esikaas
ISSN 2228-0669
Pehme köide
309 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 6 (12) 2016
Ida-Euroopa pärast I maailmasõda: sõjad pärast sõja lõppu ja rahvusriikide armeede sünd impeeriumide varemetel
Toimetaja: Toomas Hiio 

Osta e-poest

Eesti sõjamuuseumi ja Tallinna Ülikooli Kirjastuse ühisväljaandena ilmuv ajakiri Eesti sõjaajaloo aastaraamat on jõudnud kuuenda numbrini. Aastaraamatu 2016. aasta köite 12 artiklit käsitlevad Ida-Euroopa riikides pärast I maailmasõja lõppu toimunud sõdu ja tülisid territooriumide pärast, paramilitaarsete relvaüksuste rakendamisega seotud küsimusi, uute riikide ja nende relvajõudude sündi ja teisi teemasid. Aastaraamatus leidub ka pikem arvustus, mitu kaarti ja hulk illustratsioone. Käesoleva numbri artiklite autorid on pärit Itaaliast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Serbiast, Ukrainast ja Eestist.

esikaas

ISBN 978-9985-58-826-0
Pehme köide
459 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Kuidas uurida kultuuri? Kultuuriteaduste metodoloogia
Koostanud Marek Tamm
Autorid Tõnu Viik, Rein Raud, Toomas Gross, Mihhail Lotman, Aaro Toomela, Piret Peiker, Tõnis Kahu, Eneken Laanes, Airi-Alina Allaste, Marek Tamm, Kadi Annuk. Tauri Tuvikene, Francisco Martinez, Patrick Laviolette, Krista Kodres ja Indrek Ibrus 

Läbi müüdud

Kultuur on tähenduslik keskkond, mis ümbritseb inimesi sünnist surmani; me oleme liik, kes januneb tähenduste järele, kes muudab kultuuriks kõik selle, mida puutub või vaatab. Uurimisobjektina on kultuur keeruline nähtus, sest oma mitmekesisuses on ta sisuldasa haaramatu. See seletab, miks on kultuuri uurimisele pühendunud eri distsipliinid, mida saab vaid tinglikult koondada “kultuuriteaduste” ühisnimetaja alla.

Käesolev koguteos on katse kaardistada kultuuri uurimise võimalusi ja pakkuda metoodilisi juhiseid tänapäeva kultuuriteaduste tihedas tihnikus orienteerumiseks. Raamatu 14 peatükki on kirjutanud Eesti parimad asjatundjad ja need juhinduvad samadest põhimõtetest: pakkuda ülevaadet ühe konkreetse kultuuriteadusliku distsipliini või vaatlusviisi kujunemisest, metodoloogilistest põhimõtetest ja -mõistetest ning näitlikustada selle võimalusi ühe lühikese juhtumiuuringu näol.

 

esikaas

ISSN 2346-5824  
Pehme köide
271 lk
 

Slavica Revalensia III (2016) (vene keeles)
Toimetaja: Grigori Utgof
Autorid: Aleksei Balakin, Daria Dorving, Sergei Dotsenko, Fjodor Dvinjatin, Jevgenia Khazdan, Julia Krasnosselskaja, Semjon Leonenko, Larissa Naiditš , Maria Posledova, Anna Rubtsova, Marina Salman, Gabriel Superfin, Pavel Uspenski, Jelena Zemskova. 

Osta e-poest

Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. Slavica Revalensia kolmandas numbris ootavad lugejat 12 seniavaldamata teksti. Nende hulgas on näiteks Fjodor Dvinjatini uurimus Aleksander Puškini “От меня вечор Леила…” (1835–1836) luuleteksti struktuurist, Julia Krasnosselskaja artikkel rendi ideest Lev Tolstoi ühiskondlikes algatustes 1857. aastal, Marina Salmani uuring vene 19. sajandi kirjanduse asjatundja Julian Oksmani (1895–1970) elu varasemast perioodist ning Jevgenia Khazdani artikkel sellest, kuidas Vene Kunstiajaloo Instituudi töötajad nende töökoha hiljutise „optimeerimise” katsele reageerisid.

