ISBN 978-9985-58-971-7
Kõva köide
815 lk
Ilmumisaasta: 2024
ACTA Universitatis Tallinnensis: Artes

The Spread of Orthodoxy and the Architecture of Churches in the Baltics of the 1840s–1917
Õigeusu levik ja kirikuarhitektuur Baltikumis 1840ndatest kuni 1917. aastani (inglise keeles)

Alexander Bertash

Paberraamat

Alexander Bertashi raamat annab olulise panuse väheuuritud teemasse, käsitledes vene õigeusu kirikuehitust Balti regioonis Vene keisririigi hilisperioodil. Põhjalikele arhiiviuuringutele toetudes vaadeldakse selles uurimuses õigeusu kirikute projekteerimist, samuti antakse nüansirikas ülevaade impeeriumi äärealal toimunud poliitilisest ja kultuurilisest koloniseerimisprotsessist. Selles rohkete fotodega illustreeritud teoses esitatakse Baltimaade õigeusukirikute arhitektuuri ajalugu ülima üksikasjalikkusega, mis teeb raamatu hindamatuks allikaks neile, keda huvitab vene õigeusu levik väljaspool Venemaa piire.

ISBN 9772504661094
ISSN 2504-6616 (trükis)
Pehme köide
184 lk
Ilmumisaasta: 2024

Philologia Estonica Tallinnensis 9 (2024)
Siirdejastu kultuurimuutused II / Cultural Changes of the Transition Period II

Koostanud ja toimetanud Luule Epner ja Piret Viires
Autorid: Luule Epner, Aigi Heero, Piret Kruuspere, Mari Laaniste, Irena Peterson, Kristiina Reidolv, Piret Viires.

Paberajakiri

Võrguväljaanne

Philologia Estonica Tallinnensise üheksas number on jätk 2021. aastal ilmunud kuuendale numbrile, mis keskendus siirdeajastul toimunud kultuurimuutustele. Siirdeajastu, mis algas Eestis 1980. aastate teisel poolel ning jätkus taasiseseisvuse esimesel kümnendil, tõi kaasa kiired ja sügavad muutused kõigil ühiskonnaelu tasanditel. Sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest mõjutatud siirdekultuur oli mosaiikne ja vastuoluline, samuti oli eri kunstiliikide ja kultuurivaldkondade areng ebaühtlane. Pingeid on tekitanud nii suhestumine nõukogude aja kultuuripärandiga kui ka siirdeajastul hoogsalt edenenud suhted lääne kaasaegse kultuuriga.

Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatleb siirdekultuuris toimunud muutusi kirjanduses, teatris ning visuaalkunsti ja kirjanduse lõikumisalal. Lisaks Eestile käsitletakse muutusi Ida-Saksamaal ja Ukrainas. Artiklid käsitlevad postmodernismi siirdeaja eesti teatris (Luule Epner), haiguse teemat ja metafoori Madis Kõivu dramaturgias (Piret Kruuspere), teatri ja filmivaldkonnas toimunud institutsionaalseid muutusi (Kristiina Reidolv), Priit Pärna lasteraamatut „Tagurpidi“ (Mari Laaniste), postsotsialistliku elu kujutamist saksa ja eesti kirjanduses (Aigi Heero) ning postkoloniaalset identiteeti ukraina kirjaniku Halõna Pahutjaki noorteromaanis „Maailma silm” (Irena Peterson). Teemanumbri avaartiklis vaatlevad Luule Epner ja Piret Viires üldistavalt siirdeajastu kultuuri põhijooni ja -vastuolusid. Teemanumbri artiklid on hea lugemisvara kõigile, kes tunnevad huvi siirdeajastu kultuuri vastu Eestis ja laiemalt Ida-Euroopas.

ISBN 978-9985-58-970-0
Pehme köide
240 lk
Ilmumisaasta: 2024  
Gigantum Humeris  

Mis on kultuuriajalugu?
Teine, täiendatud väljaanne
Peter Burke

Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Eessõna: Marek Tamm

Paberraamat

„Mis on kultuuriajalugu?“ on kujunenud asendamatuks käsiraamatuks selle kohta, mida
kultuuriajaloolased teevad ja kuidas mõtlevad. Teises väljaandes esitab juhtiv briti ajaloolane Peter
Burke värskendatud ülevaate kultuuriajaloo minevikust, olevikust ja tulevikust, nii nagu seda nähakse
mitte ainult ingliskeelses maailmas, vaid ka Mandri-Euroopas, Aasias, Lõuna-Ameerikas ja mujal.

