Slavica Revalensia
Slavica Revalensia on 2014. aastal Tallinna Ülikoolis asutatud rahvusvaheline slaavi uuringutele keskenduv teadusajakiri. Ajakiri on eelretsenseeritav ning selles on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”.
Ajakirja toimetuskolleegiumisse kuulub 18 eksperti, nende hulgas Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Aleksei Alekseevitš Gippius, Euroopa Ülikooli Peterburis Antropoloogia Teaduskonna professor Georgij Ahhilovitš Levinton, Moskva Riikliku Ülikooli Maailma Kultuuri Instituudi Vene Kultuuri Osakonna juht Tatjana Vladimirovna Tsivjan, Princetoni Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Õppetooli ning Võrdleva Kirjandusteaduse Õppetooli professor Michael Wachtel jt.
Ajakiri valmib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ning Tallinna Ülikooli kirjastuse koostöös.
Ajakirja tellimiseks palun kirjutada tlupress@tlu.ee
Ajakirja koduleht: http://publications.tlu.ee/index.php/slavica/
Toimetuskolleegium
Irina Belobrovtseva (Tallinn)
Nikolai Bogomolov (Moskva)
Tatjana Civjan (Moskva)
Lazar Fleishman (Stanford)
Sergei Gindin (Moskva)
Peter Grzybek (Graz)
Dimitar Kenanov (Veliko Tõrnovo)
Irina Külmoja (Tartu)
Georgi Levinton (Peterburi)
Mihhail Lotman (Tallinn / Tartu)
Nikita Ohhotin (Peterburi)
Jelena Pogosjan (Edmonton)
Fjodor Poljakov (Viin)
Jelena Remtšukova (Moskva)
Andrew Reynolds (Madison)
Tatjana Skulatšova (Moskva)
Michael Wachtel (Princeton)
Ilmunud ajakirjad
|
ISSN 2346-5824 (trükis) |
Slavica Revalensia X (2023) (vene keeles) Ajakirja rubriigi «Исследования и материалы» („Uurimused ja materjalid“) esimeses osas ootavad lugejat 8 artiklit 18.–20. saj vene kirjandusest (nt Anna Ahmatovast, Aleksandr Blokist, Boriss Pasternakist jt). Sama rubriigi teises osas, mis on pühendatud Gabriel Superfini 80. sünnipäevale ja mille koostajad on Nikita Ohhotin, Alexander Ospovat ja Roman Timentšik, avaldakse 10 artiklit 19. ja 20. saj vene kirjandusest (nt Mihhail Bulgakovist, Vladimir Nabokovist, Aleksandr Puškinist jt), külma sõja ajaloost ja poliitilistest represioonidest Venemaal. «Критика» („Kriitika“) rubriik käsitleb 2022. aastal ilmunud Mihhail Veliževi raamatut Pjotr Tšaadajevist. Samas rubriigis tutvustakse uut rahvusvahelist filoloogiakonverentsi sarja Graduate Student Conference in Russian Language and Literatures (Helsinki—Tallinn—Tartu), mille korraldajad on Helsingi, Tallinna ja Tartu ülikooli slavistid ja mille eesmärgiks on vene uuringute valdkonna põhjalik ümbermõtestamine. Number lõpeb järelehüüdega Heildelbergi ülikooli õppejõule ja kirjanikule Mihhail Bezrodnõile (1957–2023), kelle debüütraamat „Tsitaadi lõpp“ (1996) peetakse nüüdisagse vene kirjanduse üheks tippsaavutuseks. |
|
ISSN 2346-5824 (trükiversioon) |
Slavica Revalensia IX (2022) (vene keeles) Tallinna Ülikooli vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsendi Grigori Utgofi eestvedamisel ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel on ilmunud ajakirja Slavica Revalensia üheksas number. Ajakirja rubriigi «Исследования и материалы» („Uurimused ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootavad lugejat kolmteist artiklit vene 19.–21. saj kirjandusest (nt Ivan Krõlovist, Aleksandr Puškinist, Mihhail Bulgakovist, Anna Ahmatovast, Sergei Gandlevskist jt) ning Vene ja Ida-Euroopa ajaloost (muu hulgas ka nõukogude terrorist); sama rubriigi lõpposas avaldatakse Juri Lotmani (1922–1993) seni atributeerimata jäänud lühikirjutis Vladimir Majakovskist ja Sergei Eisensteinist aastast 1970. Ajakirja «Критика» („Kriitika”) rubriik käsitleb 2021. a ilmunud Galina Babaki ja Aleksandr Dmitrievi raamatut formaalse meetodi retseptsioonist Ukrainas („Nõukogude rahvusmodernismi Atlantis. Formaalne meetod Ukrainas: Kahekümnendad ja kolmekümnendate esimene pool”). Number lõpeb Andrei Belõi loomingu mainekale uurijale ja kaasaaegse Vene režiimi kriitikule Magnus Ljunggrenile (1942–2022) pühendatud järelehüüdega, mille autorid on Ben Hellman (Helsinki) ja Per-Arne Bodin (Stockholm). |
|
