne surma, 1002. aastal. 2015. aastal kuulutas paavst Franciscus Nareki Grigori katoliku kiriku doktoriks – kõigist eelnevaist doktoreist erineb ta selle poolest, et polnud oma eluajal osaduses katoliku kirikuga. See aga annab tunnistust, et tuhat aastat tagasi elanud Armeenia Nareki kloostri mungal on tänapäeva maailmale midagi väga olulist öelda. Eesti lugejal on suurepärane võimalus lugeda neid keskaegseid nutulaule Peeter Volkonski imelises tõlkes. Luuletaja Doris Kareva märgib Volkonski tõlke kohta: "Originaali arhailist ülevust annab hästi edasi valdavalt daktüliline rütm, mis mõjub palavikulise palvena, kohati lausa hüpnootilisena. Tunnustust väärib tõlkija erakordselt rikkalik sõnavara ning teksti heakõlalisus." Väljaanne on varustatud kahe huvitava saatesõnaga: tõlkija eessõna, mis avab tema isiklikku suhet "Nutulaulude raamatuga", samuti tutvustab Grigori elu ja teoseid ning Alar Laatsi põhjalik järelsõna armeenia kristlusest. |
ISBN 978-9985-58-842-0 |
Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia Läbi müüdud Esimene eesti autorite koostatud sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia õpik pakub sissevaadet eriala olulisematesse teooriatesse ja meetoditesse ning käsitleb keskseid antropoloogilisi uurimisteemasid: sugulust, religiooni, poliitikat ja majandust. Lisaks laiendab õpik teadmisi kolonialismi, globaliseerumise, soo, keskkonna, keha ja ebavõrdsuse uurimisest ning antropoloogia rakendamisvõimalustest. Raamat sobib kõigile, kes otsivad vastuseid, mille leidmine eeldab inimtegevuse vaatlemist ja analüüsi. „Vajame tänases maailmas üha tungivamalt antropoloogilisi meetodeid ja analüütilisi tööriistu, et märgata ja mõista kohalikke reageeringuid üleilmsetele probleemidele või arengutele, mis võivad hõlmata valdkondi sugulussuhetest ebavõrdsuseni, poliitikast meditsiinini. See esimene algupärane sissejuhatus sotsiaal- ja kultuuriantropoloogiasse annab haarava ülevaate klassikalistest antropoloogilistest uurimustest üle ilma, ent tutvustab ühtlasi sedagi, milliste teemadega tegelevad Eesti teadlased,“ on raamatut iseloomustanud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma. |
ISBN 978-9985-58-839-0
|
Muistse Mesopotaamia nõidustekstid Läbi müüdud Usk nõidusesse on inimkonnaga kaasas käinud kogu kirjapandud ajaloo vältel. Muistsest Mesopotaamiast pärineb tuhandeid maagilistest praktikatest kõnelevaid savitahvleid. Suur osa neist on nõidustekstid, milles kirjeldatakse nõidade ja deemonite olemust ning viise, kuidas nende tekitatavat kahju ennetada või sellest vabaneda. Võimaliku nõiduse kahjutuks tegemisel laulsid Babüloonia preestrid loitse, millest paljud olid koondatud seeriateks, mida kanti ette kauakestvate pidulike rituaalide saatel. Raamat „Muistse Mesopotaamia nõidustekstid” sisaldab Babüloonia pikimat säilinud nõidusevastast loitsuseeriat „Põlemine“ („Maqlū“) ja veidi lühemat seeriat „Needus, needus …“ Need on poeetilised tekstid, mis pidid sõna väega nähtamatule kurjusele vastu astuma ja selle kahjutuks tegema. Raamatu saatesõna annab põhjaliku ülevaate maagiliste uskumuste kohast muistse Mesopotaamia vaimuilmas ja müütilises geograafias. Samuti tutvustatakse nõiduseusu aluseks olevaid neuroloogilisi mehhanisme, mis on inimloomusele universaalsed, selgitades maagiliste uskumuste esinemist kogu kirjapandud ajaloo vältel. Raamat pakub põnevat lugemist kõigile ajaloo-, usundi- ja esoteerikahuvilistele ning sobib hästi ka sissejuhatuseks muistse maailma maagiliste uskumustega tutvumisel. Amar Annus (snd 1974) on Tartu Ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsent. Doktorikraadi omandas ta Helsingi ülikoolis 2003. aastal. Annus on varem töötanud Helsingi ja Chicago ülikoolis ning Berliini vabaülikoolis. Lähis-Ida klassikalistest tekstidest on ta avaldanud tõlkeid eesti keelde raamatutes „Muinasaja seadusekogumike antoloogia“ (2001), „Muinasaja kirjanduse antoloogia“ (2005), ja „Gilgameši eepos“ (2010). |
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia IV (2017) (vene keeles) Slavica Revalensia neljandas numbris ootab lugejat kümme artiklit. Jelena Kardaši uurimus pühendub Aleksander Puškini „Kirstutegija” (1831) emblemaatikale, Aleksander Grišini artikkel vaatleb Andrei Platonovi teostamata jäänud tummfilmi süžeed mustanahalisest Punaarmee sõdurist. Aleksander Fjaduta uurimus pühendub Sergei Dovlatovi kirjanduslikule anekdoodile Nõukogude kõrgetasemelise ametniku visiidist Poolasse ning selle anekdoodi alternatiivsele versioonile, mis jõudis artikli autorini Poola intellektuaali ning endise poliitvangi Adam Michnikiga vesteldes. Lisaks leiab palju muudki slaavi kultuuri ja kirjanduse huvilistele: Ajakirjas on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”. Artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
ISBN 978-9985-58-836-9 |
Infoteadused teoorias ja praktikas Läbi müüdud Esimene eestikeelne infoteaduse kõrgkooliõpik on valminud eesmärgiga käsitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste mõistmiseks. Õpik loob üldise arusaama infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus, esitatud mõisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele. „Infoteadused teoorias ja praktikas“ koosneb kolmest osast. Raamatu esimene osa avab sellised põhimõisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika ja infostrateegia. Teise osa viis peatükki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokäitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopädevuse teooriaid, mudeleid ja käsitlusi, teadmusjuhtimise käsitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ja tutvustavad mõningaid tänapäeval aktuaalseid uurimissuundi. Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analüüsitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Õpiku viimane peatükk on pühendatud infoteaduse koolitusele ning erialaste rahvusvaheliste ühenduste tegevuse tutvustamisele. „Infoteadused teoorias ja praktikas“ on mõeldud nii infoteaduse ning info- ja teadmusjuhtimise eriala üliõpilastele kui ka infospetsialistidele, raamatukogutöötajatele, infotehnoloogidele ja kõigile teistele, kes on huvitatud infoteaduse arengust, teooriast ja praktikast. |
ISBN 978-9985-58-838-3 |
Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat? Milleks uurida internetti? Kas sotsiaalmeedia on ainult teismelistele? Ega ükski mõistlik inimene vist selfisid ei postita? Katrin Tiidenbergi “Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat?” on esimene eestikeelne sissevaade interneti-, ja sotsiaalmeediauuringutesse. Raamat selgitab paeluvalt ja mõistetavalt võrgutehnoloogiast vahendatud inimsuhtluse ja minaloome erinevaid tahkusid, põimides põnevate originaaluurimuste andmeid rahvusvaheliste uuringute asjalike tõlgendustega. “Ihu ja hingega internetis” on mõeldud kõigile, keda huvitab inimeseks olemine tänases digitaalselt rikastatud elukeskkonnas. Raamat juhatab lugeja selgelt ja mõistetavalt läbi digielu võtmemõistete, arutledes platvormilubavuste, muutuvate kultuurinormide, visuaalse eneseväljenduse, digitaalse minaloome, online-kogukondade, digitaalse kehalisuse ning kehtivaile tavadele vastuhakkamise üle. Ehkki sellele, kuidas ja miks inimesed sotsiaalmeediat kasutavad, ei ole võrgutehnoloogiast palistatud ja kiirelt muutuvas maailmas ajatut ja universaalset vastust, pakub autor vajaliku ülevaate viimaste aastate teemakohastest teadusuuringutest, soovitab keeruka situatsiooni mõistmiseks sobivaid analüütilisi raamistikke ning illustreerib seda kõike empiiriliste andmetega. “Ihu ja hingega internetis” on inimkeskne, sotsiaalteaduslik käsitlus võrgustatud maailmas inimeseks olemise, suhtlemise ja suhestumise kogemustest ja tulemustest. Dr. Katrin Tiidenberg on Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalmeedia ja visuaalkultuuri dotsent, järeldoktorant Taanis, Aarhusi Ülikooli Kommunikatsiooni ja Kultuuri instituudis, ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige. Tema teadustöö keskendub digitaalselt rikastatud suhtluse, visuaalse eneseesitluse ja mõlemaga seotud kultuuriliste normide uurimisele. Raamat kuulub sarja "Acta Socialia" alasarja "Elustiilide uurimused". |
ISBN 978-9985-58-835-2
|
Valik kirju Läbi müüdud Raamat pakub kaleidoskoopilist sissevaadet keskaegse nunna ja müstiku Bingeni Hildegardi maailma, vahendades valikut tema laialdasest kirjavahetusest. Kirjavahetus võimaldab jälgida umbes kolmekümne aasta vältel Hildegardi elusündmusi ja suhtlusstiili ning annab ülevaate talle südamelähedastest teemadest ja iseloomulikest mõttekujunditest. Sellest võib leida allegoorilisi nägemusi, teoloogilisi arutelusid, inimeste seisundi läbinägemist, vihjeid poliitilistele ja kirikusisestele probleemidele, poleemikat kataritega, isiklikke kiindumussuhteid, prohvetlikke ettekuulutusi jne. Kirjad kajastavad tema teekonda tundmatust nunnast tunnustatud nägijaks, kelle poole pöördutakse nii isiklike muredega kui ka keeruliste teoloogiliste küsimustega. Imetluse kõrval paljastavad kirjad aga ka vastuolusid ja tagasilööke, jättes lugeja mõistatada, kas Hildegard oli pigem konservatiiv või reformaator, kaalutlev pragmaatik või leebe pühak. Just kirjavahetus pakub kõige vahetumat pilguheitu selle karismaatilise naise mõtteilma – kuivõrd see nii pikalt ajaliselt ja kultuuriliselt distantsilt üldse võimalik on. Bingeni Hildegard (1098–1179), keskaegse õhtumaa silmapaistvamaid naisi, on esmajoones tuntud oma suurejooneliste nägemuste poolest. Neis pole küll hilisematele naismüstikutele omast tundlemist, see-eest aga hämmastavad need oma haarde ja sügavusega. Lisaks kuuluvad Hildegardi loomingulise pärandi hulka loodus- ja ravikunstiraamatud, liturgilised laulud, muusikaline draama, senini mõistatuslikud tundmatu keele ja kirjatähtede esitused ning väiksemad teoloogilised traktaadid.
|
ISBN 978-9985-58-834-5 |
Moosese eristus ehk monoteismi hind Jan Assmanni 2003. aastal ilmunud raamat “Moosese eristus” käsitleb pööret inimkonna ajaloos, mille järel asuti vastandama ainuõige ainujumala usku kõigile ülejäänutele. Samas toonitab autor, et “Moosese eristuse” tähendus pole mitte niivõrd monoteismi ja polüteismi eristamises, vaid eristuses tõese ja väärusu, õige jumala ja ebajumalate, teadmise ja teadmatuse, usu ja uskmatuse vahel. Või nagu ta ise on öelnud: “Selmet rääkida mono- ja polüteismist, oleks korrektsem viidata välistavale ja mittevälistavale religioonile, või veel parem, teoloogiale.” Assmann näitab samuti, et “Moosese eristus” ehk monoteistlik pööre märgib pööret ka religioonimeediumis: üleminekut rituaalilt tekstile. Assmann ei unusta samuti monoteismi poliitilist mõõdet, sest üleminek ainujumala kummardamisele tingib senise võimukorralduse ringimängimise. Pole kahtluski, et Assmanni tööd, sh “Moosese eristus” on lubanud väga oluliselt revideerida seniseid arusaamu religiooniajaloost ja mõista kuivõrd oluline muutus oli inimkonna ajaloos judaistlik pööre monoteismi suunas. Assmanni raamat on kirjutatud laiale haritud lugejaskonnale arusaadavas keeles ja pakub kindlasti mõtlemisainest paljudele. Seni on see tekitanud mitmel pool maailmas väga elavat vastukaja, ilmunud on ka mitmeid kogumikke, milles Assmanni monoteismi ajaloo vaadete üle innukalt vaieldakse. “Moosese eristus ehk Monoteismi hind” (“Die Mosaische Unterscheidung oder Der Preis des Monotheismus”) on järjekorras teine teetähis Assmanni uurimistööde tsüklis, mida alustas 1997. aastal algselt inglise ja aasta hiljem saksa keeles ilmunud monograafia “Moses the Egyptian: The Memory of Egypt in Western Monotheism” (eesti keeles “Egiptlane Mooses. Mälestus Egiptusest Lääne monoteismis”, 2017).Nüüdsest on mõlemad tekstid saadaval ka eesti lugejale. Jan Assmann (snd 1938) on tänapäeva tuntumaid egüptolooge ja kultuurimälu uurijaid. Ta töötas alates 1976 kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi ülikooli egüptoloogia professorina, 2005 valiti ta Konstanzi ülikooli religiooniajaloo ja üldise kultuuriteaduse auprofessoriks. Assmanni väga mahukas looming, mis hõlmab ligemale poolsada monograafiat, pea sama palju toimetatud koguteoseid ja u 500 teadusartiklit, jaguneb laias laastus kolme valdkonna vahel: egüptoloogia, religiooniajalugu ja kultuurimälu uuringud. |
ISBN 978-9985-58-832-1 |
Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus Raamat annab ülevaate sotsiaalteaduste põhilistest meetoditest uurimismaterjali kogumisel ja kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsimisel. Tutvustatakse meetodite praktilisi eeliseid ja piiranguid, samuti teadusliku kirjutamise ja sotsiaalteadlase eetikaga seotut. Läbivaks teemaks on üleskutse valida meetodid kooskõlas uurimisprobleemiga, mille uurimine algab teoreetilise probleemi tõlkimisest empiiria keelde. Sellest kasvab omakorda välja uurimisstrateegia. Võimalike meetodite hulk on aga piiramatu, sellele viitab ka raamatu alapeakiri.Tegemist on esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Õpik sisaldab harjutusi ja näiteid Eesti jt. riikide sotsioloogide töödest. Tugeva metodoloogilise ja teadusfilosoofilise alusega käsitlus pakub huvi ka kogenumale sotsiaalteadlasele. Raamatu autor Mikko Lagerspetz on olnud sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s ja Eesti Sotsioloogide Liidu president. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. |
ISBN 978-9985-58-829-1 |
Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia Läbi müüdud „Anti-Oidipus“ (1972) on esimene köide prantsuse filosoofide Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari mõjukast teosest „Kapitalism ja skisofreenia“. Autorid kritiseerivad siin psühhoanalüüsi, mis käsitab teadvustamatust teatrina ja surub iha perekondlikku raami ja näitavad, et teadvustamatus on pigem tehas, kus toodetakse iha masinlikke voole ja lõikeid. Nad kirjeldavad ühiskonna arenemist primitiivse territoriaalse masina ja barbaarse despootliku masina juurest tsiviliseeritud kapitalistliku masinani, mis kõik voolud dekodeerib ja deterritorialiseerib. Gilles Deleuze (1925–1995) oli prantsuse filosoof, kes kirjutas mitmeid olulisi töid nii filmi, arhitektuuri, poliitika kui ka kunsti teemadel. Félix Guattari (1930–1992) oli prantsuse semiootik, filosoof ja psühhoanalüütik, kellelt muu hulgas pärineb ka “ökosoofia” kontseptsioon.
|
ISBN 978-9985-58-830-7 |
Töö näitlejaga. Unustamatute osatäitmiste loomine filmis ja teles Läbi müüdud Rahvusvaheliselt tunnustatud näitekunstiõpetaja Judith Westoni (snd 1946) raamat “Töö näitlejaga: Unustamatute esinemiste loomine filmis ja teles” pakub uudseid ja vajalikke teadmisi kõigile, kes tegutsevad nii kaamera ees kui ka taga. Selles klassikaks saanud raamatus jagab Judith Weston oma metoodika põhimõtteid, mida ta asus välja töötama soovist võtteplatsidel valitsevat õhkkonda kõigi osapoolte jaoks turvalisemaks ja meeldivamaks muuta, näitlejate ja lavastajate vastastikust empaatiat kasvatada ning julgustada neid kuulama iseendi ja oma tegelaste ainukordset häält. Raamat “Töö näitlejaga” on olnud inspiratsiooniks paljudele filmilavastajatele ja näitlejatele. Westoni meetodi koolitusi on teiste hulgas läbinud Oscari laureaadid Alejandro González Iñárritu ja Steve McQueen. Ka Eesti filmitegijaile ei ole Judith Westoni nimi võõras, mitmed meie noorema põlvkonna filmilavastajad on tema koolituse läbinud ning seda elumuutvaks kogemuseks nimetanud (nt Tanel Toom, Moonika Siimets ja Martti Helde). Judith Westoni metoodika tugevuseks peetakse ka asjaolu, et see ei paku välja universaalseid “kõigi filmide puhul” töötavaid skeeme, vaid inspireerib ja julgustab nii näitlejat kui ka lavastajat eelkõige iseendasse vaatama. Judith Weston on Ameerika Ühendriikide näitleja ja näitekunsti õpetaja. Weston pühendus näitekunstile alates 1970. aastatest, taibates peagi, et lisaks näitlemisele paelub teda sügavalt lavastajate ja näitlejate vaheliste suhete dünaamika ja selle paremaks muutmine. See tõdemus suunas Westonit arendama välja oma metoodikat. 1988. aasta oktoobrikuus töötas ta välja kursuse “Näitlemine lavastajatele” (“Acting for Directors”) ja kaks aastat hiljem, 1990. aastal, avas omanimelise näitestuudio. Sellest ajast on Weston oma metoodikat täiendanud, arendanud ning tutvustanud maailma eri paigus. Seni on Judith Weston avaldanud kaks raamatut – nüüdseks juba klassikaks saanud “Töö näitlejaga” (“Directing Actors”, 1996) ja “The Film Director’s Intuition” ("Filmirežissööri vaist”, 2003). |
ISBN 978-9985-58-831-4 |
Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи. K 90-летию цо дня рождения“ Läbi müüdud Kogumik “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” (vene keeles) on austusavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale. Kogumik koosneb neljast osast. Esimese osa moodustavad Eesti Semiootikavaramu Zara Mintsi arhiivist pärinevad materjalid, nende hulgas tema päevikusissekanded aastatest 1941–1944. Teises osas esitletakse Zara Mintsi kirju teistest arhiividest ja erakogudest. Kogumiku kolmanda, mälestuste osa moodustavad Zara Mintsi sõprade, kolleegide ja endiste tudengite tekstid. Need teksti annavad kogumiku lugejale võimaluse saada aimu Zara Mintsi võluvast isiksusest, tema olulisest rollist Tartu erilise õhustiku kujunemisel ja mõjust mitme põlvkonna üliõpilastele. Raamatu neljas osa pakub lugemiseks Zara Mintsi õpilaste ja kolleegide teadusartikleid ja -märkmeid. Kogumiku üks toimetaja, Zara Mintsi poeg Mihhail Lotman märgib: "Käesolev kogumik on esimene minu emale Zara Mintsile pühendatud raamat. Mul oli rõõm tõdeda, et paljud tema õpilased üle kogu maailma mäletavad ja hindavad teda. Samas on kogumikus rohkesti arhiivimaterjale, mis olid ka minu jaoks üllatavad." Kogumiku on toimetanud ja koostanud Tatjana Kuzovkina, Mihhail Lotman ja Maija Halturina. Raamat on vene keeles. |
ISBN 978-9985-58-828-4 |
Between Self and Societies. Creating Psychology in a New Key Raamat koondab Eesti päritolu rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogi ja teadlase Jaan Valsineri seniavaldamata ettekandeid, mis annavad suurepäraselt edasi autori teoreetiliste huvide mitmepalgelisust ja sügavust. Raamat on jaotatud tinglikult kuueks temaatiliseks peatükiks (I Psühholoogia arenguteed ühiskonna kontekstis, II Kuidas uurida arenevaid nähtusi?, III Kultuuripsühholoogia fookus: kultuur kui protsess inimeste sees ja inimeste vahel, IV Märgiprotsessid: kuidas kujundatakse tähendusi?, V Kultuuriline ja märgiline regulatsioon ühiskondlikes ja inimestevahelistes protsessides, VI Kultuuriline ja märgiline eneseregulatsioon) ja annab köitva ülevaate Valsineri teooria kesksete ideede arengust. Kogumikule lisavad isiklikuma mõõtme autori retrospektiivsed kommentaarid ja kaks intervjuud. Jaan Valsiner (s 1951, Tallinnas) on pühendnud kultuuripsühholoogia teooria arendamisele, mis käsitleb inimese kõrgemaid psüühilisi protsesse, nende märgilist olemust ning dünaamilist vastastikoimet sotsiaalse ja kultuurilise kontekstiga. Valsiner on ühtlasi üks kõige suurema viidatavusega Tartu Ülikooli vilistlasi kogu maailmas. Praegu töötab ta Aalborgi ülikoolis Niels Bohri kultuuripsühholoogia professorina ning juhib maailma esimest kultuuripsühholoogia uurimiskeskust.Valsineri arvukate raamatute hulka kuuluvad “Culture and the Development of Children's action” (“Kultuur ja lapse tegevuse areng” 1987, 1997) “The Guided Mind” (“Juhendatud teadvus”, 1998), “ The Social Mind” (“Sotsiaalne teadvus”, 2000), “Culture in Minds and Societies”(“Kultuur teadvuses ja ühiskonnas”, 2007), “A Guided Science” (“Juhendatud teadus”, 2012), “An Invitation to Cultural Psychology” (“Küllakutse kultuuripsühholoogiasse””, 2014). 2017. aasta kevadel pälvis Valsiner maineka Hans Kiliani auhinna silmapaistva panuse eest inimolemuse ja kultuurikäitumise teaduslikku uurimisse. |
ISBN 978-9985-58-827-7 |
Võõrad iseendale Prantsuse filosoof, kirjanik ja psühhoanalüütik Julia Kristeva käsitleb oma essees „Võõrad iseendale“ (1988) nüüdismaailmas üha olulisemaks muutuvat küsimust: kuidas suhtuda mujalt tulnutesse, võõrastesse. Kristeva käsitleb ksenofoobia küsimust nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatenurgast: vaatluse all on võõrad antiigis ja keskajal, valgustusajal, Prantsuse revolutsiooni päevil ja nüüdisaja Euroopas (eelkõige Prantsusmaal). Ta võtab vaatluse alla suurkujud, kes on mõtisklenud võõruse üle (nt Rabelais, Montaigne, Erasmus, Montesquieu, Diderot, Kant, Herder, Camus ja Nabokov). Kristeva käsitlus on kokkuvõttes psühhoanalüütiline ja tugineb Freudi seisukohale „ebaõdusust tekitavast võõristusest“, nentides tervikliku identiteedi võimatust ja indiviidi sisemist mitmetiolekut ning jõudes järeldusele, et võõraviha tuleks kanaliseerida arusaamisesse, et me kõik oleme võõrad ka iseendale.