Burke vaatleb kõigepealt kultuuriajaloo klassikalist etappi, mida seostatakse Jacob Burckhardti ja
Johan Huizingaga, ning seejärel käsitleb selle marksistlikku vastulauset Frederick Antalist Edward
Thompsonini. Edasi käsitleb ta uuema põlvkonna esiletõusu, mida on nimetatud ka „uueks
kultuuriajalooks“. Burke asetab kultuuriajaloo oma konteksti, märkides ära seosed ajaloomõtte uute
suundade ja feminismi vahel ning postkoloniaalsete ja igapäevaelu-uuringute vahel, kus arusaam
kultuurist mängib üha olulisemat rolli. Uues väljaandes antakse ülevaade ka valdkonna viimastest
arengutest ning kaalutakse, millise suuna on kultuuriajalugu 21. sajandil võtnud ja millise võib
tulevikus võtta.

See teedrajav raamat on jätkuvalt oluline lugemisvara ajaloo-, antropoloogia-, kultuuri- ja
kirjandusteaduse üliõpilastele ning teistelegi huvilistele.

ISSN 2346-5824 (trükis)
ISSN 2504-7531 (veebis)
Pehme köide
398 lk
Ilmumisaasta: 2024

Slavica Revalensia XI (2024) (vene keeles)
Toimetaja: Grigori Utgof
Koostajad: Nikita Ohhotin, Aleksandr Ospovat, Roman Timentšik
Autorid: Irina Belobrovtseva, Arkadi Bljumbaum, Alexander Dolinin, Venjamin Guštšin, Sergei Halturin, Galina Lapina, Oleg Larionov, Aleksandr Lavrov, Yuri Leving, Georgi Levinton, Jekaterina Ljamina, Gleb Morev, Gennadi Obatnin, Alexander Ospovat, Tatjana Pahhareva, Fedor Poljakov, Boriss Ravdin, Marina Salman, Aleksandr Sobolev, Vsevolod Zeltšenko, Roman Timentšik, Andrei Ustinov.

Paberajakiri

Veebiajakiri

Ajakirja rubriigi „Uurimused ja materjalid“ esimeses osas ootavad lugejat 3 artiklit 20. saj kirjandusloost. Järgmises rubriigis, mis on pühendatud Tallinna Ülikooli audoktor Lazar Fleišmani 80. sünnipäevale ja mille koostajad on Viini Ülikooli professor Fedor Poljakov ning ajakirja peatoimetaja, avaldakse 13 artiklit ja lühikirjutist 19. ja 20. saj vene kirjandusest (nt Anna Ahmatovast, Vjatšeslav Ivanovist, Vladimir Nabokovist, Boriss Pasternakist, Aleksandr Vvedenskist jt), lähiajaloost (nt argielust Lätis Teise maailmasõja ajal) ning välisvene kunstist (Andrei Beloborovoi näitel).

Ajakirja rubriik „Kroonika“ käsitleb 2024. a kevadel toimunud poola keele ja kultuuri projekti „Re:Poola. Polsko-estońska szkoła języka polskiego i kultury polskiej”, mida rahastas Poola Akadeemilise Vahetuse Agentuur (NAWA) ja mis sai teoks Varssavi Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös. 

Number lõpeb bibliograafiaga, mis kajastab Slavica Revalensia sisu alates ajakirja asutamisaastast (2014) kuni 10. numbrini (2023).

ISBN 978-9985-58-968-7
Pehme köide
446 lk
Ilmumisaasta: 2024 
ACTA Universitatis Tallinnensis: Socialia

Sündimust mõjutavad tegurid 
Koostanud ja toimetanud Martin Klesment
Autorid: Liili Abuladze, Mare Ainsaar, Mark Gortfelder, Kairi Kasearu, Martin Klesment, Lauri Leppik, Oliver Nahkur, Leen Rahnu, Katrin Schwanitz, Kadri Soo, Heleene Suija, Kristiina Uriko.

Paberraamat

Enamikku tänapäeva arenenud riike iseloomustab võrdlemisi madal sündimus, mille süvenemine seab pikemas perspektiivis heaoluühiskonna järjest suurenevate probleemide ette. Erialased uurimused aitavad mõista sündimusega seotud tegureid ning seletada sündimustaseme erinevust riikide ja rahvastikurühmade vahel. 

