Gigantum Humeris
|
ISBN 978-9985-58-951-9 |
Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus Prantsuse keelest tõlkinud Heete Sahkai Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi eesti keele ja kirjanduse professori Antoine Chalvini monograafia „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“ on kõige täielikum käsitlus eesti keeleuuendusest, millel on olnud väga oluline osa eesti kultuuri, keele, keeleteaduse ja keelekorralduse ajaloos. Teos on autori Pariisis kaitstud doktoritöö täiendatud versioon. Monograafia koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade keeleuuenduse ajaloolisest kontekstist ja kronoloogiast: eesti kirjakeele ajaloost, Aaviku elukäigust ja tegevusest, keeleuuendusliikumise ajaloost ja osalistest. Teine osa käsitleb keeleuuenduse teoreetilisi lähtekohti ja seal esitatakse uuendusettepanekute täielik loend. Kolmas osa vaatleb uuendusettepanekute retseptsiooni ja uuenduste levikut ning sellega seotud ajaloolisi, keelelisi, kirjanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. Monograafia lisades on esitatud foneetiliste, ortograafiliste ja morfosüntaktiliste uuenduste ning uudissõnade loendid. |
|
ISBN 978-9949-29-692-7 |
Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain. Kõrgkooliõpik Autorid: Heli Tooman, Anne Roosipõld, Sirje Rekkor „Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain“ annab süsteemse ülevaate teenindusühiskonna ja teenusmajanduse arengust, külalislahkuse olulisusest teenindusvaldkonnas, teenindusmõttelaadi eripärast ja teenindusprotsesside juhtimisest. Teoses mõtestatakse teenust kui terviklikku kogemust: klientide ootusi ja vajadusi ning nende rolli, teenindamise tähendust ning teenindajate vajadusi ja vastutust. Samuti pööratakse tähelepanu suhtlusele, tegutsemisele keerulistes olukordades ning kliendikäitumise mõjuteguritele. Viimastes peatükkides käsitletakse teeninduskvaliteeti, kliendikesksete teenindusprotsesside juhtimist ja disaini ning teenuste turundust. Tegu on esimese eestikeelse kõrgkooliõpikuga, mis annab keerukast ja mitmetahulisest teenuste valdkonnast tervikpildi. Teenindusprotsessidest ja nende arendusvõimalustest arusaamist toetavad kordamis- ja aruteluküsimused ning ülesanded. Õpiku lõpust leiab mahuka kasutatud kirjanduse nimekirja ning teenindusvaldkonnaga seotud eesti- ja ingliskeelsete terminite loetelu. Õpikut sobib kasutada mitmete erialade bakalaureuse- ja magistriõppes, aga ka täiendõppes. See on mõeldud valdkonna organisatsioonide juhtidele ja tootmisettevõtete teenindustegevuse korraldajatele ning kõigile, kes soovivad end teenindusega seotud teemadel täiendada. |
|
ISBN 978-9985-58-943-4 |
Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia. Õpik kõrgkoolidele Koostanud ja toimetanud Aet Annist ja Maarja Kaaristo Esimene algupärane eestikeelne sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia õpik koondab kokku antropoloogia olulisemad teemad, lisades ülevaatele maailma antropoloogidest ja klassikalistest antropoloogilistest uurimustest näiteid Eestist ja Eesti uurijatelt. Algselt 2017. aastal ilmunud õpikut on 2023. aastal täiendatud ja ajakohastatud. Viidatakse aastate jooksul eestindatud tekstidele, kasutatakse väljakujunenud termineid, ent luuakse ka uusi. Tulemus on seetõttu õpiku toimetajate, autorite ja Eesti nüüdse uurimisseisu nägu: siinsed rõhuasetused peegeldavad seda, milliste teemadega Eesti antropoloogid ja etnoloogid praegu tegelevad. Õpik on kirjutatud pidades silmas esmajoones bakalaureusetaseme üliõpilasi mitmetel erialadel: sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia, etnoloogia, folkloristika, kultuuriuuringud, sotsioloogia jpt. Antropoloogiaga tutvumiseks sobib see aga kõigile huvilistele, sealhulgas abituuriumis ühiskonnaõpetuse täienduseks. Igapäevasemalt annab antropoloogiline lähenemine võimaluse leida analüütilist meelerahu tulistes vaidlustes ja olukordades, kus on kerge ehmatada ligimeste käitumise või arusaamade üle või nende pärast nördida. Antropoloogi ülesanne on selle asemel samm kõrvale astuda ja olla põnevil, püüda mõista kaasinimeste kummastavaid sõnumeid või tegusid. Selle teekonna alustamiseks, aga ka lihtsalt antropoloogiahuvilistele ja neile, kes teistest aru tahavad saada, ongi mõeldud käesolev õpik. |
|
ISBN 978-9916-9702-1-8 |
Vanemaealiste treeningu juhendamine. Õpik juhendajatele ja kõrgkoolidele „Vanemaealiste treeningu juhendamine“ on seni kõige põhjalikum käsitlus sellest, kuidas kavandada ja rakendada tõhusaid, ohutuid ja lõbusaid kehalise aktiivsuse programme erinevate funktsionaalsete võimetega vanemaealistele. Raamat seob omavahel teooria, praktika ja üksikasjalised juhendid. Raamat on jagatud neljaks osaks. Iga osa käsitleb ühte või mitut üheksast koolitusmoodulist, mis hõlmavad rahvusvaheliste õppekavade suuniseid vanemaealiste inimeste kehalise aktiivsuse juhendajate ettevalmistamiseks. I osas antakse ülevaade vananemise füsioloogilistest aspektidest ja gerokinesioloogia valdkonnast, et aidata lugejatel mõista regulaarsest kehalisest tegevusest tulenevat psühhosotsiaalset ja kognitiivset kasu. II osa annab juhised, kuidas teha treeningueelset tervisekontrolli ja -hinnangut, kuidas anda klientidele sisukat tagasisidet, kuidas hinnata programmi tulemust ning kujundada lühi- ja pikaajalisi käitumuslikke eesmärke. III osa keskendub tõhusate ja turvaliste treeningkavade ning -meetodite väljatöötamisele. See hõlmab spetsiifilisi tegevusi vanemaealiste vaimseks, emotsionaalseks ja sotsiaalseks kaasamiseks ning hulgaliselt dünaamilisi ja staatilisi painduvusharjutusi liigeste ja lihaste paindlikkuse, lihasjõu, tasakaalu, liikuvuse, vastupidavuse ja jõu parandamiseks. IV osa viib lugeja kurssi õpetamis-, motivatsiooni-, suhtlemis- ja juhtimismeetoditega, mis on vajalikud tõhusate ja ohutute treeningkavade loomiseks, lähtudes treenitava tervislikust seisundist. Raamat on üles ehitatud nii, et kasutajal oleks lihtsam materjali mõista ja õpitut meelde jätta. Iga peatükk algab eesmärkide loeteluga, mis tutvustab lugejale põhikontseptsioone, mida ta õppima hakkab, ning lõpeb kokkuvõtte ja lugemissoovitustega. Igas peatükis on esile toodud tähtsamad mõisted ja põhipunktid, mis võtavad kokku olulise sisu. Kõigi peatükkide lõpus asuvad kordamisküsimused ja rakenduslikud tegevused aitavad õppijatel olulisi teemasid korrata ja teadmisi praktikas rakendada. |
|
ISBN 978-9985-58-938-0 |
Vaimu arheoloogia. Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis Neuroteadlase Jaak Panksepa ja psühhoterapeudi Lucy Biveni koostöös sündinud raamat „Vaimu arheoloogia“ kirjeldab uut, afektiivseks neuroteaduseks nimetatavat teadusala, mis seab eesmärgiks valgustada, kuidas meie kõige võimsamad tunded – ürgsed emotsionaalsed afektid – tungivad esile iidsetest närvivõrgustikest, mis paiknevad neokortikaalsest „mõtlemismütsist“ sügavamal asuvates ajupiirkondades. Nood ürgsed neuraalsed territooriumid neokorteksi all moodustavad meie esivanematelt päritud vaimu – afektiivse vaimu, mis on spetsialiseerunud evolutsiooni käigus ning on inimestel ühine paljude loomadega. See on iidne aare, kuna on allikaks meie kõige võimsamatele tunnetele. Raamat määratleb seitse emotsioonisüsteemi, mis selgitavad, kuidas me elame ja käitume. Need süsteemid pärinevad sügavatest ajupiirkondadest ja on kõigil imetajaliikidel märkimisväärselt sarnased: OTSING, HIRM, RAEV, IHA, HOOLITSUS, KAOTUSVALU ja MÄNG. Tõrked nende toimimises põhjustavad emotsionaalseid häireid. Raamat pakub välja täiesti uue lähenemisviisi psühhiaatriliste häirete raviks. Nende kaante vahelt avastatu osutub märkimisväärselt tulusaks paljudele, kes soovivad mõista ennast ja teisi, kaasa arvatud loomi, ning saada aru, kui palju ühist on kõigil imetajatel maailmale emotsionaalselt reageerides. Eestikeelsele väljaandele on Eesti juurtega autorist, väljapaistvast neuroteadlasest Jaak Panksepast (1943–2017), tema pärandist maailma teaduslukku ja kokkupuudetest Eestiga järelsõna kirjutanud Tartu Ülikooli psühhofüsioloogiaprofessor Jaanus Harro. |
|
Ilmumisaasta: 2022 Õppekomplekti ISBN 9772228102026 |
Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik Keeletoimetamine. Harjutusi ja ülesandeid Läbi müüdud Keeletoimetamise õpiku ja harjutustiku komplekt.
