2013
|
ISBN 9789-985-58-772-0 |
Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad Läbi müüdud Vana-India suurkuningas Aśoka (võimul u 274/268–234/232 eKr) oli legendaarne valitseja, kelle isik on tänapäevaks pea täielikult oma ajaloolisuse minetanud, ning legendide udusse mähkunud. Tema arvukad raidkirjad Hindustani poolsaare eri paigus kaljudel ja kivisammastel propageerivad budismi õpetusel baseeruvat kohmakat humanismi. Raidkirjade kommenteeritud tõlked ja analüütiline sissejuhatus avavad Eesti lugeja jaoks nii Aśoka kui ajaloolise isiku, kui budistlike legendide kangelase, paljastavad raidkirjade propagandistliku iseloomu, ent toovad meieni ka heaoluühiskonna igikestvad väärtused: sallivus, hoolimine, usuvabadus, moraalsus, vägivallatus, võrdus seaduste ees. |
|
ISBN 9789-985-58-772-0 |
Русский язык сегодня: Aктуальные вопросы теории и их методическая интерпретация Raamat käsitleb tänapäeva keeleteaduse aspekte, mis ei ole aja jooksul kaotanud oma aktuaalsust. Täiendades andmeid keelesüsteemist, keskendub praegune lingvistiline teooria keelevahendite funktsioneerimisele ning nende kasutamisega seotud semantikale ja pragmaatikale, kognitiivsetele protsessidele. Seega saab võimalikuks interpreteerida keeleühikute sisu ja tähendust. Nimetatud aspektid moodustavad keeleõppe alusbaasi, arendamaks ladusat kõnest arusaamise ning kõne ülesehitamise oskust. Raamatu esimene pool on pühendatud vene keele lingvistilisele kirjeldusele ja teine pool käsitleb vene keele õpetamise probleeme. Nimetatud aspektides peegelduvad ka vene kultuuri kontseptid, mis on kättesaadavad läbi keele uuringute ja võmaldavad vene kultuuri mõistmise õpetamist. See on eriti tähtis tänapäeva ühiskondliku olukorra valguses: 21. sajandi globaliseerunud multikultuurne kogukond, kus vene keel ja selle õpetamine omab oma kindlat kohta. Raamat koosneb Eesti, Venemaa, Soome, Tšehhi, Poola, Bulgaaria teadlaste artiklitest.
|
|
ISBN 9789-985-58-774-4 |
Playgrounds And Battlefields: Critical Perspectives of Social Engagement Läbi müüdud Ingliskeelne kogumik "Playgrounds and Battlefields" ("Mänguväljakud ja võitlusväljad") uurib, kas metafoorid ‘mänguväljak’ ja ‘võitlusväli’ võiksid ehk tänapäeva ühiskonna mõistmisel analüütiliselt otstarbekad olla. Mänguväljakute ja võitlusväljade kahetisust esitatakse pideva saamise ruumina, mis suhestub nii meelelahutuse, võimu ja kohataju kui ka neile vastavate liialduste, vastasmõjude, naudingutega. Autorid usuvad, et moodsas sotsiaalkeskkonnas on arutlus kohustustest ja vastutusest võimalik vaid uute kontseptsioonide varal, mis väldivad binaarseid formuleeringuid. Terminite ‘mänguväljakud’ ja ‘võitlusväljad’ abil pakutakse uudset lähenemist nüüdisajale, mis on tugevalt mõjutatud sellest, kuidas kogukonnad tegelevad oma mineviku ja tulevikuga. Nõnda on tegu temaatilise kogumikuga, mis kaardistab uurimisvälja ning pakub välja võimaliku sõnavara. |
|
ISBN 9789-985-58-771-3 |
Gandersheimi Hrotsvita draamad Hrotsvita (u 930/935 – pärast 975) on teadaolevalt esimene keskaja naiskirjanik, ühtlasi esimene lääne autor, kelle sulest pärinevad kristliku sisuga näitemängud. Andmed Hrotsvita elust on väga napid, põhiosas kulges see kuulsas ja jõukas Gandersheimi kloostris Saksimaal. Hrotsvita teadaolev looming koosneb kaheksast hagiograafi lisest värssjutustusest, kuuest riimitud proosas näitemängust, kahest ajaloolisest poeemist, ühest luuletusest ja mõningatest kirjadest. Tema kirjapärandi põhiosa on säilinud tervikuna vaid ühes, Münchenis säilitatavas käsikirjas, mis taasavastati alles 16. sajandi alguses. Raamatu "Gandersheimi Hrotsvita draamad" esimene osa kätkeb viit pühakute värsistatud elulugu, mis kõik ülistavad erineval moel karskust ja neitsilikkust, teine osa on kirjutatud läbivalt riimitud proosas ja sisaldab kuut eessõnaga varustatud näitemängu. Terentiuse eeskujul kirjutatud draamade keskmes on enamasti mõni naistegelane, kelle usulisest pöördumisest või märtrisaatusest jutustatakse. |