Artiklite resümeed on eesti ja inglise keeles.

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-825-3 
Pehme köide
218 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Tennise anatoomia
E. Paul Roetert, Mark S. Kovacs
Inglise keelest tõlkinud Marina Maran 

Osta e-poest

E. Paul Roeterti ja Mark S. Kovacsi „Tennise anatoomia” õpetab, kuidas arendada oma keha, et edendada tennisemänguoskusi, ennetada vigastusi ja tennisest rohkem rõõmu tunda. Harjutusi illustreerib üle 194 värvilise anatoomilise joonise, mis aitavad mõista inimkeha keerukat tugi-liikumisaparaati ja selle toimimist ning arendada harjutuste täpseks ja tõhusaks sooritamiseks vajalikku kehatunnetust.

"Tennise anatoomia" koosneb kümnest peatükist. Esimene peatükk annab põhjaliku ülevaate spordiala füüsilistest nõudmistest, väljakukatete ja mängustiilide seostest, kõigi tenniselöökide anatoomilisest taustast ja treeningukava koostamise füsioloogilistest kaalutlustest. Teine kuni seitsmes peatükk selgitavad süsteemselt iga kehapiirkonna rolli tennisemängus, keskendudes vastava piirkonna lihastele ja nende seosele löökidega ning pakkudes konkreetseid harjutusi nende lihaste treenimiseks. Iga harjutuse juures on jaotis „Tähtsus tennises“, milles tuuakse esile, kuidas harjutus väljakul löökide sooritamisele või liikumisele otseselt kasuks tuleb. Kaheksas, üheksas ja kümnes peatükk on sarnase ülesehitusega, aga keskenduvad vastavalt kerepööretele, liikumisoskustele ja vigastuste vältimisele. Kõigi harjutuste juures toodud anatoomilistel illustratsioonidel on värvikoodidega näidatud, millised lihased on põhilised liigutuse teostajad ja millistel on harjutuses abistav roll.

Tennis aitab hoida mängijat hea tervise juures terve elu. Raamat on mõeldud kõigile tenniseharrastajatele, kes soovivad oma oskusi edasi arendada – treeneritele, professionaalidele, entusiastidele ning neile, kes alles alustavad tennisemängu õppimist.

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-824-6
Pehme köide
153 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi
Sanskriti keelest tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda

Osta e-poest

Originaalis sanskriti keeles kirjutatud luulekogu „Amaruśataka“ ehk „Amaru sadakond värssi“ on lüürilise luuletaja Amaru loomingu ainus tänaseni säilinud näide. Luulekogu põhiteemaks on mehe ja naise vaheline armastus ning sellega seotud tunded – seksuaalne nauding, lahusolekupiinad, ootusärevus, kirepuhangud ja tülid, hirm petmise ees.

Tänapäevast India lugejat ehmatab Amaru luuletustes avalduv seksuaalne vabameelsus, ent lääne lugejat üllatab iidsete armuteemade modernne käsitlusviis.

Luuletaja Amaru (u 650–750) elas Vana-Indias Gupta dünastiale (4.–6. saj) järgnenud klassikalise kirjanduse ja kultuuri ajastul. Euroopa keeltesse on Amaru luulet tõlgitud 19. sajandi algusest, esimesed katsed Amaru värsse eesti keelde tõlkida tegi Ado Grenztein (1849–1916) 19. sajandi lõpul saksa keele vahendusel. Siinne raamat on Amaru luulekogu esimene terviktõlge eesti keelde.

