Bibliotheca Controversiarum
|
ISBN 978-9985-58-954-0 |
Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab oma raamatus „Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia“ just taimse olemise esiplaanile. Marder käsitleb õhtumaise filosoofia ajalugu ja vaatleb, kuidas on taimede olemist eri aegadel mõtestatud ning milliseid probleeme on mõned püsivad kinnismõtted põhjustanud meie suhetele keskkonna ja iseendiga. Autor kirjeldab taimede elu eksistentsiaalset mõõdet ning näitab inimmõtte taimset algupära, mis seisab vastu üldistavale loogikale ja kitsale otstarbekesksusele. |
|
ISBN 978-9985-58-953-3 |
Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline juht Kliimakriisiga toimetulek on meie kui liigi suurim väljakutse. Teame, et peamine ülesanne maailma praegusele ja tulevasele elanikkonnale tekitatava kahju minimeerimiseks on vähendada heitkoguseid nii kiiresti kui võimalik. Mida saab küll sellises olukorras pakkuda meile filosoofia? 2020. aastal ilmunud raamatus „Kuidas mõelda kliimakriisist“ kirjeldab filosoof Graham Parkes, millises klimaatilises olukorras me oleme ja kuidas me siia oleme sattunud. Ta selgitab, kuidas me võiksime kliimakriisit uutmoodi mõelda, võttes arvesse asjakohast ajalugu, teadust, majandust, poliitikat, aga ka nende aluseks olevaid filosoofiaid. Parkes näitab, kuidas suurem teadlikkus eelkõige Aasia mõtteloost võib aidata meil tõhusamalt toime tulla kliimamuutusega ning areneda rohelisema tuleviku suunas. |
|
ISBN 978-9985-58-952-6 |
Metamorfoosid Meid kõiki on võlunud mõistatus, kuidas röövik muutub liblikaks. Kaks keha jagavad üht ja sama elu – Emanuele Coccia (snd 1976) on itaalia päritolu Prantsuse filosoof, kes on viimastel aastatel maailmas |
|
ISBN 978-9985-58-949-6 |
Ajaloolise aja kude Zoltán Boldizsár Simoni ja Marek Tamme raamat “Ajaloolise aja kude” on algupärane sissejuhatus ajaloolise aja mõiste senisesse uurimisseisu ja peamistesse teooriatesse. Teos pakub välja uue mõistelise mudeli ajaloolise aja mõtestamiseks tänapäeval. Autorid sedastavad, et kuigi tundub viljakas rääkida ajast „koe“ metafoori abil, koosneb see ajaloolise aja kude väga erinevatest ajalisustest ja ajaloolistustest, mis on omavahel väga mitmekesistes suhetes. Raamat jaguneb kolme alaosa vahel. Esimene pakub ülevaate moodsa ajaloolise aja mõiste kujunemisest alates 18. sajandist, toob välja selle peamised tunnusjooned ja käsitleb põhjuseid, miks see uusaegsest progressivaimust kantud arusaam ühtsest ajaloolisest ajast sobib üha halvemini tänapäeva ajaloolise olukorra mõtestamiseks. Teine osa keskendub uue ajaloolise aja mudeli seletamisele ja põhjendamisele. Uut lähenemist iseloomustab aja sisemine mitmekesisus; autorid rõhutavad vajalikkust mõelda ajaloolisest ajast mitmuses – erinevate ajalisuste keerukast võrgustikust. Raamatu kolmas alaosa arutleb selle üle, kuidas eri ajalisused ja ajaloolisused omavahel suhestuvad ja kuidas neid suhteid analüüsida. Võtmemõisteks on siin sünkroniseerimine. Kahe autori koostöös sündinud väikesemahuline raamat ilmus algselt Cambridge’i ülikooli kirjastuse raamatusarjas “Elements in Historical Theory and Practice”. |
|
978-9985-58-918-2 |
Olemise voog: Post-antropotsentriline Reaalsus on olemas inimvaatlejatest sõltumatult – aga kas sama kehtib ka selle struktuuri kohta? Realistlikud ontoloogiad nõnda tavaliselt eeldavad: nende meelest koosneb maailm objektidest, millel on omadused, mis omavahel suhestuvad enam-vähem nii, nagu me oleme harjunud neist mõtlema. Säärase protsessifilosoofia vajalikkusest on tihti räägitud, kuid harva on tehtud katset arendada seda süsteemselt ja rangelt, nii et see sisaldaks identsuse, kontinuiteedi, aja, muutuse, kausaalsuse, agentsuse ja teiste teemade algupäraseid seletusi. Raud võtab ette ebatavaliselt laia filosoofiliste koolkondade ja debattide spektri uusmaterialismist ja objekt-orienteeritud ontoloogiast kuni fenomenoloogilise ja analüütilise vaimufilosoofiani, feministlikust teadusfilosoofiast neurofilosoofia ja sotsiaalse ontoloogiani. Teos peaks huvi pakkuma nii filosoofia ja humanitaaralade üliõpilastele kui ka õpetlastele laiemalt, samuti igaühele, keda huvitavad praegused väitlused realismi, materialismi ja ontoloogia üle. |
|
ISBN 978-9985-58-904-5 |
Kasvatus ökokriisi ajastul Läbi müüdud Kuidas peaks käituma pedagoog, kes mõistab, et meie eluviis on ökoloogiliselt jätkusuutmatu? Praegune haridussüsteem peab ületarbimist normaalseks eluviisiks. Haridus seab eeskujuks kodaniku, kelle ülesanne on olla kogu aeg aina produktiivsem. Ideoloogiline püüdlus on siduda haridus- ja koolitusasutused üha tihedamalt majanduse ja tootmisega, kuigi tarbimiskoormus on keskkonnale talumatu. Kuidas seda küsimust lahendada? Selleks et elu Maal jätkuks, tuleb meie alusarusaamad inimese ja looduse suhetest ümber mõtestada. Et tulevastel põlvedel oleks elamisväärne elu, tuleb reformida hariduslikku mõtlemist ning haridusasutuste senine roll seada kahtluse alla. Milliseid inimesi me kasvatame? Millist maailmapilti loome? Millistel tingimustel? Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri (snd 1956) mõtestab oma seni viimases teoses „Kasvatus ökokriisi ajastul“ („Kasvatus ekokriisin aikakaudella“, 2018) ümber ökoloogilise kasvatuse ontoloogilisi, sotsiokultuurilisi ja eetilisi lähtepunkte globaalse kapitalismi tingimustes. Ta kritiseerib praeguse haridussüsteemi tausta, mille järgi juhivad meie elu liigtarbimine ja hedonism. Värri mõtiskleb selle üle, kuidas niisugune struktuur lammutada ning leida jätkusuutlik suhe looduse ja kasvatuse vahel. Raamat on kirjutatud haridustöötajatele ja -teadlastele filosoofiliseks teejuhiks, kuid kultuurikriitilise avaldusena on see ka autori maailmavaadet väljendav manifest. Eestikeelsele raamatule on eessõna kirjutanud Mihkel Kangur ja järelsõna Tiiu Kuurme. |
