Acta Artium
|
ISBN 978-9985-58-971-7 |
The Spread of Orthodoxy and the Architecture of Churches in the Baltics of the 1840s–1917 Alexander Bertash Alexander Bertashi raamat annab olulise panuse väheuuritud teemasse, käsitledes vene õigeusu kirikuehitust Balti regioonis Vene keisririigi hilisperioodil. Põhjalikele arhiiviuuringutele toetudes vaadeldakse selles uurimuses õigeusu kirikute projekteerimist, samuti antakse nüansirikas ülevaade impeeriumi äärealal toimunud poliitilisest ja kultuurilisest koloniseerimisprotsessist. Selles rohkete fotodega illustreeritud teoses esitatakse Baltimaade õigeusukirikute arhitektuuri ajalugu ülima üksikasjalikkusega, mis teeb raamatu hindamatuks allikaks neile, keda huvitab vene õigeusu levik väljaspool Venemaa piire. |
|
ISBN 978-9985-58-940-3 |
Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis Raamatuga on esmakordselt Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline oli loomade tähtsus siinsete hansalinnade kaubanduses, millised loomad jõudsid eri seisuste toidulauale ja kuidas neid serveeriti. Eesti ja Läti kunstiteoste näitel käsitletakse loomakujutiste olulisust keskaegse inimese mõttemaailma peegeldajana ning religioossete ja humoorikate-õpetlike sõnumite edastajatena. |
|
ISBN 9789-985-58-78-12 |
Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat Koostanud Maris Kirme „Peatükke Eesti muusikakriitikast enne 1944. aastat“ on esimene siinse muusikakriitika analüütiline käsitlus. Raamatu üldiseks eesmärgiks on selgitada välja enne 1944. aastat kirjutatud eesti muusikakriitika kui institutsiooni peamised parameetrid; selle funktsioneerimise mehhanismid, sõltuvus valitsevast ideoloogiast, mõjutatus maitseotsustustest ja riigivõimust, kriitika ideed ja väärtushoiakud ning nende teisenemine seoses poliitiliste olude muutumisega. Samuti vaadeldakse kriitika poeetikat, arvustajatele omast sõnavara. Raamat sisaldab Eesti muusikakriitikast neli analüütilist käsitlust, kusjuures kõrvuti eesti lehtedega on vaadeldud ka Tallinna saksakeelse lehe arvustusi. Autorid näitavad, et muusikakriitika ei ole lihtsalt muusikateoste ning nende interpretatsiooni ajakirjanduslik vastukaja, publikut esindav „hääl“, vaid mitmekihiline iseseisev tekst. |
|
ISBN 9789-985-58-776-8 |
Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal Läbi müüdud Tänast Tallinna vanalinna iseloomustatakse tavaliselt kui keskaegse arhitektuuriga linna. Vaadeldes aga lähemalt võib märgata, et tegelikult pole „gooti“ fassaadidega majad – kunagised ühepereelamud – linnapildis sugugi ülekaalus. Samuti pole täpne levinud arvamus, nagu olnuks keskajale järgnevad paar sajandit toonases Revalis arhitektuuri- ja kunstivaesed. Tegelikult muutusid ka pärast Hansa Liidu hiilgeaega 15. sajandil Tallinna elamud üsna põhjalikult: teravatipuliste viiludega fassaadidele raiuti uusi aknaavasid ja lisati parajasti moodsaid värviküllaseid detaile ning nii mõnigi varakas linlane võttis ette oma maja radikaalsema ümberehituse, kaotades viilu ning pöörates hoone katuse hoopis tänava poole längu. Kõige enam puudutasid 16.-18. sajandil teostatud visuaalsed muutused aga hoonete õuesid ning elamu sisemust: eluruum laienes tubasid tänava ja hoovi poole juurde ehitades ning võttes kasutusele seniseid laokorruseid, kogu elamispind muutus varasemast enam funktsionaalselt piiritletuks, ruumid said valgemaks, mugavamaks, kaunimaks ja rikkalikumalt sisustatuks. Linn oli oma majade kaudu niisiis pidevas muutumises, kuigi selle tänavakude jäi suuresti samaks. Kas, mis põhjustel ja kuidas toimus Tallinna elamute ümberkujundamine varauusaja esimestel sajanditel, ongi raamatu „Esitledes iseend. Tallinlane ja tema elamu varauusajal“ huvikeskmes. Miks ja kuidas lasid elamute omanikud kaunistada majaseinu raidkivide ja maalingutega ning millal ja kuidas leidis Tallinna tee valevate sammastega antiigijuureline orderiarhitektuur? Kuidas suhestusid omavahel vanad ja uued arhitektuuri- ja kunstivormid ning miks taheti ikka ja jälle oma maja üle- või ümbekaunistada? Mispärast oli vaja muuta ka elamu planeeringut, kuidas see teostus? Mida kogu suur pere, kuhu kuulusid ka majakondsed, neis ruumides tegi? Missugust mööblit ja muid sisustusesemeid muretseti ja miks selle peale raha raisati? Mida maailti ruumide lagedele ja seintele ja miks? Kuidas ja kust tulid teadmised ja surve visuaalsete muutuste teostamiseks? Uurimuse järeldustepoole olulisemaid tõdemusi on, et jõukas tallinlane, olgu ta siis kaupmees või aadlimees oli „rahvusvaheline mees“, kelle jaoks oma kodu arendamine ja kaunistamine tähendas seisusekohast käitumist, mille juurde kuulus varauusajal ka tähelepanu ja raha kulutamine „välistele asjadele“. |
|
ISBN 978-9985-58-753-9 Pehme köide |
Working with Feminism: Curating and Exhibitions in Eastern Europe Artiklikogumik, mille autorite hulka kuuluvad nii Ida- kui ka Lääne-Euroopas töötavad kunstiteadlased ja kuraatorid, peegeldab kasvavat huvi feministliku kureerimise kui praktika vastu, mida iseloomustab eripärane rahvusülene ajalugu ja poliitika. Enamiku Ida-Euroopa riikide puhul saab feministlikust kuraatoripraktikast ja näitustest hakata rääkima alates 1990. aastatest, mil selle tekke tegid võimalikuks radikaalsed muudatused kunstielus ja -ideoloogias ning mida tingisid postsotsialistliku üleminekuaja muutused ja väljakutsed. Mitu artiklit uuribki seda ajalugu rahvuslike või regionaalsete juhtumiuuringute kaudu. Sama olulist rolli mängivad kogumikus teoreetilisemad käsitlused, mille eesmärgiks on mõtestatada feministliku ja teiste poliitiliselt laetud kuraatoripraktikate (nt queer-kureerimise) praegust olukorda ja tulevikuperspektiive. Lisaks artiklitele on raamatus kaks intervjuud, mis keskenduvad 2009. ja 2010. aastal toimunud suurnäitusele „Gender Check“ Viinis ja Varssavis ning 2011. aastal Tallinna Kunstihoones toimunud esimesele rahvusvahelisele queer-näitusele Eestis. |
