2025
|
|
Edukas treeneritöö Raamatu suunitluse võtab hästi kokku autorite sissejuhatuse avalõik: „Oled sa kunagi märganud, et me määratleme tavaliselt ennast kui treenereid spordiala kaudu, mille sportlasi me treenime. „Ma treenin pesapallureid.“ „Olen jalgpallitreener.“ Kui sult küsitakse, keda sa treenid, vastad sa tõenäoliselt, et „Ma treenin ujujaid“ või mis iganes spordialal sa töötad. Need laused on küll osaliselt tõesed, aga täpsem oleks öelda, et me treenime sportlasi. Treeneritöö on töö inimestega. Me küll armastame spordialasid, kus me tegutseme, ja naudime eksperditeadmiste kogumist neil spordialadel, aga meie kui treenerite kõige olulisem panus on meie mõju sportlaste arengule ja heaolule.“ |
ISSN 2228-1029|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 10 (2025) Toimetajad-koostajad: Tiina Rüütmaa ja Anna Verschik Mitmekeelsus on olnud läbi aegade tavaline, tänapäeva ühiskondlikud muutused on selle tõstnud tähelepanu keskpunkti. Ilmselgelt on mitmekeelsus seotud keeleomandamise ja õppimisega laiemas mõttes: nii õpetaja juhendamisel koolis või kursustel, iseseisvalt või hoopis spontaanselt keelekeskkonnas; nii varajases lapsepõlves kui ka täiskasvanueas. |
|
ISSN 2346-5824 (trükis) |
Slavica Revalensia XII (2025) (vene keeles) Toimetaja: Grigori Utgof Tallinna Ülikooli vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsent Grigori Utgofi eestvedamisel ja TÜHI uuringufondi toel on ilmunud ajakirja Slavica Revalensia kaheteistkümnes number. Ajakirja rubriigis „Uurimused ja materjalid“ ootavad lugejat 8 artiklit 20. saj vene kirjandusest ja uusimast ajaloost, sealhulgas tektoloog Solomon Reiseri (1905–1989) ja värsiteadlane Pjotr Rudnevi (1925–1996) täielik kirjavahetus aastatest 1967–1969 (Jakov Slepkovi ja Anastassia Hrobostova publikatsioon) ning artikkel keeleteadlane Max Vasmeri (1886–1962) Tartu aastatest, kus leiab avaldamist Rahvusarhiivis säilinud teadlase kiri ülikooli rektorile 5. juulist 1918 (Marina A. Bobriki publikatsioon). |
|
|
|
ISSN 2228-026X |
Through the Lens of Dread: Exploring the Meaning-Making of Fear in the Mediasphere Koostanud ja toimetanud Merit Maran, Mari-Liis Madisson ja Andreas Ventsel Ingliskeelne „Through the Lens of Dread: Exploring the Meaning-Making of Fear in the Mediasphere“ toob lugejani kvalitatiivse ja tähenduskeskse lähenemise hirmu uurimisele, pakkudes värsket vaatenurka sellele, kuidas tänapäeva meediamaastikud kujundavad hirmude konstrueerimist, vahendamist ja internaliseerimist. Kogumik analüüsib ja selgitab meedia, ühiskonna ja meie maailmasuhteid kujundavate afektide keerukat vastastikmõju. Tuginedes mitmekesistele teoreetilistele raamistikele, kontekstidele ja distsiplinaarsetele vaatenurkadele uuritakse, millist rolli eri meediavormid hirmupõhistes tähendusloomeprotsessides mängivad nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil. Käsitletavad teemad moodustavad laia spektri alates hirmu semiootikast ja võõravaenulikkust võimendavatest meedianarratiividest kuni vandenõude, kriisidiskursuse ning tehnoloogilise ebakindluse tõlgendusteni. Kogumik pakub nüansirikast arusaama hirmust kui semiootilisest ja kommunikatiivsest nähtusest ning avab ajakohase vaate hirmule kui meie ajastu määravale afektile. Rahvusvahelisest akadeemilisest dialoogist sündinud väljaanne pakub põnevat lugemist nii meedia-, kommunikatsiooni- ja kultuuriuuringute teadlastele ning üliõpilastele kui ka kõigile neile, keda huvitab, kuidas hirm kujundab meie ühiseid tõlgendusviise ja maailmataju tänapäeva meediasfääris. |
