Bibliotheca Antiqua
|
978-9985-58-860-4 |
Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat Ladina keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau Titus Liviuse „Linna asutamisest alates“ („Ab urbe condita“) kolmas dekaad – Teise Puunia sõja ehk Hannibali sõja lugu – on antiikaja ajalookirjanduse paeluvaimaid mälestisi. 21. raamat alustab Hannibali sõjale pühendatud dekaadi, käsitledes sündmusi, mida loetakse siiamaani üheks kõige eksistentsiaalsemaks ohuks Rooma riigile ning mis panid kaalule kogu õhtumaise kultuuriruumi tuleviku. Nendeks sündmusteks olid 218 eKr aset leidnud Hannibali tegevus Hispaanias ja invasioon üle Alpide Itaaliasse, mis algatasid II Puunia sõja. Raamatu näol on tegemist Liviuse suurteose ühe laialdasemalt tuntuks saanud alajaotusega, mis osutus erakordselt menukaks ‒ juba autori eluajal pälvis see üldise tunnustuse ja seda ei unustatud ka antiigijärgsel ajastul. Titus Livius on olnud läbi aegade hinnatumaid ja mõjukamaid Rooma ajalookirjanikke, kes püüdis ühtaegu jäädvustada kogu Rooma ajaloo selle algusest peale, ent keda seejuures huvitas ka ajaloo eetiline külg ning eriti see, kuidas kõrge moraal, distsipliin ja kasinus on ühest väikesest hõimust teinud suure rahva. Liviuse meelest ei olnud ühtegi teist rahvast, mis oleks rohkem väärt uurimist kui roomlased, sest kusagil mujal ei peetud lihtsuse ja õiglusega nii kaua vastu rikkusele ja luksusele. Raamat on varustatud Vana-Rooma ajaloo asjatundja Märt Tänava põhjaliku järelsõna ning kommentaaridega. Varem on TLÜ kirjastuselt ilmunud „Linna asutamisest alates“ 1. raamat. |
|
ISBN 978-9985-58-839-0
|
Muistse Mesopotaamia nõidustekstid Läbi müüdud Usk nõidusesse on inimkonnaga kaasas käinud kogu kirjapandud ajaloo vältel. Muistsest Mesopotaamiast pärineb tuhandeid maagilistest praktikatest kõnelevaid savitahvleid. Suur osa neist on nõidustekstid, milles kirjeldatakse nõidade ja deemonite olemust ning viise, kuidas nende tekitatavat kahju ennetada või sellest vabaneda. Võimaliku nõiduse kahjutuks tegemisel laulsid Babüloonia preestrid loitse, millest paljud olid koondatud seeriateks, mida kanti ette kauakestvate pidulike rituaalide saatel. Raamat „Muistse Mesopotaamia nõidustekstid” sisaldab Babüloonia pikimat säilinud nõidusevastast loitsuseeriat „Põlemine“ („Maqlū“) ja veidi lühemat seeriat „Needus, needus …“ Need on poeetilised tekstid, mis pidid sõna väega nähtamatule kurjusele vastu astuma ja selle kahjutuks tegema. Raamatu saatesõna annab põhjaliku ülevaate maagiliste uskumuste kohast muistse Mesopotaamia vaimuilmas ja müütilises geograafias. Samuti tutvustatakse nõiduseusu aluseks olevaid neuroloogilisi mehhanisme, mis on inimloomusele universaalsed, selgitades maagiliste uskumuste esinemist kogu kirjapandud ajaloo vältel. Raamat pakub põnevat lugemist kõigile ajaloo-, usundi- ja esoteerikahuvilistele ning sobib hästi ka sissejuhatuseks muistse maailma maagiliste uskumustega tutvumisel. Amar Annus (snd 1974) on Tartu Ülikooli Lähis-Ida usundiloo dotsent. Doktorikraadi omandas ta Helsingi ülikoolis 2003. aastal. Annus on varem töötanud Helsingi ja Chicago ülikoolis ning Berliini vabaülikoolis. Lähis-Ida klassikalistest tekstidest on ta avaldanud tõlkeid eesti keelde raamatutes „Muinasaja seadusekogumike antoloogia“ (2001), „Muinasaja kirjanduse antoloogia“ (2005), ja „Gilgameši eepos“ (2010). |
|
ISBN 978-9985-58-811-6 |
Linna asutamisest alates. Esimene raamat Läbi müüdud Padova päritolu Rooma ajaloolase Titus Liviuse (64/59 eKr–17 pKr) kirjutatud "Linna asutamisest alates" (Ab urbe condita) on monumentaalne käsitlus Rooma linna ajaloo esimestest sajanditest kuni Liviuse kaasajani. Nii käsitletud sündmuste kestuse ja hulga poolest kui ka teksti pikkuselt on see mahukaim paganlikust antiikkirjandusest säilinud teos isegi hoolimata asjaolust, et kolm neljandikku 142 raamatust on hävinud või teadmata kadunud. Teose avaraamat kirjeldab Rooma ajaloo varaseimat, kuningate perioodi, liitudes käsitlusviisilt teose kui terviku ideega: kirjeldada Rooma tõusu ja langust. Esimene raamat on köitvaks lugemiseks neile, keda huvitab antiikmütoloogia ja -ajalugu: tuntuimad on avaraamatus kirjeldatud Romuluse ja Remuse sünd ja tegutsemine, sabiinitaride