|
|
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 6 (12) 2016 Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse ühisväljaandena ilmuv ajakiri Eesti sõjaajaloo aastaraamat on jõudnud kuuenda numbrini. Aastaraamatu 2016. aasta köite 12 artiklit käsitlevad Ida-Euroopa riikides pärast I maailmasõja lõppu toimunud sõdu ja tülisid territooriumide pärast, paramilitaarsete relvaüksuste rakendamisega seotud küsimusi, uute riikide ja nende relvajõudude sündi ja teisi teemasid. Aastaraamatus leidub ka pikem arvustus, mitu kaarti ja hulk illustratsioone. Käesoleva numbri artiklite autorid on pärit Itaaliast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Serbiast, Ukrainast ja Eestist. |
ISBN 978-9985-58-826-0 |
Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia Läbi müüdud Kultuur on tähenduslik keskkond, mis ümbritseb inimesi sünnist surmani; me oleme liik, kes januneb tähenduste järele, kes muudab kultuuriks kõik selle, mida puutub või vaatab. Uurimisobjektina on kultuur keeruline nähtus, sest oma mitmekesisuses on ta sisuldasa haaramatu. See seletab, miks on kultuuri uurimisele pühendunud eri distsipliinid, mida saab vaid tinglikult koondada “kultuuriteaduste” ühisnimetaja alla. Käesolev koguteos on katse kaardistada kultuuri uurimise võimalusi ja pakkuda metoodilisi juhiseid tänapäeva kultuuriteaduste tihedas tihnikus orienteerumiseks. Raamatu 14 peatükki on kirjutanud Eesti parimad asjatundjad ja need juhinduvad samadest põhimõtetest: pakkuda ülevaadet ühe konkreetse kultuuriteadusliku distsipliini või vaatlusviisi kujunemisest, metodoloogilistest põhimõtetest ja -mõistetest ning näitlikustada selle võimalusi ühe lühikese juhtumiuuringu näol. |
ISSN 2346-5824 |
Slavica Revalensia III (2016) (vene keeles) Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Slavica Revalensia kolmandas numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Fjodor Dvinjatini uurimus Aleksander Puškini “От меня вечор Леила…” (1835–1836) luuleteksti struktuurist, Julia Krasnosselskaja artikkel rendi ideest Lev Tolstoi ühiskondlikes algatustes 1857. aastal, Marina Salmani uuring vene 19. sajandi kirjanduse asjatundja Julian Oksmani (1895–1970) elu varasemast perioodist ning Jevgenia Khazdani artikkel sellest, kuidas Vene Kunstiajaloo Instituudi töötajad nende töökoha hiljutise „optimeerimise” katsele reageerisid. Artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles.
|
ISBN 978-9985-58-825-3 |
Tennise anatoomia E. Paul Roeterti ja Mark S. Kovacsi „Tennise anatoomia” õpetab, kuidas arendada oma keha, et edendada tennisemänguoskusi, ennetada vigastusi ja tennisest rohkem rõõmu tunda. Harjutusi illustreerib üle 194 värvilise anatoomilise joonise, mis aitavad mõista inimkeha keerukat tugi-liikumisaparaati ja selle toimimist ning arendada harjutuste täpseks ja tõhusaks sooritamiseks vajalikku kehatunnetust. "Tennise anatoomia" koosneb kümnest peatükist. Esimene peatükk annab põhjaliku ülevaate spordiala füüsilistest nõudmistest, väljakukatete ja mängustiilide seostest, kõigi tenniselöökide anatoomilisest taustast ja treeningukava koostamise füsioloogilistest kaalutlustest. Teine kuni seitsmes peatükk selgitavad süsteemselt iga kehapiirkonna rolli tennisemängus, keskendudes vastava piirkonna lihastele ja nende seosele löökidega ning pakkudes konkreetseid harjutusi nende lihaste treenimiseks. Iga harjutuse juures on jaotis „Tähtsus tennises“, milles tuuakse esile, kuidas harjutus väljakul löökide sooritamisele või liikumisele otseselt kasuks tuleb. Kaheksas, üheksas ja kümnes peatükk on sarnase ülesehitusega, aga keskenduvad vastavalt kerepööretele, liikumisoskustele ja vigastuste vältimisele. Kõigi harjutuste juures toodud anatoomilistel illustratsioonidel on värvikoodidega näidatud, millised lihased on põhilised liigutuse teostajad ja millistel on harjutuses abistav roll. Tennis aitab hoida mängijat hea tervise juures terve elu. Raamat on mõeldud kõigile tenniseharrastajatele, kes soovivad oma oskusi edasi arendada – treeneritele, professionaalidele, entusiastidele ning neile, kes alles alustavad tennisemängu õppimist. |
ISBN 978-9985-58-824-6 |
Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi Originaalis sanskriti keeles kirjutatud luulekogu „Amaruśataka“ ehk „Amaru sadakond värssi“ on lüürilise luuletaja Amaru loomingu ainus tänaseni säilinud näide. Luulekogu põhiteemaks on mehe ja naise vaheline armastus ning sellega seotud tunded – seksuaalne nauding, lahusolekupiinad, ootusärevus, kirepuhangud ja tülid, hirm petmise ees. Tänapäevast India lugejat ehmatab Amaru luuletustes avalduv seksuaalne vabameelsus, ent lääne lugejat üllatab iidsete armuteemade modernne käsitlusviis. Luuletaja Amaru (u 650–750) elas Vana-Indias Gupta dünastiale (4.–6. saj) järgnenud klassikalise kirjanduse ja kultuuri ajastul. Euroopa keeltesse on Amaru luulet tõlgitud 19. sajandi algusest, esimesed katsed Amaru värsse eesti keelde tõlkida tegi Ado Grenztein (1849–1916) 19. sajandi lõpul saksa keele vahendusel. Siinne raamat on Amaru luulekogu esimene terviktõlge eesti keelde. |
ISBN 978-9985-58-823-9 |
Iseduse praktikad Läbi müüdud Kuidas kujuneb inimese arusaam oma kohast maailmas? Kas elame ajas, kus minaloome viisid on põhjalikult muutumas? Annab uus tehnoloogia meile rohkem vabadust või meelitab see meid hoopis vabadustest loobuma? Kuidas kujuneb isedus? Järgib see samu universaalseid kujunemismustreid kõigis inimestes, kultuurides ja vanuserühmades? Või on identiteet siiski sotsiokultuuriline konstruktsioon, mida ei olegi võimalik väljaspool tema ajaloolist konteksti lõpuni mõista? See on valik olulisematest küsimustest, millel peatuvad Rein Raud ja Zygmunt Bauman värskes dialoogilises uurimuses "Iseduse praktikad". Mõttevahetus toob lugejani aina uusi seoseid, mis ületavad ajalisi, ruumilisi ja erinevate mõttesüsteemide vahelisi piire. Usk dialoogi võimalikkusse ja möödapääsmatusse on ka raamatut läbivaks sõnumiks. "Iseduse praktikad" on hea ja ladus sissejuhatus identiteediuuringutesse, pakkudes harivat lugemist kõigile, kel teema vastu huvi. Rein Raud (snd 1961) on Tallinna Ülikooli vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks on ühiskonnateadused ja kultuur, sügavuti tegeleb ta Aasia kultuuri- ja ideedelooga. Zygmunt Bauman (snd 1925) on sotsioloog ja Leedsi ülikooli emeriitprofessor. Tema peamiseks huvivaldkonnaks on kaasaegne kultuur ja selle toimemehhanismid. Baumani uurimused ületavad elegantselt valdkondadevahelisi piire. |
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis I (2016) Rahvusvahelise autorkonnaga kogumiku Philologia Estonica Tallinnensis tänavuseks teemaks on „Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid”. Ükski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult ja kontaktivabalt; iseasi, kas see on uurija jaoks perifeerne asjaolu või vastupidi, uurimise põhiobjekt. Suurem osa artiklitest käsitlevad kontaktsituatsioone, kus üks osaline on eesti keel. Lea Meriläineni, Helka Riionheimo, Päivi Kuusi ja Hanna Lantto artikkel annab ülevaate tõlkelaene käsitlevatest teooriatest. Tõlkelaenudele makedoonia-inglise kakskeelses kõnes läheneb kontaktlingvistika seisukohalt Jim Hlavac. Virve Vihmani ja Jim Hlavaci artiklid testivad kontaktlingvistikas tuntud teoreetilisi mudeleid ning tõdevad, et keelekontaktide protsessis sünnivad uuendused, mis ei järgi kummagi keele ükskeelset grammatikat. Anette Ross käsitleb Eestis elavate romade murret teiste roma keelekujude kontekstis. Mitmekeelsele virtuaalsele suhtlusele keskenduvad Kristiina Praakli artikkel, mis analüüsib Soomas elavate eestlaste suhtlusrühma pragmaatika seisukohalt, ning Helin Kase uurimus inglise keele mõjust eesti moeblogides. Elīna Joenurma uurib koodikopeerimismudelist lähtudes eesti-läti kakskeelset kõne, pöörates tähelepanu mõlemasuunalisele mõjule. Daria Bahtina-Jantsikene ja Ad Backus käsitlevad eesti-vene retseptiivset kakskeelsust, kasutades eksperimentaalset metodoloogiat. Kogumik sisaldab nii eesti- kui ingliskeelseid artikleid. |
ISBN 978-9985-58-822-2 |
Mis on esteetika? Marc Jimenezi „Mis on esteetika?" on olulise tähtsusega teos nüüdisaegse esteetika, kunstiajaloo, kunstiteooria ja kultuuriteooria valdkonnas. Autor näitab, kuidas antiigist alates on kunsti ja selle kogemisel vallanduva tunnetusprotsessi iseloomu tõlgendatud, demonstreerides ühtlasi, kui oluline on kunstiloomingu ja selle toime probleem filosoofias aegade jooksul olnud. Raamat sobib kõigile, kes soovivad paremini mõista nüüdiskunsti, selle saamislugu ja olulisemaid suundumusi, aidates neid seostada tähtsamate esteetika teooriate ja mõistetega. Marc Jimenez on filosoof ja germanist, ta on õpetanud esteetikat Pariisi Panthéon-Sorbonne'i ülikoolis ning tuntud esteetika-alaste raamatute autorina. |
ISBN 978-9985-58-820-8 |
Kõndimise filosoofia “Kõndimise filosoofia” (2009) on Frédéric Gros` (s. 1965) tuntuim teos, milles autor mõtiskleb muuhulgas erinevate kõndimisviiside – palverändlus, matkamine ja uitamine – üle, vaagib kuulsate kirjameeste kõndimisharjumusi ning rõhutab, et kõndimine ei ole sport. ""Kõndimise filosoofiat" ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib tahtmine kõndida. Väike tiir toas, siis õues, seejärel juba tänavale ja edasi, kuhu jalad viivad," on raamatut iseloomustanud tõlkija ja luuletaja Hasso Krull. Frédéric Gros (s. 1965) on prantsuse filosoof, Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele prantsuse filosoofiale, iseäranis Michel Foucault’ vaimsele pärandile. Gros’ põhiliste uurimisteemade hulka kuuluvad psühhiaatria ajalugu, karistusfilosoofia ning sõja ja kuuletumise/mittekuuletumise problemaatika. |
ISBN 978-9985-58-813-0 |
Itaallaste ajalugu. Esimene osa Ühe kuulsama Itaalia ajaloo käsitluse, Giuliano Procacci kaheosalise teose „Itaallaste ajalugu“ I osa vaatleb Apenniini poolsaare rahvaste kujunemislugu itaallasteks poliitilises, religioosses, sõjalises, majanduslikus ning kultuurilises suhtlemises oma vallutajate või liitlastega. Autor ilmestab eri linnade, regioonide ja riikide arengudünaamika üldkäsitlust itaalia suurvaimude (Dante, Galilei, Petrarca ja Boccaccio järglaste) värvika tutvustamisega nii ühiskonnakihina kui ka isiksustena. Asjakohased kroonikakatked, mõtestatud faktid ja üldistused ning õnnestunud detailid muudavad lektüüri lihtsaks ja nauditavaks. Giuliano Procacci (1926–2008) „Itaallaste ajalugu“ (1968) on üks olulisemaid ja loetumaid katseid käsitleda Itaalia ajalugu tervikuna, paigutades selle tingliku alguse esimese ja teise aastatuhande vahetusse. |
ISBN 978-9985-58-814-7 |
Itaallaste ajalugu. Teine osa Giuliano Procacci kaheosalise teose „Itaallaste ajalugu“ II köide hõlmab kaht ja poolt sajandit valgustusajastu reformidest kuni Itaalia kommunistliku partei juhi Palmiro Togliatti matusteni 1964. aastal. Tõlkele lisatud Procacci põhjalik järelsõna pakub lühiülevaate ja tõlgenduse ka järgnevast, aastatest 1968–1996. Procacci ambitsioon oli kirjutada mitte Itaalia, vaid itaallaste ajalugu. Raamat ei piirdu seetõttu oluliste sündmuste ja suurkujude tegude kirjeldamisega, vaid üritab mõtestada ka rahva igapäevaelu ja elutingimusi, itaalia ühiskonna ja kultuuri põhilisi arengusuundi, rõhutades riigi piirkondlikke erinevusi, ühiskondlikku ja kultuurilist fragmenteeritust ning sellega kaasnevaid vastuolusid ja konflikte. Giuliano Procacci (1926–2008) „Itaallaste ajalugu“ (1968) on üks olulisemaid ja loetumaid katseid käsitleda Itaalia ajalugu tervikuna, paigutades selle tingliku alguse esimese aastatuhande vahetusse. |
ISBN 978-9985-58-818-5 |
Kreeklased ja Idamaad. Homerosest maagideni Läbi müüdud Teoses “Kreeklased ja Idamaad” arutletakse Vana-Kreeka kultuuriliste kontaktide üle muistse Mesopotaamia, Egiptuse, Pärsia jt tsivilisatsioonidega, ilma mille mõjudeta poleks Vana-Kreeka kunagi tõusnud oma arhetüüpset kuulsust väärivale kõrgusele. Autor illustreerib kreeklaste ja idamaade kontakte rohkete värvikate näidetega ja muudab oma raamatu lugemise tõeliseks avastusretkeks õhtumaise tsivilisatsiooni algete juurde. Professor Walter Burkert (1931–2015) on maailma üks tuntumaid ja tunnustatumaid klassikalisi filolooge, kes on kirjutanud erinevates keeltes arvukaid raamatuid ja artikleid antiikkultuurist ja -religioonist. Tänu temale on ka laiema publiku hulka jõudnud arusaam, et ei ole võimalik rääkida eraldi klassikalisest Kreekast ja Idamaadest, vaid need piirkonnad arenesid koos tuhandeid aastaid kestnud kultuurivahetuse käigus. „Kreeklased ja Idamaad“ on esimene eesti keelde tõlgitud Walter Burkerti teos. |
ISBN 978-9985-58-819-2 |
Cultural Patterns and Life Stories Kogumik "Cultural Patterns and Life Stories" koondab 2014. aastal Tallinnas peetud Aili Aarelaid-Tarti mälestuskonverentsil peetud ettekannetel põhinevad artiklid. Aili Aarelaid-Tart (1947–2014) oli tuntud eesti kultuuriteadlane ja avaliku elu tegelane. Siinses kogumikus käsitletakse Aarelaid-Tartile olulisi teemasid, mille uurimisse oma eluajal märkimisväärse panuse andis ning ühenduslüliks on biograafiline lähenemine erinevatele kultuuriaspektidele. Kogumikus leidub uurimusi elulugudest (Kõresaar, Zdravomyslova, Temkina, Assmuth ja Siim), paguluse mõjust inimsaatusele (Bela, Bennich-Björkman, Kõll ja Skultans) ja kultuuritraumast (Rahi-Tamm, Roos and Skultans), samuti kultuurimustritest ja kultuurilistest väärtustest (Halas, Norkus, Gronow). Kogumiku on koostanud Kirsti Jõesalu ja Anu Kannike. |
ISBN 978-9985-58-816-1 |
Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus Vene keelest tõlkinud Enn Siimer läbi müüdud 20. sajandi ühe väljapaistvama psühholoogi Lev Võgotski (1986–1934) tööde vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud. Vaid 38-aastaselt tuberkuloosi surnud teadlase tegevus eeskätt arengupsühholoogias, aga ka esteetikas ning defektoloogias on pälvinud laialdast teaduslikku vastukaja. Teda on nimetatud ka psühholoogia Mozartiks. Võgotski laiendas oluliselt ettekujutust lapse vaimse arengu psühholoogiast, hakates bioloogiliste tegurite kõrval tähtsust omistama ka sotsiaalkultuurilistele faktoritele. L. Võgotski (1986–1934) töö „Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus“ kujutab endast nii teoreetilist kui ka praktilist käsitlust laste loovuse ja mängu olemusest ning selle arendamise võimalustest laste erinevatel arenguperioodidel. Teos on mõeldud nii lastega tegelevatele pedagoogidele kui ka käsitletavatest probleemidest huvitatud lastevanematele. |
ISBN 978-9985-58-815-4 |
Ars Poetica. Valik esseid Vene keelest tõlkinud Aare Pilv Sergei Zavjalov (1958) on luuletaja ja kirjandusteadlane, erialalt klassikaline filoloog. Tema siinne esseevalik annab huvitava sissevaate vene viimase sajandi luule erinevate suundumuste vahelistesse pingetesse ja põimumistesse. Zavjalov pakub uudseid vaatepunkte nõukogude luulele, mis võivad anda värskendust ka eesti luuleloo ümbermõtestamisele. Samuti on siin põhjalikumalt juttu mõnest vene sõjajärgse modernismi esikujust, nagu Gennadi Aigi ja Viktor Krivulin – autorid, kes on Eestis üsna vähe tuntud, kuid vene luule kontekstis möödapääsmatud. Mordva päritolu Zavjalov on huvitunud ka Venemaa soomeugri kultuuride saatusest ja seegi kajastub siin raamatus. Ühtekokku seikluslik, mõnevõrra ebaortodoksne, aga kindlasti autoriteetne käsitlus vene luule arengutest. Eesti keeles on Zavjalovilt varem ilmunud luulevalimik „Meelika. Kõned” (2015).
