Venekeelsed väljaanded
|
ISBN 978-9985-58-942-7 |
Zara Grigorjevna Mints: dokumendid, kirjad, mälestused (vene keeles) Toimetanud ja koostanud Tatjana Kuzovkina, Mihhail Lotman ja Maja Halturina Kogumik on pühendatud Tartu ülikooli professorile, silmapaistvale vene hõbeajastu kirjanduse uurijale Zara Mintsile (1927–1990). Zara Mints oli veendunud, et kultuuri ülesanne on säilitada mälu. Tänasel päeval, kui praeguse Venemaa režiimi algatatud kuritegelik sõda Ukraina vastu varjutab iga meie tegevust ja mõtet, mõjuvad kultuuriuurija Zara Mintsi moraaliõppetunnid eriti väärtuslikena. Ta sisendas oma õpilastele ja noorematele kolleegidele usku tõe ja õigluse puutumatusse, armastust vabaduse vastu ja kindlust vabaduse alalhoidmisel, mida ta ise näitas üles ka kõige raskematel ja selleks ebasobivamatel aastatel. |
|
ISSN 2346-5824 (trükiversioon) |
Slavica Revalensia IX (2022) (vene keeles) Tallinna Ülikooli vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsendi Grigori Utgofi eestvedamisel ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel on ilmunud ajakirja Slavica Revalensia üheksas number. Ajakirja rubriigi «Исследования и материалы» („Uurimused ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootavad lugejat kolmteist artiklit vene 19.–21. saj kirjandusest (nt Ivan Krõlovist, Aleksandr Puškinist, Mihhail Bulgakovist, Anna Ahmatovast, Sergei Gandlevskist jt) ning Vene ja Ida-Euroopa ajaloost (muu hulgas ka nõukogude terrorist); sama rubriigi lõpposas avaldatakse Juri Lotmani (1922–1993) seni atributeerimata jäänud lühikirjutis Vladimir Majakovskist ja Sergei Eisensteinist aastast 1970. Ajakirja «Критика» („Kriitika”) rubriik käsitleb 2021. a ilmunud Galina Babaki ja Aleksandr Dmitrievi raamatut formaalse meetodi retseptsioonist Ukrainas („Nõukogude rahvusmodernismi Atlantis. Formaalne meetod Ukrainas: Kahekümnendad ja kolmekümnendate esimene pool”). Number lõpeb Andrei Belõi loomingu mainekale uurijale ja kaasaaegse Vene režiimi kriitikule Magnus Ljunggrenile (1942–2022) pühendatud järelehüüdega, mille autorid on Ben Hellman (Helsinki) ja Per-Arne Bodin (Stockholm). |
|
ISBN 978-9985-58-919-9 |
Лотманы. Семейная переписка 1940-1946 годов Raamat sisaldab Lotmanite perekonna ja nende lähikondsete II maailmasõja aegset kirjavahetust koos kommentaaridega. Väljaande kaante vahele on koondatud 378 säilinud kirja, millest 351 avaldatakse esmakordselt. Allikmaterjal pärineb peamiselt sugulaste perekonnaarhiivist ning Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivist (Tartus ja Tallinnas). Kogumikus avaldatud esimese kirja saatis Juri Lotmani 23. oktoobril 1940 Bologoje jaamast, kus teda ajateenistusse sõidutav rong peatuse tegi; raamatu viimane kiri on Inna Lotmanilt Gnessinite perele ja selles antakse teada Juri Mihhailovitši kojujõudmisesest 1946. aasta detsembri alguses. Vaatamata kirjakirjutajate tsensuurist tingitud eetilisele vaoshoitusele annavad kirjad aimu olukorrast rindel, Leningradi blokaadist ja evakueerimisest. Avaldatud kirjavahetus jutustab isiksuste – Juri Lotmani ja tema õdede (kirjanduskriitik Lydia, helilooja ja muusikateadlane Inna, arst Viktoria) – kirjandusliku maitse ja erialaste huvide kujunemise loo. |
|
ISSN 2346-5824 (trükiversioon) |
Slavica Revalensia VIII (2021) (vene keeles) Slavica Revalensia VIII rubriigi «Исследования и материалы» („Uuringud ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootab lugejat kaheksa artiklit nii kirjandusloost (nt Maria Nekljudova artikkel „„Kuningate üle peab alati pärast nende surma kohut mõistma”: Ühe vanaegiptuse tava hauatagune elu 16.–19. saj vene ja Euroopa kirjanduses”, Sergei Dotsenko artikkel „Puškini luuletus „Torm”: Rütmi tähendus” jt) kui ka Venemaa revolutsiooni-eelsest haridusloost ja Nõukogude terrorist (Marina Salmani monumentaalne uurimus „Teniševi kooli õpetajad ja õpilased: Kooli Ajakirja rubriik «Критика» („Kriitika”) sisaldab kogumiku «Ирина Белобровцева: Человек эпохи» („Irina Belobrovtseva: Meie aja kangelane”) raamatuarvustust, mille autor on Slavica Revalenisa peatoimetaja Grigori Utgof. |