Keeletoimetamise õpikus on esimest korda ühiste kaante vahel nii toimetamisprotsessi ja -põhimõtete käsitlus kui ka keelehoolde praktilisemad tahud. Vaatluse all on kogu keeletoimetaja tööpõld alates õigekirjast, sõnavarast, lausestusest ja tekstitasandist kuni vorminduse, vormistuse, korrektuuri ja tehniliste pisiasjadeni. Õpikule lisaks saab soetada mahuka vastustega harjutustiku, mis aitab õpitut kinnistada. Õpik on koostatud esmajoones keeletoimetamise üliõpilaste õppevahendiks, kuid pakub harjutusvõimalust ka juba töötavatele toimetajatele ja teistelegi keelepraktikutele. |
|
ISBN 978-9985-58-929-8 |
Keeletoimetamine. Harjutusi ja ülesandeid Keeletoimetamise õpiku harjutustik.
|
|
ISBN 978-9985-58-928-1 |
Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik
Keeletoimetamise õpikus on esimest korda ühiste kaante vahel nii toimetamisprotsessi ja -põhimõtete käsitlus kui ka keelehoolde praktilisemad tahud. Vaatluse all on kogu keeletoimetaja tööpõld alates õigekirjast, sõnavarast, lausestusest ja tekstitasandist kuni vorminduse, vormistuse, korrektuuri ja tehniliste pisiasjadeni. Õpikule lisaks saab soetada mahuka vastustega harjutustiku, mis aitab õpitut kinnistada. Õpik on koostatud esmajoones keeletoimetamise üliõpilaste õppevahendiks, kuid pakub harjutusvõimalust ka juba töötavatele toimetajatele ja teistelegi keelepraktikutele |
|
ISBN 978-9916-9702-0-1 |
Funktsionaalne treening Viimase 25 aasta jooksul välja arenenud treeningufilosoofiatest üks populaarsemaid on funktsionaalne treening, mille mõte on arendada funktsionaalset jõudu konkreetseteks tegevusteks. Sellest raamatust leiab funktsionaalse treeningu ajakohaseid määratlusi, funktsionaalse treeningu murrangulisi kontseptsioone, konkreetseid harjutusi ja spordialaspetsiifilisi treeningukavasid. Raamatus toodud treeningukontseptsioonid ja -meetodid on turvalised, tõhusad ja teaduslikult põhjendatud. Need põhinevad parimatel tänapäevastel teadmistel, aga on esitatud nii lihtsas vormis, et on igale treenerile, füsioterapeudile, sportlasele või lapsevanemale arusaadavad. Oma loogilise ülesehituse kaudu annab „Funktsionaalne treening“ sellest populaarsest teemast lihtsa, aga mitmekülgse arusaamise. Raamat koosneb kolmest osast: I osas tutvustatakse jõutreeningu ajaloolist tausta ning defineeritakse funktsionaalsuse ja funktsionaalse treeningu põhielemendid; II osas käsitletakse funktsionaalse treeningu viise ja iga treeninguviisi raames kõige kasulikumaid funktsionaalseid harjutusi; III osas vaadeldakse harjutuste valiku, treeningukava koostamise ja periodiseerimise põhitõdesid ning esitatakse levinumate spordialade näidiskavad. Autor Juan Carlos Santana on Floridas Boca Ratonis tegutseva Inimvõimete Instituudi (Institute of Human Performance) asutaja ja direktor. Santana on sertifitseeritud jõu- ja üldkehalise treeningu treener, USA Üleriigilise Jõu- ja Üldkehalise Treeningu Liidu (NSCA) liige ning Ameerika Spordimeditsiini Kolledži sertifitseeritud tervisetreeningu instruktor. Tal on magistrikraad sporditeadustes Florida Atlandi Ülikoolist, kus ta on ka õppejõuna õpetanud võitlussportlaste jõu- ja üldkehalist treeningut, sporditreeningu süsteeme ja jõutreeningut. |
|
ISBN 978-9985-58-912-0 |
Teejuht kultuuripsühholoogiasse „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ on raamat sellest, kuidas meie, inimesed, loome ennast ja oma maailma. Me teeme seda, kuna oleme parandamatud tähenduseloojad: kõike, mida elus kogeme, on meil tarvis mõtestada, selle asemel et lihtsalt reageerida või tegutseda. Või täpsemalt: reageerides või tegutsedes maailmas, milles elame, konstrueerime selle enda jaoks tähendusrikkana. Kultuuripsühholoogia räägib inimkehadest läbi nendes kehades elavate ja ettepoole vaatavate isikute kultuurilise pilgu. Inimesed on viinud ka tähendusloome oma peast välja kõige selleni, mis keha ümbritseb, alates selle mähkimisest kuni eluks vajalike tähendusrikaste keskkondade konstrueerimiseni. Siiski on kõige keskmes elav inimkeha, mis tegeleb aktiivselt oma maailma avastamisega, üritades võimatut – minna teisele poole horisonti –, ning nihutab oma kogemuse üksikuid piire aina kaugemale ja kaugemale. Sõna sünnib keha kaudu ning korraldab keha drastiliselt ümber. Neid ümberkorraldamise protsesse kultuuripsühholoogia uuribki, olles teadus inimliku olemise viisidest. Tänapäevases versioonis on kultuuripsühholoogia väga uus psühholoogia valdkond. „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ on vahend, mille abil lugejad saavad ennast ise kultuuripsühholoogia kaudu avastada. Jaan Valsiner (snd 1951) on üks moodsa kultuuripsühholoogia alusepanijaid. Ta on töötanud Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis ja Clarki Ülikoolis Massachusettsis; praegu on ta seotud Aalborgi Ülikooliga Taanis. Aastatel 1969–1971 õppis Valsiner Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mille õigusjärglane Tallinna Ülikool promoveeris ta 2008. aastal audoktoriks. Valsineril on lähedased sidemed ka Tartu Ülikooliga, kus ta 1976. aastal kaitses diplomitöö. Tema tööd on tunnustatud Fulbrighti auhinna (1995), Humboldti preemia (1995) ja Hans Kiliani auhinnaga (2017). |
|
ISBN 978-9985-58-908-3 |
Avalik poliitika III. Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad „Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad” on Tallinna Ülikooli riigiteadlaste kirjutatud kolmeosalise kõrgkooliõpiku „Avalik poliitika” viimane raamat. Õpiku kolmas osa püüab koos lugejaga – kelleks võib olla üliõpilane, ametnik, poliitik või praktik erasektorist – läbi käia avaliku poliitika analüüsi peamised sammud alates asjakohase analüüsistrateegia leidmisest ja kujundamisest, tõhusate analüüsimetoodikate, -meetodite ja -tehnikate valikust kuni poliitikalahenduste praktilise kujundamiseni ja selle protsessi koordineerimiseni. Selle osa paljude teemade tausta on põhjalikumalt selgitatud kahes eelmises osas, mistõttu teemade omandamisel tuleks õpiprotsessis tugineda kõigele kolmele osale. Õpiku kolmas osa on loogiline mõtteline teekond, mis koosneb neljast moodulist. Esimeses moodulis näidatakse, kuidas on viimastel kümnenditel muutunud arusaamad avaliku poliitika praktilistest ülesannetest. Selles tulenevalt on muutunud ka arusaamad, kuidas neid uusi ülesandeid mõtestada ja praktikas ohjata ning milliseid uusi kompetentse vajavad selleks vaja nii eksperdid kui ka poliitikaosalised. Teine moodul käsitleb alusteooriate praktilisi sihte ühiskonnas tekkivate probleemide seletamisel ja näitab, millised on nende võimalused ja piiratus. Selle mõistmisele tuginedes saab sihipäraselt kujundada analüüsistrateegiaid ning kavandada ja juhtida avalike probleemide lahendamist. Õpiku erijoon on näidata, et nüüdisaja poliitikaprobleemide ohjamiseks tuleb tugineda ja rakendada samaaegselt paljuski vastandlikke metoodikaid, meetodeid ja tehnikaid. Kolmas moodul tutvustab avalike poliitikate mõjude hindamise ja analüüsi peamisi kvantitatiiv- ja kvalitatiivmetoodikaid. Need teadmised ei võimalda veel iseseisvalt analüütiku rollis toime tulla, kuid need loovad poliitikakujundamise eestvedajatel ja osalistel võimekuse küsida õigeid küsimusi ja arendada või kaasata lisakompetentse selleks, et jõuda asjakohaste ja teostatavate poliitikalahendusteni. Neljas moodul pakub valiku praktilise poliitikakujundamise tehnikatest ja poliitikaprotsessi disainimise metoodikatest. Õpiku autorid on TLÜ õppejõud ja teadurid, kellel on ulatuslikud kogemused riigiametnike ja valitsemisreformide nõustajatena. Need kogemused aitasid nüüdisaegset avaliku poliitika teemaseadet kohandada Eesti konteksti ja tugineda praktilistele näidetele. |
|
ISBN 978-9985-58-905-2 |
Avalik poliitika II. Avaliku poliitika disain Avaliku poliitika disaini kõrgkooliõpik keskendub poliitikakujundamise praktilisele vaatele, see tähendab poliitika algatamisele, väljaarendamisele ja rakendamisele. Tegu on teise raamatuga Tallinna Ülikooli riigiteadlaste kirjutatud kolmeosalisest avaliku poliitika kõrgkooliõpikust, mis on teadaolevalt esimene eestikeelne avaliku poliitika õpik. Tänu avaliku poliitika kujundamise teadmistele ja oskustele saab targemalt eesmärke seada ja valitseda. Poliitikakujundamine on avalike kokkulepete kujundamise ja rakendamise protsess, mis võimaldab valitsemist nii uuendada kui ka taastoota. See väljendab poliitilise tegevuse ja avaliku võimu teostamise produktiivset, uue kvaliteedi loomiseks võimelist mõõdet. Õpik koosneb kaheksast peatükist, mis käsitlevad avaliku poliitika disaini, esiletõusu ja püsimist, osalisi, võrgustikke ja areene, ressursse ja vahendeid, rakendamist, koordineerimist, legitimeerimist, põhjendamist ja kommunikeerimist. Neid seob kokku disaini kui tulemusele suunatud paindliku, praktilise ja interaktiivse tegevuse vaade. Disaini käsitletakse laialt, nii sisu kui ka protsessi hõlmavana ning klassikalisi ja uusi jooni ühendavana. Avaliku poliitika tahke ja nende mõtestamise põhiraamistikke käsitletakse tasemel, mis võimaldab kujundada arusaama tegevusvõimaluste mitmekesisusest ning aluspõhja disaini võtmes tegutseda ja soovi korral ennast edasi täiendada. Õpik ei asenda käsiraamatuid, ent püüab minna piisavalt süvitsi, et toetada teadlikku praktilist tegutsemist poliitikakujundajana. Poliitikakujundamise teadmisi ja oskusi vajavad oma töös nii juhtidest, generalistidest kui ka spetsialistidest ametnikud ja poliitikud. Neid kasutavad oma valdkonna edendamiseks, huvikaitseks ja partnerluseks ka äri- ja vabaühingud, kogukonnad ja kodanikud. Seda mõnevõrra eri tahkudes ja ulatuses, mis tuleb tervikpilti tunnetades oma tegevusvaldkonna ja rolli(de) jaoks ise kujundada. Raamatu autoritel on lisaks õppejõu-, teadus- ja arendustöö omale riigiametniku, poliitiku, valitsemisreformide nõustaja, meedia- ja/või kodanikuühiskonna eestvedaja kogemus, mis aitab rahvusvahelisest teadustasemest lähtuvat käsitlust kohandada Eesti konteksti. |