|
ISBN 978-9985-58-989-2 |
Vägivald ja püha Prantsuse keelest tõlkinud Mart Kangur 1972. aastal ilmunud „Vägivald ja püha“ on Prantsuse-Ameerika filosoofi ja kirjandusteadlase René Girard’i kuulsaim teos. Raamatu põhiidee on šokeeriv: inimühiskonna aluseks on vägivald, millest kasvavad välja kõik ühiskonna institutsioonid alates religioonist ja keelest ning lõpetades kunsti ja perekonnaga. Vägivald on püha ning ta on korraga nii purustav kui loov jõud. Inimkonna ajalugu algab sündmusest, mida Girard nimetab alustrajavaks ehk algupäraseks vägivallaks. Selle sündmuse tagajärjel tekib stabiilne kord, milles elavad on eristatud surnutest, inimesed jumalatest jne. See, mis on jumalate oma, on korraga püha ja keelatud, sellest ei tohi isegi rääkida, see on tabu. Niisugune rekonstruktsioon lubab panna kogu inimkultuuri õigesse perspektiivi, kuna kõik, mida kultuur sisaldab, tuleneb otseselt või kaudselt alustrajavast vägivallast. Girard’i võib pidada humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnas korraga nii üheks mõjukaimaks ja originaalseimaks kui ka marginaalseks autoriks. Religioosse mõtleja ja konservatiivina eristus Girard teravalt lääne intellektuaalide peavoolust, kus tooni andsid – ja annavad praegugi – vasakpoolsed agnostikud ja veendunud ateistid. Ometi on Girard mõjutanud ka vasakintellektuaale, kes küll kritiseerivad teda, kuid kasutavad siiski jätkuvalt tema ideid. Eestikeelset väljaannet saadab Mihhail Lotmani põhjalik järelsõna, mis asetab „Vägivalla ja püha“ laiemasse René Girard’i loomingu ja selle retseptsiooni konteksti. |
|
ISBN 978-9985-58-990-8 |
Lahendusele orienteeritud maaliteraapia Bettina Egger, Jörg Merz Nüüdisaegsel erinevatest psühhoteraapia meetoditest ja suundumustest rikkal maastikul on lahendusele orienteeritud maaliteraapia (LOM) saavutanud silmapaistva koha. Selle väljaarendajateks on Šveitsi kunstiterapeut ning psühholoog Bettina Egger ja kliiniline psühholoog Jörg Merz. Raamatus „Lahendusele orienteeritud maaliteraapia. Kuidas pildid emotsioone juhivad“ tutvustavad nad rohkete näidete ja pildimaterjali varal oma meetodi võimalusi. Lahendusele orienteeritud maaliteraapias maalitakse lihtsaid, selgeid kujundeid ja pilte terapeudi juhendamisel. Seda meetodit iseloomustab kaks keskset elementi: pilditöö juures püsimine ja lugupidav ning hooliv suhtumine klientidesse ja nende maalitud piltidesse. Eggeri ja Merzi autentne pildimaterjali esitlus ja selgitused võimaldavad aru saada, kuidas terapeudid nende juhtumite puhul mõtlesid ja tegutsesid ning milliseid seletusi leiab neuroteadusest. Raamatus kirjeldatakse kiireid õnnestumisi, aga ka juhtumeid, kus lahenduse leidmine võtab aega ja esmased kunstiteraapia kogemused on valusad. Raamat on huvipakkuvaks lugemisvaraks kõigile, kes oma erialases töös toetavad inimesi probleemidele lahenduste leidmisel, aga kirjeldatud juhtumid võivad olla ka eneseabi suunajaks. |
|
ISBN 978-9985-58-988-5 |