|
ISBN 978-9985-58-891-8 |
Homme tuntud avarus Jan Kaus Jan Kausi „Homme tuntud avaruse“ aluseks on 2019. aasta sügisel Tallinna Ülikoolis peetud seminarid. Nende põhjal kirjutatud mõtisklustes tõlgendab autor end oluliselt mõjutanud ilukirjanduslikke, aga ka kirjandus- ja kultuuriteoreetilisi tekste, leides neist keskse tähendusega lauseid ja mõttelisi raskuskeskmeid, mis võimaldavad käsitleda selliseid teemasid nagu teadvus, keel, armastus, surelikkus, üksindus, tõde ja lõpmatus. Ent oluliste lausete ja lahendamatute teemade käsitlemise taustal hakkavad ilmnema seosed ning nende kaudu laiem taotlus liikuda objektikeskselt mõtlemiselt seostekeskse mõtlemise poole. Selline mõtlemine lähtub seoste paljususest nii kõiksuses kui ka teadvuses, võimalike ühendusteede imetlusväärsest ja pidevalt haardeulatuses püsivast ammendamatusest. „Homme tuntud avaruse“ kaudu avaldatakse armastust tekstide, teoste, ideede, mõtete ja elavate olendite omavahelisele seotusele ning püütakse selle käigus seda seotust avardada. Jan Kaus (snd 1971) on eesti kirjanik, esseist, tõlkija ja muusik. Ta on avaldanud nii miniatuurikogusid, luulet, novelle kui ka romaane ning kirjutanud kaks ooperilibretot. |
|
ISBN 978-9985-58-884-0 |
Mustuse filosoofia Soome ja inglise keelest tõlkinud Kati Karja ja Jaan Pärnamäe Olli Lagerspetzi raamat „Mustuse filosoofia“ esitab küsimuse: mis on mustus? Võiks ju ka väita, et mustust ei ole üleüldse olemas, eksisteerib ainult füüsiline aine. Ning ometi mustus ilmselgelt eksisteerib, seda ei saa olematuks selgitada. Mustus kuulub nende väheste põhiviiside hulka, kuidas me keskkonda tajume. Eristus „must“ versus „puhas“ on meie viis kirjeldada füüsiliste asjade väärtust – või pigem näitab see meie teadlikkust väärtustest, mis juba olemas on. Meie suhtumine mustusesse märgib materiaalse reaalsuse loodusteadusliku selgitamise piiratust. Mustuse ja puhtuse mõiste aitavad meil paremini aru saada meie suhetest füüsilise ainega – täielikumalt, kui loodusteadused pakkuda suudavad. Åbo Akadeemia dotsent Olli Lagerspetz uurib mustust filosoofilisest aspektist, analüüsides seejuures laia ainestikku: Vana Testamenti, ajaloolisi reisikirjeldusi, antropoloogia, sotsioloogia ja loodusteaduste klassikuid ning prantsuse nüüdisfilosoofiat, seega pattulangemisest kuni tänapäevani. |
|
ISBN 978-9985-58-886-4 |
Kreeklased ja võõrad Saksa keelest tõlkinud Jaan Lahe Saksa klassikalise filoloogi Albrecht Dihle (1923–2020) raamat „Kreeklased ja võõrad“ on lugu ühe rahva – kreeklaste – maailmapildi avardumisest kontaktide kaudu teiste rahvastega ja nende enesekuvandi arengust koos sellega. Tegemist on täpse, detailiküllase ja suurejooneliselt hõlmava visandusega kreeklaste (ja roomlaste) mentaliteedi arengust alates kreeka tsivilisatsiooni (taas)sünnist 8. sajandil eKr ning lõpetades kristluse tõusu ja antiikmaailma hääbumisega. Albrecht Dihle arvukad publikatsioonid käsitlevad nii antiikkirjandust, retoorikat, filosoofiat kui ka varakristlikku mõttelugu. Tema kaks kõige armastatumat uurimisvaldkonda olid antiikkultuuri ja varase kristluse seosed ning antiikmaailma kontaktid idamaadega. „Kreeklased ja võõrad“ on esimene eesti keelde tõlgitud Dihle teos. |
|
ISBN 978-9985-58-877-2 |
Eesti, estoranto ja teised keeled Läbi müüdud Raamat koosneb kahekümne kuuest Jaan Kaplinski keeleteemalisest esseest, mis on kirjutatud aastatel 1962–2020. Autorit huvitab, kuidas keel mõjutab mõtlemist ning kuidas inimesed eri keeltes oma mõtteid ja tähelepanekuid sõnastavad. See huvi on ajendanud teda küsima, kas eesti keeles võiks kujuneda mingi omapärane filosoofia, mida üheski teises keeles sõnastada pole võimalik. Ainult keele kaudu on võimalik olla üheskoos – meeles me oleme üksi, kuid „keeles oleme teistega, keel on kohtamispaik“. Kaplinski keelevaadetel on olnud Eesti kultuuriruumis ulatuslik nähtamatu mõju, kuigi sellealast filosoofilist koolkonda pole veel loodud. Jaan Kaplinski (snd 1941) on eesti kirjanik ja tõlkija. Ta on kirjutanud luulet, näidendeid, proosat ja esseistikat, tema teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Kaplinski esseistika hõlmab kirjanduse, keele, loodushoiu ja poliitika teemasid. |
|
ISBN 978-9985-58-876-5 |
Before Tito: The Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936–1940) Stefan Gužvica Nõukogude Liidu suure terrori ajastu on üks vastuolulisemaid ja vähe uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on ümbritsenud saladuseloor, sest enamik partei sõdadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Ajastu lõpus, 1939. aastal sai partei peasekretäriks Josip Broz Tito, kes püsis sellel ametipostil surmani 1980. aastal. Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos. Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Gužvica ei keskendu üksnes Titole, vaid näitab, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati. Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega. |
