Philologia Estonica Tallinnensis on Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi väljaanne (endise nimega Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised),kus avaldatakse kaastöid lingvistika ja kirjandusteaduse kõikidest valdkondadest. Samuti on väljaandesse teretulnud kirjutised eesti keele ja kirjanduse õpetamise ning keelelise kommunikatsiooni alalt. Väljaande artiklid on eesti, soome ja inglise keeles.

Philologia Estonica Tallinnensise eelkäija Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised on ilmunud alates 2004. aastast (esimene väljaanne ilmus Tallinna Pedagoogikaülikooli Eesti Filoloogia Osakonna Toimetiste nime all, kirjandusalased uurimused ilmusid esialgu instituudi eraldi kogumikena).

Ajakiri ilmub kord aastas oktoobris, artiklite toimetusele saatmise tähtaeg on 1. mai. Kõik artiklid läbivad pimeretsenseerimise: iga artiklit hindab anonüümselt kaks retsensenti (nii väljaande kolleegiumist kui ka väljastpoolt). Väljaande peatoimetaja on Reili Argus, igal numbril on aga eraldi tegevtoimetaja.

Philologia Estonica Tallinnensise artiklitele on toimetiste kodulehel vaba juurdepääs. Lugejad võivad artikleid alla laadida, lugeda, kopeerida või välja trükkida ilma toimetuselt või autorilt selleks luba küsimata.

Ajakirja kodulehthttp://publications.tlu.ee/index.php/philologia

Toimetuskolleegium

 

Lars Gunnar Larsson (Uppsala) 
Maisa Martin (Jyväskylä)
Kaili Müürisepp (Tartu)
Helle Metslang (Tartu/Tallinn)
Meelis Mihkla (Tallinn)
Renate Pajusalu (Helsinki/Tartu)
Helena Sulkala (Oulu)
Urmas Sutrop (Tallinn/Tartu)
Maria Voeikova (Viin/Saint Petersburg)
Cornelius Hasselblatt (University of Groningen)
Epp Annus (Estonian Literary Museum/Ohio State University)

Refereeritavad andmebaasid

 

Central and Eastern European Online Library (CEEOL)
Communication Source Database (EBSCO)
Directory of Open Access Journals, Lund University (DOAJ)
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (DIGAR)
Linguistic Bibliography Online (Brill Publishers)
Linguistic Abstracts Online
MLA International Bibliography (Modern Language Association)
MLA Directory of Periodicals (Modern Language Association)

Ilmunud ajakirjad

Phil Est_3_n.jpg

ISSN 2504-6616
Pehme köide
280 lk
Ilmumisaasta: 2018

Philologia Estonica Tallinnensis III (2018) Keelest ja kultuurist / On Language and Culture 
Peatoimetaja: Reili Argus
Toimetajad: Reili Argus, Suliko Liiv

Philologia Estonica Tallinnensise kolmas, keeleteemaline number keskendub keele ja kultuuri suhetele. Keele omandamise, õppimise ja kasutamise paljud erijooned tulenevad sellest, et keel on just mingile rühmale kõnelejaile omaste tunnusjoontega, seega kultuuriliselt organiseeritud ja organiseeruv süsteem. Ajakirjanumbrisse ongi koondatud artiklid, mis vaatlevad keele ja kultuuri seoseid kui mingi rühma kõnelejate kollektiivset käitumist ning seda ajaliselt üsna laiades piirides, nii keele omandamise kui ka keele ajaloolise arengu seisukohalt. Kogumikku kuulub üheksa artiklit kolmes keeles, autorite ring on rahvusvaheline. Vaadeldud teemad ulatuvad esimese keele omandamisest eri kultuurides, perekonna keelepoliitikast Tallinna mitmekeelsetes peredes, eesti keele kui teise keele omandamisest, kultuuridevahelise suhtluspädevuse arendamisest koolis, keelelisest viisakusest leedu keeles, eesti ja ungari omanimedest, Tallinna mitmekeelsest keelemaastikust kuni eesti aspektisüsteemi kontaktnähtuse ja selliste eesti keele nähtusteni, mida saab klassifitseerida teise soo väljendamiseks sõnamoodustuse abil.