|
ISBN 978-9985-58-817-8 |
Raamat saksa luulekunstist Saksa keelest tõlkinud Kai Tafenau Martin Opitz (1597–1639) – luuletaja, luuleteoreetik ja viljakas tõlkija – lõi ligi 400 aastat tagasi reeglid saksakeelse kunstluule jaoks. Iseenesest lihtne mõte, et saksa keeles tuleb luuletada saksa keelele sobivate printsiipide järgi, loobudes ladina ja kreeka värsside sajandeid püsinud eeskujust, osutus oma ajas väga mõjukaks. Opitzi ideed ei püsinud kaugeltki ainult saksa keeleruumi piires. Neil oli otsene mõju ka eestikeelse luule algusele. Esimene teadaolev eestikeelne ilmalik luuletus on kirjutatud otsesõnu Opitzi poeetikaseadusi järgides. Esimesed säilinud eestikeelsed värsistatud kirikulaulud on meie keelde pandud Opitzi põhimõtete järgi. Nüüd on see kultuurilooliselt oluline teos ka eesti luulehuvilistele kättesaadavaks tehtud. Raamat on varustatud ka tõlkijate kommentaaride ja saatesõnaga. |
ISBN 978-9985-58-812-3 |
Jumalik komöödia. Purgatoorium Dante Alighieri (1265–1321) "Jumalikku komöödiat" peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. "Jumaliku komöödia" eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. "Jumaliku komöödia" teine raamat "Purgatoorium" esitab hingede puhastumise tüpoloogia ning jutustab Dante ja Vergiliuse kohtumisest tähelepanuväärsete isikutega tõusul purgatooriumi mäele, kus Dante valmistub oma noorpõlvearmastuse Beatrice suunamisel teekonnaks paradiisi. Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli: „Jumaliku komöödia“ teine raamat jutustab Vergiliuse saatel põrgust lahkunud Dante tõusmisest purgatooriumi mäele – teise teispoolsusriiki, kus „inimeste hinged saavad puhtaks/ ja väärilised siis on taeva tõusma“. Erinevalt põrgu ringides lootusetult piinlevatest hingedest seguneb purgatooriumi astangutel puhastuvate hingede kannatuses juba rõõmus ootus peatse paradiisi pääsemise pärast. Koos oma unustamatute karakterite, autori kaas aegse ajaloolise ja poliitilise konteksti analüüsi ning keskaegse teoloogia ja vaimupärandi sünteesiga köidab purgatoorium tänapäeva lugejat eelkõige sellise raskesti defineeritava „vahepealsuse“ õhkkonnaga, mida Dante fantaasia ja meisterlik luulekeel otse tajutavaks muutuvad. Nendes lembuse ja õrnuse eri varjundites, mis saavad järjest kindlama võidu põrguliku valu ja piina üle, kuid veel ei suubu Jumala armastuse kõikehaaravasse valgusesse, peitubki purgatooriumi ilu ja selle sügav inimlikkus.
|
ISBN 978-9985-58-811-6 |
Linna asutamisest alates. Esimene raamat Läbi müüdud Padova päritolu Rooma ajaloolase Titus Liviuse (64/59 eKr–17 pKr) kirjutatud "Linna asutamisest alates" (Ab urbe condita) on monumentaalne käsitlus Rooma linna ajaloo esimestest sajanditest kuni Liviuse kaasajani. Nii käsitletud sündmuste kestuse ja hulga poolest kui ka teksti pikkuselt on see mahukaim paganlikust antiikkirjandusest säilinud teos isegi hoolimata asjaolust, et kolm neljandikku 142 raamatust on hävinud või teadmata kadunud. Teose avaraamat kirjeldab Rooma ajaloo varaseimat, kuningate perioodi, liitudes käsitlusviisilt teose kui terviku ideega: kirjeldada Rooma tõusu ja langust. Esimene raamat on köitvaks lugemiseks neile, keda huvitab antiikmütoloogia ja -ajalugu: tuntuimad on avaraamatus kirjeldatud Romuluse ja Remuse sünd ja tegutsemine, sabiinitaride rööv, Horatiuste ja Curiatiuste kahevõitlus ning Lucretia häbistamise ja kuningavõimu langemise lugu. Ent raamat on klassikaline teos ka ajaloolise urbanistika jaoks, sest Livius kirjeldab ajaloosündmuste kaudu Rooma kui euroopaliku linnakultuuri emalinna, selle osade ja lähialade väljakujunemist. Sõjalis-poliitilisi ettevõtmisi mainib Livius sageli pigem möödaminnes kui linnaosade, institutsioonide või ehitiste saamisloo eeltingimust. Ta tõlgendab näiteks selliste sotsiaalajalooliste nähtuste juuri nagu rahvaloendus, küüditamine, vanglate rajamine, sakraalsete objektide ilmalikustamine, meetmed uute linnaosade populaarsuse tõstmiseks jne. Raamatus leidub palju näiteid ka avaliku kommunikatsiooniajaloo, st juhtide ja rahva vahelise kommunikatsiooni uurijatele, aga ka Euroopa varasest õigusajaloost huvitatuile. |
ISSN 2228-0669 |
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 5 (II) 2015 Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse ühisväljaandena ilmuv ajakiri Eesti sõjaajaloo aastaraamat jõudis oma viienda köiteni. Seekord käsitletakse I maailmasõja idarinde tagala elu ja olusid, sealhulgas erinevate riikide okupatsiooni all, ning alapealkirjaks on "I maailmasõda Ida-Euroopas – teistsugune kogemus, teistsugused mälestused". Eesti ajaloolaste Leho Lõhmuse, Igor Kopõtini ja Mart Kuldkepi artiklite kõrval kirjutavad samast ajastust mujal Euroopas Klāvs Zariņš Lätist, sakslased Eberhard Demm ja Christoph Mick vastavalt Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist ning Tamara Scheer Austriast. Lisaks sisaldab aastaraamat pikema käsitluse rahvusväeosadest Punaarmees II maailmasõja ajal Peeter Kaasiku sulest. Erinevalt varasematest köidetest on seekord aastaraamatus ka kolm arvustust 2014. aastal Eestis ilmunud sõjaajalooraamatute kohta. Aastaraamat on illustreeritud hulga fotode ja kahe kaardiga.
|
ISBN 978-9985-58-809-3 |
Juri Lotmani autoportreed. Автопортреты Ю. М. Лотмана. Juri Lotman’s Läbi müüdud Kolmekeelne ja värviline autoportreede raamat on väärtuslik lisand suure teadlase pärandile. Juri Lotman oli kunstiliselt andekas ning valitses suurepärast joont; ta oskas mõne tõmbega anda edasi asjade, loomade, inimeste olemust. Sageli joonistas ta iseend, ning see osa tema kunstilisest pärandist on kultuurilooliselt, tema kui teadlase biograafia seisukohalt eriti huvitav: autoportree on ühtaegu sisemise ja välise väljendus, tuues esile selle, kuidas autor end ise näeb, millised on tema jaoks ta loomuse ja käitumise kõige olemuslikumad jooned. Juri Lotman joonistas endast autoportreid sageli juhuslikult, teadustööde servadele, bibliograafilistele lehtedele, kalendrilehtedele jne. Tema autoportreed on tehtud humoorikas võtmes, tihti eneseiroonilised, väljendades autori huumorimeelt. See muudab pildid iseäranis võluvaks. Illustratsioonid erinevad kompositsioonilt: mõni on kiirportree teksti serval, mõni on visandatud teksti sisse, sageli saadab neid sõnaline kommentaar, leidub ka pildiseeriaid, lugusid piltides. Iga joonistuse juures on lühike kommentaar selle mõistmiseks vajaliku infoga: suurus, loomisaeg, säiliku asukoht, vajadusel selgitused sisu ja selle loomise asjaolude kohta. Kommentaarid on kirjutanud Tatjana Kuzovkina. Lisaks on Tatjana Kuzovkina koos S. M. Danieliga kirjutanud piltidele ka järelsõna. Kuna tegu on olulise lisandiga Juri Lotmani pärandisse, eeskätt tema biograafiasse, on raamat kolmekeelne: kõik kommentaarid, samuti järelsõna on nii eesti, inglise kui ka vene keeles. |
ISBN 978-9985-58-810-9 |
Ю. М. Лотман – Б. А. Успенский. Переписка 1964–1993 Professorite Juri Lotmani (1922–1993) ja Boriss Uspenski (snd. 1937) kirjavahetus, mis sisaldab rohkem kui 420 kirja aastatest 1964–1993. Kahe teadlase kirjavahetus peegeldab nii tolleaegset ülikooli- ja pereelu kui ka mõlema Tartu-Moskva (ehk Moskva-Tartu) semiootikakoolkonna lähtel seisnud autori teadusideede tekkimist ja arendamist. Lisas avaldatakse esmakordselt Boriss Uspenski sugulaste kirjad Juri Lotmanile ja Zara Mintsile (sealhulgas ka tuntud matemaatiku Vladimir Uspenski kirjad) ning seni avaldamata venekeelsed artiklid, mis reflekteerivad strukturalismi ja semiootika arendamist aastatel 1960–1980. |
Pehme köide |
Slavica Revalensia II (2015) (vene keeles) Slavica Revalensia on 2014. aastal Tallinna Ülikoolis asutatud rahvusvaheline slaavi uuringutele keskenduv teadusajakiri. Ajakiri on eelretsenseeritav ning selles on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”.
Slavica Revalensia teises numbris ootavad lugejat 9 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Aleksei Balakini uurimus Fjodor Dostojevski autorsuse küsimustest, Anna Dolinina ja Marina Salmani artikkel Ossip Mandelštami luuletuse “Я вернулся в мой город, знакомый до слез…” tundmatust variandist, Olga Demidova artikkel Marcel Prousti ja James Joyce’i retseptsioonist vene eksiilkirjanduses sõdadevahelisel perioodil ning silmapaistva Vene filoloogi Vladimir Nikolajevitš Toporovi (1928–2005) teaduslik autobiograafia (Mihhail Dõnini ning Tatjana Civjani publikatsioon). |
ISBN 978-9985-58-807-9 |
Urban Semiotics: the City as a Cultural-Historical Phenomen (inglise keeles) Läbi müüdud Kogumik Urban Semiotics: The City as a Cultural-Historical Phenomenon sisaldab Tallinna Ülikoolis 2011. aastal toimunud III Juri Lotmani päevade materjale. Raamat koosneb neljast osast. Esimeses osas arutletakse "linnatekstide" funktsiooni üle kaasaegsetes balti kultuurides. Teise osa uurimused keskenduvad ruumisemiootikale XIX ja XX sajandi vene kultuuris ja nõukogudeaegses kultuuris lingvistilise poeetika, kultuurisemiootika ja uusmateriaalsuse vaatenurgast. Raamatu kaks viimast osa on pühendatud linnamaastiku visuaalsele tajumisele ja selle ideoloogilistele tõlgendustele Ukraina, Eesti, Korea, Hiina ja Põhja-Ameerika näitel. |
ISBN 978-9985-58-808-6 |
Vägi. Väekirjad I Margus Oti teos "Vägi" on algupärane filosoofiline maailmatõlgendus, mis sõlmib kokku erinevaid mõttetraditsioone ja teadusharusid ning annab uusi vahendeid, milles saame oma emakeeles olemise ja maailma üle mõtiskleda. Keskseks mõisteks Oti filosoofias saabki vägi.
Raamatus esitatakse teatav ontoloogia ehk muundumisõpetus. Selle järgi käsitletakse üleüldist evolutsiooni ning esmajoones seda, kuidas tekivad keerukamad olemisvormid, sh inimene ehk keelevahekord. Viimasel peatutakse pikemalt ning puudutatakse seda olemisvormi ühiskondlikust ja individuaalsest perspektiivist: kuidas hoida ja kasvatada ühiselulist ja isiklikku väge. Teoses uuritakse niisiis väe avaldusi looduses, ühiskonnas ja indiviidis. Margus Ott kaitses doktorikraadi filosoofia erialal Tallinna Ülikoolis, Eesti Humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on erinevates ülikoolides andnud romanistika, filosoofia ja sinoloogia eriala loenguid. On vahendanud eesti keelde lääne mõtlejaid: Deleuze (nt „Erinevus ja kordus“), Spinoza („Eetika“), Bergson (nt „Aine ja mälu“) ja Jullien („Tõhususe traktaat“) ning käsikirjaliselt ka katkendeid erinevate ajastute Hiina filosoofidelt.
|
ISBN 978-9985-58-806-2 |
I luoghi nostri: Dante’s Natural and Cultural Spaces Artiklikogumik “Il luoghi nostri: Dante’s natural and cultural spaces” (toim. Zygmunt G. Barański, Andreas Kablitz ja Ülar Ploom) sisaldab valiku rahvusvaheliselt tuntud Dante-uurijate kõige värskemast tööst. Kogumik keskendub eelkõige ruumi problemaatikale selle eri aspektides (hiliskeskaegne kosmoloogia, Dante ruumi poeetika, semiootika ning fenomenoloogia, judaistlikud, islamistlikud, kristlikud ja paganlikud ning rahvalikud aspektid ja motiivid ruumi kujutamisel) ja mitmele muule aktuaalsele küsimusele kaasaegses dantoloogias (Dante dialoog antiigi eepikaga, Dante intellektuaalne kujunemine). 11 artiklit ja esseed käsitlevad eelnimetatud küsimusi laiemas kontekstis või keskenduvad valitud laulude süvaanalüüsile. |
ISBN 978-9985-58-804-8 |
Teaduslikku ja filosoofilist. Valitud töid Läbi müüdud Albert Einsteini kirjatööde kogumik „Teaduslikku ja filosoofilist“ sisaldab tema neli teedrajavat teadusartiklit aastast 1905 ning teadusfilosoofilist vaadet olukorrale teoreetilises füüsikas aastal 1936. Sissejuhatavates artiklites kirjeldab Raivo Stern Einsteini positsiooni tänapäeva maailmas ning Ivar Piir tutvustab lühidalt Einsteini elulugu. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi juhataja Jaak Kikas on raamatu kohta märkinud: "Käesoleva väljaandega saavad eesti keeles kättesaadavaks Albert Einsteini 1905. aastal ilmunud murrangulised tööd (erirelatiivsusteooria, valguse kvantteooria, Browni liikumine), mis moodustavad suure osa meie kaasaegse füüsikalise maailmapildi vundamendist. Neile lisaks ta hilisem ja üldistavam kirjutis aastast 1936 „Füüsika ja tegelikkus“, kus käsitletud ka autori üldrelatiivsusteooriat ja klassikalise füüsika vahekorda uute kvantteooriatega. Kuigi Einsteini tulemused on läinud füüsikakursuste raudvarasse, pakuvad originaalartiklid kindlasti huvitavat lähivaadet geeniuse mõttemaailma ja üldisemalt enam kui sajanditagusesse füüsikasse." Albert Einstein (1879–1955) on üks kaasaegse teoreetilise füüsika rajajaid, Nobeli 1921. aasta füüsikapreemia laureaat. Tema suurteks saavutusteks füüsikas on ühtlast liikumist käsitlev, aega ja ruumi aegruumiks siduv erirelatiivsusteooria (1905) ja kiirenevat liikumist gravitatsiooninähtustega siduv üldrelatiivsusteooria (1915-16). Tal on teeneid ka valguse kvantteooria kujundamisel (1905) ja atomistikas, kus seletas statistilise füüsika meetodite abil Browni molekularliikumist (1905).
|
ISBN 978-9985-58-805-5 |
Õpetlike näidete raamat Läbi müüdud
Usāma bin Munqidhi (1095 - 1188) „Õpetlike näidete raamat“ on üks kuulsamaid ja praeguseks enim eri keeltesse tõlgitud keskaegse islami teoseid Koraani ja 1001 öö lugude kõrval. Lihtsas, lõbusas ja elulähedases vormis annab autor ülevaate 12. sajandi Süüria ja Lähis-Ida olustikust, muslimite omavahelistest suhetest ja nende läbikäimistest ristisõdijatega ning toonase islamimaailma vägevate õukondade elust-olust ja jahipidamisest. Kalle Kasemaa, TÜ Vana Testamendi teaduse ja semitistika prof. emeritus kirjeldab teost:
"„Õpetlike näidete raamat“ kujutab endast silmapaistvat pärli araabia kirjanduse arvukate meistriteoste seas.Teost on nimetatud ka kõige täielikumaks ja ühtlasi kõige inimlikumaks islamimaailma nägemuseks ristisõdijatest.Tähelepanuväärne on autori erapooletu ja mõistev hoiak teisest kultuurist pärit inimeste suhtes. Selle teose eestikeelse tõlke ilmumine täiendab oluliselt meie teadmisi teise kultuurkonna inimeste elust-olust, nende kohati hämmastavast selgepilgulisest ja eelarvamusteta suhtumisest ning rikastab kindlasti iga raamatukogu." Töös avalduvad üldhumanistlikud väärtused, samas ka detailsed kirjeldused igapäevaelust ja humoorikas esituslaad teevad sellest ainsa keskaegse islami ajalooallika, mida on huvitav lugeda ka tavainimesele, kes ei tegele ei islami ega ajalooga – ning samas on see möödapääsmatu ajalooallikas igale keskaegse islami kultuuriloo huvilisele.
|
ISBN 978-9985-58-803-1 |
Vihma ja kuupaiste lood
Ueda Akinari Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud, kommenteerinud ja saatesõna kirjutanud Rein Raud
Läbi müüdud
Ueda Akinari (1734-1809) on XVIII sajandi Jaapani õpetlane, luuletaja ja viljakas kirjamees, kelle laiem kuulsus põhinebki 1776. aastal ilmunud tondijuttude kogumikul “Vihma ja kuupaiste lood”. See jutukogu pole kaotanud oma populaarsust tänaseni ning lisaks põnevusele ning elutarkuslikule taustale on see raamat ka suurepärane osutus Akinari sügavast inimesetundmisest. Me leiame siit päris laialdase galerii erinevaid inimtüüpe, nii õilsaid ja tarku kui ka rumalaid ja tühiseid, nagu inimesed ikka on, kõikjal ja läbi aegade.
"Kui maailmas on asjad segi, siis muutuvad hirmsaks ka inimeste meeled, lausub Ueda Akinari. Tema jaapanlikult poeetiline jutustamiskunst viib lugeja otsekui täiskuu lummuses igapäevase ja üleloomuliku, kauni ja kõhedakstegeva kohtumisnõlvale. Seal nad ongi – vihma ja kuupaiste lood," on teksti iseloomustanud poeet Doris Kareva.
Raamatu on jaapani keelest tõlkinud ja eessõnastanud Rein Raud ning toimetanud Alari Allik. Raamatut rikastavad ka rohked illustratsioonid.
|
ISBN 978-9985-58-802-4 |
Kriitilise teooria käsiraamat Läbi müüdud Algselt Routledge’i kirjastuses ilmunud „Kriitilise teooria käsiraamat“ on asendamatu abimees nii kõigile neile, kes kriitilise teooriaga esmakordselt kokku puutuvad kui ka hüvaks täienduseks neile, kes teemaga juba varem tuttavad. Erinevate uurimisvaldkondade ja ideede kaudu julgustab “teooria” meid juurdlema selle üle, kuidas me kirjasõna mõistame, seda tõlgendame ning selle kaudu maailma tähendusi loome.
