2024
ISBN 978-9985-58-971-7 |
The Spread of Orthodoxy and the Architecture of Churches in the Baltics of the 1840s–1917 Alexander Bertash Alexander Bertashi raamat annab olulise panuse väheuuritud teemasse, käsitledes vene õigeusu kirikuehitust Balti regioonis Vene keisririigi hilisperioodil. Põhjalikele arhiiviuuringutele toetudes vaadeldakse selles uurimuses õigeusu kirikute projekteerimist, samuti antakse nüansirikas ülevaade impeeriumi äärealal toimunud poliitilisest ja kultuurilisest koloniseerimisprotsessist. Selles rohkete fotodega illustreeritud teoses esitatakse Baltimaade õigeusukirikute arhitektuuri ajalugu ülima üksikasjalikkusega, mis teeb raamatu hindamatuks allikaks neile, keda huvitab vene õigeusu levik väljaspool Venemaa piire. |
ISBN 9772504661094 |
Philologia Estonica Tallinnensis 9 (2024) Koostanud ja toimetanud Luule Epner ja Piret Viires Philologia Estonica Tallinnensise üheksas number on jätk 2021. aastal ilmunud kuuendale numbrile, mis keskendus siirdeajastul toimunud kultuurimuutustele. Siirdeajastu, mis algas Eestis 1980. aastate teisel poolel ning jätkus taasiseseisvuse esimesel kümnendil, tõi kaasa kiired ja sügavad muutused kõigil ühiskonnaelu tasanditel. Sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest mõjutatud siirdekultuur oli mosaiikne ja vastuoluline, samuti oli eri kunstiliikide ja kultuurivaldkondade areng ebaühtlane. Pingeid on tekitanud nii suhestumine nõukogude aja kultuuripärandiga kui ka siirdeajastul hoogsalt edenenud suhted lääne kaasaegse kultuuriga. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatleb siirdekultuuris toimunud muutusi kirjanduses, teatris ning visuaalkunsti ja kirjanduse lõikumisalal. Lisaks Eestile käsitletakse muutusi Ida-Saksamaal ja Ukrainas. Artiklid käsitlevad postmodernismi siirdeaja eesti teatris (Luule Epner), haiguse teemat ja metafoori Madis Kõivu dramaturgias (Piret Kruuspere), teatri ja filmivaldkonnas toimunud institutsionaalseid muutusi (Kristiina Reidolv), Priit Pärna lasteraamatut „Tagurpidi“ (Mari Laaniste), postsotsialistliku elu kujutamist saksa ja eesti kirjanduses (Aigi Heero) ning postkoloniaalset identiteeti ukraina kirjaniku Halõna Pahutjaki noorteromaanis „Maailma silm” (Irena Peterson). Teemanumbri avaartiklis vaatlevad Luule Epner ja Piret Viires üldistavalt siirdeajastu kultuuri põhijooni ja -vastuolusid. Teemanumbri artiklid on hea lugemisvara kõigile, kes tunnevad huvi siirdeajastu kultuuri vastu Eestis ja laiemalt Ida-Euroopas. |
ISBN 978-9985-58-970-0 |
Mis on kultuuriajalugu? Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk „Mis on kultuuriajalugu?“ on kujunenud asendamatuks käsiraamatuks selle kohta, mida Burke vaatleb kõigepealt kultuuriajaloo klassikalist etappi, mida seostatakse Jacob Burckhardti ja See teedrajav raamat on jätkuvalt oluline lugemisvara ajaloo-, antropoloogia-, kultuuri- ja |
ISSN 2346-5824 (trükis) |
Slavica Revalensia XI (2024) (vene keeles) Ajakirja rubriigi „Uurimused ja materjalid“ esimeses osas ootavad lugejat 3 artiklit 20. saj kirjandusloost. Järgmises rubriigis, mis on pühendatud Tallinna Ülikooli audoktor Lazar Fleišmani 80. sünnipäevale ja mille koostajad on Viini Ülikooli professor Fedor Poljakov ning ajakirja peatoimetaja, avaldakse 13 artiklit ja lühikirjutist 19. ja 20. saj vene kirjandusest (nt Anna Ahmatovast, Vjatšeslav Ivanovist, Vladimir Nabokovist, Boriss Pasternakist, Aleksandr Vvedenskist jt), lähiajaloost (nt argielust Lätis Teise maailmasõja ajal) ning välisvene kunstist (Andrei Beloborovoi näitel). Ajakirja rubriik „Kroonika“ käsitleb 2024. a kevadel toimunud poola keele ja kultuuri projekti „Re:Poola. Polsko-estońska szkoła języka polskiego i kultury polskiej”, mida rahastas Poola Akadeemilise Vahetuse Agentuur (NAWA) ja mis sai teoks Varssavi Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös. Number lõpeb bibliograafiaga, mis kajastab Slavica Revalensia sisu alates ajakirja asutamisaastast (2014) kuni 10. numbrini (2023). |
ISBN 978-9985-58-968-7 |