|
ISBN 978-9985-58-913-7 (2. köide) |
Современная удмуртская культура. Tом II Toimetajad ja koostajad: Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova Nüüdisaegsele udmurdi kultuurile pühendatud kogumiku teine köide näitab selle kultuuri rikkust ja originaalsust 21. sajandi alguses. Kogumik käsitleb udmurtide erinevaid eluvaldkondi, teemade hulgas on nüüdisaegse udmurdi kirjanduse avaldumisvormid ja žanrid, keeleline purism, udmurdi folkloor ja muusika, udmurtide religioossed tavad ja koroonapandeemia mõju neile, udmurdi identiteedi märgid, rahvuslik liikumine, külaarhitektuur ja etniline riietus. See loetelu ei hõlma muidugi täielikult kultuurinähtuste mitmekesisust ning kogumik ei kirjelda kõiki kultuuris toimuvaid protsesse – tulevastele uurimustele on ruumi veel palju. Kaks Tallinna Ülikooli kirjastuses avaldatud köidet täidavad aga olulise lünga nüüdisaegse udmurdi kultuuri kirjeldamisel ja mõistmisel. Kogumiku artiklite autorid on udmurdi keele ja etnograafia eest seisjad ja teadlased, kes töötavad eri sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondades (kirjandusteadus, ajakirjandus, keeleteadus, etnoloogia, folkloristika, antropoloogia, ajalugu, politoloogia). |
|
ISSN 2346-5824 |
Slavica Revalensia VII (2020) (vene keeles) Ajakirja rubriigis «Исследования и материалы» („Uuringud ja materjalid”) on kaheksa inglis- ja venekeelset artiklit nii lähilugemise žanris (nt Aleksandra Pahhomova uurimus Mihhail Kuzminist ja Aleksandr Dolinini artikkel Vladimir Nabokovi „Kangelasteost”) kui ka kirjandusajaloolises võtmes. Esmakordselt avaldatakse koos põhjalike kommentaaridega kaks vürst Pjotr Vjazemski kirja Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), Boriss Eichenbaumi kirjad Juri Nikolskile (Marina Salmani publikatsioon) ja kolm Ivar Ivaski kirja Boriss Pasternakile (Aija Sakova publikatsioon). Numbrist leiab lugeja ka kaks Andrei Kaissarovi teksti, millest üks ilmub täies mahus esimest korda ja teist («Воспоминания о Шлёцере» ehk „Mälestused Schlözerist”) omistati varem ekslikult Aleksandr Turgenevile (Marina Korenjova ja Jekaterina Larionova publikatsioon). Puškini-uuringud on esitatud Mihhail Bezrodnõi artiklitsükli teise osaga «Из комментария к “Пиковой даме”: 5–6» („Kommentaarist „Padaemandale“: 5–6”); jätkub ka Roman Timentšiku monumentaalne artiklitsükkel Anna Ahmatova „Märkmikutest” (vt ka Slavica Revalensia kaks viimast köidet). Ajakirja rubriigis „In memoriam” avaldatakse järelehüüed järgmistele vene kirjanduse asjatundjatele: Venemaa Teaduste Akadeemia maailmakirjanduse instituudi vanemteadurile Oleg Anatoljevitš Korosteljovile (1959–2020), Wisconsini Ülikooli Madisonis emeriitprofessorile James Baileyle (1929–2020), Peterburi Riikliku Ülikooli professorile Jelena Vladimirovna Dušetškinale (1941–2020) ja Moskva Riikliku Ülikooli professorile Nikolai Aleksejevitš Bogomolovile (1950–2020). |
|
ISBN 978-9985-58-880-2 (1. köide) |