|
ISBN 978-9949-9051-9-5 |
Toitumine, treening ja tervis „Toitumine, treening ja tervis“ aitab spordiharrastajatel ja tudengitel eristada teaduspõhiseid toitumissoovitusi selles valdkonnas ohtralt levivast väärinformatsioonist. See põhjalik käsiraamat ühendab teadusliku teabe toitumise ja liikumise kohta praktiliste nõuannetega, pakkudes selget arusaama toitumise mõjust spordile, liikumisele ja üldisele tervisele. Käsiraamat sisaldab põhitõdesid toitumisest: süsivesikute, rasvade, valkude, mikroelementide, vee ja vitamiinide rollist organismi talitluses ja nende päevastest tarbimisvajadustest, vee ja elektrolüütide tasakaalu tähtsusest, toitumise seostest haiguste ennetamise ja eri tüüpi kehaliste koormustega, toitumise iseärasustest eri rahvastikugruppides ning praktilist teavet kehakoostise mõõtmisest ja reguleerimisest. Teos on loogilise ülesehitusega, kus iga peatükk põhineb eelmises peatükis õpitul: I osas antakse ülevaade toitumise mõjust tervisele kogu elu vältel. Kirjeldatakse energia- ja ainevahetust, makro- ja mikrotoitainete rolle ning treeningu mõju toitainetevajadusele. II osa kolm peatükki käsitlevad energiat andvaid makrotoitaineid, nende mõju tervisele ning tervist ja aktiivset eluviisi toetavaid toitumisnõuandeid. III osas selgitatakse lugejale tervise ja sooritusvõimega seotud mikrotoitainete tähtsust. Vitamiinide ja mineraalainete peatükid hõlmavad populatsioonipõhiseid tarbimissoovitusi, liigse või puuduliku tarbimise tagajärgi ning nende kasutamist toidulisanditena. Raamatu selles osas käsitletakse ka vett ja elektrolüüte. Kirjeldatakse vee tähtsust tervise ja sooritusvõime kontekstis ning antakse nõuandeid vee ja elektrolüütide kohta. Toidulisandite ja muude spordis kasutatavate ainete peatükis käsitletakse nendega seotud riske ning selgitatakse rea populaarsete toidulisandite ja alkoholi mõju sooritusvõimele. IV osas jagatakse teavet toitumisalaste teadmiste rakendamisest tervishoius ja liikumisharrastuse valdkonnas. Käsitletakse kehakaalu ja kehakoostist, sealhulgas kehakoostise mõõtmist ning optimaalse kehakaalu ja -koostise saavutamist, ning antakse toitumissoovitusi aeroobse vastupidavuse suurendamiseks ja jõutreeninguks. Viimane peatükk hõlmab toitumisega seotud probleeme ning nõuandeid erinevatele rahvastikurühmadele ja erinevas vanuses inimestele, sealhulgas lastele, noorukitele, veteransportlastele, diabeetikutele, taimetoitlastele, rasedatele ja söömishäiretega inimestele. „Toitumine, treening ja tervis“ on koostatud kehalise kasvatuse, sporditeaduste, tervishoiu, toitumise, füsioteraapia ja teiste seonduvate erialade üliõpilaste jaoks. Raamat on ühtlasi suurepäraseks teabeallikaks treeneritele, tervisekeskuste töötajatele, tervishoiu ja kehalise kasvatuse õppejõududele, spordijuhtidele, spordifüsioloogidele, kutselistele toitumisnõustajatele, sõjaväelastele ja riigiametnikele, kes töötavad tervishoiu ning spordi ja liikumisharrastusega seotud valdkondades. Lugejasõbralik materjalikäsitlus, värviline kujundus enam kui 70 foto ja 140 illustratsiooniga ning hõlpsasti ellurakendatavad näited muudavad käsiraamatu jõukohaseks õppematerjaliks ka laiemale spordiharrastajate ringile ja tervislikust toitumisest huvitujaile. Raamatu originaal on ilmunud maailma juhtivas sporditeaduslikus kirjastuses Human Kinetics. Selle autorid Marie A. Spano (MS), Laura J. Kruskall (PhD) ja D. Travis Thomas (PhD) on tunnustatud Ameerika sporditoitumise spetsialistid ja teadlased, kes on avaldanud hulgaliselt valdkondlikke artikleid ja raamatuid. |
|
ISSN 2228-1029 |
Avalik poliitika I: Avaliku poliitika kujundamise protsess „Avaliku poliitika kujundamise protsess“ on esimene raamat Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste suuna teadlaste ja õppejõudude kirjutatud kolmeosalise kõrgkooliõpikust, kus analüüsitakse poliitikakujundamise protsessi eri nurkade alt: kui poliitikaprotsessi, kui poliitikadisaini ja kui poliitikaanalüüsi. Autorid on või on olnud kas riigiametnikud või/ja valitsemisreformide konsultandid. |
|
ISBN 978-9985-58-889-5 |
Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht Raamat keskendub andmestumise kui ühe viimaste aastate olulisima ning vastuolulisema nähtuse uurimisele. Raamatu keskmes on erinevad meetodid ja metodoloogilised võtted, mida rakendatakse uurimaks andmestumist kui sotsiaalset protsessi, mille käigus igapäevased tegevused ja ühiskondlikud protsessid teisendatakse arvulisteks andmeteks. Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista – nii andmetega iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada. |
|
ISBN 978-9985-58-892-5 |
Ajalooteaduse uued suunad „Ajalooteaduse uued suunad“ on koguteos, kus tuntud ajaloolased kaardistavad viimaste kümnendite olulisemaid uurimissuundi ajalooteaduses. Marek Tamme ja Peter Burke’i koostatud raamat sisaldab 12 peatükki, mis tutvustavad valdkondi globaalsest ja post-koloniaalsest ajaloost keskkonna-, asjade-, emotsioonide- ja digiajalooni. Igal peatükil on kaks autorit, üks on kirjutanud pikema ülevaate konkreetsest ajalooteaduslikust suunast, teine on sellele kirjutanud kommentaari, millele esimene autor omakorda vastab. Sel moel lubab raamat omandada ühele valdkonnale eri vaatenurki ja ergutab aktiivset hoiakut loetusse. Raamat ilmus inglise keeles 2018. aasta sügisel, see on pälvinud mitmel pool maailmas väga head vastuvõttu ja on tõlkimisel mitmesse keelde. |
|
ISBN 978-9985-58-890-1 |
Digikultuur Prantsuse keelest tõlkinud Triinu Tamm Digitehnoloogia kasutuselevõttu meie ühiskonnas on sageli võrreldud tööstusrevolutsiooni tehnilise läbimurdega. Tegelikult oleks võrdlus trükipressi leiutamisega kohasem, sest digirevolutsiooni näol on tegemist eelkõige kognitiivse nähtusega. See on tulnud, et mõjutada teadmiste ja informatsiooni kaudu kõiki meie elu aspekte. Meie loome digitaalsust ja digitaalsus loob meid – nii sünnib digikultuur. Dominique Cardoni „Digikultuur“ on kompaktne sissejuhatus internetikultuuri temaatikasse. Raamat arutleb praegu rohkelt tähelepanu pälvivate sotsiaalmeediat, osalust, platvormi-majandust ja algoritme puudutavate küsimuste üle. Cardon osutab oma uurimuses nii digimeedia kahjustavale kui ka võimestavale potentsiaalile. Oma otsingute käigus näitab autor, kuidas paljud interneti algusaegade pingekohad nüüdisaegses platvormiühiskonnas uuel kujul edasi elavad ning millistes aspektides kunagised interneti utoopiad nüüdseks düstoopilise varjundi on omandanud. Dominique Cardon (snd 1965) on prantsuse sotsioloog, rahvusvaheliselt hinnatud digikultuuri spetsialist. Ta on sotsioloogiaprofessor Pariisi kõrgkoolis Sciences Po ja teadur ülikooli juurde kuuluvas digitehnoloogia uurimisele spetsialiseerunud interdistsiplinaarses meedialaboris. Tema teadustöö on keskendunud veebipõhistele väljendus- ja suhtlusvormidele, avaliku ruumi muutuste ning veebialgoritmide ja suurandmete sotsioloogilisele analüüsile. |
|
ISBN 978-9985-58-883-3 |
Mis on antiikfilosoofia? Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar Silmapaistev prantsuse mõtteloolane ja antiigiuurija Pierre Hadot aitab oma klassikalises teoses ümber hinnata filosoofia rolli antiikmaailmas. Filosoofia polnud ainult intellektuaalne ja diskursiivne tegevus, vaid elulaad. Seejuures mitte lihtsalt „ela, nagu räägid“, vaid ka „räägi, mida elad“. Mõtlemine ja kõnelemine aitasid igal koolkonnal mõneti erinevalt elu võimendada. Koolkonda kuulumine tähendas teatud eluviisi omaksvõttu – nii võib koolkondi iseloomustada ka kui omalaadseid kogukondi. Filosoofia kui elulaad tähendas ka teatud „vaimsete harjutuste“ omaksvõttu, mida vastavas koolkonnas viljeldi. Vaimsete harjutuste all peab Hadot silmas eesmärgipäraseid praktikaid, mis viivad „mina“ teisenemiseni, st harjutaja vaatepunkti (väärtushinnangute, „olemise“) põhjapaneva muutuseni. Hadot’ rõhuasetus filosoofial kui elulaadil võimaldab näha antiikfilosoofiat sellele iseloomulikus terviklikkuses. Erinevalt suurest osast nüüdisaegsest filosoofiast oli antiikfilosoofidele filosoofia isiklik, iseenda elu puudutav asi. Hadot’ vaatenurk aitab mõista, miks antiikfilosoofia esitab väljakutse tänapäeva filosoofidele ning kõigile neile, kellele Sokratese küsimus „Kuidas me peaksime elama?“ korda läheb. Pierre Hadot (1922–2010) oli prantsuse filosoof ja filosoofiaajaloolane. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks oli antiikfilosoofia, eriti uusplatonism. 1964–1986 oli ta Pariisi õppe- ja teaduskeskuse École Pratique des Hautes Études õppejõud ning 1982–1991 hellenistliku ja rooma mõtteajaloo professor Collège de France’is. |
|
ISBN 978-9985-58-887-1 |
Pilditegu Horst Bredekamp Kunstiteosed ei ole passiivsed ega tahtetud esemed, vaid aktiivsed mõjutajad – neil on vägi haarata vaatajad oma lummusesse, vangistada nad, kutsuda esile emotsioone ja kujundada väärtushinnanguid. Horst Bredekamp rakendab oma raamatus piltide lähivaatlust, et uurida nende agentsust ning ka vaatajat pilte „nägema“ suunata. Tema peamiseks lähtekohaks on veendumus, et piltidele ja objektidele on omane nende vormist, kuid ka muudest füüsilistest omadustest kokkusaav ja nendest lähtuv energia – Aristotelese energeia, mis toimib piltidest väljapool ning on nende elavuse ja performatiivsuse alus. Lähtudes põhimõttest, et pilti defineerib inimese sekkumine, võib pildiajaloo alguse paigutada juba inimkonna esiajalukku, kus leidub hulgaliselt näiteid objektidest, mis on esteetiliselt töödeldud ja omavad seega teatavat liiasust, mis ületab nende funktsionaalsed eesmärgid. Just too tegija tahtlusest sündinud liiasus annab õiguse pidada ka juba ammuseid inimkäe kujundatud objekte kunstiks. Oma uurimuses toob Bredekamp tõestuseks näiteid kogu inimkultuuri ajaloo varasalvest – „Pilditegu“ pakub nauditavat lugemiselamust kunstiteoste agentsusest alates muinasaegsetest tootemkujudest kuni Michael Jacksoni kontsertetendusteni, kujutavast kunstist kuni päevakajaliste fotode ja teaduslike skeemideni. Horst Bredekamp (snd 1947) on üks tuntumaid tänapäeva kunstiteadlasi ning olulisemaid |