Sündimust mõjutavad tegurid Enamikku tänapäeva arenenud riike iseloomustab võrdlemisi madal sündimus, mille süvenemine seab pikemas perspektiivis heaoluühiskonna järjest suurenevate probleemide ette. Erialased uurimused aitavad mõista sündimusega seotud tegureid ning seletada sündimustaseme erinevust riikide ja rahvastikurühmade vahel. Käesolev kogumik teeb ülevaate 21. sajandi esimese kahe kümnendi jooksul peamiselt Euroopa ja USA kohta saadud uurimustulemustest. Raamatus keskendutakse rohkem sündimuse sotsiaalseid aspekte käsitlevatele teguritele, sest valdavalt mõjutavad tänapäeva sündimustaset just inimeste endi soovid ja otsused pereloome ning laste saamise suhtes. Kogumikus on vaatluse all rida tegureid ja tegurite rühmi, tutvustatud on nende uurimise teoreetilisi alused ja peamisi uurimistulemusi. Peatükkides on käsitletud hariduse ja õppimise, tööturul osalemise ning majandusliku olukorra seost sündimusega. Samuti eluaseme, kooselude ja nende kvaliteedi, soorollide, sotsiaalsete võrgustike, väärtuste ja riiklike perepoliitika meetmete rolli. Ülevaade tehakse ka sellest, kuidas on pensionisüsteem, füüsiline ja vaimne tervis, pärilikkus ja ränne sündimusega seotud. |
|
Semiotics of Conflict. A Lotmanian Perspective Toimetanud ja koostanud Daniele Monticelli, Merit Maran ja Franciscu Sedda. Ingliskeelses kogumikus uuritakse konflikti kui kultuurinähtust Juri Lotmani semiootika vaatepunktist. Nii teoreetiliste käsitluste kui ka konkreetsete juhtumiuuringute kaudu annavad kogumiku autorid oma panuse konfliktide semiootilise olemuse selgitamisse. Kuigi Lotmani töödest ei leia süsteemset konfliktiteooriat, pakuvad tema ideed koodide kokkusobimatusest, tõlkimatusest, stereoskoopilisusest, kommunikatsioonipartnerite vahelisest semiootilisest vastupanust, mittemõistmisest kui vestlusest eri keeltes või pingest vastandlike struktuuripooluste vahel semiootilistes süsteemides rikkalikku pinnast kultuuriliste ja sotsiaalsete konfliktide mõtestamiseks. Esmakordselt avaldatakse ingliskeelses tõlkes ka kolm Lotmani esseed, mis on kirjutatud 1990. aastate alguses, mil Nõukogude Liidu lagunemine tekitas nii uusi lootusi kui ka uusi konflikte. Kogumiku kaastöödes avalduv vaatenurkade mitmekesisus näitab, et Lotmani ideedes on piisavalt teoreetilist sügavust ja ka paindlikkust, et pakkuda mitmekülgset konfliktide analüüsi ning ka vajalikku reflektsiooni meie vastuoludest kantud kaasajale. |
|
Arvutikasutaja tervis Selleks, et tõsta teadlikkust võimalikest terviseriskidest ja aidata töötajatel neid vältida, et elada täisväärtuslikumat elu, on olulised tervisedendamine ja heaolu töökohal. Käesolevas kogumikus tutvustatakse terviseriske, millele arvutikasutajad on altid, ja võimalikke meetmeid nende riskide vähendamiseks. Lisaks kehalisele tegevusetusele kannatavad arvutikasutajad ka ebatervislike toitumisharjumuste all. Kogumikus on esitatud toitumis- ja liikumissoovitusi arvutiga töötavatele inimestele ning pakutakse välja meetmeid, mida tööandja võiks kontoris rakendada. Mitmetunnine arvuti taga töötamine jätab inimese vaimsele tervisele jälje; kahjulikud mõjud on seotud ka sõltuvuste või stressi tekitavate olukordade, näiteks küberkiusamisega. Viimastel aastatel on muutunud populaarseks veebipõhine töö ja veebikoosolekud, mis on toonud kaasa nn Zoom-väsimuse tekkimise – käesolevas kogumikus antakse soovitusi, kuidas tervislikumalt veebikohtumistel osaleda. |
ISBN 978-9985-58-963-2 |
Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas Koostanud ja toimetanud Katrin Aava, Katrin Karu, Katrin Niglas, Kätlin Vanari Kogumik on kutse liituda diskussiooniga, mis mõtestab õpetamise tulevikku kõrghariduses. Ühendades teooria ja praktika, pakub see väärtuslikku teadmist nii õpetavatele inimestele, haridusjuhtidele kui ka kõigile, kes on huvitatud hariduse arengust. Koostöine valdkondadeülene õpikultuur on muutunud üha olulisemaks, et toetada üliõpilaste õppimist. Tõstatub küsimus, kuivõrd traditsiooniline individuaalne õpetamisviis suudab ellu jääda üha koostöisemaks muutuvas akadeemilises maailmas? See inspireeriv kogumik pakub põhjaliku ülevaate, kuidas õppejõud ühendavad jõud, et uurida ja täiustada õpetamisviise ning luua organisatsioonikultuuris muutust akadeemiliste ja tugitöötajate teaduskoostöö abil. Kogumik koondab artikleid, mis käsitlevad õpetamise arendamist ja organisatsioonilist õppimist, pakkudes samal ajal praktilisi näiteid. Tule ja avasta, kuidas koostöö ja teaduspõhine lähenemine muudavad haridust paremaks – üks artikkel korraga. |