Современная удмуртская культура. Tом I Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova Artiklikogumik „Nüüdisaegne udmurdi kultuur“ vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ja näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri. Tänapäeva udmurdi kultuuris eksisteerib mütoloogiline maailmapilt külg külje kõrval uute ametlike tähtpäevade ja ümbermõtestatud traditsioonidega. Tähelepanu väärib folkloori- ja festivaliliikumine, mis põhineb udmurdi külakultuuril. Materiaalset kultuuri, sh ka toitu, nähakse majandusliku ressursina, mille üheks väljundiks on toidufestivalid. Nüüdisaegne udmurdi küla osaleb aktiivselt turisminduses. Praegused uuendused on seotud elustrateegiate, argielu, suhtlusviisi ja privaatsfääriga. Muutused udmurdi kultuuris toimuvad sellise kiirusega, et uurijad jõuavad neid vaevu talletada ja mõtestada. |
|
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia VI (2019) (vene keeles) Slavica Revalensia 6. numbris ootavad lugejat 11 materjali. Nende hulgas on näiteks seniavaldamata vürst Pavel Vjazemski kiri Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), järjekordne osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist” ja Hernyk Barani retsensioon Georgi Levintoni raamatule «Статьи о поэзии русского авангарда» („Artiklid vene avangardi poeesiast”). Äramärkimist on leidnud ka kaks 120. aastapäeva: number algab Aleksandr Dolinini artikliga Vladimir Nabokovi (1899—1977) romaanist „Kutse tapalavale” ja nõukogude kirjandusest ja jätkab Jevgeni Jablokovi artikliga, mis on pühendatud visuaalsele teemale Andrei Platonovi (1899—1951) proosas. Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
|
978-9985-58-862-8 |
О структурализме: Работы 1965–1970 годов „О структурализме: Работы 1965–1970 годов“ („Strukturalismist: Töid aastatest 1965–1970“) avab Juri Lotmani vähe tuntud ja tundmatute publikatsioonide sarja. Väljaanne sisaldab Lotmani tekste strukturalismist kirjandusteaduse lätetel, strukturaalse poeetika küsimustest ja vaimukultuuri nähtuste strukturaal-semiootilisest käsitlusviisist. Kogumikus avaldatud tekstid jäid autori eluajal avaldamata või avaldati need vaid kärbitud kujul, samuti sisaldab raamat algupäraselt vene keeles kirjutatud artikleid, mis on varem ilmunud vaid tõlgituna teistesse keeltesse. Lotmani tööd on jagatud kronoloogia, žanri ja teema järgi kolme rühma. Esimene osa koosneb 1960. aastatel kirjutatud poleemilistest ja ülevaatlikest artiklitest, kus arutletakse strukturalismi eluliste eesmärkide, strukturaal-semiootilise meetodi eripära ja selle ajalooliste juurte üle. Teises osas avaldatud materjalid on seotud Lotmani tööga entsüklopeediaväljaannetele 1960.–1970. aastate vahetusel. Kolmas osa sisaldab materjale, mis on seotud tšehhi strukturalismi rajaja Jan Mukařovský valitud artiklite venekeelse kogumikuga, mille Lotman 1960ndate lõpul ette valmistas, aga mis jäi ilmumata. Raamat on varustatud mahuka ja üksikasjaliku akadeemilise kommentaariumi ning saateartiklitega Igor Pilshchikovi, Nikolai Posseljagini ja Mihhail Trunini sulest. |
|
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia V (2018) (vene keeles) Läbi müüdud Slavica Revalensia viiendas numbris ootab lugejat 9 materjali. Nende hulgas on näiteks Olga Makarevitši uurimus Nikolai Leskovi seni teadmata retsensioonist John Bunyani raamatu “The Pilgrim’s Progress” („Kristlase usurännak”) venekeelsele tõlkele, seni ilmumata Vladimir Nabokovi artikkel «О поэзии» („Poeesiast”) (Aleksander Dolinin ja Grigori Utgofi publikatsioon) ning 33. osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist”. Äramärkimist on leidnud Lev Tolstoi 190. sünniaastapäev: number algab Julia Krasnoselskaja artikliga tiibadjutantide protektsioonist Lev Tolstoi elus ja loomingus ning lõpeb Joanna Piotrowska publikatsiooniga „Lev Tolstoi Poolas: Bibliograafilised materjalid (1990–2008)”. Slavica Revalensia artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on inglise ja eesti keeles. Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
|
ISBN 978-9985-58-854-3 |
