Bibliotheca Anthropologica
|
ISBN 978-9985-58-800-0 |
Puhtus ja oht: Mõistete "rüve" ja "tabu" analüüs Läbi müüdud Uurimus “Puhtus ja oht” analüüsib seda, kuidas inimesed piiride tõmbamisega oma maailma korrastavad. Raamatus selgitab Douglas elavas ja graatsilises proosastiilis ning värvikate näidete varal (tolmupühkimisest kuni religioossete praktikateni) puhtuse ja ebapuhtuse, püha ja rüveda tajumise tagamaid ja sellise liigitamise mõju kogu meie maailmamõistmisele. Kelle tarvis me tõmbame piire lubatu ja keelatu vahele? Miks tekitavad piiripealsed nähtused meis ebamugavust? Mustrid, mis jaotavad maailma lubatuks ja keelatuks läbivad kõiki olemise tasandeid, ilmnedes lisaks suurtele narratiividele ka loendamatutes igapäevapraktikates. Väljavõte prof. Patrick Laviolette'i eestikeelse väljaande saatesõnast: „See raamat on lihtsalt muutnud seda, kuidas inimesed omaenda maailma näevad ning tõlgendavad noid igapäevaseid vahetegemisi, mida küll pidevalt silmas peetakse, ent mida on raske mõista, sest need on nii argised. Õigupoolest oligi see üks peamisi paradigmanihkeid, mille tekkele see suhteliselt väike raamat kaasa aitas – uudishimulik nihe Teise juurest enda ja oma ühiskonna, nii-öelda kodu-antropoloogia juurde.“ 1991. aastal arvas Times Literary Supplement "Puhtuse ja ohu" saja mitteilukirjandusliku raamatu hulka, mis on enim mõjutanud Lääne avalikku diskursust pärast Teist maailmasõda. Dame Mary Douglas (1921–2007) oli Briti antropoloog ja kultuuriteoreetik, kes on jätnud oma jälje mitmete teemakomplekside uurimisse - näiteks riskianalüüsi ja keskkonna suhete, toidu ja rituaalide omavaheliste seoste. 2006. aastal pälvis ta ka Briti kuninganna kõrgeima autasu. |
|
ISBN 978-9985-58-798-0 |
Essee kingist: Vahetustegevuse vorm ja mõte arhailistes ühiskondades Eessõna Mary Douglas, järelsõna Laur Vallikivi Tagamõtteta kingitusi ei ole olemas. Iga kingiga antakse sümboolne osake endast ja oodatakse kingi saajalt alati midagi vastu – kink on osa vastastikuste suhete süsteemist, kus on kaalul nii kinkija kui ka kingisaaja au. Kingituste tegemine võib olla nii kogukondadevaheline viis sõja vältimiseks kui ka katse veenda jumalat vastukinki tegema – kinkide vahetamine on inimkonna algusest peale olnud heade suhete garantii. Samuti lähtuvad kinkimispsühholoogiast poliitika ja majandus. Kinkide tegemine on inimestevahelise solidaarsuse akt, mille mõjud ulatuvad kõigisse ühiskonna struktuuridesse. Marcel Maussi tähtteos „Essee kingist“ keskendub vahetustegevusele Melaneesia, Polüneesia ja Loode-Ameerika traditsioonilistes ühiskondades, uurides kinkimise ja vastuvõtmise religioosseid, õiguslikke, majanduslikke ja mütoloogilisi aspekte. Uurimus ühendab endas etnoloogia, ajalooteaduse ja sotsioloogia ning seda peetakse üheks olulisemaks tekstiks 20. sajandi antropoloogias. Marcel Mauss (1872–1950) on Prantsuse antropoloog ja sotsioloog, üks Pariisi ülikooli etnoloogiainstituudi asutajatest 1925. aastal. Maussi uurimisteemad ulatuvad maagiast ja ohverdamisest inimeste enesetajuni ning on tugevalt mõjutanud nii tema kaasaegseid kui ka järeltulevate põlvkondade antropolooge, teiste hulgas näiteks Claude Lévi-Straussi ja Gayle Rubinit. |
|
ISBN 978-9985-58-796-6 |
Kultuurne inimene Läbi müüdud “Kultuurne inimene” käsitleb seda, kuidas 19. ja 20. sajandi vahetusel kujunesid välja tänaseks nii loomuliku ja iseenesestmõistetavana tunduvad keskklassi elustiil, väärtused, vaated ja mentaliteet. Eritledes teemasid nagu arusaam ajast, kodust, puhkamisest, loodusest, puhtusest ja distsipliinist, näitavad autorid, kuidas mainitud ideed täpselt kujunesid ning millest välja kasvasid. See nauditav ja haaravalt kirjutatud teos argielust ja identiteedist põhineb mitmekesistel allikatel isiklikest mälestustest kokaraamatute ja etiketiõpikuteni. Autorid, Lundi ülikooli etnoloogiaprofessorid Jonas Frykman ja Orvar Löfgren kuuluvad Euroopa silmapaistvamate kultuuriuurijate hulka. "Kultuurne inimene" on nende tuntuim teos, mis on aastaid püsinud paljude ülikoolide õppekavades ning leidnud laia lugejaskonna ka väljaspool akadeemilist maailma. |
|
ISBN 9789-985-58-766-9 |
Funktsioon ja struktuur Briti koolkonnas: Antropoloogia lugemik Inglise keelest tõlkinud Krista Mits, Maarja Kaaristo, Mart Viirand, Anne Lange ja Maria Michelson Kogumikku on valitud sotsiaalantropoloogia kui distsipliini arengusse kustumatu jälje jätnud Bronisław Malinowski (1884–1942) ja Alfred Reginald Radcliffe-Browni (1881–1955) tekstid ajavahemikust 1922–1940, mis kajastavad funktsionalistliku ja struktuurfunktsionalistliku antropoloogiakoolkonna keskseid ideid. Need autorid, briti moodsa sotsiaalantropoloogia rajajad, andsid distsipliinile uue suuna ning metodoloogilise ja teoreetilise lähenemise, samuti õpetasid välja uue põlvkonna antropolooge. Tänini on sotsiaalantropoloogias esindatud peamised jooned, mille juurutasid Malinowski ja Radcliffe-Brown: empiirilise, kohapeal tehtava etnograafilise välitööga ühendatud teoreetiline huvi. |
|
ISBN 978-9985-58-741-6 Pehme köide |
Strukturaalantropoloogia: valik artikleid Kogumik pakub läbilõiget prantsuse mõtleja, antropoloogi ja semiootiku Claude Lévi-Straussi esseeloomingust, tuginedes tema kolmele elu ajal ilmunud artiklikogumikule: Anthropologie structurale (1958), Anthropologie structurale deux (1973) ja Le regard éloigné (1983), kaasates lisaks ühe ajakirjas Annales E.S.C. ilmunud teksti. Valitud üheksa artiklit esindavad Lévi-Straussi peamisi uurimisteemasid – pere, sugulus, müüt jt, ühtlasi annab kogumik ülevaate autori metodoloogilistest töödest. Raamat algab ja lõpeb artiklitega, kus Lévi-Strauss vaeb ajaloo ja etnoloogia vahekordi – võib öelda, et need kaks artiklit raamivad autori loomingut, tuues ühtaegu esile nii selle sisemise arengu kui püsivuse. Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo dotsendi Marek Tamme koostatud kogumiku on põhjaliku saatesõnaga varustanud Helsingi Ülikooli sotsiaal- ja kultuurantropoloogia osakonna lektor Toomas Gross. |