“Selgelt ja lihtsas sõnastuses kirjutatud süsteemne ülevaade tutvustab kriitilise teooria eri valdkondi (nt strukturalism, narratoloogia, poststrukturalism, postmodernism, queer-teooria jm), peamisi teoreetikuid ja mõisteid. Väärtuslikeks lisanditeks on mahukas kriitikateooria leksikon ja soovitused lisalugemiseks,“ on kogumikku iseloomustanud Piret Viires, Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse ja kirjandusteooria professor. Paul Wake on Manchesteri metropoliülikooli lektor, kelle peamised uurimisteemad on narratiiviteooria, traumateooria ja 19. sajandi ja 20. sajandi alguse kirjandus. Wake on öelnud, et ennekõike huvitavad teda viisid, kuidas narratiivid inimeste maailmakogemusele kuju annavad ja meie tegelikkust mõjutavad. Ta on muu hulgas kirjutanud mahuka uurimuse inglise kirjaniku Joseph Conradi loomingust, aga uurinud näiteks ka lapsepõlve ja aja suhteid A.A.Milne´i „Karupoeg Puhhi“ näitel. Simon Malpas on Edinburghi ülikooli lektor, kelle põhimisteks huvideks on esteetika, kontinentaalfilosoofia, kirjandusteooria ja restauratsiooniperioodi kirjandus, kultuur ja poliitika. Malpas kaitses oma esimese teaduskraadi drama- ja teatrikunstis kunstis ning on jätkanud uurimusi ka selles valdkonnas. Lisaks on ta raamatute „Postmodernism“ ja „Jean-François Lyotard“ autor. |
ISBN 978-9985-58-801-7 |
Keharaskusega jõutreeningu anatoomia Läbi müüdud Bret Contrerase raamat „Keharaskusega jõutreeningu anatoomia“ õpetab treenima jõudu harjutustega, milles kasutatakse vasturaskusena oma kehakaalu – treeninguvahendit, mis on meil alati ning igal pool olemas ja kaasas. Raamat sisaldab keharaskusega jõutreeningu üldisi põhimõtteid, täpseid harjutuste kirjeldusi koos sooritusnõuannetega, tasakaalustatud treeningukava koostamise põhimõtteid ja näidistreeningukavu. Harjutuste juures olevad anatoomilised joonised aitavad lugejal paremini mõista treeningu mõju meie keerulisele luudest, lihastest ja kõõlustest koosnevale tugi- ja liikumisaparaadile kui tervikule ning seeläbi harjutusi täpsemalt kontrollida ja suunata. Jõutreening on väärtuslik eraldiseisva treeninguliigina tervise ja hea kehalise vormi hoidmisel, kõigi spordialade treeningu olulise osana kõigil harrastustasemetel ning rehabilitatsioonivahendina haigusest või vigastusest taastumisel. Raamat on suunatud laiale spektrile spordi- ja liikumisharrastajatele, treeneritele, kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse õpetajatele ja üliõpilastele ning perearstidele. „Keharaskusega jõutreeningu anatoomia“ jätkab varem Tallinna Ülikooli kirjastuse Gigantus Humeris sarjas ilmunud „Jooksu anatoomia“ ja „Jalgrattasõidu anatoomiaga“ alustatud mõttelist rada. |
ISBN 978-9985-58-800-0 |
Puhtus ja oht: Mõistete "rüve" ja "tabu" analüüs Läbi müüdud Uurimus “Puhtus ja oht” analüüsib seda, kuidas inimesed piiride tõmbamisega oma maailma korrastavad. Raamatus selgitab Douglas elavas ja graatsilises proosastiilis ning värvikate näidete varal (tolmupühkimisest kuni religioossete praktikateni) puhtuse ja ebapuhtuse, püha ja rüveda tajumise tagamaid ja sellise liigitamise mõju kogu meie maailmamõistmisele.
Kelle tarvis me tõmbame piire lubatu ja keelatu vahele? Miks tekitavad piiripealsed nähtused meis ebamugavust? Mustrid, mis jaotavad maailma lubatuks ja keelatuks läbivad kõiki olemise tasandeid, ilmnedes lisaks suurtele narratiividele ka loendamatutes igapäevapraktikates. Väljavõte prof. Patrick Laviolette'i eestikeelse väljaande saatesõnast: „See raamat on lihtsalt muutnud seda, kuidas inimesed omaenda maailma näevad ning tõlgendavad noid igapäevaseid vahetegemisi, mida küll pidevalt silmas peetakse, ent mida on raske mõista, sest need on nii argised. Õigupoolest oligi see üks peamisi paradigmanihkeid, mille tekkele see suhteliselt väike raamat kaasa aitas – uudishimulik nihe Teise juurest enda ja oma ühiskonna, nii-öelda kodu-antropoloogia juurde.“ 1991. aastal arvas Times Literary Supplement "Puhtuse ja ohu" saja mitteilukirjandusliku raamatu hulka, mis on enim mõjutanud Lääne avalikku diskursust pärast Teist maailmasõda. Dame Mary Douglas (1921–2007) oli Briti antropoloog ja kultuuriteoreetik, kes on jätnud oma jälje mitmete teemakomplekside uurimisse - näiteks riskianalüüsi ja keskkonna suhete, toidu ja rituaalide omavaheliste seoste. 2006. aastal pälvis ta ka Briti kuninganna kõrgeima autasu. |
ISBN 978-9985-58-799-7
|
Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel läbi müüdud Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François Lyotardi mõtetest. Kirjandusteoste tõlgendamisel keskendutakse eesti kirjandusele, ennekõike Juhan Liivi, Jaan Oksa, Jüri Ehlvesti ja Sven Kivisildniku loomingule. Leo Luks (snd 1976) on õppinud filosoofiat aastatel 1995–2008 Tartu Ülikoolis (magistrikraad 2002) ja aastatel 2008–2010 Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis (doktorikraad 2010). Tema tähtsamad uurimisteemad on nihilism, fenomenoloogiline filosoofia ja kirjandusfilosoofia. Leo Luks on trükis avaldanud üle 200 artikli, esseekogumiku „Eklektika“ (2006) ja luulekogu „100% Leo Luks“ (2013). Aastatel 1997–2002 oli Luks kultuurilehe Sitatorn peatoimetaja. Alates 2004. aastast on ta riikliku filosoofiaolümpiaadi peakorraldaja. |
ISBN 978-9985-58-798-0 |
Essee kingist: Vahetustegevuse vorm ja mõte arhailistes ühiskondades Eessõna Mary Douglas, järelsõna Laur Vallikivi Tagamõtteta kingitusi ei ole olemas. Iga kingiga antakse sümboolne osake endast ja oodatakse kingi saajalt alati midagi vastu – kink on osa vastastikuste suhete süsteemist, kus on kaalul nii kinkija kui ka kingisaaja au. Kingituste tegemine võib olla nii kogukondadevaheline viis sõja vältimiseks kui ka katse veenda jumalat vastukinki tegema – kinkide vahetamine on inimkonna algusest peale olnud heade suhete garantii. Samuti lähtuvad kinkimispsühholoogiast poliitika ja majandus. Kinkide tegemine on inimestevahelise solidaarsuse akt, mille mõjud ulatuvad kõigisse ühiskonna struktuuridesse. Marcel Maussi tähtteos „Essee kingist“ keskendub vahetustegevusele Melaneesia, Polüneesia ja Loode-Ameerika traditsioonilistes ühiskondades, uurides kinkimise ja vastuvõtmise religioosseid, õiguslikke, majanduslikke ja mütoloogilisi aspekte. Uurimus ühendab endas etnoloogia, ajalooteaduse ja sotsioloogia ning seda peetakse üheks olulisemaks tekstiks 20. sajandi antropoloogias. Marcel Mauss (1872–1950) on Prantsuse antropoloog ja sotsioloog, üks Pariisi ülikooli etnoloogiainstituudi asutajatest 1925. aastal. Maussi uurimisteemad ulatuvad maagiast ja ohverdamisest inimeste enesetajuni ning on tugevalt mõjutanud nii tema kaasaegseid kui ka järeltulevate põlvkondade antropolooge, teiste hulgas näiteks Claude Lévi-Straussi ja Gayle Rubinit. |
ISBN 978-9985-58-797-3 |
Vastastikdifusioon metallisüsteemides Mitmekesistest difusiooninähtuste ilmingutest metallisüsteemides on eriti tähtsad vastastikdifusiooni ehk keemilise difusiooni protsessid, mis on esile kutsutud aine keemilise koostise ruumilisest ebaühtlusest. Need protsessid on sulamite termotöötluse erinevate meetodite füüsikaliseks aluseks ning seega mängivad tähtsat rolli konstruktsioonmaterjalide tootmise tehnoloogias, nende omaduste säilimisel ekstreemsetes tingimustes jne. Kuid huvi vastastikdifusiooni nähtuste vastu ei piirdu kaugeltki vaid tehnoloogiliste aspektidega, vaid on see huvi seotud ka tahkiste teooria arengu vajadustest lähtuvalt, sest vastastikdifusiooni intensiivsust iseloomustavad parameetrid on tihedalt seotud teiste tahkistes aset leidvate nähtustega, nagu faasisiirded, sulamite korrastumine ja lagunemine, rekristallisatsioon jne. Monograafia on pühendatud peaasjalikult vastastikdifusiooni eksperimentaalse uurimise probleemidele ja saadud tulemustele. Üksikasjalikult on analüüsitud ja süstematiseeritud tulemusi nii binaarsetes kui ka mitmefaasilistes süsteemides; erilist tähelepanu on seejuures pööratud mitmefaasilistele süsteemidele ja faasikihtide kasvu iseärasustele difusioonitsoonis. Teooriat on käsitletud vaid niivõrd, kuivõrd see on oluline ja hädavajalik katsetulemuste töötlemise ja lahtimõtestamise jaoks ning efektiivsete katsemetoodikate väljatöötamiseks. Erilist tähelepanu on seejuures pühendatud uurimismetoodika rakenduslikele külgedele, analüüsides kriitiliselt olemasolevate meetodite puudusi ning uurimisega seotud probleeme. Monograafia sisu on üles ehitatud selliselt, et nii need, keda huvitab difusiooniuuringute hetkeseis metallisüsteemides, kui ka alles selle valdkonnaga esmatutvust tegevad lugejad saaksid ammutada enda jaoks vajalikku informatsiooni. Monograafia on mõeldud abivahendiks nii magistri- ja doktoriõppe taseme üliõpilastele kui ka materjali- ja eriti metalliuuringutega tegelevatele teaduritele. |
ISBN 978-9985-58-796-6 |
Kultuurne inimene Läbi müüdud “Kultuurne inimene” käsitleb seda, kuidas 19. ja 20. sajandi vahetusel kujunesid välja tänaseks nii loomuliku ja iseenesestmõistetavana tunduvad keskklassi elustiil, väärtused, vaated ja mentaliteet. Eritledes teemasid nagu arusaam ajast, kodust, puhkamisest, loodusest, puhtusest ja distsipliinist, näitavad autorid, kuidas mainitud ideed täpselt kujunesid ning millest välja kasvasid. See nauditav ja haaravalt kirjutatud teos argielust ja identiteedist põhineb mitmekesistel allikatel isiklikest mälestustest kokaraamatute ja etiketiõpikuteni. Autorid, Lundi ülikooli etnoloogiaprofessorid Jonas Frykman ja Orvar Löfgren kuuluvad Euroopa silmapaistvamate kultuuriuurijate hulka. "Kultuurne inimene" on nende tuntuim teos, mis on aastaid püsinud paljude ülikoolide õppekavades ning leidnud laia lugejaskonna ka väljaspool akadeemilist maailma. |
ISBN 978-9985-58-795-9 |
Yogasūtra Läbi müüdud 5.–2. sajandil eKr kirja pandud „Yogasūtra“ on India ja maailma kirjanduspärandi üks kuulsamaid tekste. Teos loodi murrangulisel ajal, mil Indias sündisid arvukad mõttevoolud ja erinevad usundid (näiteks brahmanism, budism, džainism). „Yogasūtra“, Patañjali poolt kirja pandud yoga filosoofia ja jooga praktika baastekst, on kohustuslik kirjandus igale joogahuvilisele. Sellega pandi alus uuele askeetlikule maailmavaatele, mis levis sajandite jooksul Indiast üle kogu maailma ning mõjutab inimeste vaateid oma ihule ja hingele tänaseni. „Yogasūtra“ on muistne tekst, mis sisaldab mineviku tarkusi, mis aktuaalsed ka tänapäeval. Tõlke põhjalik sissejuhatus avab lugejale Vana-India aja-, kultuuri- ja mõtteloo olulisimad aspektid, jutustades samas ka yoga filosoofia ja jooga fenomeni arenguloost minevikust kuni tänaseni. Sissejuhatuses tuleb juttu kõigest, mis „Yogasūtra“ puhul relevantne: veda’de kirjandusest ja upaniṣad’ide filosoofiast, Buddha õpetusest ja omaaegsest mõttemaailmast. Läbi käiakse kõik jooga ajaloo olulisimad etapid. „Yogasūtra“ tõlge on põhjalikult kommenteeritud. |
ISBN 978-9985-58-794-2
|
Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost Anne Lange Eesti kultuur – nagu iga teine – on tõlkekultuur: ühes keeles loetud ja teises keeles mõistetud tekstide kogum. Paradoksaalsel kombel on aga tõlget sageli väärtustatud vähem kui originaali. On see õigustatud? Ja mis põhjustel võiks omal ajal avalikus elus tuntud tõlkijate töid lugeda ja väärtustada ka täna? Neile küsimustele otsibki vastust “Tõlkimine omas ajas”, andes ülevaate sellest, mida on Eestis peetud heaks tõlkeks umbes saja-aastase ajavahemiku jooksul. Lähilugemiseks on võetud kolm tõlkeraamatut: “Kadunud ja jälleleitud Paradiis” (1895), “Lord Jim” (1931) ja “Uhkus ja eelarvamus” (1985). Raamatute peategelased on sel korral nende tõlkijad – Timotheos Kuusik, Anton Hansen-Tammsaare ja Henno Rajandi, kelle tõlgitud eesti kultuuris elame tegelikult suuresti seniajani. Anne Lange on Tallinna Ülikooli õppejõud ja tõlkija. Tema tõlkes on ilmunud üle 30 raamatu ja lavastatud üle 30 näidendi; talle on määratud Loomingu tõlkepreemia (2001) ja Eesti Teatriliidu Aleksander Kurtna nimeline auhind (1997, 2003). Kaitsnud 2007. aastal Tallinna Ülikoolis kirjandusteaduste doktorikraadi monograafiaga „Ants Oras“ (Ilmamaa 2004), on ta järgnevatel aastatel uurinud eesti tõlkelugu ja avaldanud selleteemalisi artikleid peamiselt rahvusvahelistes väljaannetes. |
ISBN 978-9985-58-793-5 |
Sissejuhatus pilditeadusesse: Pildid visuaalkultuuris Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver „Sissejuhatus pilditeadusesse“ on inspireeriv teejuht ühe teadusharu kujunemisse, selle teemadesse ja uurimisprobleemidesse. Pilditeadus on arenev ja avatud, end alles formuleeriv valdkond, mille uurimisobjektiks on nii kunstiteosed kui muud materiaalse ja visuaalse keskkonna artefaktid. Näiteks arhitektuur väljendamas muuseumi-ideed, telepilt vahendamas päevakajalist informatsiooni, reklaamplakat kutsumas tarbima või pildid ja kujutised kui teadmiste omandamise ja kujundamise vahendid — pilditeadus uurib neid nii ajaloolistes kui ka kaasaegsetes sotsiaalsetes praktikates. Lisaks huvitub pilditeadus ka kasutajast ja vaatajast, kelle kaudu pildid konkreetse tähenduse saavad; “pildiantropoloogiline“ suund tegeleb inimese tajuprotsessi käigus tekkivate nn sisemiste piltidega, mille puhul pakuvad uurimisabi neuroteadused. Autorid ise kirjeldavad pilditeadust „kui tegevust valdkonnas, kus visuaalkultuuri objekte interdistsiplinaarsete meetoditega kõigepealt konstrueeritakse, seejärel analüüsitakse ja tõlgendatakse.“ Raamatu kõige otsesemalt õpetlik osa kujutab endast üksikjuhtumite analüüsi, mida on rakendatud pilditeaduse erinevatele uurimisobjektidele. Barbara Lange on Tübingeni ülikooli Kunstiteaduse Instituudi professor, Gustav Frank Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikooli Saksa filoloogia osakonna õppejõud. |
ISBN 978-9985-58-792-8 |
МОГУТ ЛИ ТЕКСТЫ ЛГАТЬ? К проблеме работы с недостоверными источниками Kogumik sisaldab valiku materjale 2012. a. Tallinna Ülikoolis toimunud IV Juri Lotmani semiootikakonverentsilt, mis keskendus teadustöö allikate kriitika ja analüüsiga seotud problemaatikale humanitaarteadustes. Arendades Tartu-Moskva semiootikakoolkonna ideid, käsitlevad artiklid võltsitud või tahtlikult väärinformatsiooni edastavate allikate teadustöös rakendamise võimalusi; juhtumeid, kus filmi-, kirjandus- või teiste kunstitekstide puhul on keerukas sedastada, missugune on “originaalne” või kõige autoriteetsem tekst; allikate tekstoloogilise, filoloogilise, ajaloolise ja kultuuriteadusliku uurimise probleeme. Raamat on jaotatud neljaks osaks. Esimesse ossa kuuluvad kirjutised uurivad terminite “tõde/vale” kultuuri- ja keeleteaduslikke aspekte teoreetilisel tasandil. Selles osas avaldatakse esmakordselt Juri Lotmani isikuarhiivist leitud konverentsiteesid “Ebatõeste lausungite paratamatusest”, mida saadab kommenteeriv artikkel Tatjana Kuzovkinalt. Teise osa artiklid arutlevad Tartu-Moskva koolkonna allikakäsitluse ning sellega seotud kultuurilis-ajalooliste probleemide üle. Kolmanda osa artiklid analüüsivad juhtumeid, kus ebausaldusväärsus on osa autori strateegiast, nt. kunstilisi mänge allikate (mitte)autentsusega, fiktsionaalseid elulugusid ja ajalugusid. Neljas osa keskendub valetamise fenomenile erinevates kultuuri- ja poliitikadiskursustes. |
Pehme köide |
Slavica Revalensia I (2014) Läbi müüdud |
ISBN 978-9985-58-791-1 |
Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu Kurt Rudolph Saksa keelest tõlkinud Jaan Lahe, Jana Lahe ja Marju Lepajõe Saatesõna Jaan Lahe
Läbi müüdud Kurt Rudolphi "Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu" on seni ainus ülevaatlik raamat gnoosisest ja selle põhiprobleemidest. Tegu on teosega, mis on idapoolse Vahemere-ruumi religiooniloo, varakristluse ajaloo ja dogmaatika, samuti Uue Testamendi kujunemisloo ja teoloogia tundmaõppimiseks esmajärgulise tähtsusega. Gnosis on kreekakeelne sõna, mis tähendab „taipamist“ – inimvaimu avanemist millegi uue mõistmiseks. Gnoosiseks nimetatatakse religioosset liikumist, mis rõhutas jumalike saladuste tundmist. Liikumine tekkis Vahemereruumi idaosas ja levis meie ajaarvamise esimestel sajanditel Rooma riigi erinevates piirkondades. Ühe oma haru, maniluse ehk manihheismi näol levis liikumine laialdaselt ka Sassaniidide ehk Uus-Pärsia riigis, jõudes seal misjonäride kaudu koguni Hiinasse. Gnoosisel on palju kokkupuutepunkte varase kristluse, aga ka teiste Rooma keisririigis levinud usunditega (judaism, müsteeriumikultused) ja filosoofiasüsteemidega, eriti keskmise platonismiga. Liikumisena, mis rõhutab inimeses olevat varjatud jumalikkust ja selle avastamise vajadust, on gnoosis olnud atraktiivne ka hilisema aja õhtumaistele mõtlejatele ning on seda ka tänapäeval, olles inspiratsiooniallikaks paljudele vaimsuse otsijatele. Kurt Rudolph on üks tunnustatumaid gnoosise-spetsialiste maailmas. Raamatut on tõlgitud paljudesse keeltesse. Eesti keelde on "Gnoosise" tõlkinud Tallinna Ülikooli religiooniuuringute dotsent, Rudolphi õpilane Jaan Lahe, klassikaline filoloog Marju Lepajõe ja saksa filoloog Jana Lahe. Põhjaliku ülevaate gnoosise praegusest uurimisseisust lisab Jaan Lahe järelsõna. Raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad religioonist ja antiikkultuurist. |
296 lk |
Inventing the National Defence: Eastern Europe Before the Fall of the Berlin Wall and Accession to NATO Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös avaldatava Eesti sõjaajaloo aastaraamatu neljas, ingliskeelne number on pühendatud riigikaitse taasloomisele Balti riikides ja teistes Ida-Euroopa riikides pärast NSV Liidu kokkuvarisemist. Aastaraamatus on USA, Tšehhi, Läti, Saksa ja Eesti ajaloolaste ning sõjaväelaste uurimused riigikaitse taasloomisest või ümberkujundamisest Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Lätis, Poolas ja Eestis aastatel 1990–2004. Lisaks on aastaraamatus aimeartiklid Toe Nõmmelt Eesti relvaostudest 1990. aastatel, kindral Ants Laaneotsalt NSV Liidu sõjalistest plaanidest II maailmasõja alguses ning Hain Rebase mälestuslikud uurimused 1993. aasta riigikaitsekontseptsiooni läbikukkumisest Riigikogus ja nn Iisraeli relvatehingust 1993. aastal. Sissejuhatuse on kirjutanud endine Eesti välisminister ja suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste. |
ISBN 978-9985-58-789-8 |
Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust Inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang, toimetanud Margus Ott ja Liisi Rünkla Läbi müüdud Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust" on haaravalt kirjutatud raamat, mis on rohkem kui õpik. See on originaalne teos, mis lõhub nii käibetõdesid kui distsipliinidevahelisi barjääre. Raamatu üheks juhtmotiiviks on, et elu ei ole lihtsalt üks fenomen, mis tekib keskkonnas, vaid tal on mängida tähtis roll looduse pideva kujundamise protsessis. Tegu on esimese biosemiootikat põhjalikult tutvustava raamatuga eesti keeles. See on soovitatav lugemisvara bioloogia ja humanitaaralade üliõpilastele, aga ka teistele, keda huvitavad elu ja kultuur. Taanlane Jesper Hoffmeyer on semiootilise bioloogia tippteadlasi maailmas. Tema koduülikooliks on Kopenhaageni Ülikool, mille molekulaarbioloogia instituudis on ta töötanud nii eksperimentaatori kui teoreetikuna. Avastanud semiootilise lähenemise võimalused elu mõistmisel, kujunes ta 1990ndate alul biosemiootika üheks liidriks ja on jäänud selleks tänini. Raamatu on (autori soovitusel) inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang, eestikeelset väljaannet saadab Kalevi Kulli sissejuhatus. |
ISBN 978-9985-58-790-4 |
