2023
|
ISSN 2346-5824 (trükis) |
Slavica Revalensia X (2023) (vene keeles) Ajakirja rubriigi «Исследования и материалы» („Uurimused ja materjalid“) esimeses osas ootavad lugejat 8 artiklit 18.–20. saj vene kirjandusest (nt Anna Ahmatovast, Aleksandr Blokist, Boriss Pasternakist jt). Sama rubriigi teises osas, mis on pühendatud Gabriel Superfini 80. sünnipäevale ja mille koostajad on Nikita Ohhotin, Alexander Ospovat ja Roman Timentšik, avaldakse 10 artiklit 19. ja 20. saj vene kirjandusest (nt Mihhail Bulgakovist, Vladimir Nabokovist, Aleksandr Puškinist jt), külma sõja ajaloost ja poliitilistest represioonidest Venemaal. «Критика» („Kriitika“) rubriik käsitleb 2022. aastal ilmunud Mihhail Veliževi raamatut Pjotr Tšaadajevist. Samas rubriigis tutvustakse uut rahvusvahelist filoloogiakonverentsi sarja Graduate Student Conference in Russian Language and Literatures (Helsinki—Tallinn—Tartu), mille korraldajad on Helsingi, Tallinna ja Tartu ülikooli slavistid ja mille eesmärgiks on vene uuringute valdkonna põhjalik ümbermõtestamine. Number lõpeb järelehüüdega Heildelbergi ülikooli õppejõule ja kirjanikule Mihhail Bezrodnõile (1957–2023), kelle debüütraamat „Tsitaadi lõpp“ (1996) peetakse nüüdisagse vene kirjanduse üheks tippsaavutuseks. |
|
ISBN 978-9985-58-952-6 |
Metamorfoosid Meid kõiki on võlunud mõistatus, kuidas röövik muutub liblikaks. Kaks keha jagavad üht ja sama elu – Emanuele Coccia (snd 1976) on itaalia päritolu Prantsuse filosoof, kes on viimastel aastatel maailmas |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 8 (2023) Ajakirja Philologia Estonica Tallinnensise kaheksas keeleteemaline number „Keel ja keeled. Õppimine ja õpetamine“ on tõukunud eestikeelsele haridusele üleminekuga seoses tekkinud probleemidest. Peamiste teemadena on vaatluse all hoiakud ja suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse, aga ka keele omandamist toetavad tegevused, õppematerjalid ja õpikogemused. Kogumikus on üheksa artiklit eesti ja inglise keeles. Oma uurimistulemusi tutvustavad keeleõpetajad ja lingvistid Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist ning Leedust. |
|
ISBN 978-9985-58-950-2 |
Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800 Koostanud Marten Seppel ja Madis Maasing Autorid: Andres Andresen, Jürgen Beyer, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Kairit Kaur, Jüri Kivimäe, Juhan Kreem, Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Merike Kurisoo, Lea Kõiv, Enn Küng, Janet Laidla, Mati Laur, Ivar Leimus, Piret Lotman, Marju Luts-Sootak, Madis Maasing, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Inna Põltsam-Jürjo, Tiiu Reimo, Kristiina Ross, Anti Selart, Marten Seppel, Hesi Siimets-Gross, Kai Tafenau, Ilmar Tammisto, Peeter Tammisto, Kaarel Vanamölder, Kristi Viiding ja Hannes Vinnal. Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias omaette etapina jõuliselt kehtestanud. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, modernseeruvale riigile ning lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal perioodil 1520–1800 ning peegeldab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. Raamatu kaante vahel saab sõna 32 varauusaja uurijat, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Kogumik on jagatud temaatiliselt üheksasse ossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Samuti püütakse leida vastust küsimusele, kuidas tuleks Eestis varauusaja perioodi määratleda ja dateerida, nii et see oleks kooskõlas uuemate uurimustega. Kogumiku olulisim järeldus on, et Eesti ajaloos on orduaeg, Rootsi ja Vene aeg palju järjepidevamalt omavahel seotud, kui seda on näidanud senine periodiseering. Varauusaeg oli üleminekuperiood, kus Eesti- ja Liivimaal püüti kohaneda ja käia ühte sammu Läänemere ruumi peamiste poliitiliste, ühiskondlike, religioossete ja kultuuriliste arengusuundadega. |