|
ISBN 978-9985-58-871-0 |
Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver Läbi müüdud Raamatus „Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia“ („Jäger, Hirten, Kritiker: Eine Utopie für die digitale Gesellschaft“, 2018) visandab Richard David Precht lääne demokraatlike ühiskondade tulevased võimalikud toimimisvariandid, mis võivad – aga ei pruugi – meid ees oodata, kui laseme end lõplikult ja kontrollimatult „ära digiteerida”. Ta ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on mõistlik selle tarvitamisega minna. Üks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgatööta, mis saabub seoses paljude „vanade“ töökohtade kadumisega, tuues kaasa kõikvõimalikke uusi probleeme. Autor pakub värsket vaatenurka tööle, eriti palgatööle, ja rahale kui inimese väärtuse senistele mõõdupuudele. Digiajastu nõuab ka poliitikutelt täiesti uut lähenemist mitmele valdkonnale, sh töötusele ja sotsiaalsüsteemidele. Tuleb asuda lahendama küsimusi, mis puudutavad inimeste õigusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info kättesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti väitel tegelnud pigem „lamamistoolide ümbersättimisega Titanicul“. Filosoof ja publitsist Richard David Precht (snd 1964) on üks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja nõutavamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde. |
|
ISBN 978-9985-58-867-3 |
Kasutu kasulikkusest. Manifest Itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai Läbi müüdud Itaalia õpetlase Nuccio Ordine „Kasutu kasulikkusest. Manifest“ tuletab meelde, miks mõni esmapilgul kasutu asi võib osutuda eriti kasulikuks ja vastupidi. Raamatust saab teada, miks elu ilma kirjanduseta pole täisväärtuslik, miks ülikoolid ja teadus peavad olema vabad ning miks otsimine vääristab inimest enam kui omamine. Süvatasandil on Ordine teos kaitsekõne humanitaarteaduste ja vabade kunstide vajalikkusele, mida meie praktiline ajastu kipub unustama. Autor sai raamatuks tõuke Abraham Flexneri 1939. aastal avaldatud samateemalisest esseest, mis samuti käesolevas väljaandes esmakordselt eesti keeles ilmub. Ordine raamatu saatus on kinnitus tema ideedele – seda väikest nõudlikku teost on tõlgitud enam kui 20 keelde ja müüdud sadades tuhandetes eksemplarides. „Kasutu kasulikkusest“ („L'utilità dell'inutile“, 2013) on esimene Nuccio Ordine loomingu eestindus. |
|
ISBN 978-9985-58-865-9 |
Rahvused ja rahvuslus Eessõna John Breuilly, järelsõna Georges Schöpflin Briti filosoofi, sotsioloogi ja sotsiaalantropoloogi Ernest Gellneri (1925–1995) „Rahvused ja rahvuslus“ on üks tuntumaid ja mõjukamaid rahvusluse ning selle sünni analüüse – raamatust on nüüdseks saanud klassika. Gellner väidab, et rahvused, rahvuslus, rahvuskultuur ja rahvusriik ei ole loomulikud nähtused ega inimolukorra püsiv tunnus, vaid tekkisid alles tööstusajastul moderniseerumisprotsessi käigus. "Ernest Gellneri "Rahvused ja rahvuslus" on rahvusluseuuringute klassika – teos, millest pärineb üks laialt käibesse läinud rahvuslusekäsitlusi. See on sõnastatud lihtsate, selgete, aga ka provokatiivsete teesidena. Gellneri väitel on rahvusluse põhisisuks nõudmine, et riik ja rahvus langeksid kokku. Seda väidet toetab sotsioloogiline analüüs, mis on rõhutanud moderniseerumisprotsessi rolli rahvusluse ideoloogia kujunemisel ja levikul. Gellneri ideid tuleb tunda, kuid ühtlasi ka kindlasti kriitiliselt vaagida, olgu siis mõtteloo või sotsiaalajaloo vaatepunktist," on öelnud raamatu kohta ajaloolane ja filosoof Eva Piirimäe. Raamatul on põhjalik konteksti loov eessõna John Breuilly sulest ja järelsõna sotsiaalteadlaselt Georges Schöpflinilt. |
|
978-9985-58-864-2 |
Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust Tõlge saksa keelest ja järelsõna Hasso Krull Läbi müüdud Peter Sloterdijki „Jumalahullus“ arutleb selle üle, kuidas on sündinud ja millest on põhjustatud monoteistlike religioonide leppimatu omavaheline võitlus, mis tänapäeval jätkub reaalsete sõdadena. Raamatus võetakse vaatluse alla kolm põhilist monoteismi vormi – judaism, kristlus ja islam – ning visandatakse nende järkjärguline ilmumine ajaloolise konfliktina. Sloterdijk eritleb võimalikke rindejooni monoteismide vahel ja nende sees ning arendab lõpuks mõttekäiku, kuidas monoteismid võiksid oma ainutõe-taotlustest pikkamööda loobuda. Peter Sloterdijk (snd 1947) on saksa filosoof ja kultuuriteoreetik. Temalt on ilmunud üle viiekümne raamatu, neist tuntuimad „Küünilise mõistuse kriitika“ (1983) ja triloogia „Sfäärid“ (1998–2004). Sloterdijk on kuulus ka sagedaste avalike väitluste ja poleemilise kultuurikriitika poolest. Erinevalt akadeemilise filosoofia peavoolust ei pelga Sloterdijk huumorit ega spirituaalsust, õrnust ega raevu, säravaid kujundeid ega meeldejäävaid fraase, igavusele eelistab ta erutust ja kitsidusele liialdust. „Jumalahullus“ („Gottes Eifer“, 2007) kuulub Sloterdijki hilisemasse loomingusse. See teos on küpse mõtiskluse vili ja koondab endasse mõttekäike, mille haare on ainulaadne ja aktuaalsus vaieldamatu. |
|
978-9985-58-863-5 |
