2025
|
ISBN 978-9985-58-978-6 |
See värsikunst Koostanud ja kommenteerinud Călin-Andrei Mihăilescu Jorge Luis Borgese aastatel 1967–1968 Harvardis peetud loengusari „See värsikunst“ pakub sügavalt isikliku ja äärmiselt avara pilgu luulekunstile. Ohtratele näidetele ja terastele tähelepanekutele tuginedes arutleb Borges luule olemuse, kujundite, keele, tõlkimise ja tõlgendamise, loo jutustamise, aga ka elu üle üldiselt. Viimases, luuletaja kreedole pühendatud loengus jagab ta ka näpunäiteid algajale luuletajale. Jorge Luis Borges (1899–1986) oli Argentina proosakirjanik, luuletaja ja mõtleja, kelle mõju 20. sajandi kirjandusele ja kirjandusteadusele on tohutu – inspiratsiooni allikana on teda nimetanud teiste seas Umberto Eco, Gérard Genette, John Updike, Jacques Derrida ja Julio Cortázar. Genfi kolledžis saksa ja prantsuse keelt õppinud Borges liitus õpingute järel avangardistidega. 1922 asutas ta ajakirja Proa ning keskendus kirjatööle, avaldades luuletusi, novelle ja esseistikat. 1950 nimetati ta Argentina Inglise Kultuuri Assotsiatsiooni inglise kirjanduse õppejõuks, 1955 Argentina Rahvusraamatukogu direktoriks. Samal ajal kaotas ta nägemise. Nii pidas fenomenaalse mäluga Borges seda loengusarja juba pimedana. Nende pikka aega kadunuks peetud ja selle sajandi algul leitud loengute ärakiri toob aga lugejani elavalt Borgese hääle: teravmeelse vaimukuse ja südamlikkuse, armastuse luulekunsti ja elu vastu.
|
|
ISBN 978-9985-58-977-9 |
Masinaõpetus. Inimese, tehnoloogia ja meedia sidemed Soome keelest tõlkinud Elle Vaht Meediaarheoloogia teerajaja, nüüdseks ilmakuulus uusmaterialismi teoreetik Jussi Parikka avab oma esimeses, 2004. aastal soome keeles ilmunud raamatus tehnoloogia, meedia ja inimkultuuri põimunud ajalugu. Digikultuuri ja meediateooria valdkond oli raamatu ilmumise ajal veidi teistsugune kui praegu, kuid paljud teemad on arutellu naasnud, nagu küborgid ja tehisintellekt. Parikka mõtlemapanev teos kujutab endast uurimust sellest, kuidas masinad kujundavad meie kultuuri, mõtteid ja arusaamist eksistentsist laiemalt. Teekonnal küberpungi düstoopiatest Deleuze'i filosoofiani seab Parikka küsimärgi alla inimese ja tehnoloogia piiri. Kas masinad mõtlevad? Või on hoopis meie mõtlemine alati olnud masinlik? Raamat viib meid sügavale tehnoloogia aluskihistustesse – sinna, kus masinad ei ole pelgalt abivahendid, vaid kultuuri aktiivsed osalised. „Masinaõpetus“ kutsub lugejat üles oma suhet tehnoloogiaga ümber mõtestama, et leida inimese identiteet maailmas, mida üha enam määravad masinad. See raamat ei räägi ainult tehnoloogiast, see räägib meist endist ja sellest, kuidas me areneme koos loodud vahenditega. |
|
ISBN 978-9985-58-972-4 |
Heritage in History Education Koostanud ja toimetanud Anu Kannike, Mare Oja, Tiiu Kreegipuu, Andres Andresen Käesoleva väljaande eesmärk on toetada ajalooõpetajaid ja ülikoolide õpetajakoolituse õppejõude kultuuripärandi teemade mõtestamisel ja käsitlemisel ajalooõpetuses. Ajalooõpetuse kaudu õpitakse tundma kultuuripärandit ja erinevaid väärtussüsteeme, pärandi tähenduse muutumist ajas, oskust seostada minevikusündmusi omavahel ja tänapäevaga ning mõista ajaloosündmuste erineva tõlgendamise ja mälukonfliktide esinemise põhjuseid. Pärandharidusliku lähenemise eesmärk on tugevdada õpilaste kriitilist arusaama ajaloost ja kultuurist. Kogumik koondab artikleid, mis aitavad nooremal põlvkonnal mõista minevikku, mõtiskleda traditsioonide, väärtuste ja hoiakute ning identiteetide keerukuse üle. |