ISSN 2346-5824 (trükiversioon) |
Slavica Revalensia VIII (2021) (vene keeles) Slavica Revalensia VIII rubriigi «Исследования и материалы» („Uuringud ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootab lugejat kaheksa artiklit nii kirjandusloost (nt Maria Nekljudova artikkel „„Kuningate üle peab alati pärast nende surma kohut mõistma”: Ühe vanaegiptuse tava hauatagune elu 16.–19. saj vene ja Euroopa kirjanduses”, Sergei Dotsenko artikkel „Puškini luuletus „Torm”: Rütmi tähendus” jt) kui ka Venemaa revolutsiooni-eelsest haridusloost ja Nõukogude terrorist (Marina Salmani monumentaalne uurimus „Teniševi kooli õpetajad ja õpilased: Kooli Ajakirja rubriik «Критика» („Kriitika”) sisaldab kogumiku «Ирина Белобровцева: Человек эпохи» („Irina Belobrovtseva: Meie aja kangelane”) raamatuarvustust, mille autor on Slavica Revalenisa peatoimetaja Grigori Utgof. |
|
ISSN 2346-5824 |
Slavica Revalensia VII (2020) (vene keeles) Ajakirja rubriigis «Исследования и материалы» („Uuringud ja materjalid”) on kaheksa inglis- ja venekeelset artiklit nii lähilugemise žanris (nt Aleksandra Pahhomova uurimus Mihhail Kuzminist ja Aleksandr Dolinini artikkel Vladimir Nabokovi „Kangelasteost”) kui ka kirjandusajaloolises võtmes. Esmakordselt avaldatakse koos põhjalike kommentaaridega kaks vürst Pjotr Vjazemski kirja Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), Boriss Eichenbaumi kirjad Juri Nikolskile (Marina Salmani publikatsioon) ja kolm Ivar Ivaski kirja Boriss Pasternakile (Aija Sakova publikatsioon). Numbrist leiab lugeja ka kaks Andrei Kaissarovi teksti, millest üks ilmub täies mahus esimest korda ja teist («Воспоминания о Шлёцере» ehk „Mälestused Schlözerist”) omistati varem ekslikult Aleksandr Turgenevile (Marina Korenjova ja Jekaterina Larionova publikatsioon). Puškini-uuringud on esitatud Mihhail Bezrodnõi artiklitsükli teise osaga «Из комментария к “Пиковой даме”: 5–6» („Kommentaarist „Padaemandale“: 5–6”); jätkub ka Roman Timentšiku monumentaalne artiklitsükkel Anna Ahmatova „Märkmikutest” (vt ka Slavica Revalensia kaks viimast köidet). Ajakirja rubriigis „In memoriam” avaldatakse järelehüüed järgmistele vene kirjanduse asjatundjatele: Venemaa Teaduste Akadeemia maailmakirjanduse instituudi vanemteadurile Oleg Anatoljevitš Korosteljovile (1959–2020), Wisconsini Ülikooli Madisonis emeriitprofessorile James Baileyle (1929–2020), Peterburi Riikliku Ülikooli professorile Jelena Vladimirovna Dušetškinale (1941–2020) ja Moskva Riikliku Ülikooli professorile Nikolai Aleksejevitš Bogomolovile (1950–2020). |
|
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia VI (2019) (vene keeles) Slavica Revalensia 6. numbris ootavad lugejat 11 materjali. Nende hulgas on näiteks seniavaldamata vürst Pavel Vjazemski kiri Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), järjekordne osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist” ja Hernyk Barani retsensioon Georgi Levintoni raamatule «Статьи о поэзии русского авангарда» („Artiklid vene avangardi poeesiast”). Äramärkimist on leidnud ka kaks 120. aastapäeva: number algab Aleksandr Dolinini artikliga Vladimir Nabokovi (1899—1977) romaanist „Kutse tapalavale” ja nõukogude kirjandusest ja jätkab Jevgeni Jablokovi artikliga, mis on pühendatud visuaalsele teemale Andrei Platonovi (1899—1951) proosas. Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
|
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia V (2018) (vene keeles) 10 € Slavica Revalensia viiendas numbris ootab lugejat 9 materjali. Nende hulgas on näiteks Olga Makarevitši uurimus Nikolai Leskovi seni teadmata retsensioonist John Bunyani raamatu “The Pilgrim’s Progress” („Kristlase usurännak”) venekeelsele tõlkele, seni ilmumata Vladimir Nabokovi artikkel «О поэзии» („Poeesiast”) (Aleksander Dolinin ja Grigori Utgofi publikatsioon) ning 33. osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist”. Äramärkimist on leidnud Lev Tolstoi 190. sünniaastapäev: number algab Julia Krasnoselskaja artikliga tiibadjutantide protektsioonist Lev Tolstoi elus ja loomingus ning lõpeb Joanna Piotrowska publikatsiooniga „Lev Tolstoi Poolas: Bibliograafilised materjalid (1990–2008)”. Slavica Revalensia artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on inglise ja eesti keeles. Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