|
ISBN 9789-985-58-769-0 |
Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused Klassikalisest hiina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Elli Feldberg Läbi müüdud Raamatu „Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused” peategelane on Hiina chan’i-õpetaja Mazu Daoyi (709–788), keda peetakse „klassikalise” chan’i alusepanijaks ja tänapäevalgi laialt levinud linji koolkonna eelkäijaks. „Mazu jutlused ja ütlused” ilmus esimest korda 11. sajandil. Teose esimene ja teine osa (elulugu ja jutlused) on üsna algupärased, põhinedes suures osas Mazu õpilaste üleskirjutustel. Kolmas osa (ütlused) toetub aga hilisematele allikatele ning seal esineb Mazu radikaalse chan’i-õpetajana, kes õpilasi taipamisele aitamaks neid oma ettearvamatu käitumise ja lausumistega üllatab, vahel isegi käsi-jalgu abiks võttes. „Mazu jutlused ja ütlused” on esimene klassikalisest hiina keelest eestindatud budistlik terviktekst. Tõlkele on lisatud hiinakeelne algupärand, põhjalikud kommentaarid ja mahukas saatesõna. |
|
ISBN 9789-985-58-770-6 |
Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Läbi müüdud Teatav ettekujutus kultuuri toimimisest – ehk teisisõnu kõigest sellest, mis inimestel aitab muuta tähenduslikuks oma elukeskkonda ja oma kohta selles – on tänapäeval oluline igale iseseisvalt mõtlevale inimesele; humanitaar- või sotsiaalteaduste valdkonnas tegutsejale on see aga lausa vältimatu. Sellist ettekujutust käesolev raamat pakkuda üritabki. Esmalt ja peamiselt tutvustatakse lugejale kõiki olulisemaid vaatenurki, mida tänapäeva teaduse poolt mäletatavas ulatuses on kultuuriliste nähtuste analüüsimisel rakendatud. Teisalt aga osutatakse, kuidas neid seisukohti või nende kombinatsioone on võimalik kasutada nii meie igapäevase kultuurikeskkonna kui ka meie kultuurilises mälus sisalduva ainese kriitilisel mõtestamisel. Moodsate teooriate kõrval on pühendatud päris palju ruumi kultuuriteoreetilise mõtte ajaloolisele taustale, sealhulgas ka käsitlustele, mis on nüüdseks käibelt kadunud. Seda sellepärast, et ka uuemaid teooriaid on lihtsam mõista teades, millistele väidetele oponeerides on nad oma põhiseisukohad sõnastanud. Samuti on kasulik olla traditsiooniga kursis, et tunda uudsusele pretendeerivates väidetes, ka enda omades, teinekord ära hästi ümbersõnastatud vana. |
|
ISBN 9789-985-58-768-3 |
The Unpredictable Workings of Culture The Unpredictable Workings of Culture (Kultuuri ettearvamatud mehhanismid) pärineb Juri Lotmani teadusloomingu lõpp-perioodist. Teos on varem avaldatud vene ja itaalia keeles, ingliskeelne tõlge ilmub esimest korda. Raamat arendab edasi mõttesuundi, mis on ingliskeelsele lugejale tuttavad Lotmani eelmisest kahest hilismonograafiast Universe of the Mind (Vaimu universum) ja Culture and Explosion (Kultuur ja plahvatus). Kõik kolm teost tegelevad küsimustega, mis köitsid teadlast ja mõtlejat tema elu lõpuaastatel: vajadus luua ühtne lähenemisviis loodus-, ühiskonna- ja vaimuelunähtustele; evolutsiooniliste ja plahvatuslike protsesside roll ajaloos; ja (kahe eelmisega tihedalt seotud) kunst kui ettearvamatuse laboratoorium. Lotmani sõbrad ja kolleegid, silmapaistvad Tartu-Moskva semiootikakoolkonna teadlased, tõstavad