Mis on filosoofia? Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar “Mis on filosoofia?” (1991) on mõjuka Prantsuse filosoofide tandemi Gilles Deleuze’i (1925–1995) ja Félix Guattari (1930–1992) neljas mahukam ühisprojekt. Autorite viimast kahasse kirjutatud teost iseloomustab varasematest kõrgem abstraktsiooniaste. Maksiimiga “filosoofia on mõistete loomine” määratlevad Deleuze ja Guattari uurimisobjekti kõigepealt negatiivselt, eitades filosoofiat kui tõeotsingut, arutlemiskunsti, loogika laiendust jms, ning seejärel positiivselt, kõrvutades filosoofiat teaduse ja kunstiga ning näidates, kuidas kõiki kolme ühendab vastuseis kaosele. Raamat on kirjutatud n-ö praktikute vaatepunktist ning Pealkirjale vaatamata ei püri “Mis on filosoofia?” lääne filosoofia algkursuseks, küll aga annab värske ja sisendusjõulise nägemuse filosoofiast “edasijõudnutele” ning üldse avarama kultuurihuviga lugejaskonnale. Raamatu eestikeelsele tõlkele on lisatud Eik Hermanni saatesõna. |
ISBN 978-9985-58-788-1 |
Postmodernsusest lastele Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik Jean-François Lyotard (1924–1998) on lääne 20. sajandi üks tähtsamaid mõtlejaid. Ta on andnud olulise panuse tänapäeva keelefilosoofiasse, esteetikasse ja sotsiaalteadustesse. Lyotard oli esimene, kes tõi mõiste „postmodernism“ filosoofilisse diskussiooni, samuti pärineb temalt teooria „suurtest narratiividest“. Tema tuntuim teos on 1979. aastal ilmunud "Postmodernne olukord". Lyotard’i „Postmodernsusest lastele. Kirju aastaist 1982–1985“ (esmatrükk 1986) koosnebki autori ajavahemikus 1982–1985 reaalsetest kirjutatud kirjadest. Adressaatideks on noored filosoofid, sealhulgas ka mõnede autori kolleegide lapsed. Raamatu keskmeks on kriitiline, kuid liigset keerulisust vältiv analüüs modernsusest, mille alguseks peab autor 18. sajandi lõppu. Tema hinnangul on viinud modernsus, mille peamiseks ideeks on olnud inimkonna emantsipatsioon, paradoksaalsel moel ratsionalismi kaudu totalitarismini. Niisiis pühendub raamat postmodernsuse selgitamise kõrval suuresti ka modernsuse dekonstrueerimisele. Teos käsitleb ka aktuaalseid pedagoogilisi küsimusi, nagu filosoofia õpetamine ja selle funktsioon. Kirjavahetus on suurepärane ja kompaktne sissejuhatus Lyotard’i filosoofiasse, ühtlasti esimene Lyotard’i teose tõlge eesti keelde. |
ISBN 978-9985-58-787-4 |
Sissejuhatus ikonograafiasse. Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi Läbi müüdud Frank Büttneri ja Andrea Gottdangi raamat „Sissejuhatus ikonograafiasse. Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi“ (2009) on piltide kogemise ja mõistmise aluste tutvustus. Raamatus annavad Müncheni ülikooli professor Büttner ja Salzburgi ülikooli professor Gottdang sisuka sissejuhatuse nii ajaloolise kui kaasaegse pildikeele ikonograafiasse. Teisiti öeldes õpetavad nad, kuidas pilte „lugeda“ ja nende tähendusi mõista. Roos ei tähenda pildikoosluses alati roosi, Herakles alati antiikmütoloogia tegelast ja ajaloolist lahingut kujutava pildi tähenduseks pole alati või üksnes selle lahingu kujutamine. Ikonograafia õpetab vaatama representatsioonide taha, aru saama piltide ja arhitektuuri retoorikast. Raamat tutvustab ka ikonograafilise uurimismeetodi ajalugu, põhimõisteid, tähtsamaid teemasid ja allikaid. Sellega seltsivad piltide ja pildiprogrammide õpetlikud näidisanalüüsid. Ikonograafia on kunstiajaloo meetod, kuid tema tähtsus võib olla laiem. Nagu raamatu lõppsõnas mainib Frank Büttner, on piltide ikonograafilisel kirjeldamisel ja tõlgendamisel oluline osa ka meie kultuurimälu elavana hoidmisel. Seetõttu võiks raamat huvi pakkuda mitte üksnes kunstiajaloo õppuritele, vaid kõigile kultuurihuvilistele. |
|
Spordivigastused Soome keelest tõlkinud Siim Sikk Läbi müüdud Selleks, et ennetada vigastusi, tuleb õppida neid vältima; selleks, et vältida vigastusi, tuleb sportlasel tundma õppida treeningu ja füsioloogia üldpõhimõtteid, paljudel juhtudel aitab kaasa ka õige toitumine. Raamat annab ülevaate haiguste ja vigastuste ennetamise, diagnoosimise ning ravi meetoditest. Käsitletakse tüüpilisi spordivigastusi ja mitmesuguseid ülekoormusvigastusi. Tippmeditsiinis igapäevaselt töötavate inimeste teadmised on kombineeritud ja kompaktselt esitatud. See raamat on kasulik mitte ainult sportlastele ja treeneritele, aga ka spordimeditsiini valdkonna arstidele vigastuste ennetamise võimaluste tõstmiseks ja pädevamaks raviks, et sportlane kiiremini taastuks. Olümpiavõitja Erki Nool kommenteerib väljaannet: "Olles ise sportlasena ja veel enam harrastajana üle elanud mitmeid traumasid ehk omades kahjuks sellealast rikkalikku “praktikat”, sain nüüd raamatut lugedes märksa targemaks ka teoorias. Minu meelest on käesolev raamat äärmiselt vajalik abimaterjal, esmalt muidugi erialaarstile, aga ka tipptreenerile õpilaste vigastuste äratundmiseks ja esmaseks abiandmiseks." |
ISBN 978-9985-58-786-7 |
Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile 9,50 € Läbi müüdud Egiptuse Keskmise Riigi ajast (21.–18. sajand eKr) pärinev ja hiljem kuulsale Heti nimelisele kirjutajale omistatud vaarao Amenemheti õpetussõnad on Muinas-Egiptuse didaktilise kirjanduse üks tähtteoseid. Raamatu kommentaarides ja saatesõnas analüüsib selle tõlkija, egüptoloog Sergei Stadnikov (Stadnikow) Vana-Egiptuse Keskmise riigi aegse (ca 2040 -- 1782 eKr) jumalkuninga institutsiooni olemust. Viimasega seoses süvenetakse nii valitseja seotusele maailmakorraga (Maat), tema pea piirideta võimule ja privileegidele kui ka ametist johtuvatele kohustustele. Ülevaatlikus vormis esitatakse ka kuningriikluse püsistumise kulg IV aastatuhande eKr lõpust kuni Keskmise riigi alguseni. Teemakohastest kirjalikest allikatest käsitletakse eelkõige vaaraode titulatuuri, Püramiiditekste, "Õpetussõnu Merikarale", "Amenemhet I õpetust oma pojale Senusertile" ning "Sinuhe jutustust". Eriti põhjalikult süüvitakse vaarao Amenemhet I nimel loodud ülipopulaarse didaktilise teose kirjanduslikku, filoloogilisse, ajaloolis-poliitilisse ja usundiloolisse analüüsi. Vastavad tähelepanekud, järeldused ja hüpoteesid kajastuvad muuhulgas rohkearvulistes märkustes ning kommentaarides. Eraldi äramärkimist väärivad rohkearvulised autoripoolsed erinevate tõlgete ja kirjakohtade võrdlused; näiteks analüüsitakse egüptoloogide H. Brunneri, R. Parkinsoni, G. Poseneri, W. Helcki, A. Volteni, E. Blumenthali, M. A. Korostovtsevi jt teemakohaseid uurimusi. Samuti üritab S. Stadnikov (Stadnikow) asetada "Amenemhet I õpetust oma pojale Senusertile" maailmakirjanduse subjektide otsese ja kaudse kommunikatsiooni konteksti. |
ISBN 978-9985-58-784-3 |
Ükski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast Inglise keelest tõlkinud Aet Varik Carlo Ginzburgi „Ükski saar pole saar” pakub neli erudeeritud, säravat ja sügavalt isikupärast sissevaadet inglise kirjanduslukku. Autorile iseomasel moel on ta välja valinud tekstid, mis teda inspireerivad, et seejärel kaevuda nende tekstide ajaloolisse konteksti ja dialoogi teiste tekstidega ning kokkuvõttes pakkuda välja „saareülene vaade inglise kirjandusele”, nagu ta ise oma lähenemist iseloomustab. Carlo Ginzburg (snd. 1939) on itaalia ajaloolane, üks tuntumaid ja mõjukamaid tänapäeval, kelle loomingu põhiosa on pühendatud nõiauskumuste uurimisele varauusaegses Euroopas. Selle kõrval on tema sulest ilmunud ka tähelepanuväärseid käsitlusi kunstiajaloost, kirjandusest, poliitikast ja ajalooteoreetilistes küsimustes. Carlo Ginzburg õpetas pikka aega Bologna Ülikoolis ja California Ülikoolis Los Angeleses, viimases on ta praegu emeriitprofessor. Raamatule on lisatud kultuuriajaloolase Marek Tamme intervjuu autoriga. |
ISBN 9789-985-58-78-12 |
Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat Koostanud Maris Kirme „Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat“ on esimene siinse muusikakriitika analüütiline käsitlus. Raamatu üldiseks eesmärgiks on selgitada välja enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega. Samuti vaadeldakse kriitika poeetikat, arvustajatele omast sõnavara. Raamat sisaldab Eesti muusikakriitikast neli analüütilist käsitlust, kusjuures kõrvuti eesti lehtedega on vaadeldud ka Tallinna saksakeelse lehe arvustusi. Autorid näitavad, et muusikakriitika ei ole lihtsalt muusikateoste ning nende interpretatsiooni ajakirjanduslik vastukaja, publikut esindav „hääl“, vaid mitmekihiline iseseisev tekst. |
ISBN 9789-985-58-78-36 |
Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis Läbi müüdud Maastik – mis laias tähenduses hõlmab kogu meid ümbritsevat keskkonda – on aidanud ja aitab tänapäevalgi luua arusaama ühisest minevikust ja identiteedist. See võimaldab siduda ühte kogukondi – aga ka vastanduda “teistele” ning tekitada konflikte erinevate rühmade, ideoloogiate ja ajastute vahel. Siiski ei muutu maastik ajaloolise identiteedi kehastajaks kunagi iseenesest, vaid ainult tänu meie eneste aktiivsele sekkumisele, mis võimaldab eri ajastutest pärinevaid ruumilisi kihistusi esile tõsta, taasluua või hoopis peita. Kogumik pakub esmakordselt sedavõrd laia ülevaate maastike ja mälu suhetest Eestis keskajast kuni tänapäevani, aidates ühtlasi kaardistada viise, kuidas varasemate ajastute pärandiloome on mõjutanud ka tänapäevaseid ettekujutusi Eestile iseloomulikest maastikest. Huvilisele annab see lisaks hea sissejuhatuse maastiku ja ajaloomälu suhete tõlgendamise võimalustest eri teadusvaldkondades. Tuntud teadlaste kirjutisi koondavas raamatus kohtuvad ajaloolase ja arheoloogi, kunstiajaloolase ja semiootiku, antropoloogi ja etnograafi ning kultuurigeograafi vaatenurk maastiku, mälu ja pärandiloome suhetele. Artiklid pakuvad ülevaate paljudest Eesti maastikulise pärandi võtmeteemadest: analüüsitakse eri ajastutel loodud arusaama “omast” ja “võõrast” ruumist ja keskkonnast, nii minevikku kui tulevikku suunatud ruumilisi utoopiad, aga ka erinevaid mälupaiku ning muinsuskaitse ja muuseumite rolli pärandi loojana eri aegadel. Vaatluse alla võetakse ka maastike kujutamise viiside mõju sellele, kuidas ja mida me ümbritsevas keskkonnas näeme ja hindame. Tähelepanu pälvib maastike kujutamine nii pildis kui sõnas: ajalookroonikates ja ajakirjanduses, teadustekstides ja ilukirjanduses, fotoalbumites ja turismibrošüürides, filmis ja ilukirjanduses jne. |
ISBN 9789-985-58-78-29 |
В свете незримого: жизнь и судьба А. А. Крогиуса Raamat jutustab A. A. Krogiuse (1871–1933) elust ja teaduslikust saatusest. Krogius lõpetas Tartu Ülikooli, osales aktiivselt psühholoogiaalastel kongressidel ning teda võib pidada teadusliku pimedate psühholoogia rajajaks Venemaal. Aastail 1919–1932 oli ta Saratovi ülikooli psühholoogia professor. Tema elu kulges dramaatiliste ajaloosündmuste taustal. Raamatus esitatakse unikaalseid dokumente Eesti, Venemaa ning USA riigi- ja eraarhiividest. Raamat on mõeldud psühholoogidele, teadusajaloolastele, tudengitele ning ka kõigile neile, kes tunnevad huvi ajaloo ja teaduse vastu. |
ISBN 9789-985-58-778-2
|
Kirjandus kui selline: Valik vene vormikoolkonna tekste Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga 20. sajandi kirjandusteadus tekkis vene formalismi ideedest. Need sündisid futurismi ja revolutsiooni vaimust, vastandudes didaktikale ja udusele filosofeerimisele. Aegamisi arenesid need süstemaatiliseks kultuuriteooriaks. Viktor Šklovski, Roman Jakobsoni, Boriss Eichenbaumi, Juri Tõnjanovi, Boriss Tomaševski jt sädelevate isiksuste nooruslik poleemika käis käsikäes teadusliku süvenemisega. Käesolev kogumik jaguneb neljaks osaks: "Manifestid", "Proosateooria", "Kirjandusprotsess" ja "Enesetõlgendused". Raamatus on 16 võtmeteksti, autoritutvustused, kommentaarid, järelsõna ja registrid. Kõne all mõisted, nagu kummastus ja evolutsioon, realism ja tinglikkus, vorm ja materjal, dominant ja funktsioon, süžee ja faabula, orientatsioon ja süsteem ning kirjanduse seosed biograafia ja argieluga. Miski sellest pole oma aktuaalsust kaotanud. |
ISBN 9789-985-58-779-9 |
Семиотика города: Материалы Третьих Лотмановских дней в Таллиннском университете (3–5 июня 2011 г.) Läbi müüdud Kogumik sisaldab 2011. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud kolmandate Lotmani päevade materjale. Lotmani päevade raames korraldatud rahvusvahelisel konverentsil käsitleti linnasemiootikat Tartu-Moskva koolkonna vaatepunktist. Konverentsil esitatud ettekanded avaldatakse kahes kogumikus: käesolev sisaldab venekeelseid artikleid, teine ingliskeelseid. Kogumik on jaotatud nelja ossa. Esimese osa artiklid analüüsivad „Tallinna teksti” ja „Vilniuse teksti” toimimist uus- ja nüüdisaegsetes Balti ja Ida-Slaavi kultuurides. Teine osa on pühendatud linnaelu probleemide kajastamisele 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene kirjanduses. Kolmanda osa artiklid kirjeldavad linnaruumi kogemise viise läbi kunstnike, reisijate ja kohalike elanike silmade. Kogumiku lõpetab poleemiline mõttevahetus selle üle, kuidas Tartu-Moskva koolkonna teadlased on tõlgendanud Peterburi |
ISBN 9789-985-58-777-5 |
Me pole kunagi olnud modernsed Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar läbi müüdud Bruno Latouri "Me pole kunagi olnud modernsed" näitab meile, et meie, modernsuses kasvanud ratsionaalsete inimeste maailmapilk pole mitte ainumõeldav ega isegi mitte täpseim kõigist, vaid oluliselt kallutatud teatavate meelevaldsete kultuuriliste otsuste tõttu, mis meile tunduvad justkui loomulikud. Aga tegelikult ei ole. Maailm, mida Latour meid selle asemel märkama kutsub, on midagi hoopis muud: võrgustike, hübriidide ja üksteisessesulavuste toimiv kogum, mis on korraga kohalik ja globaalne, looduslik ja inimlik - selline, nagu ta on, mitte selline, nagu ta näib. Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor Bruno Latour (s. 1947) on tänapäeva filosoofilise mõtlemise kõige tundmatum superstaar. Ta on ülimalt mõjukas, laialdaselt tsiteeritud ja viidatud autor, teaduse- ja tehnikauuringute peamisi eestvedajaid, et mitte öelda alusepanijaid, kelle huvialad ulatuvad laboritöö antropoloogilistest uuringutest kunsti, religiooni, seadusandluse ning teinekord isegi raudteesüsteemide ja muu säärase valda, kõik pandud originaalsesse ja ainulaadsesse filosoofilisse raami. |
ISBN 9789-985-58-776-8 |
Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal Läbi müüdud Tänast Tallinna vanalinna iseloomustatakse tavaliselt kui keskaegse arhitektuuriga linna. Vaadeldes aga lähemalt võib märgata, et tegelikult pole „gooti“ fassaadidega majad – kunagised ühepereelamud – linnapildis sugugi ülekaalus. Samuti pole täpne levinud arvamus, nagu olnuks keskajale järgnevad paar sajandit toonases Revalis arhitektuuri- ja kunstivaesed. Tegelikult muutusid ka pärast Hansa Liidu hiilgeaega 15. sajandil Tallinna elamud üsna põhjalikult: teravatipuliste viiludega fassaadidele raiuti uusi aknaavasid ja lisati parajasti moodsaid värviküllaseid detaile ning nii mõnigi varakas linlane võttis ette oma maja radikaalsema ümberehituse, kaotades viilu ning pöörates hoone katuse hoopis tänava poole längu. Kõige enam puudutasid 16.-18. sajandil teostatud visuaalsed muutused aga hoonete õuesid ning elamu sisemust: eluruum laienes tubasid tänava ja hoovi poole juurde ehitades ning võttes kasutusele seniseid laokorruseid, kogu elamispind muutus varasemast enam funktsionaalselt piiritletuks, ruumid said valgemaks, mugavamaks, kaunimaks ja rikkalikumalt sisustatuks. Linn oli oma majade kaudu niisiis pidevas muutumises, kuigi selle tänavakude jäi suuresti samaks. Kas, mis põhjustel ja kuidas toimus Tallinna elamute ümberkujundamine varauusaja esimestel sajanditel, ongi raamatu „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ huvikeskmes. Miks ja kuidas lasid elamute omanikud kaunistada majaseinu raidkivide ja maalingutega ning millal ja kuidas leidis Tallinna tee valevate sammastega antiigijuureline orderiarhitektuur? Kuidas suhestusid omavahel vanad ja uued arhitektuuri- ja kunstivormid ning miks taheti ikka ja jälle oma maja üle- või ümbekaunistada? Mispärast oli vaja muuta ka elamu planeeringut, kuidas see teostus? Mida kogu suur pere, kuhu kuulusid ka majakondsed, neis ruumides tegi? Missugust mööblit ja muid sisustusesemeid muretseti ja miks selle peale raha raisati? Mida maailti ruumide lagedele ja seintele ja miks? Kuidas ja kust tulid teadmised ja surve visuaalsete muutuste teostamiseks? Uurimuse järeldustepoole olulisemaid tõdemusi on, et jõukas tallinlane, olgu ta siis kaupmees või aadlimees oli „rahvusvaheline mees“, kelle jaoks oma kodu arendamine ja kaunistamine tähendas seisusekohast käitumist, mille juurde kuulus varauusajal ka tähelepanu ja raha kulutamine „välistele asjadele“. |
ISBN 9789-985-58-775-1 |
Sada luuletust, sada luuletajat Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Alari Allik “Sada luuletust, sada luuletajat” (Hyakunin isshu) on väike luuleantoloogia, mille tuntud luuletaja ja luuleteoreetik Fujiwara Teika (1162-1241) koostas 13. sajandi alguses. Kogu annab hea ülevaate jaapani luule arengust 7.-13. sajandini ja sisaldab Ono no Komachi, Ariwara no Narihira, Murasaki Shikibu ja paljude teiste kuulsate kirjanike lühiluulet. Teika väikesesse antoloogiasse jõudsid ka mõned vähem tuntud tekstid, kuid needki on omal moel väärtuslikud andes aimu keskaegsete kirjandusinimeste maitse-eelistustest. Jaapanis on selle luulevaliku muutnud väga populaarseks kaardimäng, mida harrastatakse veel praegugi uusaastapidustuste raames. Tänu sellele mängule leidub ka tänapäeval jaapanlasi, kellel on kõik kogus “Sada luuletust, sada luuletajat” esinevat teksti peas. Luule etlemisel kasutatakse kauneid kaarte, millel on kujutatud uhkeis rõivas õukondlasi, munki ja õuedaame. Käesolevas kogus avaldatud pildid ja kalligraafia on pärit Edo ajastu (1603-1867) naisterahvaste harimiseks mõeldud õpikust “Teika valitud kirevad lehed” ("Teika-sen kinyōshō", 1813). |
ISBN 9789-985-58-772-0 |
Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad Läbi müüdud Vana-India suurkuningas Aśoka (võimul u 274/268–234/232 eKr) oli legendaarne valitseja, kelle isik on tänapäevaks pea täielikult oma ajaloolisuse minetanud, ning legendide udusse mähkunud. Tema arvukad raidkirjad Hindustani poolsaare eri paigus kaljudel ja kivisammastel propageerivad budismi õpetusel baseeruvat kohmakat humanismi. Raidkirjade kommenteeritud tõlked ja analüütiline sissejuhatus avavad Eesti lugeja jaoks nii Aśoka kui ajaloolise isiku, kui budistlike legendide kangelase, paljastavad raidkirjade propagandistliku iseloomu, ent toovad meieni ka heaoluühiskonna igikestvad väärtused: sallivus, hoolimine, usuvabadus, moraalsus, vägivallatus, võrdus seaduste ees. |
ISBN 9789-985-58-772-0 |
Русский язык сегодня: Aктуальные вопросы теории и их методическая интерпретация Raamat käsitleb tänapäeva keeleteaduse aspekte, mis ei ole aja jooksul kaotanud oma aktuaalsust. Täiendades andmeid keelesüsteemist, keskendub praegune lingvistiline teooria keelevahendite funktsioneerimisele ning nende kasutamisega seotud semantikale ja pragmaatikale, kognitiivsetele protsessidele. Seega saab võimalikuks interpreteerida keeleühikute sisu ja tähendust. Nimetatud aspektid moodustavad keeleõppe alusbaasi, arendamaks ladusat kõnest arusaamise ning kõne ülesehitamise oskust. Raamatu esimene pool on pühendatud vene keele lingvistilisele kirjeldusele ja teine pool käsitleb vene keele õpetamise probleeme. Nimetatud aspektides peegelduvad ka vene kultuuri kontseptid, mis on kättesaadavad läbi keele uuringute ja võmaldavad vene kultuuri mõistmise õpetamist. See on eriti tähtis tänapäeva ühiskondliku olukorra valguses: 21. sajandi globaliseerunud multikultuurne kogukond, kus vene keel ja selle õpetamine omab oma kindlat kohta. Raamat koosneb Eesti, Venemaa, Soome, Tšehhi, Poola, Bulgaaria teadlaste artiklitest.