|
|
Slavica Revalensia IV (2017) (vene keeles) 6 € Slavica Revalensia neljandas numbris ootab lugejat kümme artiklit. Jelena Kardaši uurimus pühendub Aleksander Puškini „Kirstutegija” (1831) emblemaatikale, Aleksander Grišini artikkel vaatleb Andrei Platonovi teostamata jäänud tummfilmi süžeed mustanahalisest Punaarmee sõdurist. Aleksander Fjaduta uurimus pühendub Sergei Dovlatovi kirjanduslikule anekdoodile Nõukogude kõrgetasemelise ametniku visiidist Poolasse ning selle anekdoodi alternatiivsele versioonile, mis jõudis artikli autorini Poola intellektuaali ning endise poliitvangi Adam Michnikiga vesteldes. Lisaks leiab palju muudki slaavi kultuuri ja kirjanduse huvilistele: Ajakirjas on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”. Artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
ISSN 2346-5824|
ISSN 2346-5824 |
Slavica Revalensia III (2016) (vene keeles) 4,90 € Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Slavica Revalensia kolmandas numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Fjodor Dvinjatini uurimus Aleksander Puškini “От меня вечор Леила…” (1835–1836) luuleteksti struktuurist, Julia Krasnosselskaja artikkel rendi ideest Lev Tolstoi ühiskondlikes algatustes 1857. aastal, Marina Salmani uuring vene 19. sajandi kirjanduse asjatundja Julian Oksmani (1895–1970) elu varasemast perioodist ning Jevgenia Khazdani artikkel sellest, kuidas Vene Kunstiajaloo Instituudi töötajad nende töökoha hiljutise „optimeerimise” katsele reageerisid. Artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles. |
|
Pehme köide |
Slavica Revalensia II (2015) (vene keeles) 10 € Slavica Revalensia on 2014. aastal Tallinna Ülikoolis asutatud rahvusvaheline slaavi uuringutele keskenduv teadusajakiri. Ajakiri on eelretsenseeritav ning selles on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”. Slavica Revalensia teises numbris ootavad lugejat 9 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Aleksei Balakini uurimus Fjodor Dostojevski autorsuse küsimustest, Anna Dolinina ja Marina Salmani artikkel Ossip Mandelštami luuletuse “Я вернулся в мой город, знакомый до слез…” tundmatust variandist, Olga Demidova artikkel Marcel Prousti ja James Joyce’i retseptsioonist vene eksiilkirjanduses sõdadevahelisel perioodil ning silmapaistva Vene filoloogi Vladimir Nikolajevitš Toporovi (1928–2005) teaduslik autobiograafia (Mihhail Dõnini ning Tatjana Civjani publikatsioon). |
|
Pehme köide |
Slavica Revalensia I (2014) 10 € Slavica Revalensia on rahvusvaheline ja eelretsenseeritav teadusajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Ajakirja toimetuskolleegiumisse kuulub 18 eksperti, nende hulgas Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Aleksei Alekseevitš Gippius, Euroopa Ülikooli Peterburis Antropoloogia Teaduskonna professor Georgij Ahhilovitš Levinton, Moskva Riikliku Ülikooli Maailma Kultuuri Instituudi Vene Kultuuri Osakonna juht Tatjana Vladimirovna Tsivjan, Princetoni Üikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Õppetooli ning Võrdleva Kirjandusteaduse Õppetooli professor Michael Wachtel jt.
“Slavica Revalensia” esimeses numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Pavel Uspenski artikkel “Mõtteid Konstantin Batjuškovi “Horatiuse jäljendamisest”: kas see luuletus ongi nii hull?”, ilmumata peatükk Romen Gafanovitš Nazirovi (1934—2004) doktoriväitekirjast “Puškini ja Gogoli traditsioonid vene proosas: faabulate võrdlev ajalugu” ning Aurika Meimre ja Antonia Naela artikkel Peeter I ausamba eemaldamisest Tallinnas 1922. aastal. Ajakiri ilmub Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi ning Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös; esiknumbri toimetaja on Grigori Utgof. |
.jpg)