esile raamatu erilist tooni ja väljendusviisi: “Seda raamatut lugedes oli mul tunne, nagu ajaksin Lotmaniga juttu. Kuulsin tema kõneintonatsioone, tajusin enda poole pööratud nägu. Sama tunne oli mul vanasti tema loenguid kuulates. Tundus, et ta ei räägi mitte korraga kõigiga, vaid igaühega meist individuaalselt” (Boriss Uspenski). “See raamat on suurepärane näide Lotmani stiilist. Siin väljendab Lotman enda jaoks kõige olulisemaid mõtteid väga selgelt ja laiale lugejaskonnale mõistetavas vormis, illustreerides oma väiteid köitvate suurele eruditsioonile tuginevate näidetega” (Vjatšeslav Ivanov). |
|
ISBN 9789-985-58-767-6 |
Subkultuurid. Elustiilide uurimused Läbi müüdud Subkultuure võib käsitleda kui ühiskonna eesliini ja katsepolügooni, samuti võib neid näha Lääne massikultuuri ekspansioonina Eestis. Subkultuure võib vaadelda kui hirmutavat ja hälbivat vastuhakku. Aga neid võib käsitleda ka kultuuri avangardi või pärisosana. Vastilmunud raamatu puhul on tegemist sotsioloogilise lähenemisega subkultuuridele nii teoreetiliselt kui ka empiiriliselt. Kogumikus on analüüsitud üsna erinevaid nähtusi – artistide loomingulisest eneseväljendusest ja ühiskonnakriitikast kuni seadusega pahuksis olevate teismeliste vägivalla kontrollimisel põhinevate suhtlusnormideni. Kogumiku üheks eesmärgiks on olnud täita termin „subkultuurid” eesti keeles sisuga ning seepärast on kaasatud erinevad nähtused, mida subkultuuriks nimetada võib. Raamat algab teoreetiliste käsitlustega, aga koosneb lõviosas empiirilistel uurimustel põhinevatest artiklitest, mis räägivad subkultuuriliste stiilide kohanemisest Eestis, subkultuuri ja kultuuri piiridest ning struktuuride mõjust subkultuuridele. |
|
ISBN 9789-985-58-766-9 |
Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas: Antropoloogia lugemik Kogumikku on valitud sotsiaalantropoloogia kui distsipliini arengusse kustumatu jälje jätnud Bronisław Malinowski (1884–1942) ja Alfred Reginald Radcliffe-Browni (1881–1955) tekstid ajavahemikust 1922–1940, mis kajastavad funktsionalistliku ja struktuurfunktsionalistliku antropoloogiakoolkonna keskseid ideid. Need autorid, briti moodsa sotsiaalantropoloogia rajajad, andsid distsipliinile uue suuna ning metodoloogilise ja teoreetilise lähenemise, samuti õpetasid välja uue põlvkonna antropolooge. Tänini on sotsiaalantropoloogias esindatud peamised jooned, mille juurutasid Malinowski ja Radcliffe-Brown: empiirilise, kohapeal tehtava etnograafilise välitööga ühendatud teoreetiline huvi. |
|
ISBN 9789-985-58-765-2 |
Vaatemänguühiskond Läbi müüdud Guy Ernest Debord (1931–1994) oli prantsuse marksistlik filosoof, filmirežissöör ja üks 20. sajandi teise poole avangardkunsti peaideolooge. Oma leppimatuses igasuguse vaimse, sotsiaalse või kunstilise etableerumise suhtes on ta tänapäevani suureks autoriteediks paljudele kultuuriteoreetikutele ja -praktikutele. |
|
ISBN 9789-985-58-764-5 |
Jutlustajad ja hingede päästjad: Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina Konvent Läbi müüdud Raamat „Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“ käsitleb põhjalikult Tallinna dominiiklaste ajalugu konvendi tekkimisest kuni selle laialisaatmiseni, valgustades vendade argielu, liturgiat ja suhteid välismaailmaga, nende tülisid kogudusevaimulikega, läbisaamist linlaste, aadli ja talurahvaga. Konvendi käekäiku vaadeldakse paralleelselt Jutlustajavendade ordu üldise ajalooga, toetudes nii trükis avaldatud kui ka käsikirjalistele arhiiviallikatele peamiselt Tallinna Linnaarhiivi, aga ka näiteks Hamburgi Riigiarhiivi ja Jutlustajavendade ordu keskarhiivi kogudest.