|
ISBN 9789-985-58-774-4 |
Playgrounds And Battlefields: Critical Perspectives of Social Engagement
Koostanud ja toimetanud Francisco Martínez ja Klemen Slabina
Autorid: Francisco Martínez, Klemen Slabina, Mihhail Lotman, Siobhan Kattago, Kevin Ryan, Tom Frost, Flo Kasearu, Marcos Farias-Ferreira, Jaanika Puusalu, Dita Bezdíčková, Emeli Theander, Patrick Laviolette, Alastair Bonnett, Oleg Pachenkov ja Lilia Voronkova, Anne Vatén, Helena Holgersson, Patricia García Espín ja Manuel García Fernández, Benjamin Noys, Kristina Norman, Madli Maruste, Pille Runnel ja Ehti Järv, Alessandro Testa, Sean Homer, Tarmo Jüristo
Läbi müüdud Ingliskeelne kogumik "Playgrounds and Battlefields" ("Mänguväljakud ja võitlusväljad") uurib, kas metafoorid ‘mänguväljak’ ja ‘võitlusväli’ võiksid ehk tänapäeva ühiskonna mõistmisel analüütiliselt otstarbekad olla. Mänguväljakute ja võitlusväljade kahetisust esitatakse pideva saamise ruumina, mis suhestub nii meelelahutuse, võimu ja kohataju kui ka neile vastavate liialduste, vastasmõjude, naudingutega. Autorid usuvad, et moodsas sotsiaalkeskkonnas on arutlus kohustustest ja vastutusest võimalik vaid uute kontseptsioonide varal, mis väldivad binaarseid formuleeringuid. Terminite ‘mänguväljakud’ ja ‘võitlusväljad’ abil pakutakse uudset lähenemist nüüdisajale, mis on tugevalt mõjutatud sellest, kuidas kogukonnad tegelevad oma mineviku ja tulevikuga. Nõnda on tegu temaatilise kogumikuga, mis kaardistab uurimisvälja ning pakub välja võimaliku sõnavara. |
ISBN 9789-985-58-771-3 |
Gandersheimi Hrotsvita draamad
Ladina keelest tõlkinud Mari Murdvee
Draamad toimetanud Triin Rebane
Monique Goullet' sissejuhatus, prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask
Hrotsvita (u 930/935 – pärast 975) on teadaolevalt esimene keskaja naiskirjanik, ühtlasi esimene lääne autor, kelle sulest pärinevad kristliku sisuga näitemängud. Andmed Hrotsvita elust on väga napid, põhiosas kulges see kuulsas ja jõukas Gandersheimi kloostris Saksimaal. Hrotsvita teadaolev looming koosneb kaheksast hagiograafi lisest värssjutustusest, kuuest riimitud proosas näitemängust, kahest ajaloolisest poeemist, ühest luuletusest ja mõningatest kirjadest. Tema kirjapärandi põhiosa on säilinud tervikuna vaid ühes, Münchenis säilitatavas käsikirjas, mis taasavastati alles 16. sajandi alguses. Raamatu "Gandersheimi Hrotsvita draamad" esimene osa kätkeb viit pühakute värsistatud elulugu, mis kõik ülistavad erineval moel karskust ja neitsilikkust, teine osa on kirjutatud läbivalt riimitud proosas ja sisaldab kuut eessõnaga varustatud näitemängu. Terentiuse eeskujul kirjutatud draamade keskmes on enamasti mõni naistegelane, kelle usulisest pöördumisest või märtrisaatusest jutustatakse. |
ISBN 9789-985-58-769-0 |
Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused Klassikalisest hiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Elli Feldberg Läbi müüdud Raamatu „Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused” peategelane on Hiina chan’i-õpetaja Mazu Daoyi (709–788), keda peetakse „klassikalise” chan’i alusepanijaks ja tänapäevalgi laialt levinud linji koolkonna eelkäijaks. „Mazu jutlused ja ütlused” ilmus esimest korda 11. sajandil. Teose esimene ja teine osa (elulugu ja jutlused) on üsna algupärased, põhinedes suures osas Mazu õpilaste üleskirjutustel. Kolmas osa (ütlused) toetub aga hilisematele allikatele ning seal esineb Mazu radikaalse chan’i-õpetajana, kes õpilasi taipamisele aitamaks neid oma ettearvamatu käitumise ja lausumistega üllatab, vahel isegi käsi-jalgu abiks võttes. „Mazu jutlused ja ütlused” on esimene klassikalisest hiina keelest eestindatud budistlik terviktekst. Tõlkele on lisatud hiinakeelne algupärand, põhjalikud kommentaarid ja mahukas saatesõna. |
ISBN 9789-985-58-770-6 |
Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Läbi müüdud Teatav ettekujutus kultuuri toimimisest – ehk teisisõnu kõigest sellest, mis inimestel aitab muuta tähenduslikuks oma elukeskkonda ja oma kohta selles – on tänapäeval oluline igale iseseisvalt mõtlevale inimesele; humanitaar- või sotsiaalteaduste valdkonnas tegutsejale on see aga lausa vältimatu. Sellist ettekujutust käesolev raamat pakkuda üritabki. Esmalt ja peamiselt tutvustatakse lugejale kõiki olulisemaid vaatenurki, mida tänapäeva teaduse poolt mäletatavas ulatuses on kultuuriliste nähtuste analüüsimisel rakendatud. Teisalt aga osutatakse, kuidas neid seisukohti või nende kombinatsioone on võimalik kasutada nii meie igapäevase kultuurikeskkonna kui ka meie kultuurilises mälus sisalduva ainese kriitilisel mõtestamisel. Moodsate teooriate kõrval on pühendatud päris palju ruumi kultuuriteoreetilise mõtte ajaloolisele taustale, sealhulgas ka käsitlustele, mis on nüüdseks käibelt kadunud. Seda sellepärast, et ka uuemaid teooriaid on lihtsam mõista teades, millistele väidetele oponeerides on nad oma põhiseisukohad sõnastanud. Samuti on kasulik olla traditsiooniga kursis, et tunda uudsusele pretendeerivates väidetes, ka enda omades, teinekord ära hästi ümbersõnastatud vana. |
ISBN 9789-985-58-768-3 |
The Unpredictable Workings of Culture Vene keelest inglise keelde tõlkinud Brian Baer The Unpredictable Workings of Culture (Kultuuri ettearvamatud mehhanismid) pärineb Juri Lotmani teadusloomingu lõpp-perioodist. Teos on varem avaldatud vene ja itaalia keeles, ingliskeelne tõlge ilmub esimest korda. Raamat arendab edasi mõttesuundi, mis on ingliskeelsele lugejale tuttavad Lotmani eelmisest kahest hilismonograafiast Universe of the Mind (Vaimu universum) ja Culture and Explosion (Kultuur ja plahvatus). Kõik kolm teost tegelevad küsimustega, mis köitsid teadlast ja mõtlejat tema elu lõpuaastatel: vajadus luua ühtne lähenemisviis loodus-, ühiskonna- ja vaimuelunähtustele; evolutsiooniliste ja plahvatuslike protsesside roll ajaloos; ja (kahe eelmisega tihedalt seotud) kunst kui ettearvamatuse laboratoorium. Lotmani sõbrad ja kolleegid, silmapaistvad Tartu-Moskva semiootikakoolkonna teadlased, tõstavad esile raamatu erilist tooni ja väljendusviisi: “Seda raamatut lugedes oli mul tunne, nagu ajaksin Lotmaniga juttu. Kuulsin tema kõneintonatsioone, tajusin enda poole pööratud nägu. Sama tunne oli mul vanasti tema loenguid kuulates. Tundus, et ta ei räägi mitte korraga kõigiga, vaid igaühega meist individuaalselt” (Boriss Uspenski). “See raamat on suurepärane näide Lotmani stiilist. Siin väljendab Lotman enda jaoks kõige olulisemaid mõtteid väga selgelt ja laiale lugejaskonnale mõistetavas vormis, illustreerides oma väiteid köitvate suurele eruditsioonile tuginevate näidetega” (Vjatšeslav Ivanov). |
ISBN 9789-985-58-767-6 |
Subkultuurid. Elustiilide uurimused Läbi müüdud Subkultuure võib käsitleda kui ühiskonna eesliini ja katsepolügooni, samuti võib neid näha Lääne massikultuuri ekspansioonina Eestis. Subkultuure võib vaadelda kui hirmutavat ja hälbivat vastuhakku. Aga neid võib käsitleda ka kultuuri avangardi või pärisosana. Vastilmunud raamatu puhul on tegemist sotsioloogilise lähenemisega subkultuuridele nii teoreetiliselt kui ka empiiriliselt. Kogumikus on analüüsitud üsna erinevaid nähtusi – artistide loomingulisest eneseväljendusest ja ühiskonnakriitikast kuni seadusega pahuksis olevate teismeliste vägivalla kontrollimisel põhinevate suhtlusnormideni. Kogumiku üheks eesmärgiks on olnud täita termin „subkultuurid” eesti keeles sisuga ning seepärast on kaasatud erinevad nähtused, mida subkultuuriks nimetada võib. Raamat algab teoreetiliste käsitlustega, aga koosneb lõviosas empiirilistel uurimustel põhinevatest artiklitest, mis räägivad subkultuuriliste stiilide kohanemisest Eestis, subkultuuri ja kultuuri piiridest ning struktuuride mõjust subkultuuridele. |
ISBN 9789-985-58-766-9 |
Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas: Antropoloogia lugemik Inglise keelest tõlkinud Krista Mits, Maarja Kaaristo, Mart Viirand, Anne Lange ja Maria Michelson Kogumikku on valitud sotsiaalantropoloogia kui distsipliini arengusse kustumatu jälje jätnud Bronisław Malinowski (1884–1942) ja Alfred Reginald Radcliffe-Browni (1881–1955) tekstid ajavahemikust 1922–1940, mis kajastavad funktsionalistliku ja struktuurfunktsionalistliku antropoloogiakoolkonna keskseid ideid. Need autorid, briti moodsa sotsiaalantropoloogia rajajad, andsid distsipliinile uue suuna ning metodoloogilise ja teoreetilise lähenemise, samuti õpetasid välja uue põlvkonna antropolooge. Tänini on sotsiaalantropoloogias esindatud peamised jooned, mille juurutasid Malinowski ja Radcliffe-Brown: empiirilise, kohapeal tehtava etnograafilise välitööga ühendatud teoreetiline huvi. |
ISBN 9789-985-58-765-2 |
Vaatemänguühiskond Läbi müüdud Guy Ernest Debord (1931–1994) oli prantsuse marksistlik filosoof, filmirežissöör ja üks 20. sajandi teise poole avangardkunsti peaideolooge. Oma leppimatuses igasuguse vaimse, sotsiaalse või kunstilise etableerumise suhtes on ta tänapäevani suureks autoriteediks paljudele kultuuriteoreetikutele ja -praktikutele. |
ISBN 9789-985-58-764-5 |
Jutlustajad ja hingede päästjad: Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina Konvent Läbi müüdud Raamat „Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“ käsitleb põhjalikult Tallinna dominiiklaste ajalugu konvendi tekkimisest kuni selle laialisaatmiseni, valgustades vendade argielu, liturgiat ja suhteid välismaailmaga, nende tülisid kogudusevaimulikega, läbisaamist linlaste, aadli ja talurahvaga. Konvendi käekäiku vaadeldakse paralleelselt Jutlustajavendade ordu üldise ajalooga, toetudes nii trükis avaldatud kui ka käsikirjalistele arhiiviallikatele peamiselt Tallinna Linnaarhiivi, aga ka näiteks Hamburgi Riigiarhiivi ja Jutlustajavendade ordu keskarhiivi kogudest. |
ISBN 9789-985-58-763-8 |
Mis on sotsioloogia? Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver Läbi müüdud Raamatut „Mis on sotsioloogia?“ on nimetatud Saksa sotsioloogi Norbert Eliase (1897–1890) sotsioloogiliseks usutunnistuseks. Tegu ei ole tavapärase sotsioloogiaõpikuga, mis algaks teadusharu kesksete mõistete esitlemisega, vaid autor alustab oma raamatut hoopis sotsioloogia kesksete mõistete – indiviid ja ühiskond lammutamisega. Nii näeb Elias „ühiskonna“ ja selle peamiste osiste – „perekonna“, „kooli“, „tööstuse“, „maa“, „süsteemi“ jne – kirjeldamises näidet sotsiaalse elu esemestamisest ja mitteinimlikustamisest, millele meelitab sotsioloogilises ja tavakeeles kättesaadav sõnavara. Samamoodi peab ta „indiviidi“ ebareaalseks abstraktsiooniks, sest inimene ei eksisteeri lahus sotsiaalsetest seostest. „Mis on sotsioloogia?“ annab tunnistust autorist, kes on sõltumatu mõtleja ega karda rinda pista oma teadusala koige fundamentaalsemate küsimustega. Ta teeb seda sõna algses mõttes radikaalselt, juurteni (radix) ulatudes. Eestikeelne väljaanne on varustatud Åbo Akademi ülikooli sotsioloogiaprofessori Mikko Lagerspetzi saatesõnaga. |
ISBN 978-9985-58-762-1 |
Kultuuriajaloo ülesanne. Valik artikleid, esseid, kõnesid Tõlkinud Mati Sirkel „Kultuuriajaloo ülesanne“ on kogumik, mis koondab Johan Huizinga (1872–1945) olulisimad artiklid ja ettekanded. Huizinga on Hollandi ajaloolane ja kultuurikriitik, kelle tööd ja sõnavõtud on kujundanud olulisel määral nii kultuuriajaloo uurimisvõimalusi kui ka tollase Euroopa kriitilist mõtestamist. Tema loomingut iseloomustab huvide paljusus, selle keskmes on küll kultuuriajaloo küsimused, ent need piirnevad vahetult antropoloogia, filoloogia, psühholoogia ja filosoofia teemadega. Käesoleva valiku on koostanud ja sissejuhatusega varustanud Huizinga loomingu üks paremaid tundjaid tänapäeval, Amsterdami ülikooli professor Joep Leerssen. Tegu on esindusliku antoloogiaga, mis on suurepärane teejuht Johan Huizinga mõttemaailma. |
ISBN 978-9985-58-760-7 |
Gooti arhitektuur ja skolastika Inglise keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik, prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask Läbi müüdud Erwin Panofsky (1892–1968) on üks 20. sajandi nimekamaid kunstiajaloolasi, ikonoloogilise meetodi rajaja ja viljeleja. Tema kasutatud meetodid, mille tuumaks on kunstiteoste tähenduse seostamine ajastu maailmavaatega, on vaatamata diskursusemuutustele kunstiajaloolaste seas jätkuvalt populaarsed. “Gooti arhitektuur ja skolastika” (1951) on üks Panofsky poleemilisemaid töid, milles ta ühendab kõrgkeskaja filosoofiast tuletatud mõtteviisi arhitektuursete vormide arenguga. Omas ajas innovaatilise lähenemise tõttu kuulub see teos kunstiajaloo historiograafia tüvitekstide hulka. „„Gooti arhitektuur ja skolastika“ on ikonoloogia rakendamise näidistekst: gooti ehituskunstis avaldus autori arvates keskaegse skolastika süsteem. Vaatamata sellele, et Panofskyt on suhteliselt lihtne tänapäeva perspektiivist kritiseerida, pole ikonoloogia oma aktuaalsust minetanud. Seetõttu kuulub Panofsky õpetatud kunstiteoste lähilugemine kindlasti ka täna iga uurija metodoloogilisse “tööriistakotti”,“ on raamatu kohta märkinud Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres. Eestikeelsele väljaandele on lisatud Pierre Bourdieu põhjalik järelsõna, raamatu on toimetanud ja kommentaaridega varustanud Anneli Randla. |
ISBN 978-9985-58-758-4 |
Jalgrattasõidu anatoomia Maailm elab läbi jalgrattasõidu renessanssi. Rattasõidu populaarsust suurendavad autoliikluse probleemid, säästliku ja rohelise maailmavaate laienev levik ning, ehk kõige enam, tänapäeva väheliikuvast elulaadist tulenev terav vajadus pöörata tähelepanu oma kehale kui elutähtsale kapitalile. Tervisetreeningu seisukohast on jalgrattasõit üks ohutumaid liikumisvaeguse peletamise ja vastupidavuse arendamise vahendeid, mis ei sea eriti piiranguid sõitja vanusele ega kehalisele seisundile. Samas on ratturi asend jalgrattal suhteliselt sarnane istuva tööasendiga. Et kontorilaua või autorooli tagant pärit tugi-liikumiselundkonna probleemid ei tuleks rattasadulasse kaasa, on vaja mõista rattasõidu mõju kehale ja õppida ühekülgseid mõjusid harjutustega tasakaalustama. Tippsportlasele on ühekülgse treeningu kompenseerimine spetsiaalse jõutreeninguga vigastuste vältimiseks ja tulemuste parandamiseks möödapääsmatu. Põhjalik, kuid kergesti loetav illustreeritud tekst annab professionaalseid juhiseid, kuidas kohase jõutreeninguga muuta rattasõit efektiivsemaks ja nauditavamaks ning vältida ühekülgse treeninguga kaasnevaid riske. Raamat on mõeldud kõikidele rattaga sõitjatele, nendega kokku puutuvatele arstidele ja sporditudengitele. |
Pehme köide |
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 3 (9) 2013 Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös avaldatava sõjaajaloo aastaraamatu kolmas number on pühendatud 1812. aasta Napoleoni Venemaa-sõjakäigu 200. aastapäevale. Aastaraamatus on artiklid Eesti, Soome ja Ameerika Ühendriikide ajaloolastelt, mis käsitlevad Napoleoni sõdade erinevaid aspekte Preisimaa välispoliitikast Vene teenetemärkideni ning Napoleoni sõjaretke logistikast selle sõjaretke kajastamiseni 19. sajandi I poole graafikas. Lisatud on Napoleoni sõdade veerandsajandi kronoloogiline ülevaade. Aastaraamatu teise osa kolm artiklit kajastavad Läti ja Eesti sõjalist koostööd sõdadevahelisel ajal, Pärnu Vana pargi sõjaohvrite monumendiga seonduvat ning II maailmasõja veteranide lugude ärakasutamist Eesti NSV sovetlikus propagandas. Lisaks avaldatakse mitukümmend pilti ja fotot. Aastaraamat on eelretsenseeritav ning selle artiklid on varustatud pikemate ingliskeelsete sisukokkuvõtetega. |
ISBN 978-9985-58-759-1 |
Случайность и непредсказуемость в истории культуры. Материалы Вторых Лотмановских дней в Таллиннском университете (4–6 июня 2010 г.) Kogumik sisaldab 2010. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud II Lotmani päevade materjale. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene sisaldab nende teadlaste artikleid, kes on edasi arendanud Juri Lotmani ettekujutust juhuslikkuse ja ennustamatuse kohta kultuuriprotsessides. Artiklite autorid vaatlevad kultuuriajaloo probleeme läbi terminoloogiliste opositsioonide “juhuslikkus / paratamatus”, “juhuslikkus / seaduspära”, “ettearvamatu / ettearvatav”, “determineeritus / stohhastilisus” ja “nomoteetilisus / ideograafilisus” prisma. Kogumiku teine osa on pühendatud indeterminismiprobleemidele vene kultuuris ja nende peegeldumisele kirjanduslikes, filmi- ja poliitilistes diskursustes ja narratiivides. Kogumiku kolmanda osa artiklid käsitlevad Kesk- ja Ida-Euroopa uusima ajaloo kultuurilisi ja poliitilisi aspekte, mh Juri Lotmani suhtestumist Eesti akadeemilise ja ühiskondliku keskkonnaga. |
ISBN 978-9985-58-757-7 Pehme köide |
Kitsas tee sisemaale Läbi müüdud Matsuo Bashō (1644–1694) on Jaapani tuntuim haikai-luuletaja. Nii nagu mitmed tema suured eeskujud, võttis ta 1689. aastal ette rännaku Honshū saare põhjapoolsetele aladele, et oma silmaga näha paiku, mida varasemates luuletustes sageli mainiti. Nii pole „Kitsas tee sisemaale” Bashō jaoks mitte ainult reis ajas ja ruumis, vaid ka rännak iseenda sisemistes sügavustes, kust autor leidis uusi viise kohtade nukra ilu väljendamiseks. Võrreldes ajaga, kui samu radu käis tema suur eeskuju erakluuletaja Saigyō (1118–1190), olid suuri muutusi läbi teinud nii kohad kui ka jaapani luule normid, mis lubasid 17. sajandi kirjanikul ennast vabamalt väljendada. |
ISBN 978-9985-58-755-3 Pehme köide |
Pistriku talvekarje: esseed Joseph Brodsky poeetikast ja surmast Luuletused vene keelest tõlkinud Mihhail Lotman ja Maria-Kristiina Lotman Luuletaja, esseist, draamakirjanik Joseph Brodsky (Jossif Aleksandrovitš Brodski, 1940–1996) jättis sügava jälje nii vene- kui ka inglisekeelsesse kirjandus ja kultuurimaailma. Ta osales intensiivselt Ameerika ja eriti New Yorgi intellektuaalses elus ning suutis Susan Sontagi sõnaul seda oluliselt muuta. Brodsky luulemaailma iseloomustab erakordne pinge ühelt poolt Erose ja Thanatose ning teiselt poolt Kleio ja Urania, st ruumi ja aja vahel. Kõik asjad, sündmused ja kujundid Brodsky luules asuvad selles jõuväljas. Raamatus on käsitletud erinevates žanrites ja eri vaatenurkadest Brodsky poeetika tähtsamaid külgi. Esmatrükiga võrreldes on teos kolmandiku võrra mahukam. Põhjalikumalt on käsitletud mere ja eriti taeva teemat, samuti on lisatud essee Brodsky armastusloost ja tema armastusluulest. |
ISBN 978-9985-58-756-0 |
Demokraatia – kas inimkonna tulevik? Tingimusliku ja kontekstuaalse lähenemise vajalikkusest demokraatia levitamisel Inglise keelest tõlkinud Pille Kruus Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia presidendi prof. Rein Müllersoni raamat „Demokraatia – kas inimkonna tulevik?“ on valminud pärast autori mitmeaastast tegutsemist ÜRO regionaalnõunikuna Kesk-Aasias ning akadeemilist teadustööd ja õpetamist Londoni King’s College’is ja Londoni majandus- ja poliitikateaduste koolis. Raamat loob tõetruu pildi demokraatia väljavaadetest mitte-Lääne maailmas, eriti Kesk-Aasias ja Venemaal. Demokraatia mitte liiga süngeid või liiga roosilisi väljavaateid neis piirkondades väljendab küsimärk raamatu pealkirja lõpus. Raamat on mõeldud neile, kelle tegevus on kuidagi seotud demokraatia levitamisega (poliitikud, vabaühenduste töötajad jt), ning ühiskonnateadlastele ja üliõpilastele.