Planta Sapiens Paco Calvo ja Natalie Lawrence Paco Calvo raamat „Planta Sapiens“ on tipptasemel teadusuurimus taimede intelligentsusest ja aken nende hämmastavasse sisemaailma. Aastakümnetepikkune uurimistöö dokumenteerib taimede muljetavaldavaid võimeid: nad suhtlevad üksteisega, mõjutavad teisi liike ja liiguvad keerukatel viisidel. Kuigi taimedel ei ole aju, moodustavad nende sisemehhanismid süsteemi, mis ei erine palju inimese keha läbistavatest närvivõrkudest. Raamatus pakub Calvo täiesti uue vaatenurga taimemaailmale, näidates esimest korda, kuidas loomade tunnetuse uurimiseks väljatöötatud analüüsimeetodeid saab kasutada ka taimede intelligentsuse paremaks mõistmiseks. Taimed õpivad ja mäletavad, nende intelligentsus võimaldab neil paindlikult, tulevikku vaatavalt ja eesmärgipäraselt käituda. Nende individuaalsed eelistused on samuti erinevad – taimed on isiksused. Calvo juhib tähelepanu ka sellele, kuidas taimed inspireerivad tehnoloogilisi uurimusi robootikast kuni tehisintellektini. Kui mõistame, et taimed on kliimakriisis meie liitlased, võivad nad aidata lahendada meie kõige pakilisemaid probleeme. Paco Calvo on Hispaania Murcia Ülikooli teadusfilosoofia professor ning taimede märgisüsteemide ja käitumise filosoofia juhtivteadlane. Ta on maailma esimese taimede neurobioloogia labori, Murcia Ülikooli juures tegutseva Minimal Intelligence Labi (MINT Lab) asutaja ja juhataja. |
|
ISBN 978-9985-58987-8 |
Heaolu Eesti filosoofi Margus Oti mahukas ja mitmekülgne essee „Heaolu“ võtab mõtiskleda selle üle, milline olemine on hea, kuidas olemine saaks veel parem olla ning missugune olemine võiks olla parim. Keskendudes eelkõige inimese heaolule, käsitleb Ott erinevaid teemasid heaolumõõdikutest inimsuheteni ja kunstidest looduskeskkonnani ning jõuab järeldusele, et olemine ise ongi juba hea, võrratu, absoluutne, kuid see saab alati olla veel parem: „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima.“ Margus Ott kaitses doktorikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on õpetanud filosoofiat paljudes Eesti ülikoolides ning tema peamised uurimisteemad on keerukus, ajalisus, kehastumus ning võrdlev filosoofia. |
|
ISBN 978-9985-58-980-9 |
Inimgeograafia alused. Õpik kõrgkoolidele Koostanud ja toimetanud Hannes Palang ja Tiit Tammaru Inimgeograafia on teadus, mis uurib inimese, ruumi ja aja võrgustunud ja läbipõimunud suhteid. Õpik annab eestikeelse ülevaate inimgeograafia harudest ja suundadest, loob nendevahelisi seoseid ning aitab lugejal maailmas ja selle mitmekesisuses orienteeruda. Õpik näitab kätte teeotsad inimgeograafia harude sügavamaks käsiteluks ja üritab seletada, kuidas majandus, rahvastik, võim ja kultuur väljenduvad linnas ja maal ning sulanduvad kokku maastikuks. Õpik on mõeldud eelkõige geograafiatudengitele, aga ka kõigile teistele huvilistele, kes soovivad süvendada oma arusaamist sellest, mis kujundab maailma väljaspool meie lähiümbrust. |
|
ISBN 978-9985-58-981-6 |
Neljatine objekt Graham Harmani teos „Neljatine objekt“ vahendab Eesti lugejale esmakordselt ühe olulisema praegusel ajal inglise keeles kirjutava filosoofi mõttemaailma. Harmani looming ületab kodudistsipliini piirid, teda loevad lisaks ametikaaslastele väga paljud mõtlevad inimesed nii-öelda seinast seina – ta on avaldanud mõju näiteks nii ökoloogidele kui ka kunstnikele. Tema teooria, nn objektikeskne ontoloogia (ingl object-oriented ontology ehk OOO), rõhutab objektide autonoomiat väljaspool inimtaju. Harmani mõtte põhiline teravik on suunatud protsessuaalse filosoofia vastu, ta toob suhete ja saamiste asemel filosoofilise vaatluse keskpunkti tagasi „objekti“. Iga iseseisev objekt on Harmani vaates taandumatu individuaalsus. „Neljatine objekt“ ilmus esmalt prantsuskeelsele lugejale 2010. aastal kui sissejuhatus Harmani filosoofiasse. Raamatust käivad läbi kõik Harmani kesksed teemad, mis on hästi ning selgelt lahti räägitud ka potentsiaalselt skeptilise lugeja jaoks. Seetõttu pakub see raamat kindlasti huvi mitte üksnes filosoofiaga tegelevatele, vaid ka laiemale ringile intellektuaalselt uudishimulikele inimestele, kes loodetavasti kõik leiavad siit ulatuslikku mõtteainet. Harmani teooriat aitab eestikeelsele lugejale lahti harutada Rein Raua kirjutatud saatesõna. |
|
ISBN 978-9985-58-979-3 |
Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks – mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne? Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole. Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele. |
|
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Kronoloogiline nimestik I 1494–1710 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla. |
ISBN 978-9985-58-974-8 |
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Kronoloogiline nimestik II 1711–1830 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia teine köide koondab aastatel 1711–1830 ilmunud võõrkeelseid trükiseid. Põhjasõja järgsed esimesed aastakümned olid trükitoodangult väga tagasihoidlikud, haridus- ja kultuurielu elavnes alles 18. sajandi keskpaiku ning hakkas jõudsamalt arenema sajandi viimasel veerandil. Eesti- ja Liivimaale peamiselt Saksamaalt ümber asunud haritlaste teostes avaldusid uued ideed, valgustusajaga kaasas käiv vaade kohalikele oludele ja siin elavale talurahvale. Ilmuma hakkasid nädalalehed, katsetati ajakirjadega, avalikkuse ette jõudsid esimesed pärisorjust kritiseerivad kirjatööd. Euroopa tuntuimaks näite- ja romaanikirjanikuks tõusis sajandivahetusel August von Kotzebue. Ülikooli taasavamine Tartus tõi Eestimaale terve plejaadi õpetlasi, kelle abil sai uue hingamise teaduskirjanduse välja andmine ning Eesti- ja Liivimaa looduse ning ajaloo põhjalikum uurimine. Siinsed meresõitjad ja maadeuurijad avardasid oma rännakutega maailmapilti ning paljud siinsed õpetlased jõudsid oma töödega 19. sajandil Peterburi Teaduste Akadeemia tunnustatud teadlaste hulka. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1830. aasta tähistab rahvusvahelise kokkuleppe põhjal käsitrüki perioodi lõppu Euroopas. |
ISBN 978-9985-58-975-5|
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830: Registrid Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia kolmas köide sisaldab nimestiku kasutamist hõlbustavaid registreid: nime, pealkirja, organisatsiooni, teema, kohanime, ilmumiskoha, trükkali ja trükikoja või keele alusel. Nimeregistrist leiab mitme autori puhul ka lühikese elulookirjelduse koos viidetega allikatele. Köite lõpus on bibliograafia koostamisel kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu ning nimestik mäluasutustest, kus Eestis ilmunud võõrkeelsed ja Estonica raamatud teadaolevalt hoiul on. |
ISBN 978-9985-58-976-2 |
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 (komplekt) Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud. Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele. |
|
ISBN 978-9985-58-978-6 |