|
|
ISBN 9789-985-58-763-8 |
Mis on sotsioloogia? Läbi müüdud Raamatut „Mis on sotsioloogia?“ on nimetatud Saksa sotsioloogi Norbert Eliase (1897–1890) sotsioloogiliseks usutunnistuseks. Tegu ei ole tavapärase sotsioloogiaõpikuga, mis algaks teadusharu kesksete mõistete esitlemisega, vaid autor alustab oma raamatut hoopis sotsioloogia kesksete mõistete – indiviid ja ühiskond lammutamisega. Nii näeb Elias „ühiskonna“ ja selle peamiste osiste – „perekonna“, „kooli“, „tööstuse“, „maa“, „süsteemi“ jne – kirjeldamises näidet sotsiaalse elu esemestamisest ja mitteinimlikustamisest, millele meelitab sotsioloogilises ja tavakeeles kättesaadav sõnavara. Samamoodi peab ta „indiviidi“ ebareaalseks abstraktsiooniks, sest inimene ei eksisteeri lahus sotsiaalsetest seostest. „Mis on sotsioloogia?“ annab tunnistust autorist, kes on sõltumatu mõtleja ega karda rinda pista oma teadusala koige fundamentaalsemate küsimustega. Ta teeb seda sõna algses mõttes radikaalselt, juurteni (radix) ulatudes. Eestikeelne väljaanne on varustatud Åbo Akademi ülikooli sotsioloogiaprofessori Mikko Lagerspetzi saatesõnaga. |
|
ISBN 978-9985-58-762-1 |
Kultuuriajaloo ülesanne. Valik artikleid, esseid, kõnesid Tõlkinud Mati Sirkel „Kultuuriajaloo ülesanne“ on kogumik, mis koondab Johan Huizinga (1872–1945) olulisimad artiklid ja ettekanded. Huizinga on Hollandi ajaloolane ja kultuurikriitik, kelle tööd ja sõnavõtud on kujundanud olulisel määral nii kultuuriajaloo uurimisvõimalusi kui ka tollase Euroopa kriitilist mõtestamist. Tema loomingut iseloomustab huvide paljusus, selle keskmes on küll kultuuriajaloo küsimused, ent need piirnevad vahetult antropoloogia, filoloogia, psühholoogia ja filosoofia teemadega. Käesoleva valiku on koostanud ja sissejuhatusega varustanud Huizinga loomingu üks paremaid tundjaid tänapäeval, Amsterdami ülikooli professor Joep Leerssen. Tegu on esindusliku antoloogiaga, mis on suurepärane teejuht Johan Huizinga mõttemaailma. |
|
ISBN 978-9985-58-760-7 |
Gooti arhitektuur ja skolastika Läbi müüdud Erwin Panofsky (1892–1968) on üks 20. sajandi nimekamaid kunstiajaloolasi, ikonoloogilise meetodi rajaja ja viljeleja. Tema kasutatud meetodid, mille tuumaks on kunstiteoste tähenduse seostamine ajastu maailmavaatega, on vaatamata diskursusemuutustele kunstiajaloolaste seas jätkuvalt populaarsed. “Gooti arhitektuur ja skolastika” (1951) on üks Panofsky poleemilisemaid töid, milles ta ühendab kõrgkeskaja filosoofiast tuletatud mõtteviisi arhitektuursete vormide arenguga. Omas ajas innovaatilise lähenemise tõttu kuulub see teos kunstiajaloo historiograafia tüvitekstide hulka. „„Gooti arhitektuur ja skolastika“ on ikonoloogia rakendamise näidistekst: gooti ehituskunstis avaldus autori arvates keskaegse skolastika süsteem. Vaatamata sellele, et Panofskyt on suhteliselt lihtne tänapäeva perspektiivist kritiseerida, pole ikonoloogia oma aktuaalsust minetanud. Seetõttu kuulub Panofsky õpetatud kunstiteoste lähilugemine kindlasti ka täna iga uurija metodoloogilisse “tööriistakotti”,“ on raamatu kohta märkinud Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres. Eestikeelsele väljaandele on lisatud Pierre Bourdieu põhjalik järelsõna, raamatu on toimetanud ja kommentaaridega varustanud Anneli Randla. |
|
ISBN 978-9985-58-758-4 |