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-823-9
Pehme köide
228 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Iseduse praktikad
Zygmunt Bauman ja Rein Raud
Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan 

Läbi müüdud

Kuidas kujuneb inimese arusaam oma kohast maailmas? Kas elame ajas, kus minaloome viisid on põhjalikult muutumas? Annab uus tehnoloogia meile rohkem vabadust või meelitab see meid hoopis vabadustest loobuma? Kuidas kujuneb isedus? Järgib see samu universaalseid kujunemismustreid kõigis inimestes, kultuurides ja vanuserühmades? Või on identiteet siiski sotsiokultuuriline konstruktsioon, mida ei olegi võimalik väljaspool tema ajaloolist konteksti lõpuni mõista? 

See on valik olulisematest küsimustest, millel peatuvad Rein Raud ja Zygmunt Bauman värskes dialoogilises uurimuses "Iseduse praktikad". Mõttevahetus toob lugejani aina uusi seoseid, mis ületavad ajalisi, ruumilisi ja erinevate mõttesüsteemide vahelisi piire. Usk dialoogi võimalikkusse ja möödapääsmatusse on ka raamatut läbivaks sõnumiks.

"Iseduse praktikad" on hea ja ladus sissejuhatus identiteediuuringutesse, pakkudes harivat lugemist kõigile, kel teema vastu huvi.

Rein Raud (snd 1961) on Tallinna Ülikooli vanemteadur. Tema peamisteks uurimissuundadeks on ühiskonnateadused ja kultuur, sügavuti tegeleb ta Aasia kultuuri- ja ideedelooga.

Zygmunt Bauman (snd 1925) on sotsioloog ja Leedsi ülikooli emeriitprofessor. Tema peamiseks huvivaldkonnaks on kaasaegne kultuur ja selle toimemehhanismid. Baumani uurimused ületavad elegantselt valdkondadevahelisi piire. 

 

esikaas

ISSN 2504-6616
Pehme köide
199 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Philologia Estonica Tallinnensis I (2016)
Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid
Linguistic, Social and Cognitive Aspects of Language and Multilingualism
Peatoimetaja: Reili Argus
Toimetaja: Anna Verschik

Osta e-poest

Rahvusvahelise autorkonnaga kogumiku Philologia Estonica Tallinnensis tänavuseks teemaks on „Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid”. Ükski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult ja kontaktivabalt; iseasi, kas see on uurija jaoks perifeerne asjaolu või vastupidi, uurimise põhiobjekt. Suurem osa artiklitest käsitlevad kontaktsituatsioone, kus üks osaline on eesti keel.

Lea Meriläineni, Helka Riionheimo, Päivi Kuusi ja Hanna Lantto artikkel annab ülevaate tõlkelaene käsitlevatest teooriatest. Tõlkelaenudele makedoonia-inglise kakskeelses kõnes läheneb kontaktlingvistika seisukohalt Jim Hlavac. Virve Vihmani ja Jim Hlavaci artiklid testivad kontaktlingvistikas tuntud teoreetilisi mudeleid ning tõdevad, et keelekontaktide protsessis sünnivad uuendused, mis ei järgi kummagi keele ükskeelset grammatikat. Anette Ross käsitleb Eestis elavate romade murret teiste roma keelekujude kontekstis. Mitmekeelsele virtuaalsele suhtlusele keskenduvad Kristiina Praakli artikkel, mis analüüsib Soomas elavate eestlaste suhtlusrühma pragmaatika seisukohalt, ning Helin Kase uurimus inglise keele mõjust eesti moeblogides. Elīna Joenurma uurib koodikopeerimismudelist lähtudes eesti-läti kakskeelset kõne, pöörates tähelepanu mõlemasuunalisele mõjule. Daria Bahtina-Jantsikene ja Ad Backus käsitlevad eesti-vene retseptiivset kakskeelsust, kasutades eksperimentaalset metodoloogiat.

Kogumik sisaldab nii eesti- kui ingliskeelseid artikleid.