Stalinismi totaalne kunstiteos Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul, saatesõnad Liisa Kaljula ja Virve Sarapik Boris Groys (snd 1947) on Venemaalt pärit kunstiteadlane, meediateoreetik ja filosoof ning nõukogude kunsti ja kirjanduse ekspert, kes on tegelenud nii vene avangardi kui ka stalinistliku perioodi kultuuriga. Groys emigreerus 1981. aastal Nõukogude Liidust Saksamaale ning käesolev raamat ilmus 1988. aastal paguluses pealkirja all „Gesamtkunswerk Stalin“ esmalt saksakeelsena. Tegemist on Groysi kõige kuulsama, ent ka enim poleemikat tekitanud teosega. Esmailmumise järel tembeldati see nii Idas kui ka Läänes liiga vastuoluliseks, et olla tõsiseltvõetav. Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, hakkas teose tõeline väärtus ilmnema hiljem, siis kui nõukogude projektist oli saanud ajalugu. Raamatu keskne mõte on, et stalinism oli modernistliku avangardi-idee edasiarendus ning Nõukogude riik kõikehõlmav kunstiprojekt. Raamatu eestindust vääristavad konteksti loovad saatesõnad kunstiteadlastelt Virve Sarapikult ja Liisa Kaljulalt. |
|
ISBN 978-9985-58-845-1 |
Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand Läbi müüdud Selles raamatus on Rein Raud loonud uudse teooria kultuurisüsteemist kui lõdvalt integreeritud ja sisemiselt vastuolulisest tekstide ja praktikate võrgustikust, mille toel inimesed ajutistes ja muutuvates rühmades oma eluilma mõista püüavad. Teooria vaatleb kultuuri paralleelselt kahel viisil – kui tekste, tähistamise konkreetseid ja jagatavaid saadusi, ja kui praktikaid, korratavaid tegevusi, mis toodavad, levitavad ja tõlgendavad neid tähenduste kogumeid. Kummastki lähenemisviisist on välja arendatud iseseisev kultuuri mudel, üheskoos annavad need sügavama arusaamise tähenduste ringlemisest, tähenduste keerisest. Oma teooria loomisel toetub Raud mitmetele väga erinevatele traditsioonidele antropoloogiast, sotsioloogiast ja kultuuriuuringutest semiootika ja filosoofiani. Teooriat ilmestavad läbivalt näited nii kõrgkultuurist kui popkultuurist, nii Lääne kui Ida traditsioonidest, nii kaasaegsetest kui ajaloolistest teemadest. Raamatu võtavad kokku kaks juhtumiuuringut väga erinevatest kontekstidest, üks tegeleb itaalia 13. sajandi luulega, teine Ida-Euroopa kunstieluga 1990ndatel aastatel. Rein Raud (snd 1961) on Tallinna Ülikooli Aasia kultuuriloo ja üldise kultuuriteooria professor. Raud on pälvinud tunnustust ka kirjaniku, tõlkija ja esseistina. Lisaks siinsele uurimusele kuuluvad tema värskemate teoste hulka monograafiad „Mis on kultuur?“ (2013), Zygmunt Baumaniga kahasse kirjutatud "Iseduse praktikad" (2015, eesti keeles 2016) ja romaan „Kell ja haamer“ (2017). |
|
231 lk |
Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest Quentin Meillassoux Teoses ”Pärast lõplikkust. Essee sattumuslikkuse paratamatusest“ on prantsuse filosoofi Quentin Meillassoux’ peamine taotlus ületada Immanuel Kanti postuleeritud tunnetuslik lõhe inimese ja maailma vahel, liikuda teispoole inimlikku “lõplikkust”. Meillassoux’ hinnangul põhineb kogu Kanti-järgne filosoofia “korrelatsionismi” ideel, arusaamisel, et tegelikkus (maailm) on alati vaid tegelikkus-meie-jaoks, et filosoofia objekt on korrelatsioon mõtlemise ja olemise, meie ja maailma vahel, et meil puudub ligipääs neile kahele eraldiseisvalt. Meillassoux’ siht on korrelatsionismist loobuda; selleks toetub ta astrofüüsikute, geoloogide ja paleontoloogide tööle, kes uurivad Maa (universumi) ajalugu enne inimese teket, s.t. kes tegelevad maailmaga enne, kui sai tekkida korrelatsioon inimese ja maailma vahel. Seda inimliigi tekkele eelnevat maailma nimetab Meillassoux esiaegseks (pr ancestral). Kuid lisaks inimese ja maailma vahekorra revideerimisele, pakub ta välja uue käsituse maailma toimimisest. Maailm on Meillassoux’le radikaalselt sattumuslik, selles puudub põhjuslik paratamatus, pigem valitseb maailmas kaos – ainus kindel tugipunkt ongi see, et kõik on juhuslik. Quentin Meillassoux (snd 1967) on tänapäeva hinnatumaid uue põlve prantsuse filosoofe, üks nn spekulatiivse realismi loojaid ja liidreid. Ta on seni avaldanud kolm raamatut, samuti mitmeid artikleid; tema üks peateoseid, mahukas väitekiri „Jumala olematus. Essee virtuaalsest jumalast” (L’Inexistence divine. Essai sur le dieu virtuel), kirjutatud 1997, on siiani avaldamata ja peaks millalgi ilmuma põhjalikult ümbertöötatud kujul. Meillassoux töötab filosoofia õppejõuna Pariisi 1. Ülikoolis (Panthéon-Sorbonne). 2006. aastal ilmunud “Pärast lõplikkust” on tema seni kõige tuntum ja tõlgitum teos. |
|
ISBN 978-9985-58-834-5 |
Moosese eristus ehk monoteismi hind Jan Assmanni 2003. aastal ilmunud raamat “Moosese eristus” käsitleb pööret inimkonna ajaloos, mille järel asuti vastandama ainuõige ainujumala usku kõigile ülejäänutele. Samas toonitab autor, et “Moosese eristuse” tähendus pole mitte niivõrd monoteismi ja polüteismi eristamises, vaid eristuses tõese ja väärusu, õige jumala ja ebajumalate, teadmise ja teadmatuse, usu ja uskmatuse vahel. Või nagu ta ise on öelnud: “Selmet rääkida mono- ja polüteismist, oleks korrektsem viidata välistavale ja mittevälistavale religioonile, või veel parem, teoloogiale.” Assmann näitab samuti, et “Moosese eristus” ehk monoteistlik pööre märgib pööret ka religioonimeediumis: üleminekut rituaalilt tekstile. Assmann ei unusta samuti monoteismi poliitilist mõõdet, sest üleminek ainujumala kummardamisele tingib senise võimukorralduse ringimängimise. Pole kahtluski, et Assmanni tööd, sh “Moosese eristus” on lubanud väga oluliselt revideerida seniseid arusaamu religiooniajaloost ja mõista kuivõrd oluline