Jalgrattasõidu anatoomia Maailm elab läbi jalgrattasõidu renessanssi. Rattasõidu populaarsust suurendavad autoliikluse probleemid, säästliku ja rohelise maailmavaate laienev levik ning, ehk kõige enam, tänapäeva väheliikuvast elulaadist tulenev terav vajadus pöörata tähelepanu oma kehale kui elutähtsale kapitalile. Tervisetreeningu seisukohast on jalgrattasõit üks ohutumaid liikumisvaeguse peletamise ja vastupidavuse arendamise vahendeid, mis ei sea eriti piiranguid sõitja vanusele ega kehalisele seisundile. Samas on ratturi asend jalgrattal suhteliselt sarnane istuva tööasendiga. Et kontorilaua või autorooli tagant pärit tugi-liikumiselundkonna probleemid ei tuleks rattasadulasse kaasa, on vaja mõista rattasõidu mõju kehale ja õppida ühekülgseid mõjusid harjutustega tasakaalustama. Tippsportlasele on ühekülgse treeningu kompenseerimine spetsiaalse jõutreeninguga vigastuste vältimiseks ja tulemuste parandamiseks möödapääsmatu. Põhjalik, kuid kergesti loetav illustreeritud tekst annab professionaalseid juhiseid, kuidas kohase jõutreeninguga muuta rattasõit efektiivsemaks ja nauditavamaks ning vältida ühekülgse treeninguga kaasnevaid riske. Raamat on mõeldud kõikidele rattaga sõitjatele, nendega kokku puutuvatele arstidele ja sporditudengitele. |
|
Pehme köide |
Eesti sõjaajaloo aastaraamat 3 (9) 2013 Eesti Sõjamuuseumi – Kindral Laidoneri Muuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse koostöös avaldatava sõjaajaloo aastaraamatu kolmas number on pühendatud 1812. aasta Napoleoni Venemaa-sõjakäigu 200. aastapäevale. Aastaraamatus on artiklid Eesti, Soome ja Ameerika Ühendriikide ajaloolastelt, mis käsitlevad Napoleoni sõdade erinevaid aspekte Preisimaa välispoliitikast Vene teenetemärkideni ning Napoleoni sõjaretke logistikast selle sõjaretke kajastamiseni 19. sajandi I poole graafikas. Lisatud on Napoleoni sõdade veerandsajandi kronoloogiline ülevaade. Aastaraamatu teise osa kolm artiklit kajastavad Läti ja Eesti sõjalist koostööd sõdadevahelisel ajal, Pärnu Vana pargi sõjaohvrite monumendiga seonduvat ning II maailmasõja veteranide lugude ärakasutamist Eesti NSV sovetlikus propagandas. Lisaks avaldatakse mitukümmend pilti ja fotot. Aastaraamat on eelretsenseeritav ning selle artiklid on varustatud pikemate ingliskeelsete sisukokkuvõtetega. |
|
ISBN 978-9985-58-759-1 |
Случайность и непредсказуемость в истории культуры. Материалы Вторых Лотмановских дней в Таллиннском университете (4–6 июня 2010 г.) Kogumik sisaldab 2010. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud II Lotmani päevade materjale. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene sisaldab nende teadlaste artikleid, kes on edasi arendanud Juri Lotmani ettekujutust juhuslikkuse ja ennustamatuse kohta kultuuriprotsessides. Artiklite autorid vaatlevad kultuuriajaloo probleeme läbi terminoloogiliste opositsioonide “juhuslikkus / paratamatus”, “juhuslikkus / seaduspära”, “ettearvamatu / ettearvatav”, “determineeritus / stohhastilisus” ja “nomoteetilisus / ideograafilisus” prisma. Kogumiku teine osa on pühendatud indeterminismiprobleemidele vene kultuuris ja nende peegeldumisele kirjanduslikes, filmi- ja poliitilistes diskursustes ja narratiivides. Kogumiku kolmanda osa artiklid käsitlevad Kesk- ja Ida-Euroopa uusima ajaloo kultuurilisi ja poliitilisi aspekte, mh Juri Lotmani suhtestumist Eesti akadeemilise ja ühiskondliku keskkonnaga. |
|
ISBN 978-9985-58-757-7 Pehme köide |