Käesolev kogumik teeb ülevaate 21. sajandi esimese kahe kümnendi jooksul peamiselt Euroopa ja USA kohta saadud uurimustulemustest. Raamatus keskendutakse rohkem sündimuse sotsiaalseid aspekte käsitlevatele teguritele, sest valdavalt mõjutavad tänapäeva sündimustaset just inimeste endi soovid ja otsused pereloome ning laste saamise suhtes. 

Kogumikus on vaatluse all rida tegureid ja tegurite rühmi, tutvustatud on nende uurimise teoreetilisi alused ja peamisi uurimistulemusi. Peatükkides on käsitletud hariduse ja õppimise, tööturul osalemise ning majandusliku olukorra seost sündimusega. Samuti eluaseme, kooselude ja nende kvaliteedi, soorollide, sotsiaalsete võrgustike, väärtuste ja riiklike perepoliitika meetmete rolli. Ülevaade tehakse ka sellest, kuidas on pensionisüsteem, füüsiline ja vaimne tervis, pärilikkus ja ränne sündimusega seotud.

ISBN 978-9985-58-969-4 
Pehme köide
344 lk
Ilmumisaasta: 2024
ACTA Universitatis Tallinnensis: Humaniora

Semiotics of Conflict. A Lotmanian Perspective 
Konfliktisemiootika. Lotmanlik vaade (inglise keeles) 

Toimetanud ja koostanud Daniele Monticelli, Merit Maran ja Franciscu Sedda.
Autorid: Brian James Baer, Cristina Demaria, Laura Gherlone, Eduardo Chávez Herrera, Israel León O’Farrill, Anna Maria Lorusso, Merit Maran, Daniele Monticelli, Mario Panico, Igor Pilshchikov, Pietro Restaneo, Franciscu Sedda, Patrizia Violi, Nicola Zengiaro.

Paberraamat

Ingliskeelses kogumikus uuritakse konflikti kui kultuurinähtust Juri Lotmani semiootika vaatepunktist. Nii teoreetiliste käsitluste kui ka konkreetsete juhtumiuuringute kaudu annavad kogumiku autorid oma panuse konfliktide semiootilise olemuse selgitamisse. Kuigi Lotmani töödest ei leia süsteemset konfliktiteooriat, pakuvad tema ideed koodide kokkusobimatusest, tõlkimatusest, stereoskoopilisusest, kommunikatsioonipartnerite vahelisest semiootilisest vastupanust, mittemõistmisest kui vestlusest eri keeltes või pingest vastandlike struktuuripooluste vahel semiootilistes süsteemides rikkalikku pinnast kultuuriliste ja sotsiaalsete konfliktide mõtestamiseks. Esmakordselt avaldatakse ingliskeelses tõlkes ka kolm Lotmani esseed, mis on kirjutatud 1990. aastate alguses, mil Nõukogude Liidu lagunemine tekitas nii uusi lootusi kui ka uusi konflikte. Kogumiku kaastöödes avalduv vaatenurkade mitmekesisus näitab, et Lotmani ideedes on piisavalt teoreetilist sügavust ja ka paindlikkust, et pakkuda mitmekülgset konfliktide analüüsi ning ka vajalikku reflektsiooni meie vastuoludest kantud kaasajale.

ISBN 978-9985-58-967-0
Pehme köide
112 lk
Ilmumisaasta: 2024
ACTA Universitatis Tallinnensis: Vita Salubris

Arvutikasutaja tervis
Koostanud Monika Kumm
Autorid: Krete Junson, Annelii Jürgenson, Monika Kumm, Toomas Põld, Merike Sisask, Eve Sooba, Varje-Riin Tuulik, Viiu Tuulik, Mai Vaht, Airi Värnik.

Osta e-poest

Selleks, et tõsta teadlikkust võimalikest terviseriskidest ja aidata töötajatel neid vältida, et elada täisväärtuslikumat elu, on olulised tervisedendamine ja heaolu töökohal. Käesolevas kogumikus tutvustatakse terviseriske, millele arvutikasutajad on altid, ja võimalikke meetmeid nende riskide vähendamiseks. Lisaks kehalisele tegevusetusele kannatavad arvutikasutajad ka ebatervislike toitumisharjumuste all. Kogumikus on esitatud toitumis- ja liikumissoovitusi arvutiga töötavatele inimestele ning pakutakse välja meetmeid, mida tööandja võiks kontoris rakendada. Mitmetunnine arvuti taga töötamine jätab inimese vaimsele tervisele jälje; kahjulikud mõjud on seotud ka sõltuvuste või stressi tekitavate olukordade, näiteks küberkiusamisega. Viimastel aastatel on muutunud populaarseks veebipõhine töö ja veebikoosolekud, mis on toonud kaasa nn Zoom-väsimuse tekkimise – käesolevas kogumikus antakse soovitusi, kuidas tervislikumalt veebikohtumistel osaleda.