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-822-2
Pehme köide
382 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Mis on esteetika?
Marc Jimenez
Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult
Järelsõna Margus Vihalem 

Osta e-poest

Marc Jimenezi „Mis on esteetika?" on olulise tähtsusega teos nüüdisaegse esteetika, kunstiajaloo, kunstiteooria ja kultuuriteooria valdkonnas. Autor näitab, kuidas antiigist alates on kunsti ja selle kogemisel vallanduva tunnetusprotsessi iseloomu tõlgendatud, demonstreerides ühtlasi, kui oluline on kunstiloomingu ja selle toime probleem filosoofias aegade jooksul olnud. Raamat sobib kõigile, kes soovivad paremini mõista nüüdiskunsti, selle saamislugu ja olulisemaid suundumusi, aidates neid seostada tähtsamate esteetika teooriate ja mõistetega.

Marc Jimenez on filosoof ja germanist, ta on õpetanud esteetikat Pariisi Panthéon-Sorbonne'i ülikoolis ning tuntud esteetika-alaste raamatute autorina.

esikaas

ISBN 978-9985-58-820-8
Pehme köide
231 lk
Ilmumisaasta: 2016  

Kõndimise filosoofia
Frédéric Gros
Prantsuse keelest tõlkinud Mari Tarendi

Läbi müüdud

“Kõndimise filosoofia” (2009) on Frédéric Gros` (s. 1965) tuntuim teos, milles autor mõtiskleb muuhulgas erinevate kõndimisviiside – palverändlus, matkamine ja uitamine – üle, vaagib kuulsate kirjameeste kõndimisharjumusi ning rõhutab, et kõndimine ei ole sport.

""Kõndimise filoosoofiat" ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib tahtmine kõndida. Väike tiir toas, siis õues, seejärel juba tänavale ja edasi, kuhu jalad viivad," on raamatut iseloomustanud tõlkija ja luuletaja Hasso Krull.

Frédéric Gros (s. 1965) on prantsuse filosoof, Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele prantsuse filosoofiale, iseäranis Michel Foucault’ vaimsele pärandile. Gros’ põhiliste uurimisteemade hulka kuuluvad psühhiaatria ajalugu, karistusfilosoofia ning sõja ja kuuletumise/mittekuuletumise problemaatika.

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-814-7
Pehme köide
303 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Itaallaste ajalugu. Teine osa
Giuliano Procacci 
Itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai

Osta e-poest

Giuliano Procacci kaheosalise teose „Itaallaste ajalugu“ II köide hõlmab kaht ja poolt sajandit valgustusajastu reformidest kuni Itaalia kommunistliku partei juhi Palmiro Togliatti matusteni 1964. aastal. Tõlkele lisatud Procacci põhjalik järelsõna pakub lühiülevaate ja tõlgenduse ka järgnevast, aastatest 1968–1996. Procacci ambitsioon oli kirjutada mitte Itaalia, vaid itaallaste ajalugu. Raamat ei piirdu seetõttu oluliste sündmuste ja suurkujude tegude kirjeldamisega, vaid üritab mõtestada ka rahva igapäevaelu ja elutingimusi, itaalia ühiskonna ja kultuuri põhilisi arengusuundi, rõhutades riigi piirkondlikke erinevusi, ühiskondlikku ja kultuurilist fragmenteeritust ning sellega kaasnevaid vastuolusid ja konflikte. Giuliano Procacci (1926–2008) „Itaallaste ajalugu“ (1968) on üks olulisemaid ja loetumaid katseid käsitleda Itaalia ajalugu tervikuna, paigutades selle tingliku alguse esimese aastatuhande vahetusse.

esikaas

ISBN 978-9985-58-813-0
Pehme köide
235 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Itaallaste ajalugu. Esimene osa
Giuliano Procacci 
Itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai

Osta e-poest

Ühe kuulsama Itaalia ajaloo käsitluse, Giuliano Procacci kaheosalise teose „Itaallaste ajalugu“ I osa vaatleb Apenniini poolsaare rahvaste kujunemislugu itaallasteks poliitilises, religioosses, sõjalises, majanduslikus ning kultuurilises suhtlemises oma vallutajate või liitlastega. Autor ilmestab eri linnade, regioonide ja riikide arengudünaamika üldkäsitlust itaalia suurvaimude (Dante, Galilei, Petrarca ja Boccaccio järglaste) värvika tutvustamisega nii ühiskonnakihina kui ka isiksustena. Asjakohased kroonikakatked, mõtestatud faktid ja üldistused ning õnnestunud detailid muudavad lektüüri lihtsaks ja nauditavaks. Giuliano Procacci (1926–2008) „Itaallaste ajalugu“ (1968) on üks olulisemaid ja loetumaid katseid käsitleda Itaalia ajalugu tervikuna, paigutades selle tingliku alguse esimese ja teise aastatuhande vahetusse.

 

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-818-5 
Pehme köide
272 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Kreeklased ja Idamaad. Homerosest maagideni
Walter Burkert
Saksa keelest tõlkinud Jaan Lahe
Järelsõna Mait Kõiv

Läbi müüdud

Teoses “Kreeklased ja Idamaad” arutletakse Vana-Kreeka kultuuriliste kontaktide üle muistse Mesopotaamia, Egiptuse, Pärsia jt tsivilisatsioonidega, ilma mille mõjudeta poleks Vana-Kreeka kunagi tõusnud oma arhetüüpset kuulsust väärivale kõrgusele. Autor illustreerib kreeklaste ja idamaade kontakte rohkete värvikate näidetega ja muudab oma raamatu lugemise tõeliseks avastusretkeks õhtumaise tsivilisatsiooni algete juurde.

Professor Walter Burkert (1931–2015) on maailma üks tuntumaid ja tunnustatumaid klassikalisi filolooge, kes on kirjutanud erinevates keeltes arvukaid raamatuid ja artikleid antiikkultuurist ja -religioonist. Tänu temale on ka laiema publiku hulka jõudnud arusaam, et ei ole võimalik rääkida eraldi klassikalisest Kreekast ja Idamaadest, vaid need piirkonnad arenesid koos tuhandeid aastaid kestnud kultuurivahetuse käigus. „Kreeklased ja Idamaad“ on esimene eesti keelde tõlgitud Walter Burkerti teos.

esikaas

ISBN 978-9985-58-819-2
Pehme köide
453 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Cultural Patterns and Life Stories
Koostanud ja toimetanud Kirsti Jõesalu ja Anu Kannike

Osta e-poest

Kogumik "Cultural Patterns and Life Stories" koondab 2014. aastal Tallinnas peetud Aili Aarelaid-Tarti mälestuskonverentsil peetud ettekannetel põhinevad artiklid. Aili Aarelaid-Tart (1947–2014) oli tuntud eesti kultuuriteadlane ja avaliku elu tegelane.

Siinses kogumikus käsitletakse Aarelaid-Tartile olulisi teemasid, mille uurimisse oma eluajal märkimisväärse panuse andis ning ühenduslüliks on biograafiline lähenemine erinevatele kultuuriaspektidele. Kogumikus leidub uurimusi elulugudest (Kõresaar, Zdravomyslova, Temkina, Assmuth ja Siim), paguluse mõjust inimsaatusele (Bela, Bennich-Björkman, Kõll ja Skultans) ja kultuuritraumast (Rahi-Tamm, Roos and Skultans), samuti kultuurimustritest ja kultuurilistest väärtustest (Halas, Norkus, Gronow). Kogumiku on koostanud Kirsti Jõesalu ja Anu Kannike.

esikaas

ISBN 978-9985-58-816-1
Pehme köide
176 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus
Lev Võgotski

Vene keelest tõlkinud Enn Siimer
Järelsõna Kirill Maslov

Osta e-poest

20. sajandi ühe väljapaistvama psühholoogi Lev Võgotski (1986–1934) tööde vastu on tänapäeval taas huvi tekkinud. Vaid 38-aastaselt tuberkuloosi surnud teadlase tegevus eeskätt arengupsühholoogias, aga ka esteetikas ning defektoloogias on pälvinud laialdast teaduslikku vastukaja. Teda on nimetatud ka psühholoogia Mozartiks. Võgotski laiendas oluliselt ettekujutust lapse vaimse arengu psühholoogiast, hakates bioloogiliste tegurite kõrval tähtsust omistama ka sotsiaalkultuurilistele faktoritele.