See värsikunst Koostanud ja kommenteerinud Călin-Andrei Mihăilescu Jorge Luis Borgese aastatel 1967–1968 Harvardis peetud loengusari „See värsikunst“ pakub sügavalt isikliku ja äärmiselt avara pilgu luulekunstile. Ohtratele näidetele ja terastele tähelepanekutele tuginedes arutleb Borges luule olemuse, kujundite, keele, tõlkimise ja tõlgendamise, loo jutustamise, aga ka elu üle üldiselt. Viimases, luuletaja kreedole pühendatud loengus jagab ta ka näpunäiteid algajale luuletajale. Jorge Luis Borges (1899–1986) oli Argentina proosakirjanik, luuletaja ja mõtleja, kelle mõju 20. sajandi kirjandusele ja kirjandusteadusele on tohutu – inspiratsiooni allikana on teda nimetanud teiste seas Umberto Eco, Gérard Genette, John Updike, Jacques Derrida ja Julio Cortázar. Genfi kolledžis saksa ja prantsuse keelt õppinud Borges liitus õpingute järel avangardistidega. 1922 asutas ta ajakirja Proa ning keskendus kirjatööle, avaldades luuletusi, novelle ja esseistikat. 1950 nimetati ta Argentina Inglise Kultuuri Assotsiatsiooni inglise kirjanduse õppejõuks, 1955 Argentina Rahvusraamatukogu direktoriks. Samal ajal kaotas ta nägemise. Nii pidas fenomenaalse mäluga Borges seda loengusarja juba pimedana. Nende pikka aega kadunuks peetud ja selle sajandi algul leitud loengute ärakiri toob aga lugejani elavalt Borgese hääle: teravmeelse vaimukuse ja südamlikkuse, armastuse luulekunsti ja elu vastu.
|
|
ISBN 978-9985-58-977-9 |
Masinaõpetus. Inimese, tehnoloogia ja meedia sidemed Soome keelest tõlkinud Elle Vaht Meediaarheoloogia teerajaja, nüüdseks ilmakuulus uusmaterialismi teoreetik Jussi Parikka avab oma esimeses, 2004. aastal soome keeles ilmunud raamatus tehnoloogia, meedia ja inimkultuuri põimunud ajalugu. Digikultuuri ja meediateooria valdkond oli raamatu ilmumise ajal veidi teistsugune kui praegu, kuid paljud teemad on arutellu naasnud, nagu küborgid ja tehisintellekt. Parikka mõtlemapanev teos kujutab endast uurimust sellest, kuidas masinad kujundavad meie kultuuri, mõtteid ja arusaamist eksistentsist laiemalt. Teekonnal küberpungi düstoopiatest Deleuze'i filosoofiani seab Parikka küsimärgi alla inimese ja tehnoloogia piiri. Kas masinad mõtlevad? Või on hoopis meie mõtlemine alati olnud masinlik? Raamat viib meid sügavale tehnoloogia aluskihistustesse – sinna, kus masinad ei ole pelgalt abivahendid, vaid kultuuri aktiivsed osalised. „Masinaõpetus“ kutsub lugejat üles oma suhet tehnoloogiaga ümber mõtestama, et leida inimese identiteet maailmas, mida üha enam määravad masinad. See raamat ei räägi ainult tehnoloogiast, see räägib meist endist ja sellest, kuidas me areneme koos loodud vahenditega. |
|
ISBN 978-9985-58-972-4 |
Heritage in History Education Koostanud ja toimetanud Anu Kannike, Mare Oja, Tiiu Kreegipuu, Andres Andresen Käesoleva väljaande eesmärk on toetada ajalooõpetajaid ja ülikoolide õpetajakoolituse õppejõude kultuuripärandi teemade mõtestamisel ja käsitlemisel ajalooõpetuses. Ajalooõpetuse kaudu õpitakse tundma kultuuripärandit ja erinevaid väärtussüsteeme, pärandi tähenduse muutumist ajas, oskust seostada minevikusündmusi omavahel ja tänapäevaga ning mõista ajaloosündmuste erineva tõlgendamise ja mälukonfliktide esinemise põhjuseid. Pärandharidusliku lähenemise eesmärk on tugevdada õpilaste kriitilist arusaama ajaloost ja kultuurist. Kogumik koondab artikleid, mis aitavad nooremal põlvkonnal mõista minevikku, mõtiskleda traditsioonide, väärtuste ja hoiakute ning identiteetide keerukuse üle. |