Избранное Raamatus esitletakse esmakordselt vene keeles kuulsa keskaegse juudi poeedi Rooma Immanueli loomingut, kes tegutses Itaalias 13. ja 14. sajandi vahetusel. Tema loomingus segunevad orgaaniliselt heebrea, ibero-araabia ja itaalia kultuuri ning poeesia traditsioonid. Dante kaasaegne Rooma Immanuel pani aluse heebrea sonetile, mis osutus ühtlasi esimeseks mitte-itaaliakeelseks sonetiks. Autori loomingus ühinevad keskaegsed ja renessansi motiivid. Tema erootiline sonetilooming mõjus omal ajal nii frivoolsena, et rabi Jossef Karo kirjutab selle kohta oma koodeksis „Shulchan aruch“: „Kerglase sisu ja erootilise sõnakasutusega luuletusi, selliseid nagu Immanueli raamatus, on keelatud lugeda laupäeval ning nädala sees.“ Sellest hoolimata – või tänu sellele – saavutas Immanueli looming suure populaarsuse, tema teoseid jahiti ja osteti hingehinna eest. Raamatu koostaja ja tõlkija sõnul oli Immanueli tekste tõlkida küllaltki raske, kuna nad on vormiliselt väga keerukad. „Ometi oli see lõbus ja haarav töö. Immanuel hämmastas oma virtuooslikkusega, samuti mänguga eri stiiliregitrites. Tema luuletustes tekib pinge elu rõõmu ja traagika vahel, mis iseloomustab teisigi keskaja kirjandusteoseid ja mille tõttu me seda ajastut armastame“. Raamatu põhiosa moodustab Rooma Immanueli loominguline pärand heebrea ja itaalia keeles (originaal esitatakse tõlkega paralleelselt), mida saadavad põhjalikud kommentaarid tõlkijalt, kelle sulest pärineb ka eesõna „Rooma Immanueli luule: Lääne ja Ida ristumispunkt“. Väljaanne algab Mihhail Lotmani esseega „Sonett: ajaloo ja fenomenoloogia visand“ ja selle lõpetavad Semjon Jakersoni järelsõna „Esimene Maḥbarot’i trükiväljaanne. Raamatuteaduslik essee“ ning Dvora Bregmani lisa „Peatükke raamatust „Kuldne teekond: heebrea sonett renessansi ja baroki ajastul““ Aleksandra Poljani tõlkes. Rooma Immanueli looming on särav ajastu monument ja suurepärane lugemine ka tänapäeval. |
|
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia IV (2017) (vene keeles) Slavica Revalensia neljandas numbris ootab lugejat kümme artiklit. Jelena Kardaši uurimus pühendub Aleksander Puškini „Kirstutegija” (1831) emblemaatikale, Aleksander Grišini artikkel vaatleb Andrei Platonovi teostamata jäänud tummfilmi süžeed mustanahalisest Punaarmee sõdurist. Aleksander Fjaduta uurimus pühendub Sergei Dovlatovi kirjanduslikule anekdoodile Nõukogude kõrgetasemelise ametniku visiidist Poolasse ning selle anekdoodi alternatiivsele versioonile, mis jõudis artikli autorini Poola intellektuaali ning endise poliitvangi Adam Michnikiga vesteldes. Lisaks leiab palju muudki slaavi kultuuri ja kirjanduse huvilistele: Ajakirjas on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”. Artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
|
ISBN 978-9985-58-831-4 |
Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи. K 90-летию цо дня рождения“ Läbi müüdud Kogumik “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” (vene keeles) on austusavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale. Kogumik koosneb neljast osast. Esimese osa moodustavad Eesti Semiootikavaramu Zara Mintsi arhiivist pärinevad materjalid, nende hulgas tema päevikusissekanded aastatest 1941–1944. Teises osas esitletakse Zara Mintsi kirju teistest arhiividest ja erakogudest. Kogumiku kolmanda, mälestuste osa moodustavad Zara Mintsi sõprade, kolleegide ja endiste tudengite tekstid. Need teksti annavad kogumiku lugejale võimaluse saada aimu Zara Mintsi võluvast isiksusest, tema olulisest rollist Tartu erilise õhustiku kujunemisel ja mõjust mitme põlvkonna üliõpilastele. Raamatu neljas osa pakub lugemiseks Zara Mintsi õpilaste ja kolleegide teadusartikleid ja -märkmeid. Kogumiku üks toimetaja, Zara Mintsi poeg Mihhail Lotman märgib: "Käesolev kogumik on esimene minu emale Zara Mintsile pühendatud raamat. Mul oli rõõm tõdeda, et paljud tema õpilased üle kogu maailma mäletavad ja hindavad teda. Samas on kogumikus rohkesti arhiivimaterjale, mis olid ka minu jaoks üllatavad." Kogumiku on toimetanud ja koostanud Tatjana Kuzovkina, Mihhail Lotman ja Maija Halturina. Raamat on vene keeles. |