muutus oli inimkonna ajaloos judaistlik pööre monoteismi suunas. Assmanni raamat on kirjutatud laiale haritud lugejaskonnale arusaadavas keeles ja pakub kindlasti mõtlemisainest paljudele. Seni on see tekitanud mitmel pool maailmas väga elavat vastukaja, ilmunud on ka mitmeid kogumikke, milles Assmanni monoteismi ajaloo vaadete üle innukalt vaieldakse. “Moosese eristus ehk Monoteismi hind” (“Die Mosaische Unterscheidung oder Der Preis des Monotheismus”) on järjekorras teine teetähis Assmanni uurimistööde tsüklis, mida alustas 1997. aastal algselt inglise ja aasta hiljem saksa keeles ilmunud monograafia “Moses the Egyptian: The Memory of Egypt in Western Monotheism” (eesti keeles “Egiptlane Mooses. Mälestus Egiptusest Lääne monoteismis”, 2017).Nüüdsest on mõlemad tekstid saadaval ka eesti lugejale. Jan Assmann (snd 1938) on tänapäeva tuntumaid egüptolooge ja kultuurimälu uurijaid. Ta töötas alates 1976 kuni emeriteerumiseni 2003 Heidelbergi ülikooli egüptoloogia professorina, 2005 valiti ta Konstanzi ülikooli religiooniajaloo ja üldise kultuuriteaduse auprofessoriks. Assmanni väga mahukas looming, mis hõlmab ligemale poolsada monograafiat, pea sama palju toimetatud koguteoseid ja u 500 teadusartiklit, jaguneb laias laastus kolme valdkonna vahel: egüptoloogia, religiooniajalugu ja kultuurimälu uuringud. |
|
ISBN 978-9985-58-829-1 |
Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia Läbi müüdud „Anti-Oidipus“ (1972) on esimene köide prantsuse filosoofide Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari mõjukast teosest „Kapitalism ja skisofreenia“. Autorid kritiseerivad siin psühhoanalüüsi, mis käsitab teadvustamatust teatrina ja surub iha perekondlikku raami ja näitavad, et teadvustamatus on pigem tehas, kus toodetakse iha masinlikke voole ja lõikeid. Nad kirjeldavad ühiskonna arenemist primitiivse territoriaalse masina ja barbaarse despootliku masina juurest tsiviliseeritud kapitalistliku masinani, mis kõik voolud dekodeerib ja deterritorialiseerib. Gilles Deleuze (1925–1995) oli prantsuse filosoof, kes kirjutas mitmeid olulisi töid nii filmi, arhitektuuri, poliitika kui ka kunsti teemadel. Félix Guattari (1930–1992) oli prantsuse semiootik, filosoof ja psühhoanalüütik, kellelt muu hulgas pärineb ka “ökosoofia” kontseptsioon. |
|
ISBN 978-9985-58-827-7 |
Võõrad iseendale Prantsuse filosoof, kirjanik ja psühhoanalüütik Julia Kristeva käsitleb oma essees „Võõrad iseendale“ (1988) nüüdismaailmas üha olulisemaks muutuvat küsimust: kuidas suhtuda mujalt tulnutesse, võõrastesse. Kristeva käsitleb ksenofoobia küsimust nii ajaloolisest kui ka tänapäevasest vaatenurgast: vaatluse all on võõrad antiigis ja keskajal, valgustusajal, Prantsuse revolutsiooni päevil ja nüüdisaja Euroopas (eelkõige Prantsusmaal). Ta võtab vaatluse alla suurkujud, kes on mõtisklenud võõruse üle (nt Rabelais, Montaigne, Erasmus, Montesquieu, Diderot, Kant, Herder, Camus ja Nabokov). Kristeva käsitlus on kokkuvõttes psühhoanalüütiline ja tugineb Freudi seisukohale „ebaõdusust tekitavast võõristusest“, nentides tervikliku identiteedi võimatust ja indiviidi sisemist mitmetiolekut ning jõudes järeldusele, et võõraviha tuleks kanaliseerida arusaamisesse, et me kõik oleme võõrad ka iseendale. |
|
ISBN 978-9985-58-823-9 |
Iseduse praktikad Läbi müüdud Kuidas kujuneb inimese arusaam oma kohast maailmas? Kas elame ajas, kus minaloome viisid on põhjalikult muutumas? Annab uus tehnoloogia meile rohkem vabadust või meelitab see meid hoopis vabadustest loobuma? Kuidas kujuneb isedus? Järgib see samu universaalseid kujunemismustreid kõigis inimestes, kultuurides ja vanuserühmades? Või on identiteet siiski sotsiokultuuriline konstruktsioon, mida ei olegi võimalik väljaspool tema ajaloolist konteksti lõpuni mõista? See on valik olulisematest küsimustest, millel peatuvad Rein Raud ja Zygmunt Bauman värskes dialoogilises uurimuses "Iseduse praktikad". Mõttevahetus toob lugejani aina uusi seoseid, mis ületavad ajalisi, ruumilisi ja erinevate mõttesüsteemide vahelisi piire. Usk dialoogi võimalikkusse ja möödapääsmatusse on ka raamatut läbivaks sõnumiks. "Iseduse praktikad" on hea ja ladus sissejuhatus identiteediuuringutesse, pakkudes harivat lugemist kõigile, kel teema vastu huvi. Rein Raud (snd 1961) on Tallinna Ülikooli vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks on ühiskonnateadused ja kultuur, sügavuti tegeleb ta Aasia kultuuri- ja ideedelooga. Zygmunt Bauman (snd 1925) on sotsioloog ja Leedsi ülikooli emeriitprofessor. Tema peamiseks huvivaldkonnaks on kaasaegne kultuur ja selle toimemehhanismid. Baumani uurimused ületavad elegantselt valdkondadevahelisi piire. |
|
ISBN 978-9985-58-820-8 |
Kõndimise filosoofia Läbi müüdud “Kõndimise filosoofia” (2009) on Frédéric Gros` (s. 1965) tuntuim teos, milles autor mõtiskleb muuhulgas erinevate kõndimisviiside – palverändlus, matkamine ja uitamine – üle, vaagib kuulsate kirjameeste kõndimisharjumusi ning rõhutab, et kõndimine ei ole sport. ""Kõndimise filosoofiat" ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib tahtmine kõndida. Väike tiir toas, siis õues, seejärel juba tänavale ja edasi, kuhu jalad viivad," on raamatut iseloomustanud tõlkija ja luuletaja Hasso Krull. Frédéric Gros (s. 1965) on prantsuse filosoof, Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele prantsuse filosoofiale, iseäranis Michel Foucault’ vaimsele pärandile. Gros’ põhiliste uurimisteemade hulka kuuluvad psühhiaatria ajalugu, karistusfilosoofia ning sõja ja kuuletumise/mittekuuletumise problemaatika. |