|
ISBN 978-9985-58-878-9 |
Kultuuritööstus 2002. aastal esimest korda ilmunud David Hesmondhalghi raamatust „Kultuuritööstus“ on nüüdseks saanud kultuuri- ja loomemajanduse uuringute võtmeteos. Tegemist on oma valdkonnas ühe enim loetud ja tsiteeritud teosega, mis on asendamatu käsiraamat nii üliõpilastele kui erialaspetsialistidele, ent ladusalt loetav ka kõigile teistele, kellele kultuuri mõtestamine huvi pakub. Raamatu muudab oluliseks interdistsiplinaarne vaatenurk, milles on ühendatud kultuuriuuringute traditsioon ja poliitökonoomiline lähenemine. Autor näitab ajateljel toimunud muutuste analüüsi abil, kui tihedalt on läbi põimunud kultuuri ja tööstuse valdkonnad ning kui oluline roll on kultuuritööstusel meie igapäevaelus. Hesmondhalgh rakendab sotsioloogiliste meetodite tõhusust nõnda, et kultuuritööstuse toimeloogika saab päriselt selgeks, ja osutab ühtlasi seal kõige kiuste peituvatele võimalustele poliitiliseks ja kultuuriliseks vastupanuks. |
|
ISBN 978-9985-58-873-4 |
Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist Koostanud ja toimetanud Marek Tamm Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, eriti baltisaksa ringkondades. „Muinas-Egiptuse ahvatlus“ viitab pealkirjana autorile endale, tema Egiptuse-vaimustusele, mis sai alguse juba varases nooruses. Ent niisamuti osutab pealkiri Stadnikovi soovile muuta Vana-Egiptus ahvatlevaks eesti lugejatele – eesmärgile, millele ta pühendas suurema osa oma elust. Raamatut raamivad Mait Kõivu pikem sissevaade Stadnikovi loomingusse ning koos Vladimir Sazonoviga kokku pandud teadustööde bibliograafia. |
|
ISBN 978-9985-58-872-7 |
Kunst kui kogemus Inglise keelest tõlkinud Anne Lange Läbi müüdud John Dewey „Kunst kui kogemus” („Art as Experience“, 1934) on üks 20. sajandi esteetika võtmetekste, mis seob esteetilise kogemuse argikogemusega ning näitab nende põhimõttelist ühtekuuluvust. Inimese meeleline taju ja sellest lähtuv kogemus muutub Dewey käsitluses tähenduslikuks ja mõistetavaks eelkõige indiviidi ja ümbritseva keskkonna lakkamatu interaktsiooni kaudu. Dewey käsitluses on olulisel kohal esteetilise kogemuse ühiskondlik aspekt: kunstiteosed ei sünni väljaspool sotsiaalseid protsesse, vaid osalevad nendes. Teos püüab esile tuua kunsti tähtsust inimkogemuses ning samas rõhutab, et kunstiteoste kogemise aluseks on meeleline tunnetus, mis üllataval kombel osutab inimese ja teiste elusolendite maailma kogemise viiside sarnasusele. John Dewey (1859–1952) oli 20. sajandi olulisemaid ameerika pragmatistlikke mõtlejaid, kelle tööd on olnud väga mõjukad nii filosoofia ja psühholoogia kui ka haridus- ja poliitikateooria valdkondades. |
|
ISBN 978-9985-58-870-3 |
Valik artikleid muusikapedagoogikast ja muusikapsühholoogiast Kogumikku on valitud nelikümmend artiklit, milles kajastuvad professor Riho Pätsi ligi viiekümneaastase pedagoogilise tegevuse põhimõtted ja seisukohad, mis on aktuaalsed tänapäevaseski Eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses. Autor sünteesib muusikapedagoogika parimaid tulemusi kogu maailmas, annab metoodilisi juhtnööre kooli muusikatöö korraldamiseks ning otsib vastuseid muusikapedagoogika võtmeküsimustele: kuidas arendada õpilaste kognitiivseid ja muusikalisi võimeid, kuidas aktiviseerida muusikalist mõtlemist, kuidas siduda kooli muusikakasvatust koolivälise muusikakultuuriga ning mis alustel saavutada muusikahariduses efektiivseid tulemusi. Pätsi pedagoogitöö juhtmõte – muusikakasvatus peaks oma iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne, et lastes tekiks huvi ja armastus muusika vastu – on olulisim eesmärk ka praeguses muusikakasvatuses. |
|
978-9985-58-855-0 |
Theory and Practice in Driver Education Raamatu „Teooria ja praktika mootorsõidukijuhi koolituses” on Erasmus + programmi rahastusel koostanud Eesti, Soome ja Norra mootorsõidukijuhi õpetajaid ette valmistavad kõrgkoolid. Raamat on eeskätt mõeldud kõrgkooli õpikuks, kuid annab hea ülevaate valdkonda puudutavatest teooriatest ja parimatest praktikatest ka kõikidele teistele liikluskoolitusega seotud asutustele ja isikutele. Lae tasuta raamat alla siit: Theory_and_Practice_in_Driver_Education.epub |
|
ISBN 978-9985-58-856-7 |
Mis on globaalne ajalugu? Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan „Mis on globaalne ajalugu?” võtab arutluse alla globaalse ajaloo kui 21. sajandile iseloomuliku ajalookirjutuse suuna, mis käib ühte sammu üha enam globaliseeruva maailmaga. Sõna „globaalne” viitab vaatenurgale, mis käsitab maailma lõimitud tervikuna ja vaatleb üksikküsimusi laiemal globaalsel foonil. Globaalne ajalugu on suuresti tekkinud vastukaaluks rahvuslikule ajaloole. Ajalooprotsessid ei peatu tingimata alati riigipiiride taga ning selleks, et nüüdisajast aru saada, vajatakse rahvusüleseid lähenemisi rohkem kui kunagi varem. Nii omandavad kohalikud eripärad tähenduse vaid globaalsete protsesside raamistikus. Globaalne ajalugu püüab olla kaasavam ning ületada eurotsentrism ning senise ajalookirjutuse märkimisväärne „Põhja“ ja „Lääne“ kallak. „Berliini ülikooli professor Sebastian Conrad on üks neid, kes töötab globaalse ajaloo eesrindel, ja tema sissejuhatus valdkonda on kindlasti üks parimaid, mis seni kirjutatud”, on märkinud TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor Marek Tamm. „Nii nagu globaliseerub tänapäeva maailm, globaliseerub ka tänapäeva ajalookirjutus. Maailm ei ole enam isoleeritud üksuste kooslus, vaid põimunud tervik, ning on seda olnud õigupoolest pikka aega, nagu üha uued globaalse ajaloo uurimused näitavad,” lisas ta. Sebastian Conrad (snd 1966) on saksa ajaloolane, kelle uurimistöö hõlmab (post)koloniaalajalugu, historiograafiat, ideedeajalugu ja Jaapani ajalugu. Valdkonna juhtiva eksperdina võtab Conrad raamatus kokku globaalse ajaloo põhiseisukohad. Eestikeelsele väljaandele on lisatud Marek Tamme intervjuu Sebastian Conradiga. |
|
ISBN 978-9985-58-844-4 |
Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu Konrad Lorenzi "Niinimetatud kurjus: Agressiooni loodusloost" on loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia üks tähtteoseid. Teoses näitab autor, et kurjustamine ei kuulu loomade igapäevaellu. Võitlus leiab aset eelkõige liigikaaslaste vahel, seondudes seega omasuguste äratundmisega. Vaatluse all ongi eeskätt liigisisene kaklus või lihtsalt teise eemaleajamine. Uuritakse, kuidas tõrjuv käitumine on kujunenud, millised on selle vormid, millal läheb see liiale, kuidas seda pärsitakse ning kas ja kuivõrd on sel seoseid inimese agressiivse käitumisega. „Loomade käitumise uurimine nõuab vaatlejalt elusa looma nii intiimset tundmist ja sellist uskumatut kannatlikkust, et teoreetilisest huvist loomade vastu üksnes ei piisa. On vaja tõsist kiindumust, et selgelt esile tuua seda sugulust, mis on tajutav inimese ja looma käitumises,“ on avanud oma teadlasekreedot autor ise. Konrad Lorenz (1903-1989) on üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid, „Niinimetatud kurjus“ (1963) tema tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid. Eestikeelne väljaanne on varustatud kahe põhjaliku saatesõnaga: Tiiu Keskpaiga eessõna keskendub autorile, Kalevi Kulli järelsõna Lorenzi teaduslikule pärandile, selle ja kitsamalt uurimuse "Niinimetatud kurjus" tähendusele ja tähtsusele. |
|
ISBN 978-9985-58-842-0 |
Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia Läbi müüdud Esimene eesti autorite koostatud sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia õpik pakub sissevaadet eriala olulisematesse teooriatesse ja meetoditesse ning käsitleb keskseid antropoloogilisi uurimisteemasid: sugulust, religiooni, poliitikat ja majandust. Lisaks laiendab õpik teadmisi kolonialismi, globaliseerumise, soo, keskkonna, keha ja ebavõrdsuse uurimisest ning antropoloogia rakendamisvõimalustest. Raamat sobib kõigile, kes otsivad vastuseid, mille leidmine eeldab inimtegevuse vaatlemist ja analüüsi. „Vajame tänases maailmas üha tungivamalt antropoloogilisi meetodeid ja analüütilisi tööriistu, et märgata ja mõista kohalikke reageeringuid üleilmsetele probleemidele või arengutele, mis võivad hõlmata valdkondi sugulussuhetest ebavõrdsuseni, poliitikast meditsiinini. See esimene algupärane sissejuhatus sotsiaal- ja kultuuriantropoloogiasse annab haarava ülevaate klassikalistest antropoloogilistest uurimustest üle ilma, ent tutvustab ühtlasi sedagi, milliste teemadega tegelevad Eesti teadlased,“ on raamatut iseloomustanud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma. |
|
ISBN 978-9985-58-836-9 |
Infoteadused teoorias ja praktikas Läbi müüdud Esimene eestikeelne infoteaduse kõrgkooliõpik on valminud eesmärgiga käsitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste mõistmiseks. Õpik loob üldise arusaama infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus, esitatud mõisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele. „Infoteadused teoorias ja praktikas“ koosneb kolmest osast. Raamatu esimene osa avab sellised põhimõisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika ja infostrateegia. Teise osa viis peatükki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokäitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopädevuse teooriaid, mudeleid ja käsitlusi, teadmusjuhtimise käsitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ja tutvustavad mõningaid tänapäeval aktuaalseid uurimissuundi. Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analüüsitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Õpiku viimane peatükk on pühendatud infoteaduse koolitusele ning erialaste rahvusvaheliste ühenduste tegevuse tutvustamisele. „Infoteadused teoorias ja praktikas“ on mõeldud nii infoteaduse ning info- ja teadmusjuhtimise eriala üliõpilastele kui ka infospetsialistidele, raamatukogutöötajatele, infotehnoloogidele ja kõigile teistele, kes on huvitatud infoteaduse arengust, teooriast ja praktikast. |