|
ISSN 2346-5824 |
Slavica Revalensia III (2016) (vene keeles) Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Slavica Revalensia kolmandas numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Fjodor Dvinjatini uurimus Aleksander Puškini “От меня вечор Леила…” (1835–1836) luuleteksti struktuurist, Julia Krasnosselskaja artikkel rendi ideest Lev Tolstoi ühiskondlikes algatustes 1857. aastal, Marina Salmani uuring vene 19. sajandi kirjanduse asjatundja Julian Oksmani (1895–1970) elu varasemast perioodist ning Jevgenia Khazdani artikkel sellest, kuidas Vene Kunstiajaloo Instituudi töötajad nende töökoha hiljutise „optimeerimise” katsele reageerisid. Artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles. |
|
ISBN 978-9985-58-809-3 |
Juri Lotmani autoportreed. Автопортреты Ю. М. Лотмана. Juri Lotman’s Läbi müüdud Kolmekeelne ja värviline autoportreede raamat on väärtuslik lisand suure teadlase pärandile. Juri Lotman oli kunstiliselt andekas ning valitses suurepärast joont; ta oskas mõne tõmbega anda edasi asjade, loomade, inimeste olemust. Sageli joonistas ta iseend, ning see osa tema kunstilisest pärandist on kultuurilooliselt, tema kui teadlase biograafia seisukohalt eriti huvitav: autoportree on ühtaegu sisemise ja välise väljendus, tuues esile selle, kuidas autor end ise näeb, millised on tema jaoks ta loomuse ja käitumise kõige olemuslikumad jooned. Juri Lotman joonistas endast autoportreid sageli juhuslikult, teadustööde servadele, bibliograafilistele lehtedele, kalendrilehtedele jne. Tema autoportreed on tehtud humoorikas võtmes, tihti eneseiroonilised, väljendades autori huumorimeelt. See muudab pildid iseäranis võluvaks. Illustratsioonid erinevad kompositsioonilt: mõni on kiirportree teksti serval, mõni on visandatud teksti sisse, sageli saadab neid sõnaline kommentaar, leidub ka pildiseeriaid, lugusid piltides. Iga joonistuse juures on lühike kommentaar selle mõistmiseks vajaliku infoga: suurus, loomisaeg, säiliku asukoht, vajadusel selgitused sisu ja selle loomise asjaolude kohta. Kommentaarid on kirjutanud Tatjana Kuzovkina. Lisaks on Tatjana Kuzovkina koos S. M. Danieliga kirjutanud piltidele ka järelsõna. Kuna tegu on olulise lisandiga Juri Lotmani pärandisse, eeskätt tema biograafiasse, on raamat kolmekeelne: kõik kommentaarid, samuti järelsõna on nii eesti, inglise kui ka vene keeles. |
|
ISBN 978-9985-58-810-9 |
Ю. М. Лотман – Б. А. Успенский. Переписка 1964–1993 Professorite Juri Lotmani (1922–1993) ja Boriss Uspenski (snd. 1937) kirjavahetus, mis sisaldab rohkem kui 420 kirja aastatest 1964–1993. Kahe teadlase kirjavahetus peegeldab nii tolleaegset ülikooli- ja pereelu kui ka mõlema Tartu-Moskva (ehk Moskva-Tartu) semiootikakoolkonna lähtel seisnud autori teadusideede tekkimist ja arendamist. Lisas avaldatakse esmakordselt Boriss Uspenski sugulaste kirjad Juri Lotmanile ja Zara Mintsile (sealhulgas ka tuntud matemaatiku Vladimir Uspenski kirjad) ning seni avaldamata venekeelsed artiklid, mis reflekteerivad strukturalismi ja semiootika arendamist aastatel 1960–1980. |
|
Pehme köide |
Slavica Revalensia II (2015) (vene keeles) Slavica Revalensia on 2014. aastal Tallinna Ülikoolis asutatud rahvusvaheline slaavi uuringutele keskenduv teadusajakiri. Ajakiri on eelretsenseeritav ning selles on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”.