rööv, Horatiuste ja Curiatiuste kahevõitlus ning Lucretia häbistamise ja kuningavõimu langemise lugu. Ent raamat on klassikaline teos ka ajaloolise urbanistika jaoks, sest Livius kirjeldab ajaloosündmuste kaudu Rooma kui euroopaliku linnakultuuri emalinna, selle osade ja lähialade väljakujunemist. Sõjalis-poliitilisi ettevõtmisi mainib Livius sageli pigem möödaminnes kui linnaosade, institutsioonide või ehitiste saamisloo eeltingimust. Ta tõlgendab näiteks selliste sotsiaalajalooliste nähtuste juuri nagu rahvaloendus, küüditamine, vanglate rajamine, sakraalsete objektide ilmalikustamine, meetmed uute linnaosade populaarsuse tõstmiseks jne. Raamatus leidub palju näiteid ka avaliku kommunikatsiooniajaloo, st juhtide ja rahva vahelise kommunikatsiooni uurijatele, aga ka Euroopa varasest õigusajaloost huvitatuile. |
|
ISBN 978-9985-58-786-7 |
Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile 9,50 € Läbi müüdud Egiptuse Keskmise Riigi ajast (21.–18. sajand eKr) pärinev ja hiljem kuulsale Heti nimelisele kirjutajale omistatud vaarao Amenemheti õpetussõnad on Muinas-Egiptuse didaktilise kirjanduse üks tähtteoseid. Raamatu kommentaarides ja saatesõnas analüüsib selle tõlkija, egüptoloog Sergei Stadnikov (Stadnikow) Vana-Egiptuse Keskmise riigi aegse (ca 2040 -- 1782 eKr) jumalkuninga institutsiooni olemust. Viimasega seoses süvenetakse nii valitseja seotusele maailmakorraga (Maat), tema pea piirideta võimule ja privileegidele kui ka ametist johtuvatele kohustustele. Ülevaatlikus vormis esitatakse ka kuningriikluse püsistumise kulg IV aastatuhande eKr lõpust kuni Keskmise riigi alguseni. Teemakohastest kirjalikest allikatest käsitletakse eelkõige vaaraode titulatuuri, Püramiiditekste, "Õpetussõnu Merikarale", "Amenemhet I õpetust oma pojale Senusertile" ning "Sinuhe jutustust". Eriti põhjalikult süüvitakse vaarao Amenemhet I nimel loodud ülipopulaarse didaktilise teose kirjanduslikku, filoloogilisse, ajaloolis-poliitilisse ja usundiloolisse analüüsi. Vastavad tähelepanekud, järeldused ja hüpoteesid kajastuvad muuhulgas rohkearvulistes märkustes ning kommentaarides. Eraldi äramärkimist väärivad rohkearvulised autoripoolsed erinevate tõlgete ja kirjakohtade võrdlused; näiteks analüüsitakse egüptoloogide H. Brunneri, R. Parkinsoni, G. Poseneri, W. Helcki, A. Volteni, E. Blumenthali, M. A. Korostovtsevi jt teemakohaseid uurimusi. Samuti üritab S. Stadnikov (Stadnikow) asetada "Amenemhet I õpetust oma pojale Senusertile" maailmakirjanduse subjektide otsese ja kaudse |
|
ISBN 978-9985-58-723-2 Pehme köide |
Ptahhotepi elutarkus Läbi müüdud Egiptuse Vana riigi aegse pealinna Memphise ülikule Ptahhotepile omistatud elutarkuste kogumik on Vana-Idamaa tarkuskirjanduse pärl. Ühtlasi on see maailmakirjanduse raudvarasse kuuluv teos, mida juba vanad egiptlased lugesid austusega kui iidset ja auväärset teksti. Kuigi selles leiduvad eetilised doktriinid on mõneti vananenud, tasub paljusid Ptahhotepi õpetlikke maksiime tänapäevalgi järgida. |
|
|
Catilina vandenõu Kommenteerinud ja ladina keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman, Kai Tafenau, järelsõna Maria-Kristiina Lotman Läbi müüdud Sallustius esitab oma versiooni Roomas 63.–62. aastal eKr võimuhaaramiseks kavandatud vandenõust, mille algatajaks oli Catilina. Tegemist on ilmselt – Caesari tapmise järel – Rooma kuulsuselt teise vandenõuga, mille laineharjal sai tuntuks Cicero, kelle kõned Catilina vastu kuuluvad Rooma kõnekunsti tippude hulka ning on andnud materjali ka Sallustiusele. Maria-Kristiina Lotmani ja Kai Tafenau põhjalike kommentaaridega tõlget võib kindlasti soovitada nii ajaloo- kui ka kirjandushuvilistele. |
ISBN 978-9985-58-722-5 Pehme köide|
ISBN 9789985587058 Pehme köide |
Gilgameši eepos Gilgameši eepose alged ulatuvad varasesse Sumerisse, lõplik teisend kujunes umbes 650 e.m.a. ja säilus savitahvleil Assüüria pealinna Niinive varemeis. Eepos oli tuntud ja hinnatud arvukais iidseis Lähis-Ida keelkondades ja kultuurides, eriti sumeri, akkadi, paabeli ja hetiidi orbiidis. Nimikangelane on omalaadis esimene, põlistus aga järelpõlves Achilleusest ja Odysseusest Kalevipojani ja Karutapjani, arvukais „igaviku otsijais“ sangareis läbi aegade. |