|
ISBN 978-9985-58-832-1 |
Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus Raamat annab ülevaate sotsiaalteaduste põhilistest meetoditest uurimismaterjali kogumisel ja kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsimisel. Tutvustatakse meetodite praktilisi eeliseid ja piiranguid, samuti teadusliku kirjutamise ja sotsiaalteadlase eetikaga seotut. Läbivaks teemaks on üleskutse valida meetodid kooskõlas uurimisprobleemiga, mille uurimine algab teoreetilise probleemi tõlkimisest empiiria keelde. Sellest kasvab omakorda välja uurimisstrateegia. Võimalike meetodite hulk on aga piiramatu, sellele viitab ka raamatu alapeakiri.Tegemist on esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Õpik sisaldab harjutusi ja näiteid Eesti jt. riikide sotsioloogide töödest. Tugeva metodoloogilise ja teadusfilosoofilise alusega käsitlus pakub huvi ka kogenumale sotsiaalteadlasele. Raamatu autor Mikko Lagerspetz on olnud sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s ja Eesti Sotsioloogide Liidu president. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. |
|
ISBN 978-9985-58-830-7 |
Töö näitlejaga. Unustamatute osatäitmiste loomine filmis ja teles Läbi müüdud Rahvusvaheliselt tunnustatud näitekunstiõpetaja Judith Westoni (snd 1946) raamat “Töö näitlejaga: Unustamatute esinemiste loomine filmis ja teles” pakub uudseid ja vajalikke teadmisi kõigile, kes tegutsevad nii kaamera ees kui ka taga. Selles klassikaks saanud raamatus jagab Judith Weston oma metoodika põhimõtteid, mida ta asus välja töötama soovist võtteplatsidel valitsevat õhkkonda kõigi osapoolte jaoks turvalisemaks ja meeldivamaks muuta, näitlejate ja lavastajate vastastikust empaatiat kasvatada ning julgustada neid kuulama iseendi ja oma tegelaste ainukordset häält. Raamat “Töö näitlejaga” on olnud inspiratsiooniks paljudele filmilavastajatele ja näitlejatele. Westoni meetodi koolitusi on teiste hulgas läbinud Oscari laureaadid Alejandro González Iñárritu ja Steve McQueen. Ka Eesti filmitegijaile ei ole Judith Westoni nimi võõras, mitmed meie noorema põlvkonna filmilavastajad on tema koolituse läbinud ning seda elumuutvaks kogemuseks nimetanud (nt Tanel Toom, Moonika Siimets ja Martti Helde). Judith Westoni metoodika tugevuseks peetakse ka asjaolu, et see ei paku välja universaalseid “kõigi filmide puhul” töötavaid skeeme, vaid inspireerib ja julgustab nii näitlejat kui ka lavastajat eelkõige iseendasse vaatama. Judith Weston on Ameerika Ühendriikide näitleja ja näitekunsti õpetaja. Weston pühendus näitekunstile alates 1970. aastatest, taibates peagi, et lisaks näitlemisele paelub teda sügavalt lavastajate ja näitlejate vaheliste suhete dünaamika ja selle paremaks muutmine. See tõdemus suunas Westonit arendama välja oma metoodikat. 1988. aasta oktoobrikuus töötas ta välja kursuse “Näitlemine lavastajatele” (“Acting for Directors”) ja kaks aastat hiljem, 1990. aastal, avas omanimelise näitestuudio. Sellest ajast on Weston oma metoodikat täiendanud, arendanud ning tutvustanud maailma eri paigus. Seni on Judith Weston avaldanud kaks raamatut – nüüdseks juba klassikaks saanud “Töö näitlejaga” (“Directing Actors”, 1996) ja “The Film Director’s Intuition” ("Filmirežissööri vaist”, 2003). |
|
ISBN 978-9985-58-826-0 |
Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia Läbi müüdud Kultuur on tähenduslik keskkond, mis ümbritseb inimesi sünnist surmani; me oleme liik, kes januneb tähenduste järele, kes muudab kultuuriks kõik selle, mida puutub või vaatab. Uurimisobjektina on kultuur keeruline nähtus, sest oma mitmekesisuses on ta sisuldasa haaramatu. See seletab, miks on kultuuri uurimisele pühendunud eri distsipliinid, mida saab vaid tinglikult koondada “kultuuriteaduste” ühisnimetaja alla. Käesolev koguteos on katse kaardistada kultuuri uurimise võimalusi ja pakkuda metoodilisi juhiseid tänapäeva kultuuriteaduste tihedas tihnikus orienteerumiseks. Raamatu 14 peatükki on kirjutanud Eesti parimad asjatundjad ja need juhinduvad samadest põhimõtetest: pakkuda ülevaadet ühe konkreetse kultuuriteadusliku distsipliini või vaatlusviisi kujunemisest, metodoloogilistest põhimõtetest ja -mõistetest ning näitlikustada selle võimalusi ühe lühikese juhtumiuuringu näol. |
|
ISBN 978-9985-58-825-3 |
Tennise anatoomia E. Paul Roeterti ja Mark S. Kovacsi „Tennise anatoomia” õpetab, kuidas arendada oma keha, et edendada tennisemänguoskusi, ennetada vigastusi ja tennisest rohkem rõõmu tunda. Harjutusi illustreerib üle 194 värvilise anatoomilise joonise, mis aitavad mõista inimkeha keerukat tugi-liikumisaparaati ja selle toimimist ning arendada harjutuste täpseks ja tõhusaks sooritamiseks vajalikku kehatunnetust. "Tennise anatoomia" koosneb kümnest peatükist. Esimene peatükk annab põhjaliku ülevaate spordiala füüsilistest nõudmistest, väljakukatete ja mängustiilide seostest, kõigi tenniselöökide anatoomilisest taustast ja treeningukava koostamise füsioloogilistest kaalutlustest. Teine kuni seitsmes peatükk selgitavad süsteemselt iga kehapiirkonna rolli tennisemängus, keskendudes vastava piirkonna lihastele ja nende seosele löökidega ning pakkudes konkreetseid harjutusi nende lihaste treenimiseks. Iga harjutuse juures on jaotis „Tähtsus tennises“, milles tuuakse esile, kuidas harjutus väljakul löökide sooritamisele või liikumisele otseselt kasuks tuleb. Kaheksas, üheksas ja kümnes peatükk on sarnase ülesehitusega, aga keskenduvad vastavalt kerepööretele, liikumisoskustele ja vigastuste vältimisele. Kõigi harjutuste juures toodud anatoomilistel illustratsioonidel on värvikoodidega näidatud, millised lihased on põhilised liigutuse teostajad ja millistel on harjutuses abistav roll. Tennis aitab hoida mängijat hea tervise juures terve elu. Raamat on mõeldud kõigile tenniseharrastajatele, kes soovivad oma oskusi edasi arendada – treeneritele, professionaalidele, entusiastidele ning neile, kes alles alustavad tennisemängu õppimist. |
|
ISBN 978-9985-58-822-2 |
Mis on esteetika? Marc Jimenezi „Mis on esteetika?" on olulise tähtsusega teos nüüdisaegse esteetika, kunstiajaloo, kunstiteooria ja kultuuriteooria valdkonnas. Autor näitab, kuidas antiigist alates on kunsti ja selle kogemisel vallanduva tunnetusprotsessi iseloomu tõlgendatud, demonstreerides ühtlasi, kui oluline on kunstiloomingu ja selle toime probleem filosoofias aegade jooksul olnud. Raamat sobib kõigile, kes soovivad paremini mõista nüüdiskunsti, selle saamislugu ja olulisemaid suundumusi, aidates neid seostada tähtsamate esteetika teooriate ja mõistetega. Marc Jimenez on filosoof ja germanist, ta on õpetanud esteetikat Pariisi Panthéon-Sorbonne'i ülikoolis ning tuntud esteetika-alaste raamatute autorina. |
|
ISBN 978-9985-58-813-0 |
Itaallaste ajalugu. Esimene osa Ühe kuulsama Itaalia ajaloo käsitluse, Giuliano Procacci kaheosalise teose „Itaallaste ajalugu“ I osa vaatleb Apenniini poolsaare rahvaste kujunemislugu itaallasteks poliitilises, religioosses, sõjalises, majanduslikus ning kultuurilises suhtlemises oma vallutajate või liitlastega. Autor ilmestab eri linnade, regioonide ja riikide arengudünaamika üldkäsitlust itaalia suurvaimude (Dante, Galilei, Petrarca ja Boccaccio järglaste) värvika tutvustamisega nii ühiskonnakihina kui ka isiksustena. Asjakohased kroonikakatked, mõtestatud faktid ja üldistused ning õnnestunud detailid muudavad lektüüri lihtsaks ja nauditavaks. Giuliano Procacci (1926–2008) „Itaallaste ajalugu“ (1968) on üks olulisemaid ja loetumaid katseid käsitleda Itaalia ajalugu tervikuna, paigutades selle tingliku alguse esimese ja teise aastatuhande vahetusse. |
|
ISBN 978-9985-58-814-7 |
Itaallaste ajalugu. Teine osa Giuliano Procacci kaheosalise teose „Itaallaste ajalugu“ II köide hõlmab kaht ja poolt sajandit valgustusajastu reformidest kuni Itaalia kommunistliku partei juhi Palmiro Togliatti matusteni 1964. aastal. Tõlkele lisatud Procacci põhjalik järelsõna pakub lühiülevaate ja tõlgenduse ka järgnevast, aastatest 1968–1996. Procacci ambitsioon oli kirjutada mitte Itaalia, vaid itaallaste ajalugu. Raamat ei piirdu seetõttu oluliste sündmuste ja suurkujude tegude kirjeldamisega, vaid üritab mõtestada ka rahva igapäevaelu ja elutingimusi, itaalia ühiskonna ja kultuuri põhilisi arengusuundi, rõhutades riigi piirkondlikke erinevusi, ühiskondlikku ja kultuurilist fragmenteeritust ning sellega kaasnevaid vastuolusid ja konflikte. Giuliano Procacci (1926–2008) „Itaallaste ajalugu“ (1968) on üks olulisemaid ja loetumaid katseid käsitleda Itaalia ajalugu tervikuna, paigutades selle tingliku alguse esimese aastatuhande vahetusse. |
|
ISBN 978-9985-58-804-8 |
Teaduslikku ja filosoofilist. Valitud töid Läbi müüdud Albert Einsteini kirjatööde kogumik „Teaduslikku ja filosoofilist“ sisaldab tema neli teedrajavat teadusartiklit aastast 1905 ning teadusfilosoofilist vaadet olukorrale teoreetilises füüsikas aastal 1936. Sissejuhatavates artiklites kirjeldab Raivo Stern Einsteini positsiooni tänapäeva maailmas ning Ivar Piir tutvustab lühidalt Einsteini elulugu. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi juhataja Jaak Kikas on raamatu kohta märkinud: "Käesoleva väljaandega saavad eesti keeles kättesaadavaks Albert Einsteini 1905. aastal ilmunud murrangulised tööd (erirelatiivsusteooria, valguse kvantteooria, Browni liikumine), mis moodustavad suure osa meie kaasaegse füüsikalise maailmapildi vundamendist. Neile lisaks ta hilisem ja üldistavam kirjutis aastast 1936 „Füüsika ja tegelikkus“, kus käsitletud ka autori üldrelatiivsusteooriat ja klassikalise füüsika vahekorda uute kvantteooriatega. Kuigi Einsteini tulemused on läinud füüsikakursuste raudvarasse, pakuvad originaalartiklid kindlasti huvitavat lähivaadet geeniuse mõttemaailma ja üldisemalt enam kui sajanditagusesse füüsikasse."