Slavica Revalensia teises numbris ootavad lugejat 9 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Aleksei Balakini uurimus Fjodor Dostojevski autorsuse küsimustest, Anna Dolinina ja Marina Salmani artikkel Ossip Mandelštami luuletuse “Я вернулся в мой город, знакомый до слез…” tundmatust variandist, Olga Demidova artikkel Marcel Prousti ja James Joyce’i retseptsioonist vene eksiilkirjanduses sõdadevahelisel perioodil ning silmapaistva Vene filoloogi Vladimir Nikolajevitš Toporovi (1928–2005) teaduslik autobiograafia (Mihhail Dõnini ning Tatjana Civjani publikatsioon). |
|
ISBN 978-9985-58-792-8 |
МОГУТ ЛИ ТЕКСТЫ ЛГАТЬ? К проблеме работы с недостоверными источниками Kogumik sisaldab valiku materjale 2012. a. Tallinna Ülikoolis toimunud IV Juri Lotmani semiootikakonverentsilt, mis keskendus teadustöö allikate kriitika ja analüüsiga seotud problemaatikale humanitaarteadustes. Arendades Tartu-Moskva semiootikakoolkonna ideid, käsitlevad artiklid võltsitud või tahtlikult väärinformatsiooni edastavate allikate teadustöös rakendamise võimalusi; juhtumeid, kus filmi-, kirjandus- või teiste kunstitekstide puhul on keerukas sedastada, missugune on “originaalne” või kõige autoriteetsem tekst; allikate tekstoloogilise, filoloogilise, ajaloolise ja kultuuriteadusliku uurimise probleeme. Raamat on jaotatud neljaks osaks. Esimesse ossa kuuluvad kirjutised uurivad terminite “tõde/vale” kultuuri- ja keeleteaduslikke aspekte teoreetilisel tasandil. Selles osas avaldatakse esmakordselt Juri Lotmani isikuarhiivist leitud konverentsiteesid “Ebatõeste lausungite paratamatusest”, mida saadab kommenteeriv artikkel Tatjana Kuzovkinalt. Teise osa artiklid arutlevad Tartu-Moskva koolkonna allikakäsitluse ning sellega seotud kultuurilis-ajalooliste probleemide üle. Kolmanda osa artiklid analüüsivad juhtumeid, kus ebausaldusväärsus on osa autori strateegiast, nt. kunstilisi mänge allikate (mitte)autentsusega, fiktsionaalseid elulugusid ja ajalugusid. Neljas osa keskendub valetamise fenomenile erinevates kultuuri- ja poliitikadiskursustes. |
|
Pehme köide |
Slavica Revalensia I (2014) Läbi müüdud |
|
ISBN 9789-985-58-78-29 |
В свете незримого: жизнь и судьба А. А. Крогиуса Raamat jutustab A. A. Krogiuse (1871–1933) elust ja teaduslikust saatusest. Krogius lõpetas Tartu Ülikooli, osales aktiivselt psühholoogiaalastel kongressidel ning teda võib pidada teadusliku pimedate psühholoogia rajajaks Venemaal. Aastail 1919–1932 oli ta Saratovi ülikooli psühholoogia professor. Tema elu kulges dramaatiliste ajaloosündmuste taustal. Raamatus esitatakse unikaalseid dokumente Eesti, Venemaa ning USA riigi- ja eraarhiividest. Raamat on mõeldud psühholoogidele, teadusajaloolastele, tudengitele ning ka kõigile neile, kes tunnevad huvi ajaloo ja teaduse vastu. |
|
ISBN 9789-985-58-779-9 |
Семиотика города: Материалы Третьих Лотмановских дней в Таллиннском университете (3–5 июня 2011 г.) Läbi müüdud Kogumik sisaldab 2011. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud kolmandate Lotmani päevade materjale. Lotmani päevade raames korraldatud rahvusvahelisel konverentsil käsitleti linnasemiootikat Tartu-Moskva koolkonna vaatepunktist. Konverentsil esitatud ettekanded avaldatakse kahes kogumikus: käesolev sisaldab venekeelseid artikleid, teine ingliskeelseid. Kogumik on jaotatud nelja ossa. Esimese osa artiklid analüüsivad „Tallinna teksti” ja „Vilniuse teksti” toimimist uus- ja nüüdisaegsetes Balti ja Ida-Slaavi kultuurides. Teine osa on pühendatud linnaelu probleemide kajastamisele 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene kirjanduses. Kolmanda osa artiklid kirjeldavad linnaruumi kogemise viise läbi kunstnike, reisijate ja kohalike elanike silmade. Kogumiku lõpetab poleemiline mõttevahetus selle üle, kuidas Tartu-Moskva koolkonna teadlased on tõlgendanud Peterburi |