L. Võgotski (1986–1934) töö „Laste loovus ja kujutlusvõime. Mäng ja selle osa lapse psüühilises arengus“ kujutab endast nii teoreetilist kui ka praktilist käsitlust laste loovuse ja mängu olemusest ning selle arendamise võimalustest laste erinevatel arenguperioodidel. Teos on mõeldud nii lastega tegelevatele pedagoogidele kui ka käsitletavatest probleemidest huvitatud lastevanematele.

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-815-4
Pehme köide
269 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Ars Poetica. Valik esseid
Sergei Zavjalov

Vene keelest tõlkinud Aare Pilv

Osta e-poest

Sergei Zavjalov (1958) on luuletaja ja kirjandusteadlane, erialalt klassikaline filoloog. Tema siinne esseevalik annab huvitava sissevaate vene viimase sajandi luule erinevate suundumuste vahelistesse pingetesse ja põimumistesse.

Zavjalov pakub uudseid vaatepunkte nõukogude luulele, mis võivad anda värskendust ka eesti luuleloo ümbermõtestamisele. Samuti on siin põhjalikumalt juttu mõnest vene sõjajärgse modernismi esikujust, nagu Gennadi Aigi ja Viktor Krivulin – autorid, kes on Eestis üsna vähe tuntud, kuid vene luule kontekstis möödapääsmatud. Mordva päritolu Zavjalov on huvitunud ka Venemaa soomeugri kultuuride saatusest ja seegi kajastub siin raamatus.

Ühtekokku seikluslik, mõnevõrra ebaortodoksne, aga kindlasti autoriteetne käsitlus vene luule arengutest. Eesti keeles on Zavjalovilt varem ilmunud luulevalimik „Meelika. Kõned” (2015).

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-817-8
Pehme köide
245 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Raamat saksa luulekunstist
Martin Opitz

Saksa keelest tõlkinud Kai Tafenau
Värsid tõlkinud Maria-Kristiina Lotman
Kommenteerinud ja saatesõnastanud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau

Osta e-poest

Martin Opitz (1597–1639) – luuletaja, luuleteoreetik ja viljakas tõlkija – lõi ligi 400 aastat tagasi reeglid saksakeelse kunstluule jaoks. Iseenesest lihtne mõte, et saksa keeles tuleb luuletada saksa keelele sobivate printsiipide järgi, loobudes ladina ja kreeka värsside sajandeid püsinud eeskujust, osutus oma ajas väga mõjukaks.

Opitzi ideed ei püsinud kaugeltki ainult saksa keeleruumi piires. Neil oli otsene mõju ka eestikeelse luule algusele. Esimene teadaolev eestikeelne ilmalik luuletus on kirjutatud otsesõnu Opitzi poeetikaseadusi järgides. Esimesed säilinud eestikeelsed värsistatud kirikulaulud on meie keelde pandud Opitzi põhimõtete järgi.

Nüüd on see kultuurilooliselt oluline teos ka eesti luulehuvilistele kättesaadavaks tehtud. Raamat on varustatud ka tõlkijate kommentaaride ja saatesõnaga.

 

esikaas

ISBN 978-9985-58-812-3
Pehme köide 
551 lk
Ilmumisaasta: 2016

Jumalik komöödia. Purgatoorium
Dante Alighieri
Värsid on tõlkinud Harald Rajamets, kommentaarid ja saatesõna kirjutanud Ülar Ploom.  

Osta e-poest

Dante Alighieri (1265–1321) "Jumalikku komöödiat" peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. "Jumaliku komöödia" eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul.