Albert Einstein (1879–1955) on üks kaasaegse teoreetilise füüsika rajajaid, Nobeli 1921. aasta füüsikapreemia laureaat. Tema suurteks saavutusteks füüsikas on ühtlast liikumist käsitlev, aega ja ruumi aegruumiks siduv erirelatiivsusteooria (1905) ja kiirenevat liikumist gravitatsiooninähtustega siduv üldrelatiivsusteooria (1915-16). Tal on teeneid ka valguse kvantteooria kujundamisel (1905) ja atomistikas, kus seletas statistilise füüsika meetodite abil Browni molekularliikumist (1905). |
|
ISBN 978-9985-58-802-4 |
Kriitilise teooria käsiraamat Läbi müüdud Algselt Routledge’i kirjastuses ilmunud „Kriitilise teooria käsiraamat“ on asendamatu abimees nii kõigile neile, kes kriitilise teooriaga esmakordselt kokku puutuvad kui ka hüvaks täienduseks neile, kes teemaga juba varem tuttavad. Erinevate uurimisvaldkondade ja ideede kaudu julgustab “teooria” meid juurdlema selle üle, kuidas me kirjasõna mõistame, seda tõlgendame ning selle kaudu maailma tähendusi loome. “Selgelt ja lihtsas sõnastuses kirjutatud süsteemne ülevaade tutvustab kriitilise teooria eri valdkondi (nt strukturalism, narratoloogia, poststrukturalism, postmodernism, queer-teooria jm), peamisi teoreetikuid ja mõisteid. Väärtuslikeks lisanditeks on mahukas kriitikateooria leksikon ja soovitused lisalugemiseks,“ on kogumikku iseloomustanud Piret Viires, Tallinna Ülikooli kirjandusteaduse ja kirjandusteooria professor. Paul Wake on Manchesteri metropoliülikooli lektor, kelle peamised uurimisteemad on narratiiviteooria, traumateooria ja 19. sajandi ja 20. sajandi alguse kirjandus. Wake on öelnud, et ennekõike huvitavad teda viisid, kuidas narratiivid inimeste maailmakogemusele kuju annavad ja meie tegelikkust mõjutavad. Ta on muu hulgas kirjutanud mahuka uurimuse inglise kirjaniku Joseph Conradi loomingust, aga uurinud näiteks ka lapsepõlve ja aja suhteid A.A.Milne´i „Karupoeg Puhhi“ näitel. Simon Malpas on Edinburghi ülikooli lektor, kelle põhimisteks huvideks on esteetika, kontinentaalfilosoofia, kirjandusteooria ja restauratsiooniperioodi kirjandus, kultuur ja poliitika. Malpas kaitses oma esimese teaduskraadi drama- ja teatrikunstis kunstis ning on jätkanud uurimusi ka selles valdkonnas. Lisaks on ta raamatute „Postmodernism“ ja „Jean-François Lyotard“ autor. |
|
ISBN 978-9985-58-801-7 |
Keharaskusega jõutreeningu anatoomia Läbi müüdud Bret Contrerase raamat „Keharaskusega jõutreeningu anatoomia“ õpetab treenima jõudu harjutustega, milles kasutatakse vasturaskusena oma kehakaalu – treeninguvahendit, mis on meil alati ning igal pool olemas ja kaasas. Raamat sisaldab keharaskusega jõutreeningu üldisi põhimõtteid, täpseid harjutuste kirjeldusi koos sooritusnõuannetega, tasakaalustatud treeningukava koostamise põhimõtteid ja näidistreeningukavu. Harjutuste juures olevad anatoomilised joonised aitavad lugejal paremini mõista treeningu mõju meie keerulisele luudest, lihastest ja kõõlustest koosnevale tugi- ja liikumisaparaadile kui tervikule ning seeläbi harjutusi täpsemalt kontrollida ja suunata. Jõutreening on väärtuslik eraldiseisva treeninguliigina tervise ja hea kehalise vormi hoidmisel, kõigi spordialade treeningu olulise osana kõigil harrastustasemetel ning rehabilitatsioonivahendina haigusest või vigastusest taastumisel. Raamat on suunatud laiale spektrile spordi- ja liikumisharrastajatele, treeneritele, kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse õpetajatele ja üliõpilastele ning perearstidele. „Keharaskusega jõutreeningu anatoomia“ jätkab varem Tallinna Ülikooli kirjastuse Gigantus Humeris sarjas ilmunud „Jooksu anatoomia“ ja „Jalgrattasõidu anatoomiaga“ alustatud mõttelist rada. |
|
ISBN 978-9985-58-793-5 |
Sissejuhatus pilditeadusesse: Pildid visuaalkultuuris Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver „Sissejuhatus pilditeadusesse“ on inspireeriv teejuht ühe teadusharu kujunemisse, selle teemadesse ja uurimisprobleemidesse. Pilditeadus on arenev ja avatud, end alles formuleeriv valdkond, mille uurimisobjektiks on nii kunstiteosed kui muud materiaalse ja visuaalse keskkonna artefaktid. Näiteks arhitektuur väljendamas muuseumi-ideed, telepilt vahendamas päevakajalist informatsiooni, reklaamplakat kutsumas tarbima või pildid ja kujutised kui teadmiste omandamise ja kujundamise vahendid — pilditeadus uurib neid nii ajaloolistes kui ka kaasaegsetes sotsiaalsetes praktikates. Lisaks huvitub pilditeadus ka kasutajast ja vaatajast, kelle kaudu pildid konkreetse tähenduse saavad; “pildiantropoloogiline“ suund tegeleb inimese tajuprotsessi käigus tekkivate nn sisemiste piltidega, mille puhul pakuvad uurimisabi neuroteadused. Autorid ise kirjeldavad pilditeadust „kui tegevust valdkonnas, kus visuaalkultuuri objekte interdistsiplinaarsete meetoditega kõigepealt konstrueeritakse, seejärel analüüsitakse ja tõlgendatakse.“ Raamatu kõige otsesemalt õpetlik osa kujutab endast üksikjuhtumite analüüsi, mida on rakendatud pilditeaduse erinevatele uurimisobjektidele. Barbara Lange on Tübingeni ülikooli Kunstiteaduse Instituudi professor, Gustav Frank Müncheni Ludwig-Maximiliani ülikooli Saksa filoloogia osakonna õppejõud. |
|
ISBN 978-9985-58-791-1 |
Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu Kurt Rudolph Saksa keelest tõlkinud Jaan Lahe, Jana Lahe ja Marju Lepajõe Saatesõna Jaan Lahe
Läbi müüdud Kurt Rudolphi "Gnoosis: Ühe hilisantiikaegse usundi olemus ja ajalugu" on seni ainus ülevaatlik raamat gnoosisest ja selle põhiprobleemidest. Tegu on teosega, mis on idapoolse Vahemere-ruumi religiooniloo, varakristluse ajaloo ja dogmaatika, samuti Uue Testamendi kujunemisloo ja teoloogia tundmaõppimiseks esmajärgulise tähtsusega. Gnosis on kreekakeelne sõna, mis tähendab „taipamist“ – inimvaimu avanemist millegi uue mõistmiseks. Gnoosiseks nimetatatakse religioosset liikumist, mis rõhutas jumalike saladuste tundmist. Liikumine tekkis Vahemereruumi idaosas ja levis meie ajaarvamise esimestel sajanditel Rooma riigi erinevates piirkondades. Ühe oma haru, maniluse ehk manihheismi näol levis liikumine laialdaselt ka Sassaniidide ehk Uus-Pärsia riigis, jõudes seal misjonäride kaudu koguni Hiinasse. Gnoosisel on palju kokkupuutepunkte varase kristluse, aga ka teiste Rooma keisririigis levinud usunditega (judaism, müsteeriumikultused) ja filosoofiasüsteemidega, eriti keskmise platonismiga. Liikumisena, mis rõhutab inimeses olevat varjatud jumalikkust ja selle avastamise vajadust, on gnoosis olnud atraktiivne ka hilisema aja õhtumaistele mõtlejatele ning on seda ka tänapäeval, olles inspiratsiooniallikaks paljudele vaimsuse otsijatele. Kurt Rudolph on üks tunnustatumaid gnoosise-spetsialiste maailmas. Raamatut on tõlgitud paljudesse keeltesse. Eesti keelde on "Gnoosise" tõlkinud Tallinna Ülikooli religiooniuuringute dotsent, Rudolphi õpilane Jaan Lahe, klassikaline filoloog Marju Lepajõe ja saksa filoloog Jana Lahe. Põhjaliku ülevaate gnoosise praegusest uurimisseisust lisab Jaan Lahe järelsõna. Raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad religioonist ja antiikkultuurist. |
|
ISBN 978-9985-58-789-8 |
Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust Inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang, toimetanud Margus Ott ja Liisi Rünkla Läbi müüdud Jesper Hoffmeyeri "Biosemiootika. Uurimus elu märkidest ja märkide elust" on haaravalt kirjutatud raamat, mis on rohkem kui õpik. See on originaalne teos, mis lõhub nii käibetõdesid kui distsipliinidevahelisi barjääre. Raamatu üheks juhtmotiiviks on, et elu ei ole lihtsalt üks fenomen, mis tekib keskkonnas, vaid tal on mängida tähtis roll looduse pideva kujundamise protsessis. Tegu on esimese biosemiootikat põhjalikult tutvustava raamatuga eesti keeles. See on soovitatav lugemisvara bioloogia ja humanitaaralade üliõpilastele, aga ka teistele, keda huvitavad elu ja kultuur. Taanlane Jesper Hoffmeyer on semiootilise bioloogia tippteadlasi maailmas. Tema koduülikooliks on Kopenhaageni Ülikool, mille molekulaarbioloogia instituudis on ta töötanud nii eksperimentaatori kui teoreetikuna. Avastanud semiootilise lähenemise võimalused elu mõistmisel, kujunes ta 1990ndate alul biosemiootika üheks liidriks ja on jäänud selleks tänini. Raamatu on (autori soovitusel) inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang, eestikeelset väljaannet saadab Kalevi Kulli sissejuhatus. |