|
ISBN 978-9985-58-951-9 |
Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus Prantsuse keelest tõlkinud Heete Sahkai Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi eesti keele ja kirjanduse professori Antoine Chalvini monograafia „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“ on kõige täielikum käsitlus eesti keeleuuendusest, millel on olnud väga oluline osa eesti kultuuri, keele, keeleteaduse ja keelekorralduse ajaloos. Teos on autori Pariisis kaitstud doktoritöö täiendatud versioon. Monograafia koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade keeleuuenduse ajaloolisest kontekstist ja kronoloogiast: eesti kirjakeele ajaloost, Aaviku elukäigust ja tegevusest, keeleuuendusliikumise ajaloost ja osalistest. Teine osa käsitleb keeleuuenduse teoreetilisi lähtekohti ja seal esitatakse uuendusettepanekute täielik loend. Kolmas osa vaatleb uuendusettepanekute retseptsiooni ja uuenduste levikut ning sellega seotud ajaloolisi, keelelisi, kirjanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. Monograafia lisades on esitatud foneetiliste, ortograafiliste ja morfosüntaktiliste uuenduste ning uudissõnade loendid. |
|
ISBN 978-9985-58-945-8 |
Rohupadi „Rohupadi“ räägib maalikunstnikust, kes väsib modernse linnaelu vaimutühjast rähklemisest ja suundub kaugele mägikülla, et tüütutest inimsuhetest eemal imetleda kaunist loodust. Sest ühe kunstniku ellu ei kuulu argimaailma labasus ja tühisus. Tema eesmärk on tajuda ümbritsevat objektiivselt – vältida emotsioone ning kirjeldada ja analüüsida üksnes oma tähelepanekuid, ise sündmustes aktiivselt osalemata. Kuid hoolimata ettevaatusest kistakse ta siiski ohtlikkesse inimsuhetesse. Kummalised kokkupuuted mõistatusliku neiu ja teiste kohalikega viivad selleni, et reaalsus hakkab segunema unenägude ja fantaasiaga. Kunstnik püüab seda väljendada luulevormis, sest maalimiseks ei leia ta õiget motiivi. Kõrvalises kolkakülas kogetu paneb ta mõtlema inimsuhete tähendusele, aga ka kunsti ja luule olemusele. Sōseki Natsume (1867–1916) on jaapani moodsa kirjanduse suurkuju, kes paigutatakse selliste tuntud kirjanike kõrvale nagu Jun’ichirō Tanizaki, Yasunari Kawabata ja Yukio Mishima. Tema loomingus naeruvääristab Sōseki sageli läänelikku vaimutühjust ja moodsat elukorraldust ning tunneb nostalgiat moderniseerimise-eelse Jaapani järele. Seetõttu leiab Sōseki teostest rohkesti viiteid traditsioonilisele Jaapani kunstile, kirjandusele ja esteetikale. Sōseki tuntuimad teosed on „Mina olen kass“ („Wagahai wa neko de aru“, 1905), „Noorsand“ („Botchan“, 1906), „Rohupadi“ („Kusamakura“, 1906), „Sanshirō“ (1908) ja „Meel“ („Kokoro“, 1914). |
|
ISBN 978-9985-58-949-6 |
Ajaloolise aja kude Zoltán Boldizsár Simoni ja Marek Tamme raamat “Ajaloolise aja kude” on algupärane sissejuhatus ajaloolise aja mõiste senisesse uurimisseisu ja peamistesse teooriatesse. Teos pakub välja uue mõistelise mudeli ajaloolise aja mõtestamiseks tänapäeval. Autorid sedastavad, et kuigi tundub viljakas rääkida ajast „koe“ metafoori abil, koosneb see ajaloolise aja kude väga erinevatest ajalisustest ja ajaloolistustest, mis on omavahel väga mitmekesistes suhetes. Raamat jaguneb kolme alaosa vahel. Esimene pakub ülevaate moodsa ajaloolise aja mõiste kujunemisest alates 18. sajandist, toob välja selle peamised tunnusjooned ja käsitleb põhjuseid, miks see uusaegsest progressivaimust kantud arusaam ühtsest ajaloolisest ajast sobib üha halvemini tänapäeva ajaloolise olukorra mõtestamiseks. Teine osa keskendub uue ajaloolise aja mudeli seletamisele ja põhjendamisele. Uut lähenemist iseloomustab aja sisemine mitmekesisus; autorid rõhutavad vajalikkust mõelda ajaloolisest ajast mitmuses – erinevate ajalisuste keerukast võrgustikust. Raamatu kolmas alaosa arutleb selle üle, kuidas eri ajalisused ja ajaloolisused omavahel suhestuvad ja kuidas neid suhteid analüüsida. Võtmemõisteks on siin sünkroniseerimine. Kahe autori koostöös sündinud väikesemahuline raamat ilmus algselt Cambridge’i ülikooli kirjastuse raamatusarjas “Elements in Historical Theory and Practice”. |