"Jumaliku komöödia" teine raamat "Purgatoorium" esitab hingede puhastumise tüpoloogia ning jutustab Dante ja Vergiliuse kohtumisest tähelepanuväärsete isikutega tõusul purgatooriumi mäele, kus Dante valmistub oma noorpõlvearmastuse Beatrice suunamisel teekonnaks paradiisi.

Itaalia uuringute ja semiootika professor Daniele Monticelli:

„Jumaliku komöödia“ teine raamat jutustab Vergiliuse saatel põrgust lahkunud Dante tõusmisest purgatooriumi mäele – teise teispoolsusriiki, kus „inimeste hinged saavad puhtaks/ ja väärilised siis on taeva tõusma“. 

Erinevalt põrgu ringides lootusetult piinlevatest hingedest seguneb purgatooriumi astangutel puhastuvate hingede kannatuses juba rõõmus ootus peatse paradiisi pääsemise pärast. Koos oma unustamatute karakterite, autori kaas aegse ajaloolise ja poliitilise konteksti analüüsi ning keskaegse teoloogia ja vaimupärandi sünteesiga köidab purgatoorium tänapäeva lugejat eelkõige sellise raskesti defineeritava „vahepealsuse“ õhkkonnaga, mida Dante fantaasia ja meisterlik luulekeel otse tajutavaks muutuvad. 

Nendes lembuse ja õrnuse eri varjundites, mis saavad järjest kindlama võidu põrguliku valu ja piina üle, kuid veel ei suubu Jumala armastuse kõikehaaravasse valgusesse, peitubki purgatooriumi ilu ja selle sügav inimlikkus.

esikaas

ISBN 978-9985-58-811-6
Pehme köide
192 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Linna asutamisest alates. Esimene raamat
Titus Livius
Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding, Mart Noorkõiv ja Tuuli Triin Truusalu

Läbi müüdud

Padova päritolu Rooma ajaloolase Titus Liviuse (64/59 eKr–17 pKr) kirjutatud "Linna asutamisest alates" (Ab urbe condita) on monumentaalne käsitlus Rooma linna ajaloo esimestest sajanditest kuni Liviuse kaasajani. Nii käsitletud sündmuste kestuse ja hulga poolest kui ka teksti pikkuselt on see mahukaim paganlikust antiikkirjandusest säilinud teos isegi hoolimata asjaolust, et kolm neljandikku 142 raamatust on hävinud või teadmata kadunud. Teose avaraamat kirjeldab Rooma ajaloo varaseimat, kuningate perioodi, liitudes käsitlusviisilt teose kui terviku ideega: kirjeldada Rooma tõusu ja langust. Esimene raamat on köitvaks lugemiseks neile, keda huvitab antiikmütoloogia ja -ajalugu: tuntuimad on avaraamatus kirjeldatud Romuluse ja Remuse sünd ja tegutsemine, sabiinitaride rööv, Horatiuste ja Curiatiuste kahevõitlus ning Lucretia häbistamise ja kuningavõimu langemise lugu. Ent raamat on klassikaline teos ka ajaloolise urbanistika jaoks, sest Livius kirjeldab ajaloosündmuste kaudu Rooma kui euroopaliku linnakultuuri emalinna, selle osade ja lähialade väljakujunemist. Sõjalis-poliitilisi ettevõtmisi mainib Livius sageli pigem möödaminnes kui linnaosade, institutsioonide või ehitiste saamisloo eeltingimust. Ta tõlgendab näiteks selliste sotsiaalajalooliste nähtuste juuri nagu rahvaloendus, küüditamine, vanglate rajamine, sakraalsete objektide ilmalikustamine, meetmed uute linnaosade populaarsuse tõstmiseks jne. Raamatus leidub palju näiteid ka avaliku kommunikatsiooniajaloo, st juhtide ja rahva vahelise kommunikatsiooni uurijatele, aga ka Euroopa varasest õigusajaloost huvitatuile.