|
ISBN 978-9985-58-790-4 |
Mis on filosoofia? Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar “Mis on filosoofia?” (1991) on mõjuka Prantsuse filosoofide tandemi Gilles Deleuze’i (1925–1995) ja Félix Guattari (1930–1992) neljas mahukam ühisprojekt. Autorite viimast kahasse kirjutatud teost iseloomustab varasematest kõrgem abstraktsiooniaste. Maksiimiga “filosoofia on mõistete loomine” määratlevad Deleuze ja Guattari uurimisobjekti kõigepealt negatiivselt, eitades filosoofiat kui tõeotsingut, arutlemiskunsti, loogika laiendust jms, ning seejärel positiivselt, kõrvutades filosoofiat teaduse ja kunstiga ning näidates, kuidas kõiki kolme ühendab vastuseis kaosele. Raamat on kirjutatud n-ö praktikute vaatepunktist ning Pealkirjale vaatamata ei püri “Mis on filosoofia?” lääne filosoofia algkursuseks, küll aga annab värske ja sisendusjõulise nägemuse filosoofiast “edasijõudnutele” ning üldse avarama kultuurihuviga lugejaskonnale. Raamatu eestikeelsele tõlkele on lisatud Eik Hermanni saatesõna. |
|
ISBN 978-9985-58-787-4 |
Sissejuhatus ikonograafiasse. Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi Läbi müüdud Frank Büttneri ja Andrea Gottdangi raamat „Sissejuhatus ikonograafiasse. Piltide sisulise tõlgendamise võimalusi“ (2009) on piltide kogemise ja mõistmise aluste tutvustus. Raamatus annavad Müncheni ülikooli professor Büttner ja Salzburgi ülikooli professor Gottdang sisuka sissejuhatuse nii ajaloolise kui kaasaegse pildikeele ikonograafiasse. Teisiti öeldes õpetavad nad, kuidas pilte „lugeda“ ja nende tähendusi mõista. Roos ei tähenda pildikoosluses alati roosi, Herakles alati antiikmütoloogia tegelast ja ajaloolist lahingut kujutava pildi tähenduseks pole alati või üksnes selle lahingu kujutamine. Ikonograafia õpetab vaatama representatsioonide taha, aru saama piltide ja arhitektuuri retoorikast. Raamat tutvustab ka ikonograafilise uurimismeetodi ajalugu, põhimõisteid, tähtsamaid teemasid ja allikaid. Sellega seltsivad piltide ja pildiprogrammide õpetlikud näidisanalüüsid. Ikonograafia on kunstiajaloo meetod, kuid tema tähtsus võib olla laiem. Nagu raamatu lõppsõnas mainib Frank Büttner, on piltide ikonograafilisel kirjeldamisel ja tõlgendamisel oluline osa ka meie kultuurimälu elavana hoidmisel. Seetõttu võiks raamat huvi pakkuda mitte üksnes kunstiajaloo õppuritele, vaid kõigile kultuurihuvilistele. |
|
|
Spordivigastused Soome keelest tõlkinud Siim Sikk Läbi müüdud Selleks, et ennetada vigastusi, tuleb õppida neid vältima; selleks, et vältida vigastusi, tuleb sportlasel tundma õppida treeningu ja füsioloogia üldpõhimõtteid, paljudel juhtudel aitab kaasa ka õige toitumine. Raamat annab ülevaate haiguste ja vigastuste ennetamise, diagnoosimise ning ravi meetoditest. Käsitletakse tüüpilisi spordivigastusi ja mitmesuguseid ülekoormusvigastusi. Tippmeditsiinis igapäevaselt töötavate inimeste teadmised on kombineeritud ja kompaktselt esitatud. See raamat on kasulik mitte ainult sportlastele ja treeneritele, aga ka spordimeditsiini valdkonna arstidele vigastuste ennetamise võimaluste tõstmiseks ja pädevamaks raviks, et sportlane kiiremini taastuks. Olümpiavõitja Erki Nool kommenteerib väljaannet: "Olles ise sportlasena ja veel enam harrastajana üle elanud mitmeid traumasid ehk omades kahjuks sellealast rikkalikku “praktikat”, sain nüüd raamatut lugedes märksa targemaks ka teoorias. Minu meelest on käesolev raamat äärmiselt vajalik abimaterjal, esmalt muidugi erialaarstile, aga ka tipptreenerile õpilaste vigastuste äratundmiseks ja esmaseks abiandmiseks." |
|
ISBN 9789-985-58-778-2
|
Kirjandus kui selline: Valik vene vormikoolkonna tekste Koostanud ja toimetanud Märt Väljataga 20. sajandi kirjandusteadus tekkis vene formalismi ideedest. Need sündisid futurismi ja revolutsiooni vaimust, vastandudes didaktikale ja udusele filosofeerimisele. Aegamisi arenesid need süstemaatiliseks kultuuriteooriaks. Viktor Šklovski, Roman Jakobsoni, Boriss Eichenbaumi, Juri Tõnjanovi, Boriss Tomaševski jt sädelevate isiksuste nooruslik poleemika käis käsikäes teadusliku süvenemisega. Käesolev kogumik jaguneb neljaks osaks: "Manifestid", "Proosateooria", "Kirjandusprotsess" ja "Enesetõlgendused". Raamatus on 16 võtmeteksti, autoritutvustused, kommentaarid, järelsõna ja registrid. Kõne all mõisted, nagu kummastus ja evolutsioon, realism ja tinglikkus, vorm ja materjal, dominant ja funktsioon, süžee ja faabula, orientatsioon ja süsteem ning kirjanduse seosed biograafia ja argieluga. Miski sellest pole oma aktuaalsust kaotanud. |
|
ISBN 9789-985-58-770-6 |
Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Läbi müüdud Teatav ettekujutus kultuuri toimimisest – ehk teisisõnu kõigest sellest, mis inimestel aitab muuta tähenduslikuks oma elukeskkonda ja oma kohta selles – on tänapäeval oluline igale iseseisvalt mõtlevale inimesele; humanitaar- või sotsiaalteaduste valdkonnas tegutsejale on see aga lausa vältimatu. Sellist ettekujutust käesolev raamat pakkuda üritabki. Esmalt ja peamiselt tutvustatakse lugejale kõiki olulisemaid vaatenurki, mida tänapäeva teaduse poolt mäletatavas ulatuses on kultuuriliste nähtuste analüüsimisel rakendatud. Teisalt aga osutatakse, kuidas neid seisukohti või nende kombinatsioone on võimalik kasutada nii meie igapäevase kultuurikeskkonna kui ka meie kultuurilises mälus sisalduva ainese kriitilisel mõtestamisel. Moodsate teooriate kõrval on pühendatud päris palju ruumi kultuuriteoreetilise mõtte ajaloolisele taustale, sealhulgas ka käsitlustele, mis on nüüdseks käibelt kadunud. Seda sellepärast, et ka uuemaid teooriaid on lihtsam mõista teades, millistele väidetele oponeerides on nad oma põhiseisukohad sõnastanud. Samuti on kasulik olla traditsiooniga kursis, et tunda uudsusele pretendeerivates väidetes, ka enda omades, teinekord ära hästi ümbersõnastatud vana. |
|
ISBN 9789-985-58-763-8 |
Mis on sotsioloogia? Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver Läbi müüdud Raamatut „Mis on sotsioloogia?“ on nimetatud Saksa sotsioloogi Norbert Eliase (1897–1890) sotsioloogiliseks usutunnistuseks. Tegu ei ole tavapärase sotsioloogiaõpikuga, mis algaks teadusharu kesksete mõistete esitlemisega, vaid autor alustab oma raamatut hoopis sotsioloogia kesksete mõistete – indiviid ja ühiskond lammutamisega. Nii näeb Elias „ühiskonna“ ja selle peamiste osiste – „perekonna“, „kooli“, „tööstuse“, „maa“, „süsteemi“ jne – kirjeldamises näidet sotsiaalse elu esemestamisest ja mitteinimlikustamisest, millele meelitab sotsioloogilises ja tavakeeles kättesaadav sõnavara. Samamoodi peab ta „indiviidi“ ebareaalseks abstraktsiooniks, sest inimene ei eksisteeri lahus sotsiaalsetest seostest. „Mis on sotsioloogia?“ annab tunnistust autorist, kes on sõltumatu mõtleja ega karda rinda pista oma teadusala koige fundamentaalsemate küsimustega. Ta teeb seda sõna algses mõttes radikaalselt, juurteni (radix) ulatudes. Eestikeelne väljaanne on varustatud Åbo Akademi ülikooli sotsioloogiaprofessori Mikko Lagerspetzi saatesõnaga. |
|
ISBN 978-9985-58-762-1 |