 image-20240704134855-1

ISBN 978-9985-58-963-2
Pehme köide
475 lk
Ilmumisaasta: 2024
ACTA Universitatis Tallinnensis: Educatio

Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas

Koostanud ja toimetanud Katrin Aava, Katrin Karu, Katrin Niglas, Kätlin Vanari
Autorid: Katrin Aava, Ene Alas, Krista Aren, Zippora Bührer, Dagmar Engfer, Mònica Feixas, Gabriel Flepp, Merle Jung, Sille Kapper-Tiisler, Ruth Kalda, Mari Karm, Katrin Karu, Vaike Kiik-Salupere, Aet Kiisla, Marge Konsa, Aleksandra Ljalikova, Gerhard Bruno Erich Lock, Tarmo Loogus, Mairi Matrov, Merilyn Meristo, Kristi Mets-Alunurm, Kadri Mettis, Marit Mõistlik-Tamm, Madli-Maria Naulainen, Katrin Niglas, Mare Oja, Merje Olm, Mirjam Paales, Pille Rohtla, Jane Remm, Anu Sarv, Tiina Selke, Kadri Suija, Franziska Zellweger, Tobias Zimmermann, Liina Tenno, Heivi Truu, Karin Täht, Kätlin Vanari, Terje Väljataga

Osta e-poest

Kogumik on kutse liituda diskussiooniga, mis mõtestab õpetamise tulevikku kõrghariduses. Ühendades teooria ja praktika, pakub see väärtuslikku teadmist nii õpetavatele inimestele, haridusjuhtidele kui ka kõigile, kes on huvitatud hariduse arengust. Koostöine valdkondadeülene õpikultuur on muutunud üha olulisemaks, et toetada üliõpilaste õppimist. Tõstatub küsimus, kuivõrd traditsiooniline individuaalne õpetamisviis suudab ellu jääda üha koostöisemaks muutuvas akadeemilises maailmas? See inspireeriv kogumik pakub põhjaliku ülevaate, kuidas õppejõud ühendavad jõud, et uurida ja täiustada õpetamisviise ning luua organisatsioonikultuuris muutust akadeemiliste ja tugitöötajate teaduskoostöö abil. Kogumik koondab artikleid, mis käsitlevad õpetamise arendamist ja organisatsioonilist õppimist, pakkudes samal ajal praktilisi näiteid. Tule ja avasta, kuidas koostöö ja teaduspõhine lähenemine muudavad haridust paremaks – üks artikkel korraga.

ISBN 978-9985-58-962-5
Pehme köide
392 lk
Ilmumisaasta: 2024
ACTA Universitatis Tallinnensis: Humaniora

Breakthroughs in Cultural Psychology
Läbimurded kultuuripsühholoogias (inglise keeles) 

Koostajad: Jaan Valsiner ja Marek Tamm
Autorid: Svend Brinkmann, Nandita Chaudhary, Vladimer Lado Gamsakhurdia, Vlad-Petre Glăveanu, Sven Hroar Klempe, Giuseppina Marsico, Alberto Rosa, Sergio Salvatore, Tatsuya Sato, Danilo Silva Guimarães, Marek Tamm, Luca Tateo, Rama Charan Tripathi, Jaan Valsiner, Brady Wagoner, Tania Zittoun.

Osta e-poest

Kultuuripsühholoogia on uus erinevaid teadmisi sünteesiv valdkond 21. sajandi sotsiaalteadustes. See ühendab psühholoogia – eelkõige arengu- ja sotsiaalpsühholoogia – kultuuriajaloo, antropoloogia, etnograafia, kunsti, muusika, semiootika ja sotsioloogia. Kultuuripsühholoogia teaduslik fookus on tähenduslikel inimkogemustel. Artiklikogumik sisaldab maailma juhtivate teadlaste ainulaadseid isiklikke narratiive, mis tõstavad esile valdkonda edendavaid võtmeideid. Raamat on oluline ressurss nii teadlastele, praktikutele kui ka üliõpilastele.