|
ISBN 978-9985-58-818-5 |
Kreeklased ja Idamaad. Homerosest maagideni Läbi müüdud Teoses “Kreeklased ja Idamaad” arutletakse Vana-Kreeka kultuuriliste kontaktide üle muistse Mesopotaamia, Egiptuse, Pärsia jt tsivilisatsioonidega, ilma mille mõjudeta poleks Vana-Kreeka kunagi tõusnud oma arhetüüpset kuulsust väärivale kõrgusele. Autor illustreerib kreeklaste ja idamaade kontakte rohkete värvikate näidetega ja muudab oma raamatu lugemise tõeliseks avastusretkeks õhtumaise tsivilisatsiooni algete juurde. Professor Walter Burkert (1931–2015) on maailma üks tuntumaid ja tunnustatumaid klassikalisi filolooge, kes on kirjutanud erinevates keeltes arvukaid raamatuid ja artikleid antiikkultuurist ja -religioonist. Tänu temale on ka laiema publiku hulka jõudnud arusaam, et ei ole võimalik rääkida eraldi klassikalisest Kreekast ja Idamaadest, vaid need piirkonnad arenesid koos tuhandeid aastaid kestnud kultuurivahetuse käigus. „Kreeklased ja Idamaad“ on esimene eesti keelde tõlgitud Walter Burkerti teos. |
|
ISBN 978-9985-58-816-1 |
Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus Vene keelest tõlkinud Enn Siimer 20. sajandi ühe väljapaistvama psühholoogi Lev Võgotski (1986–1934) tööde vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud. Vaid 38-aastaselt tuberkuloosi surnud teadlase tegevus eeskätt arengupsühholoogias, aga ka esteetikas ning defektoloogias on pälvinud laialdast teaduslikku vastukaja. Teda on nimetatud ka psühholoogia Mozartiks. Võgotski laiendas oluliselt ettekujutust lapse vaimse arengu psühholoogiast, hakates bioloogiliste tegurite kõrval tähtsust omistama ka sotsiaalkultuurilistele faktoritele. L. Võgotski (1986–1934) töö „Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus“ kujutab endast nii teoreetilist kui ka praktilist käsitlust laste loovuse ja mängu olemusest ning selle arendamise võimalustest laste erinevatel arenguperioodidel. Teos on mõeldud nii lastega tegelevatele pedagoogidele kui ka käsitletavatest probleemidest huvitatud lastevanematele. |
|
ISBN 978-9985-58-808-6 |
Vägi. Väekirjad I Margus Oti teos "Vägi" on algupärane filosoofiline maailmatõlgendus, mis sõlmib kokku erinevaid mõttetraditsioone ja teadusharusid ning annab uusi vahendeid, milles saame oma emakeeles olemise ja maailma üle mõtiskleda. Keskseks mõisteks Oti filosoofias saabki vägi. Raamatus esitatakse teatav ontoloogia ehk muundumisõpetus. Selle järgi käsitletakse üleüldist evolutsiooni ning esmajoones seda, kuidas tekivad keerukamad olemisvormid, sh inimene ehk keelevahekord. Viimasel peatutakse pikemalt ning puudutatakse seda olemisvormi ühiskondlikust ja individuaalsest perspektiivist: kuidas hoida ja kasvatada ühiselulist ja isiklikku väge. Teoses uuritakse niisiis väe avaldusi looduses, ühiskonnas ja indiviidis. Margus Ott kaitses doktorikraadi filosoofia erialal Tallinna Ülikoolis, Eesti Humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on erinevates ülikoolides andnud romanistika, filosoofia ja sinoloogia eriala loenguid. On vahendanud eesti keelde lääne mõtlejaid: Deleuze (nt „Erinevus ja kordus“), Spinoza („Eetika“), Bergson (nt „Aine ja mälu“) ja Jullien („Tõhususe traktaat“) ning käsikirjaliselt ka katkendeid erinevate ajastute Hiina filosoofidelt. |
|
|
Postmodernsusest lastele Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult Prantsuse filosoof ja kirjanduskriitik Jean-François Lyotard (1924–1998) on lääne 20. sajandi üks tähtsamaid mõtlejaid. Ta on andnud olulise panuse tänapäeva keelefilosoofiasse, esteetikasse ja sotsiaalteadustesse. Lyotard oli esimene, kes tõi mõiste „postmodernism“ filosoofilisse diskussiooni, samuti pärineb temalt teooria „suurtest narratiividest“. Tema tuntuim teos on 1979. aastal ilmunud "Postmodernne olukord". Lyotard’i „Postmodernsusest lastele. Kirju aastaist 1982–1985“ (esmatrükk 1986) koosnebki autori ajavahemikus 1982–1985 reaalsetest kirjutatud kirjadest. Adressaatideks on noored filosoofid, sealhulgas ka mõnede autori kolleegide lapsed. Raamatu keskmeks on kriitiline, kuid liigset keerulisust vältiv analüüs modernsusest, mille alguseks peab autor 18. sajandi lõppu. Tema hinnangul on viinud modernsus, mille peamiseks ideeks on olnud inimkonna emantsipatsioon, paradoksaalsel moel ratsionalismi kaudu totalitarismini. Niisiis pühendub raamat postmodernsuse selgitamise kõrval suuresti ka modernsuse dekonstrueerimisele. Teos käsitleb ka aktuaalseid pedagoogilisi küsimusi, nagu filosoofia õpetamine ja selle funktsioon. Kirjavahetus on suurepärane ja kompaktne sissejuhatus Lyotard’i filosoofiasse, ühtlasti esimene Lyotard’i teose tõlge eesti keelde. |
ISBN 978-9985-58-788-1|
ISBN 978-9985-58-784-3 |