|
ISBN 9789-985-58-772-0 |
Русский язык сегодня: Aктуальные вопросы теории и их методическая интерпретация Raamat käsitleb tänapäeva keeleteaduse aspekte, mis ei ole aja jooksul kaotanud oma aktuaalsust. Täiendades andmeid keelesüsteemist, keskendub praegune lingvistiline teooria keelevahendite funktsioneerimisele ning nende kasutamisega seotud semantikale ja pragmaatikale, kognitiivsetele protsessidele. Seega saab võimalikuks interpreteerida keeleühikute sisu ja tähendust. Nimetatud aspektid moodustavad keeleõppe alusbaasi, arendamaks ladusat kõnest arusaamise ning kõne ülesehitamise oskust. Raamatu esimene pool on pühendatud vene keele lingvistilisele kirjeldusele ja teine pool käsitleb vene keele õpetamise probleeme. Nimetatud aspektides peegelduvad ka vene kultuuri kontseptid, mis on kättesaadavad läbi keele uuringute ja võmaldavad vene kultuuri mõistmise õpetamist. See on eriti tähtis tänapäeva ühiskondliku olukorra valguses: 21. sajandi globaliseerunud multikultuurne kogukond, kus vene keel ja selle õpetamine omab oma kindlat kohta. Raamat koosneb Eesti, Venemaa, Soome, Tšehhi, Poola, Bulgaaria teadlaste artiklitest. |
|
ISBN 978-9985-58-759-1 |
Случайность и непредсказуемость в истории культуры. Материалы Вторых Лотмановских дней в Таллиннском университете (4–6 июня 2010 г.) Kogumik sisaldab 2010. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud II Lotmani päevade materjale. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene sisaldab nende teadlaste artikleid, kes on edasi arendanud Juri Lotmani ettekujutust juhuslikkuse ja ennustamatuse kohta kultuuriprotsessides. Artiklite autorid vaatlevad kultuuriajaloo probleeme läbi terminoloogiliste opositsioonide “juhuslikkus / paratamatus”, “juhuslikkus / seaduspära”, “ettearvamatu / ettearvatav”, “determineeritus / stohhastilisus” ja “nomoteetilisus / ideograafilisus” prisma. Kogumiku teine osa on pühendatud indeterminismiprobleemidele vene kultuuris ja nende peegeldumisele kirjanduslikes, filmi- ja poliitilistes diskursustes ja narratiivides. Kogumiku kolmanda osa artiklid käsitlevad Kesk- ja Ida-Euroopa uusima ajaloo kultuurilisi ja poliitilisi aspekte, mh Juri Lotmani suhtestumist Eesti akadeemilise ja ühiskondliku keskkonnaga. |
|
ISBN 978-9985-58-750-8 Pehme köide |
Vene diasporaa kultuur: Emigratsioon ja müüt (vene keeles) Vene eksiilkultuuri mütologiseeritus on paljuski tingitud sellest, et aastakümneid puudus usaldusväärne teaduslik vene emigratsiooni ajaloo süvakirjeldus. Käesoleva kogumiku artiklite eesmärgiks on mitmekihilise vene eksiilkultuuri rekonstrueerimine. Konkreetsete näidete ja faktide toel üritatakse esile tuua ja avada neid oma olemuselt mütoloogilisi mehhanisme, milliste tegevuse tulemusena formeeruski XX sajandi mõistatuslik „vene Atlantise“ kuju. Paradoksaalselt on eksiilmüütide ja ka eksiilist loodud müütide uurimise just see aspekt, mis võimaldab avada tolle ajaloolise arhipelaagi reaalsuse, kus eksisteeris XX sajandi vene euroopalik kultuur. |
