Bibliotheca Artis Poeticae
|
ISBN 978-9985-58-874-1 |
Sürrealismi manifestid Prantsuse keelest tõlkinud Kristjan Haljak Läbi müüdud André Breton (1896–1966) oli prantsuse luuletaja ja mõtleja, sürrealistliku liikumise võtmefiguur. Tema panus kahe maailmasõja vahelise avangardistliku plahvatuse käigushoidmisse ning selle järellainetuste suunamisse ja süstemaatilisse analüüsi on märkimisväärne. Olgugi et eluajal pidas autor ennast ennekõike luuletajaks, on ta ajalukku läinud pigem sürrealistliku liikumise esiteoreetiku ja organisaatorina. Siinne tekstivalimik annab sissevaate sürrealismi kui kirjandusliku, kunstilise ja (elu)filosoofilise liikumise ajalukku, kinkides lugejaile nõnda vähemasti ühe mustri, mille abil mõista möödunud aastasaja esimese poole mõtte- ja ajaloolisi hoovusi. Ent miks mitte ka käesoleva momendi sürrealistlikku iseloomu, juurestikku. Raamat koosneb Bretoni kirjutatud sürrealismi manifestide tõlkeist ning nende tähtsust eesti kontekstis põhjendavast Kristjan Haljaku järelsõnast. |
|
ISBN 978-9985-58-854-3 |
Избранное Raamatus esitletakse esmakordselt vene keeles kuulsa keskaegse juudi poeedi Rooma Immanueli loomingut, kes tegutses Itaalias 13. ja 14. sajandi vahetusel. Tema loomingus segunevad orgaaniliselt heebrea, ibero-araabia ja itaalia kultuuri ning poeesia traditsioonid. Dante kaasaegne Rooma Immanuel pani aluse heebrea sonetile, mis osutus ühtlasi esimeseks mitte-itaaliakeelseks sonetiks. Autori loomingus ühinevad keskaegsed ja renessansi motiivid. Tema erootiline sonetilooming mõjus omal ajal nii frivoolsena, et rabi Jossef Karo kirjutab selle kohta oma koodeksis „Shulchan aruch“: „Kerglase sisu ja erootilise sõnakasutusega luuletusi, selliseid nagu Immanueli raamatus, on keelatud lugeda laupäeval ning nädala sees.“ Sellest hoolimata – või tänu sellele – saavutas Immanueli looming suure populaarsuse, tema teoseid jahiti ja osteti hingehinna eest. Raamatu koostaja ja tõlkija sõnul oli Immanueli tekste tõlkida küllaltki raske, kuna nad on vormiliselt väga keerukad. „Ometi oli see lõbus ja haarav töö. Immanuel hämmastas oma virtuooslikkusega, samuti mänguga eri stiiliregitrites. Tema luuletustes tekib pinge elu rõõmu ja traagika vahel, mis iseloomustab teisigi keskaja kirjandusteoseid ja mille tõttu me seda ajastut armastame“. Raamatu põhiosa moodustab Rooma Immanueli loominguline pärand heebrea ja itaalia keeles (originaal esitatakse tõlkega paralleelselt), mida saadavad põhjalikud kommentaarid tõlkijalt, kelle sulest pärineb ka eesõna „Rooma Immanueli luule: Lääne ja Ida ristumispunkt“. Väljaanne algab Mihhail Lotmani esseega „Sonett: ajaloo ja fenomenoloogia visand“ ja selle lõpetavad Semjon Jakersoni järelsõna „Esimene Maḥbarot’i trükiväljaanne. Raamatuteaduslik essee“ ning Dvora Bregmani lisa „Peatükke raamatust „Kuldne teekond: heebrea sonett renessansi ja baroki ajastul““ Aleksandra Poljani tõlkes. Rooma Immanueli looming on särav ajastu monument ja suurepärane lugemine ka tänapäeval. |
|
ISBN 978-9985-58-815-4 |
Ars Poetica. Valik esseid Vene keelest tõlkinud Aare Pilv Sergei Zavjalov (1958) on luuletaja ja kirjandusteadlane, erialalt klassikaline filoloog. Tema siinne esseevalik annab huvitava sissevaate vene viimase sajandi luule erinevate suundumuste vahelistesse pingetesse ja põimumistesse. Zavjalov pakub uudseid vaatepunkte nõukogude luulele, mis võivad anda värskendust ka eesti luuleloo ümbermõtestamisele. Samuti on siin põhjalikumalt juttu mõnest vene sõjajärgse modernismi esikujust, nagu Gennadi Aigi ja Viktor Krivulin – autorid, kes on Eestis üsna vähe tuntud, kuid vene luule kontekstis möödapääsmatud. Mordva päritolu Zavjalov on huvitunud ka Venemaa soomeugri kultuuride saatusest ja seegi kajastub siin raamatus. Ühtekokku seikluslik, mõnevõrra ebaortodoksne, aga kindlasti autoriteetne käsitlus vene luule arengutest. Eesti keeles on Zavjalovilt varem ilmunud luulevalimik „Meelika. Kõned” (2015).
|
|
ISBN 978-9985-58-817-8 |
Raamat saksa luulekunstist Saksa keelest tõlkinud Kai Tafenau Martin Opitz (1597–1639) – luuletaja, luuleteoreetik ja viljakas tõlkija – lõi ligi 400 aastat tagasi reeglid saksakeelse kunstluule jaoks. Iseenesest lihtne mõte, et saksa keeles tuleb luuletada saksa keelele sobivate printsiipide järgi, loobudes ladina ja kreeka värsside sajandeid püsinud eeskujust, osutus oma ajas väga mõjukaks. Opitzi ideed ei püsinud kaugeltki ainult saksa keeleruumi piires. Neil oli otsene mõju ka eestikeelse luule algusele. Esimene teadaolev eestikeelne ilmalik luuletus on kirjutatud otsesõnu Opitzi poeetikaseadusi järgides. Esimesed säilinud eestikeelsed värsistatud kirikulaulud on meie keelde pandud Opitzi põhimõtete järgi. Nüüd on see kultuurilooliselt oluline teos ka eesti luulehuvilistele kättesaadavaks tehtud. Raamat on varustatud ka tõlkijate kommentaaride ja saatesõnaga. |