|
Breakthroughs in Cultural Psychology Koostajad: Jaan Valsiner ja Marek Tamm Kultuuripsühholoogia on uus erinevaid teadmisi sünteesiv valdkond 21. sajandi sotsiaalteadustes. See ühendab psühholoogia – eelkõige arengu- ja sotsiaalpsühholoogia – kultuuriajaloo, antropoloogia, etnograafia, kunsti, muusika, semiootika ja sotsioloogia. Kultuuripsühholoogia teaduslik fookus on tähenduslikel inimkogemustel. Artiklikogumik sisaldab maailma juhtivate teadlaste ainulaadseid isiklikke narratiive, mis tõstavad esile valdkonda edendavaid võtmeideid. Raamat on oluline ressurss nii teadlastele, praktikutele kui ka üliõpilastele. |
ISBN 978-9985-58-961-8 |
Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus Inglise keelest tõlkinud Erkki Bahovski Yannis Papadopoulose raamat „Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus“ põhineb mahukal kirjandusel ja annab ajakohase ülevaate demokraatlike riikide poliitikast ning valitsemise nüüdisolukorrast ja suundumustest. Raamat käsitleb selliseid teemasid nagu kodanikuosalus, esindusdemokraatia, meediastumine, tehnokratiseerumine, aga ka valitsemise ja rahvusvaheliste suhete teisenemine. Juhitakse tähelepanu harjumuspärase modernse esindusdemokraatia ja valitsemise õõnsaks muutumisele ning pakutakse välja võimalusi sellest edasi liikumiseks. Raamat sobib esmaseks lugemiseks nüüdispoliitika mõtestamisel, seda toetab ka autori tasakaalukas käsitluslaad. |
ISBN 978-9985-58-955-7 |
Meedia ja poliitiline protsess Kuidas on elukutselised suhtekorraldajad poliitikat muutnud? Kuidas kasutavad poliitilised organisatsioonid meediat selleks, et sise- ja välispoliitilisi otsuseid avalikkusele vahendada? P. Eric Louw’ raamat „Meedia ja poliitiline protsess” hindab meediategevuse mõju liberaalsetes demokraatiates, kus suhtekorraldus ja mainekujundus on muutunud poliitilises protsessis peaaegu sama oluliseks kui seadusandlus. Raamat uurib poliitilise protsessi meediastumist, alates Vladimir Putini tõusmisest poliitikaareenile ja lõpetades spinndoktorite tegevusega 2008. aasta USA presidendivalimistel. Teos annab põhjaliku ülevaate poliitilise kommunikatsiooni arengust, toimimisest ja terminoloogiast ning on kasulik käsiraamat nii meediat, politoloogiat, ajakirjandust kui ka suhtekorraldust õppivatele üliõpilastele, aga ka kõigile teemast huvitatuile. |
ISBN 978-9985-58-954-0 |
Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab oma raamatus „Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia“ just taimse olemise esiplaanile. Marder käsitleb õhtumaise filosoofia ajalugu ja vaatleb, kuidas on taimede olemist eri aegadel mõtestatud ning milliseid probleeme on mõned püsivad kinnismõtted põhjustanud meie suhetele keskkonna ja iseendiga. Autor kirjeldab taimede elu eksistentsiaalset mõõdet ning näitab inimmõtte taimset algupära, mis seisab vastu üldistavale loogikale ja kitsale otstarbekesksusele. |
ISBN 978-9985-58-953-3 |
Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline juht Kliimakriisiga toimetulek on meie kui liigi suurim väljakutse. Teame, et peamine ülesanne maailma praegusele ja tulevasele elanikkonnale tekitatava kahju minimeerimiseks on vähendada heitkoguseid nii kiiresti kui võimalik. Mida saab küll sellises olukorras pakkuda meile filosoofia? 2020. aastal ilmunud raamatus „Kuidas mõelda kliimakriisist“ kirjeldab filosoof Graham Parkes, millises klimaatilises olukorras me oleme ja kuidas me siia oleme sattunud. Ta selgitab, kuidas me võiksime kliimakriisit uutmoodi mõelda, võttes arvesse asjakohast ajalugu, teadust, majandust, poliitikat, aga ka nende aluseks olevaid filosoofiaid. Parkes näitab, kuidas suurem teadlikkus eelkõige Aasia mõtteloost võib aidata meil tõhusamalt toime tulla kliimamuutusega ning areneda rohelisema tuleviku suunas. |