Kultuuriajaloo ülesanne. Valik artikleid, esseid, kõnesid Tõlkinud Mati Sirkel „Kultuuriajaloo ülesanne“ on kogumik, mis koondab Johan Huizinga (1872–1945) olulisimad artiklid ja ettekanded. Huizinga on Hollandi ajaloolane ja kultuurikriitik, kelle tööd ja sõnavõtud on kujundanud olulisel määral nii kultuuriajaloo uurimisvõimalusi kui ka tollase Euroopa kriitilist mõtestamist. Tema loomingut iseloomustab huvide paljusus, selle keskmes on küll kultuuriajaloo küsimused, ent need piirnevad vahetult antropoloogia, filoloogia, psühholoogia ja filosoofia teemadega. Käesoleva valiku on koostanud ja sissejuhatusega varustanud Huizinga loomingu üks paremaid tundjaid tänapäeval, Amsterdami ülikooli professor Joep Leerssen. Tegu on esindusliku antoloogiaga, mis on suurepärane teejuht Johan Huizinga mõttemaailma. |
|
ISBN 978-9985-58-758-4 |
Jalgrattasõidu anatoomia Maailm elab läbi jalgrattasõidu renessanssi. Rattasõidu populaarsust suurendavad autoliikluse probleemid, säästliku ja rohelise maailmavaate laienev levik ning, ehk kõige enam, tänapäeva väheliikuvast elulaadist tulenev terav vajadus pöörata tähelepanu oma kehale kui elutähtsale kapitalile. Tervisetreeningu seisukohast on jalgrattasõit üks ohutumaid liikumisvaeguse peletamise ja vastupidavuse arendamise vahendeid, mis ei sea eriti piiranguid sõitja vanusele ega kehalisele seisundile. Samas on ratturi asend jalgrattal suhteliselt sarnane istuva tööasendiga. Et kontorilaua või autorooli tagant pärit tugi-liikumiselundkonna probleemid ei tuleks rattasadulasse kaasa, on vaja mõista rattasõidu mõju kehale ja õppida ühekülgseid mõjusid harjutustega tasakaalustama. Tippsportlasele on ühekülgse treeningu kompenseerimine spetsiaalse jõutreeninguga vigastuste vältimiseks ja tulemuste parandamiseks möödapääsmatu. Põhjalik, kuid kergesti loetav illustreeritud tekst annab professionaalseid juhiseid, kuidas kohase jõutreeninguga muuta rattasõit efektiivsemaks ja nauditavamaks ning vältida ühekülgse treeninguga kaasnevaid riske. Raamat on mõeldud kõikidele rattaga sõitjatele, nendega kokku puutuvatele arstidele ja sporditudengitele. |
|
ISBN 978-9985-58-756-0 |
Demokraatia – kas inimkonna tulevik? Tingimusliku ja kontekstuaalse lähenemise vajalikkusest demokraatia levitamisel Inglise keelest tõlkinud Pille Kruus Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia presidendi prof. Rein Müllersoni raamat „Demokraatia – kas inimkonna tulevik?“ on valminud pärast autori mitmeaastast tegutsemist ÜRO regionaalnõunikuna Kesk-Aasias ning akadeemilist teadustööd ja õpetamist Londoni King’s College’is ja Londoni majandus- ja poliitikateaduste koolis. Raamat loob tõetruu pildi demokraatia väljavaadetest mitte-Lääne maailmas, eriti Kesk-Aasias ja Venemaal. Demokraatia mitte liiga süngeid või liiga roosilisi väljavaateid neis piirkondades väljendab küsimärk raamatu pealkirja lõpus. Raamat on mõeldud neile, kelle tegevus on kuidagi seotud demokraatia levitamisega (poliitikud, vabaühenduste töötajad jt), ning ühiskonnateadlastele ja üliõpilastele. |
|
ISBN 978-9985-58-744-7 Pehme köide |
Jooksu anatoomia Plahvatuslikult kasvav jooksuharrastajate kogukond vajab lisaks spordivarustusele ka teadmisi. Tunnustatud jooksuekspertide doktor Patrick Milroy ja treener Joe Puleo koostatud „Jooksu anatoomia“ ühendab praktilise jooksutreeningu ja anatoomia alased teoreetilised teadmised käepärases ja arusaadavas vormis käsiraamatuks nii algajale kui ka tippsportlasele. |
|
ISBN 978-9985-58-727-0 Pehme köide |
Humanitaarteaduste metodoloogia Läbi müüdud "Humanitaarteaduste metodoloogia" annab ülevaate viimastel aastakümnetel humanitaarteaduste erinevates valdkondades toimunud olulisematest arengutest, visandades seejuures ka humanitaaria võimalikud väljakutsed lähitulevikus. Raamat on liigendatud kolme teemablokki ning koondab 15 autori artikleid. Esimene osa "Pöördelised ajad" esindab olulist valikut nendest uutest lähenemisviisidest, mis kujundavad tänapäeva humanitaarteadlaste arusaama uuritavatest nähtustest. Metodoloogilisi pöördeid käsitlevad Eva Piirimäe ("Keeleline pööre"), Tõnu Viigi ("Kultuuriline pööre"), Krista Kodrese ("Pildiline pööre"), Haldur Õimu ("Kognitiivne pööre") ja Linda Kaljundi ("Performatiivne pööre") artiklid. Kogumiku teine osa "Ähmastunud žanrid" keskendub distsiplinaarsete piiride voolavusele tänapäeva teaduses. Erinevaid interdistsiplinaarseid suundi avavad Kalevi Kulli ("Biosemiootika"), Helen Sooväli-Seppingu ("Kultuurigeograafia"), Martin Ehala ("Keeleökoloogia"), Toomas Grossi ("Religiooniantropoloogia") ja Jaan Valsineri ("Kultuuripsühholoogia") artiklid. Kolmas osa "Rändavad mõisted“ kaardistab oluliste teoreetiliste mõistete kasutusvõimalusi, rekonstrueerides nende tekkeloo ja lahates erinevate käsitluste lähtealuseid, potentsiaali ja probleeme. Mööda erinevaid distsipliine nihkuvaid mõisteid analüüsivad Märt Väljataga ("Narratiiv"), Tiina Kirss ("Sugu"), Joe Noormets ("Keha"), Rein Raud ("Subjektsus") ja Peeter Torop ("Multimediaalsus"). Kollektiivne koguteos on mõeldud nii tudengitele kui ka humanitaaria uute väljavaadetega tutvuda soovivatele teistele huvilistele. Iga artikli lõpus on põhjalik kirjandusnimestik, mis annab lugejaile teeotsi neid huvitavate küsimustega süvitsi edasi tegelemiseks. |
|
ISBN 978-9985-58-721-8 Pehme köide |
Mis on kultuuriajalugu? Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk Peter Burke on tõenäoliselt tuntuim kultuuriajaloolane tänapäeval ja tema „Mis on kultuuriajalugu?” usutavasti üks parimaid sissejuhatusi kultuuriajaloo uurimisse. See raamat on asendamatu teejuht kõigile lugejaile, kes otsivad kultuuri ja ajaloo tähendust meie kadunud minevikus ja rahutus tänapäevas. Burke’i raamat esitab ülevaate kultuuriajaloo kui omaette ajaloodistsipliini kujunemisest alates 19. sajandist, peatub pikemalt ‘uue kultuuriajaloo’ sünnil ja selle taotlustel 20. sajandi viimastel kümnenditel ning arutleb kultuuriajaloo väljavaadet üle uuel aastatuhandel. |
|
|
Tantsupoliitika Inglise keelest tõlkinud Pille Kruus Läbi müüdud Anthony Shay (1936) teos „Tantsupoliitika: riiklikud rahvatantsuansamblid, representatsioon ja võim“ (originaali esmatrükk ilmus 2002. aastal) seob endas tantsu-uuringud, poliitikateaduse ja antropoloogia. Autor analüüsib süvitsi kuut professionaalset riiklikult rahastatavat tantsuansamblit – vaatluse all on Türgi, Egiptuse, Mehhiko, Kreeka, Nõukogude Liidu ja Horvaatia riiklikud trupid – ja seda, kuidas need ansamblid levitavad poliitilisi, etnilisi ja kultuurilisi sõnumeid, kogudes sellega oma rahvusriigile sümbolilist ja kultuurilist kapitali. Autor uurib truppide ülesehitust, analüüsib nende repertuaari, etendusi ja koreograafilisi strateegiaid ning annab ülevaate poliitilisest ja sotsiaalsest kontekstist, milles iga ansambel loodi. Ameeriklasest autoril on California-Riverside ülikooli doktorikraad tantsuajaloos ja -teoorias. Ta on ka ise tantsinud mitmes rahvatantsutrupis ja vaadanud alates 1950. aastatest lõputul hulgal etendusi üle kogu maailma. |
ISBN 978-9985-58-718-8 Pehme köide|
ISBN 978-9985-58-715-7 Pehme köide |
Metafoorid, mille järgi me elame Läbi müüdud Revolutsioonilise „Metafoorid, mille järgi me elame“ mõju tänapäeva kognitiivsele keelekäsitusele on raske ülehinnata. Lakoff ja Johnson muutsid sellega põhjapanevalt senist arusaama metafoori olemusest, selle osast inimkeeles ja -meeles. Raamatu esmatrükk ilmus juba 1980. a, ometi viidatakse sellele metafooriaabitsale endiselt pea igas vastavasisulises uurimistöös. Metafoorid ei ole pelgalt keele ja kõnega seotud nähtus, vaid iseloomustavad inimesele omast maailmast arusaamise viisi mõistelisel tasandil. Inimesed mitte üksnes ei räägi, vaid ka mõtlevad ja toimivad metafoorselt. Raamatus paljastatakse mitmeid meie elu vaikimisi suunavaid metafoore, näidatakse nende seost inimeksistentsi füüsilise aluskogemusega ja kultuuriliste väärtushinnangutega. |