|
ISBN 978-9985-58-749-2 Pehme köide |
Uuringud vene akmeismi semantilisest poeetikast (vene keeles) Artiklikogumik „Исследования в области семантической поэтики акмеизма“ („Uuringud vene akmeismi semantilisest poeetikast“) koondab kirjandus- ja keeleteadlaste Suren Zoljani ja Mihhail Lotmani tekste. Raamat on pühendatud vene akmeismi suurkujude Ossip Mandelštami ja Anna Ahmatova poeetikale ning esitleb nende tähtsamaid semantilisi mehhanisme. Mandelštami ja Ahmatovat ühendab tähenduse tihendamine, kuid nende loomingus on ka põhimõttelised erinevused, näiteks püüab Ahmatova tihti šifreerida isiklikku informatsiooni, Mandelštam aga üritab mahutada ka väikesesse luuletusse võimalikult suurt osa maailmakultuurist. Raamat sobib nii vene luule kui ka lingvistilise poeetika huvilistele. |
|
|
Переписка 1954–1965 Läbi müüdud Raamat "Переписка 1954–1965" ("Kirjavahetus aastail 1954–1965") koondab semiootika ja vene kirjandusloo asjatundjate, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna juhtfiguuride Juri Lotmani ja tema abikaasa Zara Mintsi ning Boriss Jegorovi kirjavahetuse esimest osa – perioodi 1954–1965. See on aeg, mis oli nii Tartu-Moskva koolkonnale kui ka semiootika ja strukturalismi kujunemisele määrava tähtsusega. Ühtlasi annab raamat ülevaate tollasest Leningradi, Moskva ja Tartu akadeemisest elust. Avaldatatud on 218 kirja, millest enamik näeb trükivalgust esmakordselt. Kõik kirjad on varustatud kommentaaride ja viidetega. Saatesõna on kirjutanud üks kirjavahetuse osapooltest, Boriss Jegorov. |
ISBN 978-9985-58-735-5 Pehme köide|
ISBN 978-9985-58-714-0 Pehme köide |
Пограничные Феномены Культуры. Перевод. Диалог. Семиосфера Venekeelne kogumik „Пограничные феномены культуры. Перевод. Диалог. Семиосфера“ („Kultuuri piirifenomenid. Tõlge. Dialoog. Semiosfäär“) koondab Tallinna Ülikoolis toimunud esimeste Lotmani päevade materjale. Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse korraldatud 2009. aasta suvel aset leidnud Lotmani päevad olid pühendatud keele ja kultuuri piiri, marginaalsete ja üleminekufenomenide uurimisele mõistmise, dialoogi ja tõlke seisukohalt. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene osa sisaldab artikleid teadlastelt, kes on edasi arendanud Juri Lotmani tõlketeooriat ja semiosfääri kontseptsiooni. Teine osa on pühendatud vene kultuuriloole ja selle koosmõjule lääne kultuuridega. Kolmandas osas käsitletakse vene-eesti, saksa-eesti ja tšehhi-eesti kultuuridialoogi probleeme Juri Lotmani teooria valgusel. Raamatu koostaja on Igor Pilštšikov, toimetajad Tatjana Kuzovkina, Igor Pilštšikov, Nikolai Poseljagin ja Mihhail Trunin. |
|
|
Марк Алданов и Лев Толстой: к проблеме рецепции Läbi müüdud Lev Tolstoi ideede retseptsioon vene eksiilikirjaniku Mark Aldanovi loomingus. Aldanov on üks tuntumaid vene eksiilikirjanikke ja ajalooliste romaanide autoreid. Nõukogude ajal olid tema raamatud Venemaal keelatud ning jõudsid vene lugejani alles 1980. aastate lõpul. |
|
|
Непредсказуемые механизмы культуры Läbi müüdud Ajaloo globaalsed seadused, plahvatused ja ettearvamatuse tähendus kultuuri arengus, kunst kui ettearvamatuse töökoda. |
ISBN 978-9985-58-697-6 Pehme köide