Ükski saar pole saar: Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast Inglise keelest tõlkinud Aet Varik Carlo Ginzburgi „Ükski saar pole saar” pakub neli erudeeritud, säravat ja sügavalt isikupärast sissevaadet inglise kirjanduslukku. Autorile iseomasel moel on ta välja valinud tekstid, mis teda inspireerivad, et seejärel kaevuda nende tekstide ajaloolisse konteksti ja dialoogi teiste tekstidega ning kokkuvõttes pakkuda välja „saareülene vaade inglise kirjandusele”, nagu ta ise oma lähenemist iseloomustab. Carlo Ginzburg (snd. 1939) on itaalia ajaloolane, üks tuntumaid ja mõjukamaid tänapäeval, kelle loomingu põhiosa on pühendatud nõiauskumuste uurimisele varauusaegses Euroopas. Selle kõrval on tema sulest ilmunud ka tähelepanuväärseid käsitlusi kunstiajaloost, kirjandusest, poliitikast ja ajalooteoreetilistes küsimustes. Carlo Ginzburg õpetas pikka aega Bologna Ülikoolis ja California Ülikoolis Los Angeleses, viimases on ta praegu emeriitprofessor. Raamatule on lisatud kultuuriajaloolase Marek Tamme intervjuu autoriga. |
|
ISBN 9789-985-58-777-5 |
Me pole kunagi olnud modernsed Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar Bruno Latouri "Me pole kunagi olnud modernsed" näitab meile, et meie, modernsuses kasvanud ratsionaalsete inimeste maailmapilk pole mitte ainumõeldav ega isegi mitte täpseim kõigist, vaid oluliselt kallutatud teatavate meelevaldsete kultuuriliste otsuste tõttu, mis meile tunduvad justkui loomulikud. Aga tegelikult ei ole. Maailm, mida Latour meid selle asemel märkama kutsub, on midagi hoopis muud: võrgustike, hübriidide ja üksteisessesulavuste toimiv kogum, mis on korraga kohalik ja globaalne, looduslik ja inimlik - selline, nagu ta on, mitte selline, nagu ta näib. Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor Bruno Latour (s. 1947) on tänapäeva filosoofilise mõtlemise kõige tundmatum superstaar. Ta on ülimalt mõjukas, laialdaselt tsiteeritud ja viidatud autor, teaduse- ja tehnikauuringute peamisi eestvedajaid, et mitte öelda alusepanijaid, kelle huvialad ulatuvad laboritöö antropoloogilistest uuringutest kunsti, religiooni, seadusandluse ning teinekord isegi raudteesüsteemide ja muu säärase valda, kõik pandud originaalsesse ja ainulaadsesse filosoofilisse raami. |
|
ISBN 9789-985-58-765-2 |
Vaatemänguühiskond Läbi müüdud Guy Ernest Debord (1931–1994) oli prantsuse marksistlik filosoof, filmirežissöör ja üks 20. sajandi teise poole avangardkunsti peaideolooge. Oma leppimatuses igasuguse vaimse, sotsiaalse või kunstilise etableerumise suhtes on ta tänapäevani suureks autoriteediks paljudele kultuuriteoreetikutele ja -praktikutele. |
|
ISBN 978-9985-58-760-7 |
Gooti arhitektuur ja skolastika Inglise keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik, prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask Läbi müüdud Erwin Panofsky (1892–1968) on üks 20. sajandi nimekamaid kunstiajaloolasi, ikonoloogilise meetodi rajaja ja viljeleja. Tema kasutatud meetodid, mille tuumaks on kunstiteoste tähenduse seostamine ajastu maailmavaatega, on vaatamata diskursusemuutustele kunstiajaloolaste seas jätkuvalt populaarsed. “Gooti arhitektuur ja skolastika” (1951) on üks Panofsky poleemilisemaid töid, milles ta ühendab kõrgkeskaja filosoofiast tuletatud mõtteviisi arhitektuursete vormide arenguga. Omas ajas innovaatilise lähenemise tõttu kuulub see teos kunstiajaloo historiograafia tüvitekstide hulka. „„Gooti arhitektuur ja skolastika“ on ikonoloogia rakendamise näidistekst: gooti ehituskunstis avaldus autori arvates keskaegse skolastika süsteem. Vaatamata sellele, et Panofskyt on suhteliselt lihtne tänapäeva perspektiivist kritiseerida, pole ikonoloogia oma aktuaalsust minetanud. Seetõttu kuulub Panofsky õpetatud kunstiteoste lähilugemine kindlasti ka täna iga uurija metodoloogilisse “tööriistakotti”,“ on raamatu kohta märkinud Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres. Eestikeelsele väljaandele on lisatud Pierre Bourdieu põhjalik järelsõna, raamatu on toimetanud ja kommentaaridega varustanud Anneli Randla. |
|
ISBN 978-9985-58-755-3 Pehme köide |
Pistriku talvekarje: esseed Joseph Brodsky poeetikast ja surmast Luuletused vene keelest tõlkinud Mihhail Lotman ja Maria-Kristiina Lotman Luuletaja, esseist, draamakirjanik Joseph Brodsky (Jossif Aleksandrovitš Brodski, 1940–1996) jättis sügava jälje nii vene- kui ka inglisekeelsesse kirjandus ja kultuurimaailma. Ta osales intensiivselt Ameerika ja eriti New Yorgi intellektuaalses elus ning suutis Susan Sontagi sõnaul seda oluliselt muuta. Brodsky luulemaailma iseloomustab erakordne pinge ühelt poolt Erose ja Thanatose ning teiselt poolt Kleio ja Urania, st ruumi ja aja vahel. Kõik asjad, sündmused ja kujundid Brodsky luules asuvad selles jõuväljas. Raamatus on käsitletud erinevates žanrites ja eri vaatenurkadest Brodsky poeetika tähtsamaid külgi. Esmatrükiga võrreldes on teos kolmandiku võrra mahukam. Põhjalikumalt on käsitletud mere ja eriti taeva teemat, samuti on lisatud essee Brodsky armastusloost ja tema armastusluulest. |
|
ISBN 978-9985-58-752-2 Pehme köide |
Moraal Inglast Bernard Williamsit (1929-2003) peetakse 20. sajandi teise poole üheks juhtivaks moraalifilosoofiks, sageli nimetatakse teda selle „antiteoreetilise“ liini esindajaks. Williamsi esimene raamat „Moraal” („Morality” 1972) ongi hea sissejuhatus nii autori enda mõtlemisse kui ka mitmete moraalifilosoofia probleemide juurde üldisemalt. Oma ilmumisajal oli „Moraal“ suunatud angloameerika moraalifilosoofia tolle hetke peavoolu vastu, mis nägi eetikat peaaegu ainult metaeetika ja semantikana. Usuti, et filosoofi ülesanne on analüüsida üksnes moraali keelt, mitte “moraliseerida” ega isegi moraalinorme puhastada või aksiomatiseerida. Kuigi hilisemad aastakümned on olnud tunnistajaks praktilise või rakendusliku eetika taassünnile, kehtib ka praegusaja moraalifilosoofia kohta Williamsi üks kriitilisi põhiteese: teooriad on oma olemuselt skemaatilised ning kipuvad silmist kaotama elurealiteetide sügavust ja detaile. Williamsi "Moraal" on tänaseni laialt tsiteeritud teos. |
