Bibliotheca Politica
|
ISBN 978-9985-58-934-2 |
Riigikunst. Kultuur, retoorika ja avalik juhtimine Christopher Hood Saatesõna: Georg Sootla Miks avalik juhtimine – riigikunst – nii sageli ebaõnnestub, tehes avalikust teenistusest fiasko ja läbikukkumiste jada? Millistel eri viisidel saab kontrolli või regulatsiooni valitsemisele rakendada? Miks on avaliku teenistuse parandamise juhised vastuolulised ja kas moderniseerumine ongi määratud tootma ülemaailmset ühetaolisust valitsemise korraldamises? Christopher Hoodi uurimistöö eesmärk on vastata küsimustele, mis on avaliku halduse üle peetavates aruteludes kesksel kohal. Raamat ühendab kaasaegse ja ajaloolise kogemuse ning kasutab võrgustike ja rühmade kultuuriteooriat uurimuse raamistiku ja meetodina. Erinevatest paikadest ja ajastutest pärit näiteid kasutades püüab uuring tuvastada ikka ja jälle üleskerkivaid ideid riigivalitsemise korralduses. Vastupidiselt laialt levinud väidetele, et moderniseerimine toob kaasa globaalse ühtlustumise, väidetakse, et mitmekesisus tõenäoliselt ei kao ei avaliku halduse doktriinist ega praktikast. Cristopher Hoodi „Riigikunst“ on üks avaliku halduse ja juhtimise võtmetekstidest. Raamat analüüsib valitsemist kui avalikku juhtimist kultuurikeskselt ning on jätkuvalt väga ajakohane lugemine, seda eriti Eesti kontekstis, kus uusliberalismi ja positivistliku lähenemisviisi mõju on |
|
978-9985-58-858-1 |
Mis on populism? Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk, eessõna Leif Kalev Jan-Werner Mülleri „Mis on populism?“ ilmus esmakordselt 2016. aastal, kuid selle asjakohasus on paari viimase aasta poliitiliste sündmuste käigus üksnes kasvanud. Teos on lühike, ent oluline sissevaade populismi kui demokraatiat ohustavasse nähtusesse, mis kujundab praegu poliitilist maastikku maailma eri paigus. Pooli valimata joonistab autor välja populistliku poliitikategemise viisi erijooned, mis võivad võtta nii parem- kui ka vasakpoolseid vorme. Oht demokraatiale väljendub eeskätt pluralismivastasuses, teiste jõudude mitteaktsepteerimises ja ainuvõimu püüdes. Samas võib populismi mõista ka positiivses võtmes, demokratiseeriva ja vabastava nähtusena – mõõdukal määral populismi võib pakkuda värskust ja see ei lase võimukandjail liiga mugavaks minna. Jan-Werner Müller (snd 1970) on saksa politoloog ja Princetoni ülikooli professor. Tema uurimissuunad hõlmavad nüüdisaegse poliitilise mõtte ajalugu, demokraatia teooriat, konstitutsionalismi, religiooni ja poliitika suhteid ning Euroopa integratsiooni teemasid. |