|
ISSN: 2228-0669
|
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 11 (17), 2021 Toimetaja: Toomas Hiio Autorid: Toomas Hiio, Ants Jürman, Toivo Kikkas, Thomas Rettig, Vasilijus Safronovas, Khachatur Stepanyan, Lars Erikson Wolke Paberajakiri läbi müüdud Aastatel 2019–2021 tähistasid paljud Ida-Euroopa rahvad oma vabadussõdade sajandaid juubeleid. Sel puhul peeti 2019. aastal Tartus Eesti sõjamuuseumi ja Kaitseväe akadeemia koostöös rahvusvaheline Balti sõjaajaloo aastakonverents „Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemalgi. Rahvusvaheline sõjaajaloo konverents tähistamaks 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast“. Aastaraamatu neli artiklit põhinevad nimetatud konverentsi ettekannetel käsitledes Leedu sõdurite sõjakogemust, Rootsi vabatahtlikke Eesti vabadussõjas, Pavel Bermondt-Avalovi Lääne-Vene Vabatahtliku Armee tegevust Lätis ja Armeenia 1921. aasta veebruariülestõusu. Lisaks on aastaraamatus veel kaks artiklit, millest üks käsitleb välikohtute ja tšekaa tegevust Eesti vabadussõja ajal ning teine valget ja punast terrorit Kirde-Eestis aastatel 1917–1919. Ingliskeelse väljaande autorid on pärit Armeeniast, Saksamaalt, Leedust, Rootsist ja Eestist. |
|
ISBN 978-9949-29-692-7 |
Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain. Kõrgkooliõpik Autorid: Heli Tooman, Anne Roosipõld, Sirje Rekkor Paberraamat läbi müüdud „Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain“ annab süsteemse ülevaate teenindusühiskonna ja teenusmajanduse arengust, külalislahkuse olulisusest teenindusvaldkonnas, teenindusmõttelaadi eripärast ja teenindusprotsesside juhtimisest. Teoses mõtestatakse teenust kui terviklikku kogemust: klientide ootusi ja vajadusi ning nende rolli, teenindamise tähendust ning teenindajate vajadusi ja vastutust. Samuti pööratakse tähelepanu suhtlusele, tegutsemisele keerulistes olukordades ning kliendikäitumise mõjuteguritele. Viimastes peatükkides käsitletakse teeninduskvaliteeti, kliendikesksete teenindusprotsesside juhtimist ja disaini ning teenuste turundust. Tegu on esimese eestikeelse kõrgkooliõpikuga, mis annab keerukast ja mitmetahulisest teenuste valdkonnast tervikpildi. Teenindusprotsessidest ja nende arendusvõimalustest arusaamist toetavad kordamis- ja aruteluküsimused ning ülesanded. Õpiku lõpust leiab mahuka kasutatud kirjanduse nimekirja ning teenindusvaldkonnaga seotud eesti- ja ingliskeelsete terminite loetelu. Õpikut sobib kasutada mitmete erialade bakalaureuse- ja magistriõppes, aga ka täiendõppes. See on mõeldud valdkonna organisatsioonide juhtidele ja tootmisettevõtete teenindustegevuse korraldajatele ning kõigile, kes soovivad end teenindusega seotud teemadel täiendada. |
|
ISBN 978-9985-58-944-1 |