|
ISBN 978-9985-58-752-2 Pehme köide |
Moraal Inglast Bernard Williamsit (1929-2003) peetakse 20. sajandi teise poole üheks juhtivaks moraalifilosoofiks, sageli nimetatakse teda selle „antiteoreetilise“ liini esindajaks. Williamsi esimene raamat „Moraal” („Morality” 1972) ongi hea sissejuhatus nii autori enda mõtlemisse kui ka mitmete moraalifilosoofia probleemide juurde üldisemalt.
Oma ilmumisajal oli „Moraal“ suunatud angloameerika moraalifilosoofia tolle hetke peavoolu vastu, mis nägi eetikat peaaegu ainult metaeetika ja semantikana. Usuti, et filosoofi ülesanne on analüüsida üksnes moraali keelt, mitte “moraliseerida” ega isegi moraalinorme puhastada või aksiomatiseerida. Kuigi hilisemad aastakümned on olnud tunnistajaks praktilise või rakendusliku eetika taassünnile, kehtib ka praegusaja moraalifilosoofia kohta Williamsi üks kriitilisi põhiteese: teooriad on oma olemuselt skemaatilised ning kipuvad silmist kaotama elurealiteetide sügavust ja detaile. Williamsi "Moraal" on tänaseni laialt tsiteeritud teos.
|
ISBN 978-9985-58-753-9 Pehme köide |
Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe Artiklikogumik, mille autorite hulka kuuluvad nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas töötavad kunstiteadlased ja kuraatorid, peegeldab kasvavat huvi feministliku kureerimise kui praktika vastu, mida iseloomustab eripärane rahvusülene ajalugu ja poliitika. Enamiku Ida-Euroopa riikide puhul saab feministlikust kuraatoripraktikast ja näitustest hakata rääkima alates 1990. aastatest, mil selle tekke tegid võimalikuks radikaalsed muudatused kunstielus ja -ideoloogias ning mida tingisid postsotsialistliku üleminekuaja muutused ja väljakutsed. Mitu artiklit uuribki seda ajalugu rahvuslike või regionaalsete juhtumiuuringute kaudu. Sama olulist rolli mängivad kogumikus teoreetilisemad käsitlused, mille eesmärgiks on mõtestatada feministliku ja teiste poliitiliselt laetud kuraatoripraktikate (nt queer-kureerimise) praegust olukorda ja tulevikuperspektiive. Lisaks artiklitele on raamatus kaks intervjuud, mis keskenduvad 2009. ja 2010. aastal toimunud suurnäitusele „Gender Check“ Viinis ja Varssavis ning 2011. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud esimesele rahvusvahelisele queer-näitusele Eestis. |
ISBN 978-9985-58-754-6 Pehme köide |
Uus elu Dante Alighieri (1265-1321) on sündinud Firenzes, kus on suuremas osas möödunud ka tema noorus, mille vältel jõudis ta saada tuntuks nii kirjaniku kui ühiskonnategelasena. Pärast poliitilisi konflikte kodulinnast lahkuma sunnituna on ta aga oma elu teise poole veetnud maapaos ja Ravennas ka surnud. |
ISBN 978-9985-58-746-1 Pehme köide |
Teisiti kui olla ehk teispool olemust läbi müüdud „Teisiti kui olla ehk teispool olemust“ (Autrement qu'être ou au-delà de l'essence) on teos, mida peetakse prantsuse mõtleja Emmanuel Levinasi (1906-1995) üheks põhiteoseks „Totaalsuse ja lõpmatu“ (Totalité et infini) kõrval. Autor arendab siin edasi ning mitmel pool korrigeerib oma „Totaalsuses ja lõpmatus“ avaldatud seisukohti, tõenäoliselt mõjutatuna ka viljakast dialoogist Jacques Derridaga. Raamatus "Teisiti kui olla ehk teispool olemust" püüab Levinas tõlkida eetikat filosoofia keelde, olles samas teadlik selle ülesande võimatusest. Eetiline käsk pärineb teiselt poolt olemist ja olemust, teiselt poolt igasuguseid totaalsusi ja seega ka teiselt poolt keelt. Sellegi poolest on võimalik kuulda olemises ja keeles selle käsu kaja, mis pühendab mu teisele inimesele ja mida on võimalik ignoreerida vaid süümepiinade hinnaga. Selline filosoofia pole Levinasi sõnul mitte tarkuse armastus, vaid armastuse tarkus - õigluse teenistuses. |
ISBN 978-9985-58-750-8 Pehme köide |
Vene diasporaa kultuur: Emigratsioon ja müüt (vene keeles) Vene eksiilkultuuri mütologiseeritus on paljuski tingitud sellest, et aastakümneid puudus usaldusväärne teaduslik vene emigratsiooni ajaloo süvakirjeldus. Käesoleva kogumiku artiklite eesmärgiks on mitmekihilise vene eksiilkultuuri rekonstrueerimine. Konkreetsete näidete ja faktide toel üritatakse esile tuua ja avada neid oma olemuselt mütoloogilisi mehhanisme, milliste tegevuse tulemusena formeeruski XX sajandi mõistatuslik „vene Atlantise“ kuju. Paradoksaalselt on eksiilmüütide ja ka eksiilist loodud müütide uurimise just see aspekt, mis võimaldab avada tolle ajaloolise arhipelaagi reaalsuse, kus eksisteeris XX sajandi vene euroopalik kultuur. |
ISBN 978-9985-58-749-2 Pehme köide |
Uuringud vene akmeismi semantilisest poeetikast (vene keeles) Artiklikogumik „Исследования в области семантической поэтики акмеизма“ („Uuringud vene akmeismi semantilisest poeetikast“) koondab kirjandus- ja keeleteadlaste Suren Zoljani ja Mihhail Lotmani tekste. Raamat on pühendatud vene akmeismi suurkujude Ossip Mandelštami ja Anna Ahmatova poeetikale ning esitleb nende tähtsamaid semantilisi mehhanisme. Mandelštami ja Ahmatovat ühendab tähenduse tihendamine, kuid nende loomingus on ka põhimõttelised erinevused, näiteks püüab Ahmatova tihti šifreerida isiklikku informatsiooni, Mandelštam aga üritab mahutada ka väikesesse luuletusse võimalikult suurt osa maailmakultuurist. Raamat sobib nii vene luule kui ka lingvistilise poeetika huvilistele. |
ISBN 978-9985-58-745-4 Pehme köide |
Struktuur ja vabadus 1: Semiootika vaatevinklist. 1.1. Tartu–Moskva koolkond „Tartu–Moskva koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust. |
ISBN 978-9985-58-743-0 Pehme köide |
Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011 Artiklikogu „Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011“on pühendatud Eesti poliitika ja riigivalitsemise arengule viimase paarikümne aasta jooksul demokraatiale omaste institutsioonide ja toimijate kujunemise, vastastikuse kohanemise ja sobiva tasakaalu otsimise võtmes. Eesti demokratiseerumist analüüsitakse kogumikus laiemas postkommunistlike riikide arengu kontekstis, vaadeldes muuhulgas Euroopa Liiduga ühinemisprotsessi mõju Eesti poliitikale. Tegemist on interdistsiplinaarse käsitlusega, politoloogia ja avaliku halduse kõrval sisaldab analüüs ka ajalooteaduse ning tuleviku-uuringute perspektiive. Raamatus näidatakse, et peale demokraatia formaalsete institutsioonide ülesehitamist on kesksed poliitika toimimise probleemid olnud seotud demokraatia kvaliteedi, kodanikuühiskonna toimimise, ühiskonna ja riigi vahekordade ning üleilmastumise mõjudega. Autorid loodavad, et pakutav ülevaatlik käsitlus aitab kaasa Eesti poliitika seniste saavutuste ja kitsaskohtade sügavamale mõtestamisele, mis on oluline nii avalikus debatis kui poliitika kujundamisel. |
ISBN 978-9985-58-744-7 Pehme köide |
Jooksu anatoomia Plahvatuslikult kasvav jooksuharrastajate kogukond vajab lisaks spordivarustusele ka teadmisi. Tunnustatud jooksuekspertide doktor Patrick Milroy ja treener Joe Puleo koostatud „Jooksu anatoomia“ ühendab praktilise jooksutreeningu ja anatoomia alased teoreetilised teadmised käepärases ja arusaadavas vormis käsiraamatuks nii algajale kui ka tippsportlasele. |
ISBN 978-9985-58-742-3 Pehme köide |
Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks Bhartṛhari elas ja tegutses Põhja-Indias 5.–7. sajandil, mil keskaegne sanskritikeelne kultuur oli oma õitsengu tipul. Talle on omistatud ühe grammatikatraktaadi ja kolme luulekogu autorsus, midagi muud pole autori elu ja tegevuse kohta teada. Hoolimata omaaegse India poliitilisest ja kultuurilisest hiilgusest, väljendub Bhartṛhari luules sügav pessimism ja pettumus kõiges maises. Ta näeb allakäiku nii inimsuhetes kui ka ühiskonnas. Autori jaoks on ainsaks võimalikuks vabanemisteeks maailmast lahtiütlemine ja askeedielu. Ent selles nukrameelsuseski on poeesiat ja ülevust. Bhartṛhari on hiilgav näide India vaimse kirjanduse tippude seast, kelle eesmärgiks on meelde tuletada, et varanduse, ühiskondliku positsiooni jm sellise ihkamine ei too tõelist rõõmu. Kõik maine on seotud kaduvusega ja inimese tõeline vangla on tema lootus, et püsitud asjad toovad püsivat õnne. |
ISBN 978-9985-58-741-6 Pehme köide |
Strukturaalantropoloogia: valik artikleid Kogumik pakub läbilõiget prantsuse mõtleja, antropoloogi ja semiootiku Claude Lévi-Straussi esseeloomingust, tuginedes tema kolmele elu ajal ilmunud artiklikogumikule: Anthropologie structurale (1958), Anthropologie structurale deux (1973) ja Le regard éloigné (1983), kaasates lisaks ühe ajakirjas Annales E.S.C. ilmunud teksti. Valitud üheksa artiklit esindavad Lévi-Straussi peamisi uurimisteemasid – pere, sugulus, müüt jt, ühtlasi annab kogumik ülevaate autori metodoloogilistest töödest. Raamat algab ja lõpeb artiklitega, kus Lévi-Strauss vaeb ajaloo ja etnoloogia vahekordi – võib öelda, et need kaks artiklit raamivad autori loomingut, tuues ühtaegu esile nii selle sisemise arengu kui püsivuse. Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo dotsendi Marek Tamme koostatud kogumiku on põhjaliku saatesõnaga varustanud Helsingi Ülikooli sotsiaal- ja kultuurantropoloogia osakonna lektor Toomas Gross. |
Pehme köide |
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 2 (8) 2012 Läbi müüdud Sõjaajaloo aastaraamatu 2012. aasta number koosneb põhiosas eelmise aasta sõjaajalookonverentsi "Sõda ja ühiskond: suhted sõjaväe ja tsiviilelanike vahel" ettekannetele põhinevatest artiklitest. Tartu ja Tallinna ajaloolaste kõrval on autorite seas ka Rootsi, Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide teadlased – nende artiklid on eesti keelde tõlgitud - ning käsiteldavad teemad ulatuvad keskajast 21. sajandi alguseni. Lisaks on ajakirjas artiklid Eesti Vabariigi sõjalaevastiku esimestest aastatest ja ideoloogilise sõja väljendustest sovetiaegses Eestis. Pikem artikkel käsitleb ka veebipõhise Eesti ohvitseride andmekogu koostamisega seotud allikakriitilisi ja metodoloogilisi küsimusi. Aastaraamat on illustreeritud kümnekonna arhiivifotoga. |
ISBN 978-9985-58-739-3 Pehme köide |
Igavuse filosoofia Läbi müüdud Norra filosoofi, Bergeni Ülikooli professori Lars F. H. Svendseni (s. 1970) teos „Igavuse filosoofia“ lahkab kaasaegse Lääne ühiskonna üht levinud vaimset seisundit, igavust – selle loomust, kust see alguse saab, kuidas ja miks see meid vaevab ning miks inimesed igavust ületada ei saa. Lars F. H. Svendsen kasutab oma analüüsis nii filosoofiat, kirjandust, psühholoogiat, teoloogiat ja popkultuuri. Raamat jaguneb neljaks. Esimeses osas kirjeldab autor igavuse üldiseid aspekte, teises esitatakse igavuse ajalugu, kolmanda keskmes on Martin Heideggeri igavuse-teemalised fenomenoloogilised uurimused ja neljas käsitleb, kuidas igavusega suhestuda või sellega hakkama saada. |
ISBN 978-9985-58-736-2 Pehme köide |
Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse Läbi müüdud Marc Augé (sünd. 1935) on tänapäeva üks kõige nimekamaid prantsuse antropolooge, 1992. aastal ilmunud “Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse” on tema tuntuim ja tõlgituim teos. „Kohad ja mittekohad“ on praeguseks juba klassika staatuses antropoloogiline käsitlus tänapäeva Lääne ühiskonna põhijoontest, mis koonduvad Augé jaoks “mittekoha” mõistesse: “mittekohad” on anonüümsed transiitpaigad, mida moodsas ühiskonnas on üha enam ja kus üha enam inimesi veedab üha enam aega: lennujaamad, supermarketid, kiirteed jne. Augé teos on ühtaegu tabav ja vaimukas diagnoos kaasaegsele Lääne ühiskonnale, ent ühtlasi oluline teoreetiline panus aruteludesse moderniseerimise üle. |
ISBN 978-9985-58-726-3 Pehme köide |
Ajalugu voolab Läbi müüdud Hahn Moo-Sook (1918–1993) on 20. sajandi korea naiskirjanike väljapaistvamaid esindajaid, kelle 1948. aastal avaldatud esikromaan „Ajalugu voolab” on ajalooliste sissevaadetega põimitud perekonnasaaga, jutustades perekond Cho loo läbi kolme põlvkonna. Teos kirjeldab haaravalt, kuidas tonghak’i mässajate poolt mõrvatud maavanema kolm järglast – kaks poega ja tütar – elavad üle üleminekuajastu ja tulevad toime muutuvate oludega. Nende eluloolised sündmused on seotud korea rahva kannatusterohke ajalooga, alates Chosŏni dünastia hääbumisest 19. sajandi lõpul kuni Jaapani okupatsiooni lõppemiseni pärast Teist maailmasõda. Korea sattus 20. sajandil väga keerulisse poliitilisse olukorda ja pidi kannatama väliste sissetungijate omavoli all. |
ISBN 978-9985-58-734-8 Pehme köide |
Politics, Illusions, Fallacies Ungari päritolu Briti filosoofi ja sotsiaalteadlase George Schöpflini (snd 1939) teos „Politics, Illusions, Fallacies“ vaatleb dilemmasid, mille ette tänapäeva lääneriigid ja demokraatia universalismi ja globaliseerumise tõttu on pandud. Uurides materiaalsete faktorite ja sotsiaalsete institutsioonide omavahelisi suhteid, võtab autor kasutusele mõiste „topelthermeneutika“, mis märgib suhete dünaamilisust ja vastastikust mõju. „Politics, Illusions, Fallacies“ on laiahaardeline analüüs nüüdisaegsest ühiskonnast ja poliitikast, mille käigus – ja dialoogis paljude mõtlejatega (Émile Durkheim, George Steiner, Kalevi Wiik) – kirjeldab Schöpflin varjatud ideoloogiaid, rahvuslikku identiteeti ja eurotsentrismi. |
ISBN 978-9985-58-735-5 Pehme köide
|
Переписка 1954–1965 Läbi müüdud Raamat "Переписка 1954–1965" ("Kirjavahetus aastail 1954–1965") koondab semiootika ja vene kirjandusloo asjatundjate, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna juhtfiguuride Juri Lotmani ja tema abikaasa Zara Mintsi ning Boriss Jegorovi kirjavahetuse esimest osa – perioodi 1954–1965. See on aeg, mis oli nii Tartu-Moskva koolkonnale kui ka semiootika ja strukturalismi kujunemisele määrava tähtsusega. Ühtlasi annab raamat ülevaate tollasest Leningradi, Moskva ja Tartu akadeemisest elust. Avaldatatud on 218 kirja, millest enamik näeb trükivalgust esmakordselt. Kõik kirjad on varustatud kommentaaride ja viidetega. Saatesõna on kirjutanud üks kirjavahetuse osapooltest, Boriss Jegorov. |
ISBN 978-9985-58-733-1 Pehme köide |
Mägikodu Läbi müüdud Saigyō (1118-1190) on tuntuim varakeskaegne jaapani luuletaja, keda ka tänapäeval endiselt suure huviga loetakse ja uuritakse. 1140. aastal hakkas ta 23-aastasena kõigi jaoks ootamatult mungaks, elades terve oma järelejäänud elu tõsise erakust rännumehena, kes raskusi trotsides ronis mööda kaljuseid mäenõlvu ning ööbis külmas mägiõhus okstest ja rohust valmistatud tagasihoidlikes onnides. Kogetu valas ta luulevormi. Saigyō „Luuletusi mägikodust“ sisaldab veidi üle 1500 waka, mis on kirjutatud autori erinevatel eluperioodidel ja annavad ülevaate kogu tema loomingust. Käesolev eestindus koondab neist esindusliku valiku, mis annab hea ülevaate kõikidest olulistest teemadest Saigyō loomingus. Luuletused on varustatud tõlkija kommentaaride ja eessõnaga. |
ISBN 978-9985-58-728-7 Pehme köide |
Surma and Prantsuse keelest tõlkinud Mart Kangur "Surma and" on 20. sajandi ühe mõjukaima prantsuse mõtleja Jacques Derrida (1930-2004) hilise loomeperioodi tähtteos. |
ISBN 978-9985-58-729-4 Pehme köide |
Tõhususe traktaat Läbi müüdud Pariisi Diderot' ülikooli professor François Jullieni (snd 1951) teos uurib ida ja lääne mõtlemise põhimõttelist erinevust ning võimalikku dialoogi nende vahel. Jullien analüüsib lääne ja hiina tsivilisatsioonide erinevaid tegutsemismalle sõjapidamises, poliitikas ja diplomaatias. |
