Slavica Revalensia
Slavica Revalensia on 2014. aastal Tallinna Ülikoolis asutatud rahvusvaheline slaavi uuringutele keskenduv teadusajakiri. Ajakiri on eelretsenseeritav ning selles on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”.
Ajakirja toimetuskolleegiumisse kuulub 18 eksperti, nende hulgas Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Aleksei Alekseevitš Gippius, Euroopa Ülikooli Peterburis Antropoloogia Teaduskonna professor Georgij Ahhilovitš Levinton, Moskva Riikliku Ülikooli Maailma Kultuuri Instituudi Vene Kultuuri Osakonna juht Tatjana Vladimirovna Tsivjan, Princetoni Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Õppetooli ning Võrdleva Kirjandusteaduse Õppetooli professor Michael Wachtel jt.
Ajakiri valmib Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi ning Tallinna Ülikooli kirjastuse koostöös.
Ajakirja tellimiseks palun kirjutada tlupress@tlu.ee
Ajakirja koduleht: http://publications.tlu.ee/index.php/slavica/
Toimetuskolleegium
Irina Belobrovtseva (Tallinn)
Nikolai Bogomolov (Moskva)
Tatjana Civjan (Moskva)
Lazar Fleishman (Stanford)
Sergei Gindin (Moskva)
Peter Grzybek (Graz)
Dimitar Kenanov (Veliko Tõrnovo)
Irina Külmoja (Tartu)
Georgi Levinton (Peterburi)
Mihhail Lotman (Tallinn / Tartu)
Nikita Ohhotin (Peterburi)
Jelena Pogosjan (Edmonton)
Fjodor Poljakov (Viin)
Jelena Remtšukova (Moskva)
Andrew Reynolds (Madison)
Tatjana Skulatšova (Moskva)
Michael Wachtel (Princeton)
Ilmunud ajakirjad
|
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia V (2018) (vene keeles) 10 € Slavica Revalensia viiendas numbris ootab lugejat 9 materjali. Nende hulgas on näiteks Olga Makarevitši uurimus Nikolai Leskovi seni teadmata retsensioonist John Bunyani raamatu “The Pilgrim’s Progress” („Kristlase usurännak”) venekeelsele tõlkele, seni ilmumata Vladimir Nabokovi artikkel «О поэзии» („Poeesiast”) (Aleksander Dolinin ja Grigori Utgofi publikatsioon) ning 33. osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist”. Äramärkimist on leidnud Lev Tolstoi 190. sünniaastapäev: number algab Julia Krasnoselskaja artikliga tiibadjutantide protektsioonist Lev Tolstoi elus ja loomingus ning lõpeb Joanna Piotrowska publikatsiooniga „Lev Tolstoi Poolas: Bibliograafilised materjalid (1990–2008)”. Slavica Revalensia artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on inglise ja eesti keeles. Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
|
|
Slavica Revalensia IV (2017) (vene keeles) 6 € Slavica Revalensia neljandas numbris ootab lugejat kümme artiklit. Jelena Kardaši uurimus pühendub Aleksander Puškini „Kirstutegija” (1831) emblemaatikale, Aleksander Grišini artikkel vaatleb Andrei Platonovi teostamata jäänud tummfilmi süžeed mustanahalisest Punaarmee sõdurist. Aleksander Fjaduta uurimus pühendub Sergei Dovlatovi kirjanduslikule anekdoodile Nõukogude kõrgetasemelise ametniku visiidist Poolasse ning selle anekdoodi alternatiivsele versioonile, mis jõudis artikli autorini Poola intellektuaali ning endise poliitvangi Adam Michnikiga vesteldes. Lisaks leiab palju muudki slaavi kultuuri ja kirjanduse huvilistele: Ajakirjas on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”. Artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
ISSN 2346-5824|
ISSN 2346-5824 |
Slavica Revalensia III (2016) (vene keeles) 4,90 € Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Slavica Revalensia kolmandas numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Fjodor Dvinjatini uurimus Aleksander Puškini “От меня вечор Леила…” (1835–1836) luuleteksti struktuurist, Julia Krasnosselskaja artikkel rendi ideest Lev Tolstoi ühiskondlikes algatustes 1857. aastal, Marina Salmani uuring vene 19. sajandi kirjanduse asjatundja Julian Oksmani (1895–1970) elu varasemast perioodist ning Jevgenia Khazdani artikkel sellest, kuidas Vene Kunstiajaloo Instituudi töötajad nende töökoha hiljutise „optimeerimise” katsele reageerisid. Artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles. |
|
Pehme köide |
Slavica Revalensia II (2015) (vene keeles) 10 € Slavica Revalensia on 2014. aastal Tallinna Ülikoolis asutatud rahvusvaheline slaavi uuringutele keskenduv teadusajakiri. Ajakiri on eelretsenseeritav ning selles on kolm rubriiki: „Uuringud ja materjalid”, „Kriitika” ja „Bibliograafia”. Slavica Revalensia teises numbris ootavad lugejat 9 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Aleksei Balakini uurimus Fjodor Dostojevski autorsuse küsimustest, Anna Dolinina ja Marina Salmani artikkel Ossip Mandelštami luuletuse “Я вернулся в мой город, знакомый до слез…” tundmatust variandist, Olga Demidova artikkel Marcel Prousti ja James Joyce’i retseptsioonist vene eksiilkirjanduses sõdadevahelisel perioodil ning silmapaistva Vene filoloogi Vladimir Nikolajevitš Toporovi (1928–2005) teaduslik autobiograafia (Mihhail Dõnini ning Tatjana Civjani publikatsioon). |
|
Pehme köide |
Slavica Revalensia I (2014) 10 € Slavica Revalensia on rahvusvaheline ja eelretsenseeritav teadusajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Ajakirja toimetuskolleegiumisse kuulub 18 eksperti, nende hulgas Venemaa Teaduste Akadeemia korrespondentliige Aleksei Alekseevitš Gippius, Euroopa Ülikooli Peterburis Antropoloogia Teaduskonna professor Georgij Ahhilovitš Levinton, Moskva Riikliku Ülikooli Maailma Kultuuri Instituudi Vene Kultuuri Osakonna juht Tatjana Vladimirovna Tsivjan, Princetoni Üikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Õppetooli ning Võrdleva Kirjandusteaduse Õppetooli professor Michael Wachtel jt.
“Slavica Revalensia” esimeses numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Pavel Uspenski artikkel “Mõtteid Konstantin Batjuškovi “Horatiuse jäljendamisest”: kas see luuletus ongi nii hull?”, ilmumata peatükk Romen Gafanovitš Nazirovi (1934—2004) doktoriväitekirjast “Puškini ja Gogoli traditsioonid vene proosas: faabulate võrdlev ajalugu” ning Aurika Meimre ja Antonia Naela artikkel Peeter I ausamba eemaldamisest Tallinnas 1922. aastal. Ajakiri ilmub Tallinna Ülikooli Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi ning Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös; esiknumbri toimetaja on Grigori Utgof. |
.jpg)