Isiklikud kirjad Héloїse᾽i ja Abélardi võib paigutada samasse ritta selliste kuulsate armastajapaaridega nagu Kleopatra ja Antonius, Tristan ja Isolde, Romeo ja Julia, Portugali kuningas Pedro I ja Inês de Castro. Unustuse hõlma vajumisest päästis Pierre Abélardi (1079–1142) ja Héloїse᾽i (1100/1101–1163/1164) traagilise armastusloo nende kirjavahetus, mis siinkohal eestikeelse lugejani jõuab. Nüüdseks on armastajapaari kirju juba ligi 900 aastat uuritud ja tõlgendatud ning neist üha uusi nüansse leitud. Eriliseks teeb Héloїse᾽i ja Abélardi loo asjaolu, et tegemist on kahe keskaegse õpetlasega, kelle filosoofiast on nüüdisajalgi õppida. Mõlemad vaimustusid antiigipärandist ning avaldasid mõtteid armastuse, sõpruse, abielu, usu ja moraali teemadel. Héloїse᾽i ja Abélardi elu pöördepunktiks oli ilmalikust elust loobumine. Kas ja kuidas kloostrisse minek mõjutas armastajate maailmavaadet, jääb lugeja otsustada, nagu seegi, kas juhtunu taga oli jumalik ettemääratus või pigem inimlik ekslikkus. Raamatu on saatesõnastanud ja põhjalike kommentaaridega varustanud Tartu Ülikooli raamatukogu teadur ja klassikaline filoloog Kaarina Rein. |
|
ISBN 978-9985-58-943-4 |
Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia. Õpik kõrgkoolidele Koostanud ja toimetanud Aet Annist ja Maarja Kaaristo Esimene algupärane eestikeelne sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia õpik koondab kokku antropoloogia olulisemad teemad, lisades ülevaatele maailma antropoloogidest ja klassikalistest antropoloogilistest uurimustest näiteid Eestist ja Eesti uurijatelt. Algselt 2017. aastal ilmunud õpikut on 2023. aastal täiendatud ja ajakohastatud. Viidatakse aastate jooksul eestindatud tekstidele, kasutatakse väljakujunenud termineid, ent luuakse ka uusi. Tulemus on seetõttu õpiku toimetajate, autorite ja Eesti nüüdse uurimisseisu nägu: siinsed rõhuasetused peegeldavad seda, milliste teemadega Eesti antropoloogid ja etnoloogid praegu tegelevad. Õpik on kirjutatud pidades silmas esmajoones bakalaureusetaseme üliõpilasi mitmetel erialadel: sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia, etnoloogia, folkloristika, kultuuriuuringud, sotsioloogia jpt. Antropoloogiaga tutvumiseks sobib see aga kõigile huvilistele, sealhulgas abituuriumis ühiskonnaõpetuse täienduseks. Igapäevasemalt annab antropoloogiline lähenemine võimaluse leida analüütilist meelerahu tulistes vaidlustes ja olukordades, kus on kerge ehmatada ligimeste käitumise või arusaamade üle või nende pärast nördida. Antropoloogi ülesanne on selle asemel samm kõrvale astuda ja olla põnevil, püüda mõista kaasinimeste kummastavaid sõnumeid või tegusid. Selle teekonna alustamiseks, aga ka lihtsalt antropoloogiahuvilistele ja neile, kes teistest aru tahavad saada, ongi mõeldud käesolev õpik. |
|
ISBN 978-9985-58-942-7 |
Zara Grigorjevna Mints: dokumendid, kirjad, mälestused (vene keeles) Toimetanud ja koostanud Tatjana Kuzovkina, Mihhail Lotman ja Maja Halturina Kogumik on pühendatud Tartu ülikooli professorile, silmapaistvale vene hõbeajastu kirjanduse uurijale Zara Mintsile (1927–1990). Zara Mints oli veendunud, et kultuuri ülesanne on säilitada mälu. Tänasel päeval, kui praeguse Venemaa režiimi algatatud kuritegelik sõda Ukraina vastu varjutab iga meie tegevust ja mõtet, mõjuvad kultuuriuurija Zara Mintsi moraaliõppetunnid eriti väärtuslikena. Ta sisendas oma õpilastele ja noorematele kolleegidele usku tõe ja õigluse puutumatusse, armastust vabaduse vastu ja kindlust vabaduse alalhoidmisel, mida ta ise näitas üles ka kõige raskematel ja selleks ebasobivamatel aastatel. |
|
ISBN 978-9916-9702-1-8 |