ISBN 978-9985-58-727-0 Pehme köide |
Humanitaarteaduste metodoloogia Läbi müüdud "Humanitaarteaduste metodoloogia" annab ülevaate viimastel aastakümnetel humanitaarteaduste erinevates valdkondades toimunud olulisematest arengutest, visandades seejuures ka humanitaaria võimalikud väljakutsed lähitulevikus. Raamat on liigendatud kolme teemablokki ning koondab 15 autori artikleid. Esimene osa "Pöördelised ajad" esindab olulist valikut nendest uutest lähenemisviisidest, mis kujundavad tänapäeva humanitaarteadlaste arusaama uuritavatest nähtustest. Metodoloogilisi pöördeid käsitlevad Eva Piirimäe ("Keeleline pööre"), Tõnu Viigi ("Kultuuriline pööre"), Krista Kodrese ("Pildiline pööre"), Haldur Õimu ("Kognitiivne pööre") ja Linda Kaljundi ("Performatiivne pööre") artiklid. Kogumiku teine osa "Ähmastunud žanrid" keskendub distsiplinaarsete piiride voolavusele tänapäeva teaduses. Erinevaid interdistsiplinaarseid suundi avavad Kalevi Kulli ("Biosemiootika"), Helen Sooväli-Seppingu ("Kultuurigeograafia"), Martin Ehala ("Keeleökoloogia"), Toomas Grossi ("Religiooniantropoloogia") ja Jaan Valsineri ("Kultuuripsühholoogia") artiklid. Kolmas osa "Rändavad mõisted“ kaardistab oluliste teoreetiliste mõistete kasutusvõimalusi, rekonstrueerides nende tekkeloo ja lahates erinevate käsitluste lähtealuseid, potentsiaali ja probleeme. Mööda erinevaid distsipliine nihkuvaid mõisteid analüüsivad Märt Väljataga ("Narratiiv"), Tiina Kirss ("Sugu"), Joe Noormets ("Keha"), Rein Raud ("Subjektsus") ja Peeter Torop ("Multimediaalsus"). Kollektiivne koguteos on mõeldud nii tudengitele kui ka humanitaaria uute väljavaadetega tutvuda soovivatele teistele huvilistele. Iga artikli lõpus on põhjalik kirjandusnimestik, mis annab lugejaile teeotsi neid huvitavate küsimustega süvitsi edasi tegelemiseks. |
ISBN 978-9985-58-723-2 Pehme köide |
Ptahhotepi elutarkus Läbi müüdud Egiptuse Vana riigi aegse pealinna Memphise ülikule Ptahhotepile omistatud elutarkuste kogumik on Vana-Idamaa tarkuskirjanduse pärl. Ühtlasi on see maailmakirjanduse raudvarasse kuuluv teos, mida juba vanad egiptlased lugesid austusega kui iidset ja auväärset teksti. Kuigi selles leiduvad eetilised doktriinid on mõneti vananenud, tasub paljusid Ptahhotepi õpetlikke maksiime tänapäevalgi järgida. |
ISBN 978-9985-58-722-5 Pehme köide |
Catilina vandenõu Kommenteerinud ja ladina keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman, Kai Tafenau, järelsõna Maria-Kristiina Lotman Sallustius esitab oma versiooni Roomas 63.–62. aastal eKr võimuhaaramiseks kavandatud vandenõust, mille algatajaks oli Catilina. Tegemist on ilmselt – Caesari tapmise järel – Rooma kuulsuselt teise vandenõuga, mille laineharjal sai tuntuks Cicero, kelle kõned Catilina vastu kuuluvad Rooma kõnekunsti tippude hulka ning on andnud materjali ka Sallustiusele. Maria-Kristiina Lotmani ja Kai Tafenau põhjalike kommentaaridega tõlget võib kindlasti soovitada nii ajaloo- kui ka kirjandushuvilistele. |
ISBN 978-9985-58-714-0 Pehme köide |
Пограничные Феномены Культуры. Перевод. Диалог. Семиосфера Venekeelne kogumik „Пограничные феномены культуры. Перевод. Диалог. Семиосфера“ („Kultuuri piirifenomenid. Tõlge. Dialoog. Semiosfäär“) koondab Tallinna Ülikoolis toimunud esimeste Lotmani päevade materjale. Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse korraldatud 2009. aasta suvel aset leidnud Lotmani päevad olid pühendatud keele ja kultuuri piiri, marginaalsete ja üleminekufenomenide uurimisele mõistmise, dialoogi ja tõlke seisukohalt. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene osa sisaldab artikleid teadlastelt, kes on edasi arendanud Juri Lotmani tõlketeooriat ja semiosfääri kontseptsiooni. Teine osa on pühendatud vene kultuuriloole ja selle koosmõjule lääne kultuuridega. Kolmandas osas käsitletakse vene-eesti, saksa-eesti ja tšehhi-eesti kultuuridialoogi probleeme Juri Lotmani teooria valgusel. Raamatu koostaja on Igor Pilštšikov, toimetajad Tatjana Kuzovkina, Igor Pilštšikov, Nikolai Poseljagin ja Mihhail Trunin. |
ISBN 978-9985-58-721-8 Pehme köide |
Mis on kultuuriajalugu? Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk läbi müüdud Peter Burke on tõenäoliselt tuntuim kultuuriajaloolane tänapäeval ja tema „Mis on kultuuriajalugu?” usutavasti üks parimaid sissejuhatusi kultuuriajaloo uurimisse. See raamat on asendamatu teejuht kõigile lugejaile, kes otsivad kultuuri ja ajaloo tähendust meie kadunud minevikus ja rahutus tänapäevas. Burke’i raamat esitab ülevaate kultuuriajaloo kui omaette ajaloodistsipliini kujunemisest alates 19. sajandist, peatub pikemalt ‘uue kultuuriajaloo’ sünnil ja selle taotlustel 20. sajandi viimastel kümnenditel ning arutleb kultuuriajaloo väljavaadet üle uuel aastatuhandel. |
ISBN 978-9985-58-718-8 Pehme köide |
Tantsupoliitika Inglise keelest tõlkinud Pille Kruus Läbi müüdud Anthony Shay (1936) teos „Tantsupoliitika: riiklikud rahvatantsuansamblid, representatsioon ja võim“ (originaali esmatrükk ilmus 2002. aastal) seob endas tantsu-uuringud, poliitikateaduse ja antropoloogia. Autor analüüsib süvitsi kuut professionaalset riiklikult rahastatavat tantsuansamblit – vaatluse all on Türgi, Egiptuse, Mehhiko, Kreeka, Nõukogude Liidu ja Horvaatia riiklikud trupid – ja seda, kuidas need ansamblid levitavad poliitilisi, etnilisi ja kultuurilisi sõnumeid, kogudes sellega oma rahvusriigile sümbolilist ja kultuurilist kapitali. Autor uurib truppide ülesehitust, analüüsib nende repertuaari, etendusi ja koreograafilisi strateegiaid ning annab ülevaate poliitilisest ja sotsiaalsest kontekstist, milles iga ansambel loodi. Ameeriklasest autoril on California-Riverside ülikooli doktorikraad tantsuajaloos ja -teoorias. Ta on ka ise tantsinud mitmes rahvatantsutrupis ja vaadanud alates 1950. aastatest lõputul hulgal etendusi üle kogu maailma. |
ISBN 978-9985-58-715-7 Pehme köide |
Metafoorid, mille järgi me elame Läbi müüdud Revolutsioonilise „Metafoorid, mille järgi me elame“ mõju tänapäeva kognitiivsele keelekäsitusele on raske ülehinnata. Lakoff ja Johnson muutsid sellega põhjapanevalt senist arusaama metafoori olemusest, selle osast inimkeeles ja -meeles. Raamatu esmatrükk ilmus juba 1980. a, ometi viidatakse sellele metafooriaabitsale endiselt pea igas vastavasisulises uurimistöös.
Metafoorid ei ole pelgalt keele ja kõnega seotud nähtus, vaid iseloomustavad inimesele omast maailmast arusaamise viisi mõistelisel tasandil. Inimesed mitte üksnes ei räägi, vaid ka mõtlevad ja toimivad metafoorselt. Raamatus paljastatakse mitmeid meie elu vaikimisi suunavaid metafoore, näidatakse nende seost inimeksistentsi füüsilise aluskogemusega ja kultuuriliste väärtushinnangutega. |
ISBN 978-9985-58-717-1 Pehme köide |
Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus Käesolev raamat on esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast. Põhjalik ülevaade Eesti külaelust kujutab endast tausta, millelt mõista teravnenud suhteid inimeste vahel sotsialismist vabanenud, ent oma positsiooni kaotanud maaühiskonnas, aga ka pettumust ja lootusi, mida äratab välisrahadega ülesehitatud kogukonna arenguprogramm. Autor kirjeldab, kuidas elu keskuskülade paneelmajades nõrgenevate sugulussuhete, kadunud tööalaste seoste ja võrdsuskultuuri murenemise tingimustes toob kaasa põletava soovi üksteisest eemale hoida. Kuidas kogukonda luua püüdev arenguprogramm ja selle üritused, mis inimesi pealtnäha kokku toovad, tegelikult süvendavad eraldumist. Aet Annisti uurimus põhineb osalusvaatlusel kahes Kagu-Eesti keskuskülas. Ta vaatleb ühelt poolt Suurbritannia rahalise toe abil korraldatud osalusarengu programmi püüdlusi muuta kaks küla koostoimivaks kogukonnaks ja teiselt poolt inimeste igapäevast kooselu. Raamat paigutab inimlikud draamad koduühiskonnas ka võimutehnoloogiates toimunud üleilmsete muutuste konteksti ning esitab ülevaate arenguteooria ajaloost. |
ISBN 978-9985-58-716-4 Pehme köide |
Essee sõprusest Läbi müüdud Raamatus “Essee sõprusest” kirjeldab Raudam inimeste ja ideede üllatuslikke kohtumisi. Kas Derrida suhtles oma lähedase sõbra Agambeniga pärast nende vihast vaidlust sõpruse tähenduse üle? Kas Heidegger palus kunagi vabandust oma Hitleri režiimi ajal tehtud ennatlike järelduste ja hirmuäratavate tegude eest? Kas Hitler tunnistas end süüdi selles, et eksitas maailmakuulsat filosoofi nii sügavalt? See, mis pole kunagi juhtunud, on siinses teoses tavapärane. Raamatust võib leida lühikese ülevaate sõpruse mõiste arenemisest alates ajast, kui Aristoteles pani kirja saatusliku lause „Oh, mu sõbrad...“ |
ISBN 978-9985-58-712-6 Pehme köide |
Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas Läbi müüdud Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele. |
ISBN 978-9985-58-711-9 Pehme köide |
Tekst ja meetodid: Itaalia kirjanduse teoreetilised perspektiivid (itaalia keeles) Hiljutistes uurimustes humanitaarteaduste teooriast ja meetoditest on juhitud tähelepanu valdkondlike piiride ebamäärasusele ning vajadusele interdistsiplinaarsete käsitluste järele. |
ISBN 978-9985-58-710-2 Pehme köide |
Jumalik komöödia. Põrgu Dante Alighieri (1265-1321) "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse tuntuim teos. "Põrgu" (Inferno, 1314) on kolmeosalise suurteose esimene ning kõige hinnatum osa. Selle tõlkimisega eesti keelde tegi 1910 algust Villem Grünthal-Ridala, järje võttis 1939 üle Johannes Semper, kuid kumbki ei viinud tööd lõpuni. Uue tõlkija leidis Dante "Põrgu" kuuekümnendate aastate algul. See oli Harald Rajamets, kelle aastatepikkune töö nüüd raamatuna ilmub. Kommentaarid kirjutas Ülar Ploom. |
ISSN 2228-0669 |
Eesti Sõjaajaloo aastaraamat I (7) 2011 Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses Läbi müüdud Uus sari on järg Kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamatutele, mis ilmusid aastatel 2001 - 2007. Pärast mõneaastast vaheaega alustab muuseum koostöös TLÜ Kirjastusega Eesti sõjaajaloo aastaraamatu avaldamist. Väike muutus vormis ja suuremad muutused sisus on märgiks, et oleme astunud pika sammu Eesti sõjaajaloo uurimise teadusliku põhistamise suunas. |
ISBN: 978-9985-58-707-2 Pehme köide |
Jalutuskäigud Lotmaniga Läbi müüdud Juri Lotman (1922-1993) oli maailmakuulus semiootik, kirjandusteadlane ja kultuuriuurija, TÜ professor, mitme ülikooli audoktor. Ta oli Briti (1977), Norra (1987) ja Rootsi (1989) TA välisliige, Eesti TA liige (1990). Tema bibliograafia sisaldab üle tuhande publikatsiooni ja see arv kasvab. "Sajandi 100 suurkuju" projekti raames valiti JL 20. sajandi Eesti teadlaseks. JL raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse, tema nime kannab instituut Saksamaal, tema mälestuseks korraldatakse konverentse eri maades ja mandritel jne. Käesolev raamat on pühendatud Juri Lotmani elu vähemakadeemilisele tahule. Professorit kujutatakse sellisena nagu teda tundsid kolleegid ja sõbrad. Raamatu koostas semiootik, kirjandus- ja keeleteadlane Mihhail Lotman. |
ISBN 978-9985-58-708-9 |
Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus Läbi müüdud Tänapäevase sotsioloogia ühe rajaja Max Weberi kaks kuulsat loengut aastatest 1917 ja 1919, mis pole tänaseni kaotanud oma aktuaalsust. Eessõna prantsuse sotsioloogia suurkujult Raymond Aronilt. |
ISBN 978-9985-58-709-6 Pehme köide |
Марк Алданов и Лев Толстой: к проблеме рецепции Läbi müüdud Lev Tolstoi ideede retseptsioon vene eksiilikirjaniku Mark Aldanovi loomingus. Aldanov on üks tuntumaid vene eksiilikirjanikke ja ajalooliste romaanide autoreid. Nõukogude ajal olid tema raamatud Venemaal keelatud ning jõudsid vene lugejani alles 1980. aastate lõpul. |
ISBN 978-9985-58-697-6 Pehme köide |
Непредсказуемые механизмы культуры Läbi müüdud Ajaloo globaalsed seadused, plahvatused ja ettearvamatuse tähendus kultuuri arengus, kunst kui ettearvamatuse töökoda. |
ISBN 9789985587065 |
A Brief History of Sexuality in Premodern Japan Läbi müüdud Lühike ajalooline käsitlus seksuaalsusest varasemas Jaapani ühiskonnas. Autor toetub muuhulgas õukonnakirjandusele, vanadele kirjarullidele ja buddhistlikule kunstile. |
ISBN 9789985587058 Pehme köide |
Gilgameši eepos Läbi müüdud Gilgameši eepose alged ulatuvad varasesse Sumerisse, lõplik teisend kujunes umbes 650 e.m.a. ja säilus savitahvleil Assüüria pealinna Niinive varemeis. Eepos oli tuntud ja hinnatud arvukais iidseis Lähis-Ida keelkondades ja kultuurides, eriti sumeri, akkadi, paabeli ja hetiidi orbiidis. Nimikangelane on omalaadis esimene, põlistus aga järelpõlves Achilleusest ja Odysseusest Kalevipojani ja Karutapjani, arvukais „igaviku otsijais“ sangareis läbi aegade. |
ISBN: 978-9985-58-704-1 |
Connecting Paradigms of Motor Behaviour to Sport and Physical Education Liigutusõpetust tervikuks ühendavad paradigmad kehalises kasvatuses ja spordis. Teos on sobib hästi nii teadlastele kui ka üliõpilastele jt. selle valdkonnaga seotud inimestele. |
ISBN: 9-789985-587027 |
Baltic Suicide Paradox Läbi müüdud Suitsiid on enesehävitusliku käitumise äärmuslikeim vorm. Antud teosest leiate tuntud uurijate ideed ja selgitused suitsiidi kohta Balti riikides. |
ISBN: 978-9985-58-701-0 |
The Dilemmas Of Identity Läbi müüdud Pakkudes unikaalset lähenemisviisi identiteedi rolli mõistmiseks, on antud teoses keskseteks mõisteteks identiteet ja rahvuslus. Raamatu vaateväli on äärmiselt lai sidudes identiteedimõistet näiteks võimu, kogukonna ja globaliseerumisega. Samal ajal vormivad argumendid ja konkreetsed näited teooria terviklikuks. |
ISBN: 978-9985-58-696-9 |
Hullunud pilv Tõlkinud Rein Raud Läbi müüdud Ikkyū Sōjun (1394-1481) on kahtlemata üks kõige huvitavamaid inimesi, keda jaapani kultuurist läbi aegade leida võib. See iseäralik ja vastuoluline munk oli korraga nii keskaegsete euroopa vagantide kui harraste müstikute vaimusugulane, nii institutsioonides jäigastunud buddhismi halastamatu kriitik kui kõiki tavanorme põlastav skandalist ja kompromissitult oma eetilisi väärtusi ülal hoidev elunautija. Tema "kalaturgude, kõrtside ja lõbumajade” zen on leidnud parima väljenduse rohketes värssides, mida ta kirjutas noorest east kõrge vanaduseni. Hiljem on need koondatud mahukaks luulekoguks pealkirjaga “Hullunud pilv”, millest jõuab nüüd ka eesti lugejani väike valik. |
ISBN 978-9985-58-700-3 |
Armastus, vihkamine ja vastuseis Tõlkinud Aet Varik Läbi müüdud Kõige traagilisem ja ebameeldivam meie eluviisi juures on kalduvus kultiveerida hirmu, vihkamist ja vägivalda parema, rahumeelsema elu nimel; õnne, humaansuse ja armastuse nimel: me pöördume kurja poole, et luua head (nii me vähemalt arvame). Sellele traagilisele ja hukatuslikule suunale meie ühiselus on Leonidas Donskis suure sihikindluse ja erakordse selgusega pühendanud oma senise uurimistöö. Hulk saavutatust on esindatud selles raamatus.
Donskise avastused on võimsaks hoiatuseks kerkivate tormide eest, mis ähvardavad meie vabadusi, inimõigusi ja väärikust, mille meie eelkäijad on raskustega kätte võidelnud. Meile pakutakse nägemust võimalustest kaitsta inimkonda ja muuta elu veidigi turvalisemaks. Sellest teosest on palju õppida ja palju meelde jätta. |