ISBN 978-9985-58-961-8
Pehme köide
472 lk
Ilmumisaasta: 2024
Bibliotheca Politica

Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus
Yannis Papadopoulos

Inglise keelest tõlkinud Erkki Bahovski
Järelsõna Leif Kalev

Osta e-poest

Yannis Papadopoulose raamat „Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus“ põhineb mahukal kirjandusel ja annab ajakohase ülevaate demokraatlike riikide poliitikast ning valitsemise nüüdisolukorrast ja suundumustest. Raamat käsitleb selliseid teemasid nagu kodanikuosalus,  esindusdemokraatia, meediastumine, tehnokratiseerumine, aga ka valitsemise ja rahvusvaheliste suhete teisenemine. Juhitakse tähelepanu harjumuspärase modernse esindusdemokraatia ja valitsemise õõnsaks muutumisele ning pakutakse välja võimalusi sellest edasi liikumiseks. Raamat sobib esmaseks lugemiseks nüüdispoliitika mõtestamisel, seda toetab ka autori tasakaalukas käsitluslaad.

ISBN 978-9985-58-955-7
Pehme köide
511 lk
Ilmumisaasta: 2024
Bibliotheca Politica

Meedia ja poliitiline protsess
P. Eric Louw
Inglise keelest tõlkinud Erkki Bahovski

Osta e-poest

Kuidas on elukutselised suhtekorraldajad poliitikat muutnud? Kuidas kasutavad poliitilised organisatsioonid meediat selleks, et sise- ja välispoliitilisi otsuseid avalikkusele vahendada? P. Eric Louw’ raamat „Meedia ja poliitiline protsess” hindab meediategevuse mõju liberaalsetes demokraatiates, kus suhtekorraldus ja mainekujundus on muutunud poliitilises protsessis peaaegu sama oluliseks kui seadusandlus. Raamat uurib poliitilise protsessi meediastumist, alates Vladimir Putini tõusmisest poliitikaareenile ja lõpetades spinndoktorite tegevusega 2008. aasta USA presidendivalimistel. Teos annab põhjaliku ülevaate poliitilise kommunikatsiooni arengust, toimimisest ja terminoloogiast ning on kasulik käsiraamat nii meediat, politoloogiat, ajakirjandust kui ka suhtekorraldust õppivatele üliõpilastele, aga ka kõigile teemast huvitatuile.

 

ISBN 978-9985-58-954-0
Pehme köide
327 lk
Ilmumisaasta: 2024
Bibliotheca Controversiarum

Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia
Michael Marder
Inglise keelest tõlkinud Liisi Rünkla

Osta e-poest

Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab oma raamatus „Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia“ just taimse olemise esiplaanile. Marder käsitleb õhtumaise filosoofia ajalugu ja vaatleb, kuidas on taimede olemist eri aegadel mõtestatud ning milliseid probleeme on mõned püsivad kinnismõtted põhjustanud meie suhetele keskkonna ja iseendiga. Autor kirjeldab taimede elu eksistentsiaalset mõõdet ning näitab inimmõtte taimset algupära, mis seisab vastu üldistavale loogikale ja kitsale otstarbekesksusele.

ISBN 978-9985-58-953-3
Pehme köide
463 lk
Ilmumisaasta: 2024
Bibliotheca Controversiarum

Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline juht
Graham Parkes
Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis

Osta e-poest

Kliimakriisiga toimetulek on meie kui liigi suurim väljakutse. Teame, et peamine ülesanne maailma praegusele ja tulevasele elanikkonnale tekitatava kahju minimeerimiseks on vähendada heitkoguseid nii kiiresti kui võimalik. Mida saab küll sellises olukorras pakkuda meile filosoofia? 2020. aastal ilmunud raamatus „Kuidas mõelda kliimakriisist“ kirjeldab filosoof Graham Parkes, millises klimaatilises olukorras me oleme ja kuidas me siia oleme sattunud. Ta selgitab, kuidas me võiksime kliimakriisit uutmoodi mõelda, võttes arvesse asjakohast ajalugu, teadust, majandust, poliitikat, aga ka nende aluseks olevaid filosoofiaid. Parkes näitab, kuidas suurem teadlikkus eelkõige Aasia mõtteloost võib aidata meil tõhusamalt toime tulla kliimamuutusega ning areneda rohelisema tuleviku suunas.