Vanemaealiste treeningu juhendamine. Õpik juhendajatele ja kõrgkoolidele „Vanemaealiste treeningu juhendamine“ on seni kõige põhjalikum käsitlus sellest, kuidas kavandada ja rakendada tõhusaid, ohutuid ja lõbusaid kehalise aktiivsuse programme erinevate funktsionaalsete võimetega vanemaealistele. Raamat seob omavahel teooria, praktika ja üksikasjalised juhendid. Raamat on jagatud neljaks osaks. Iga osa käsitleb ühte või mitut üheksast koolitusmoodulist, mis hõlmavad rahvusvaheliste õppekavade suuniseid vanemaealiste inimeste kehalise aktiivsuse juhendajate ettevalmistamiseks. I osas antakse ülevaade vananemise füsioloogilistest aspektidest ja gerokinesioloogia valdkonnast, et aidata lugejatel mõista regulaarsest kehalisest tegevusest tulenevat psühhosotsiaalset ja kognitiivset kasu. II osa annab juhised, kuidas teha treeningueelset tervisekontrolli ja -hinnangut, kuidas anda klientidele sisukat tagasisidet, kuidas hinnata programmi tulemust ning kujundada lühi- ja pikaajalisi käitumuslikke eesmärke. III osa keskendub tõhusate ja turvaliste treeningkavade ning -meetodite väljatöötamisele. See hõlmab spetsiifilisi tegevusi vanemaealiste vaimseks, emotsionaalseks ja sotsiaalseks kaasamiseks ning hulgaliselt dünaamilisi ja staatilisi painduvusharjutusi liigeste ja lihaste paindlikkuse, lihasjõu, tasakaalu, liikuvuse, vastupidavuse ja jõu parandamiseks. IV osa viib lugeja kurssi õpetamis-, motivatsiooni-, suhtlemis- ja juhtimismeetoditega, mis on vajalikud tõhusate ja ohutute treeningkavade loomiseks, lähtudes treenitava tervislikust seisundist. Raamat on üles ehitatud nii, et kasutajal oleks lihtsam materjali mõista ja õpitut meelde jätta. Iga peatükk algab eesmärkide loeteluga, mis tutvustab lugejale põhikontseptsioone, mida ta õppima hakkab, ning lõpeb kokkuvõtte ja lugemissoovitustega. Igas peatükis on esile toodud tähtsamad mõisted ja põhipunktid, mis võtavad kokku olulise sisu. Kõigi peatükkide lõpus asuvad kordamisküsimused ja rakenduslikud tegevused aitavad õppijatel olulisi teemasid korrata ja teadmisi praktikas rakendada. |
|
ISBN 978-9985-58-941-0 |
Zhuāngzi sisepeatükid Taostlik mõtleja Zhuāngzi (tradits. 369–286 eKr) on hiina ja kogu maailma mõttepärimuse üks kõige silmapaistvamaid figuure. Temanimeline tekstikogumik „Zhuāngzi“ on Vana-Hiina mõtteloo ja kirjanduse tähtteos, ühtaegu naljakas ja tõsine. Siinne raamat sisaldab selle tekstipõimiku kõige vanemaks peetavat osa „Sisepeatükid“. Teoses on terve hulk värvikaid tegelasi – kokk Vahe, emand Omaette, Lõunaeeslinna Väga, isand Kaarik jmt –, kes oskavad „kulgeda“ ehk muunduda. Kulgemist ei sega seegi, kui jalalabad on maha raiutud või kui ollakse haigusest vaevatud. Väljaanne sisaldab tõlkija Margus Oti kommentaare ja saatesõna, mis aitavad teost meile lähemale tuua. |
|
ISBN 978-9985-58-939-7 |
Plotinos ja uusplatonism Tõlge saksa keelest, kommentaarid ja järelsõna Jaan Lahe Uusplatonism, millele pani 3. sajandil pKr aluse Roomas tegutsenud filosoof Plotinos (u 205–270), oli antiikaja viimane iseseisev filosoofiasuund. Selle Platoni pärandit tõlgendava ja edasi arendava filosoofia mõju ulatub Rooma keisririigist ajaliselt ja ruumiliselt kaugemale ning on puudutanud paljusid mõtlejaid ja mõttesuundi nii kesk- kui ka uusajal. Uusplatonism on jätnud sügava jälje mitte ainult õhtumaisesse, vaid ka juudi ja islami filosoofiasse. Jens Halfwasseni raamat annab süstemaatilise ülevaate Plotinose elust, teostest ja mõtlemisest ning uusplatonismi esindavatest filosoofidest ja uusplatonismi järelmõjudest hilisemas õhtumaade mõtteloos. Halfwasseni teos, mis on esimene eesti keeles ilmunud raamat uusplatonismist, on mõeldud kõigile, keda huvitab Euroopa mõttelugu ja vaimukultuur. |
|
ISBN 978-9985-58-940-3 |
Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis Raamatuga on esmakordselt Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline oli loomade tähtsus siinsete hansalinnade kaubanduses, millised loomad jõudsid eri seisuste toidulauale ja kuidas neid serveeriti. Eesti ja Läti kunstiteoste näitel käsitletakse loomakujutiste olulisust keskaegse inimese mõttemaailma peegeldajana ning religioossete ja humoorikate-õpetlike sõnumite edastajatena. |