|
ISBN 978-9985-58-746-1 Pehme köide |
Teisiti kui olla ehk teispool olemust „Teisiti kui olla ehk teispool olemust“ (Autrement qu'être ou au-delà de l'essence) on teos, mida peetakse prantsuse mõtleja Emmanuel Levinasi (1906-1995) üheks põhiteoseks „Totaalsuse ja lõpmatu“ (Totalité et infini) kõrval. Autor arendab siin edasi ning mitmel pool korrigeerib oma „Totaalsuses ja lõpmatus“ avaldatud seisukohti, tõenäoliselt mõjutatuna ka viljakast dialoogist Jacques Derridaga. Raamatus "Teisiti kui olla ehk teispool olemust" püüab Levinas tõlkida eetikat filosoofia keelde, olles samas teadlik selle ülesande võimatusest. Eetiline käsk pärineb teiselt poolt olemist ja olemust, teiselt poolt igasuguseid totaalsusi ja seega ka teiselt poolt keelt. Sellegi poolest on võimalik kuulda olemises ja keeles selle käsu kaja, mis pühendab mu teisele inimesele ja mida on võimalik ignoreerida vaid süümepiinade hinnaga. Selline filosoofia pole Levinasi sõnul mitte tarkuse armastus, vaid armastuse tarkus - õigluse teenistuses. |
|
ISBN 978-9985-58-745-4 Pehme köide |
Struktuur ja vabadus 1: Semiootika vaatevinklist. 1.1. Tartu–Moskva koolkond „Tartu–Moskva koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust. |
.jpg)
|
ISBN 978-9985-58-739-3 Pehme köide |
Igavuse filosoofia Läbi müüdud Norra filosoofi, Bergeni Ülikooli professori Lars F. H. Svendseni (s. 1970) teos „Igavuse filosoofia“ lahkab kaasaegse Lääne ühiskonna üht levinud vaimset seisundit, igavust – selle loomust, kust see alguse saab, kuidas ja miks see meid vaevab ning miks inimesed igavust ületada ei saa. Lars F. H. Svendsen kasutab oma analüüsis nii filosoofiat, kirjandust, psühholoogiat, teoloogiat ja popkultuuri. Raamat jaguneb neljaks. Esimeses osas kirjeldab autor igavuse üldiseid aspekte, teises esitatakse igavuse ajalugu, kolmanda keskmes on Martin Heideggeri igavuse-teemalised fenomenoloogilised uurimused ja neljas käsitleb, kuidas igavusega suhestuda või sellega hakkama saada. |
|
ISBN 978-9985-58-736-2 Pehme köide |
Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse Läbi müüdud Marc Augé (sünd. 1935) on tänapäeva üks kõige nimekamaid prantsuse antropolooge, 1992. aastal ilmunud “Kohad ja mittekohad. Sissejuhatus ülimodernsuse antropoloogiasse” on tema tuntuim ja tõlgituim teos. „Kohad ja mittekohad“ on praeguseks juba klassika staatuses antropoloogiline käsitlus tänapäeva Lääne ühiskonna põhijoontest, mis koonduvad Augé jaoks “mittekoha” mõistesse: “mittekohad” on anonüümsed transiitpaigad, mida moodsas ühiskonnas on üha enam ja kus üha enam inimesi veedab üha enam aega: lennujaamad, supermarketid, kiirteed jne. Augé teos on ühtaegu tabav ja vaimukas diagnoos kaasaegsele Lääne ühiskonnale, ent ühtlasi oluline teoreetiline panus aruteludesse moderniseerimise üle. |
|
|
Surma and Prantsuse keelest tõlkinud Mart Kangur "Surma and" on 20. sajandi ühe mõjukaima prantsuse mõtleja Jacques Derrida (1930-2004) hilise loomeperioodi tähtteos. |
|
ISBN 978-9985-58-729-4 Pehme köide |
Tõhususe traktaat Läbi müüdud Pariisi Diderot' ülikooli professor François Jullieni (snd 1951) teos uurib ida ja lääne mõtlemise põhimõttelist erinevust ning võimalikku dialoogi nende vahel. Jullien analüüsib lääne ja hiina tsivilisatsioonide erinevaid tegutsemismalle sõjapidamises, poliitikas ja diplomaatias. |
|
ISBN 978-9985-58-716-4 Pehme köide |
Essee sõprusest Läbi müüdud Raamatus “Essee sõprusest” kirjeldab Raudam inimeste ja ideede üllatuslikke kohtumisi. Kas Derrida suhtles oma lähedase sõbra Agambeniga pärast nende vihast vaidlust sõpruse tähenduse üle? Kas Heidegger palus kunagi vabandust oma Hitleri režiimi ajal tehtud ennatlike järelduste ja hirmuäratavate tegude eest? Kas Hitler tunnistas end süüdi selles, et eksitas maailmakuulsat filosoofi nii sügavalt? See, mis pole kunagi juhtunud, on siinses teoses tavapärane. Raamatust võib leida lühikese ülevaate sõpruse mõiste arenemisest alates ajast, kui Aristoteles pani kirja saatusliku lause „Oh, mu sõbrad...“ |
|
ISBN 978-9985-58-708-9 |
Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus Läbi müüdud Tänapäevase sotsioloogia ühe rajaja Max Weberi kaks kuulsat loengut aastatest 1917 ja 1919, mis pole tänaseni kaotanud oma aktuaalsust. Eessõna prantsuse sotsioloogia suurkujult Raymond Aronilt. |
|
ISBN 978-9985-58-700-3 |
Armastus, vihkamine ja vastuseis Tõlkinud Aet Varik Läbi müüdud Kõige traagilisem ja ebameeldivam meie eluviisi juures on kalduvus kultiveerida hirmu, vihkamist ja vägivalda parema, rahumeelsema elu nimel; õnne, humaansuse ja armastuse nimel: me pöördume kurja poole, et luua head (nii me vähemalt arvame). Sellele traagilisele ja hukatuslikule suunale meie ühiselus on Leonidas Donskis suure sihikindluse ja erakordse selgusega pühendanud oma senise uurimistöö. Hulk saavutatust on esindatud selles raamatus.
Donskise avastused on võimsaks hoiatuseks kerkivate tormide eest, mis ähvardavad meie vabadusi, inimõigusi ja väärikust, mille meie eelkäijad on raskustega kätte võidelnud. Meile pakutakse nägemust võimalustest kaitsta inimkonda ja muuta elu veidigi turvalisemaks. Sellest teosest on palju õppida ja palju meelde jätta. |