Kitsas tee sisemaale Klassikalisest jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Margit Juurikas Läbi müüdud Matsuo Bashō (1644–1694) on Jaapani tuntuim haikai-luuletaja. Nii nagu mitmed tema suured eeskujud, võttis ta 1689. aastal ette rännaku Honshū saare põhjapoolsetele aladele, et oma silmaga näha paiku, mida varasemates luuletustes sageli mainiti. Nii pole „Kitsas tee sisemaale” Bashō jaoks mitte ainult reis ajas ja ruumis, vaid ka rännak iseenda sisemistes sügavustes, kust autor leidis uusi viise kohtade nukra ilu väljendamiseks. Võrreldes ajaga, kui samu radu käis tema suur eeskuju erakluuletaja Saigyō (1118–1190), olid suuri muutusi läbi teinud nii kohad kui ka jaapani luule normid, mis lubasid 17. sajandi kirjanikul ennast vabamalt väljendada. |
|
ISBN 978-9985-58-755-3 Pehme köide |
Pistriku talvekarje: esseed Joseph Brodsky poeetikast ja surmast Luuletaja, esseist, draamakirjanik Joseph Brodsky (Jossif Aleksandrovitš Brodski, 1940–1996) jättis sügava jälje nii vene- kui ka inglisekeelsesse kirjandus ja kultuurimaailma. Ta osales intensiivselt Ameerika ja eriti New Yorgi intellektuaalses elus ning suutis Susan Sontagi sõnaul seda oluliselt muuta. Brodsky luulemaailma iseloomustab erakordne pinge ühelt poolt Erose ja Thanatose ning teiselt poolt Kleio ja Urania, st ruumi ja aja vahel. Kõik asjad, sündmused ja kujundid Brodsky luules asuvad selles jõuväljas. Raamatus on käsitletud erinevates žanrites ja eri vaatenurkadest Brodsky poeetika tähtsamaid külgi. Esmatrükiga võrreldes on teos kolmandiku võrra mahukam. Põhjalikumalt on käsitletud mere ja eriti taeva teemat, samuti on lisatud essee Brodsky armastusloost ja tema armastusluulest. |
|
ISBN 978-9985-58-756-0 |
Demokraatia – kas inimkonna tulevik? Tingimusliku ja kontekstuaalse lähenemise vajalikkusest demokraatia levitamisel Inglise keelest tõlkinud Pille Kruus Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia presidendi prof. Rein Müllersoni raamat „Demokraatia – kas inimkonna tulevik?“ on valminud pärast autori mitmeaastast tegutsemist ÜRO regionaalnõunikuna Kesk-Aasias ning akadeemilist teadustööd ja õpetamist Londoni King’s College’is ja Londoni majandus- ja poliitikateaduste koolis. Raamat loob tõetruu pildi demokraatia väljavaadetest mitte-Lääne maailmas, eriti Kesk-Aasias ja Venemaal. Demokraatia mitte liiga süngeid või liiga roosilisi väljavaateid neis piirkondades väljendab küsimärk raamatu pealkirja lõpus. Raamat on mõeldud neile, kelle tegevus on kuidagi seotud demokraatia levitamisega (poliitikud, vabaühenduste töötajad jt), ning ühiskonnateadlastele ja üliõpilastele. |
|
ISBN 978-9985-58-752-2 Pehme köide |
Moraal Inglast Bernard Williamsit (1929-2003) peetakse 20. sajandi teise poole üheks juhtivaks moraalifilosoofiks, sageli nimetatakse teda selle „antiteoreetilise“ liini esindajaks. Williamsi esimene raamat „Moraal” („Morality” 1972) ongi hea sissejuhatus nii autori enda mõtlemisse kui ka mitmete moraalifilosoofia probleemide juurde üldisemalt. Oma ilmumisajal oli „Moraal“ suunatud angloameerika moraalifilosoofia tolle hetke peavoolu vastu, mis nägi eetikat peaaegu ainult metaeetika ja semantikana. Usuti, et filosoofi ülesanne on analüüsida üksnes moraali keelt, mitte “moraliseerida” ega isegi moraalinorme puhastada või aksiomatiseerida. Kuigi hilisemad aastakümned on olnud tunnistajaks praktilise või rakendusliku eetika taassünnile, kehtib ka praegusaja moraalifilosoofia kohta Williamsi üks kriitilisi põhiteese: teooriad on oma olemuselt skemaatilised ning kipuvad silmist kaotama elurealiteetide sügavust ja detaile. Williamsi "Moraal" on tänaseni laialt tsiteeritud teos. |