Phil Est_2_n.jpg

ISSN 2504-6616
Pehme köide
Ilmumisaasta: 2017

Philologia Estonica Tallinnensis II (2017) Kirjanduse intermeedialisus 
Peatoimetaja: Reili Argus
Toimetajad: Luule Epner, Piret Viires

9.90 €

Osta e-poest

Philologia Estonica Tallinnensis uue numbri teemaks on „Kirjanduse intermeedialisus".  Ajakirjas vaadeldakse kirjanduse ja teiste meediumite suhteid, fookuses on eeskätt kirjandustekstide liikumine üle meediumite piiride. Intermeedialisuse uurimine eeldab interdistsiplinaarset lähenemist ja ka siinse teemanumbri autorite seas on kirjandus-, teatri- ja tantsu-uurijaid ning teemade ring ulatub rahvapärimuse kasutamisest digitaalkirjanduse uusimate vormideni.

Tanel Lepsoo vaatleb võrdlevalt kurjuse avaldumist A. H. Tammsaare romaanis „Põrgupõhja uus Vanapagan” ja selle ekraniseeringus ning Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november” ja sellest lähtuvas Rainer Sarneti filmis. Piret Kruuspere kirjutab eesti näitekirjanduse ja teatrikunsti suhetest rahvusliku mälukultuuriga, sealhulgas ajalooproosa dramaturgilistest tõlgendustest ning mineviku läbitöötamisest dramaturgilises ja lavalises vormis. Madli Pesti analüüsib oma artiklis füüsilise teatri mõistet ja selle kujunemist VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. Heili Einasto võtab vaatluse alla Kalevipoja-teemalised balletid 1934. aastast tänaseni ja keskendub nende võrdlevas käsitluses sellele, kuidas on tantsulaval avaldunud rahvuslikud ja soolised stereotüübid. Anneli Mihkelev vaatleb eesti folkloorist pärit mütoloogilist tegelast kratti, kes on levinud rahvapärimusest ilukirjandusse, teatrisse ja filmi. Anneli Kõvamees kirjutab kirjastuses Petrone Print välja antud reisikirjade sarjast, vaeb sarja fenomeni ja struktuurimustreid ning püüab tuua selgust sarja žanrilisse kuuluvusse. Piret Viires keskendub kirjanduse ja arvutitehnoloogia suhetele, analüüsib digitaalset kirjandust, selle seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist ning arutleb sotsiaalmeedia kirjanduse üle.

Väljaanne sisaldab eestikeelseid artikleid ingliskeelsete resümeedega.

Phil Est_n.jpg

ISSN 2504-6616
Pehme köide
199 lk
Ilmumisaasta: 2016 

Philologia Estonica Tallinnensis I (2016)
Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid
Linguistic, Social and Cognitive Aspects of Language and Multilingualism 
Peatoimetaja: Reili Argus
Toimetaja: Anna Verschik

7,90 €

Osta e-poest

Rahvusvahelise autorkonnaga kogumiku Philologia Estonica Tallinnensis tänavuseks teemaks on „Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid”. Ükski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult ja kontaktivabalt; iseasi, kas see on uurija jaoks perifeerne asjaolu või vastupidi, uurimise põhiobjekt. Suurem osa artiklitest käsitlevad kontaktsituatsioone, kus üks osaline on eesti keel.

Lea Meriläineni, Helka Riionheimo, Päivi Kuusi ja Hanna Lantto artikkel annab ülevaate tõlkelaene käsitlevatest teooriatest. Tõlkelaenudele makedoonia-inglise kakskeelses kõnes läheneb kontaktlingvistika seisukohalt Jim Hlavac. Virve Vihmani ja Jim Hlavaci artiklid testivad kontaktlingvistikas tuntud teoreetilisi mudeleid ning tõdevad, et keelekontaktide protsessis sünnivad uuendused, mis ei järgi kummagi keele ükskeelset grammatikat. Anette Ross käsitleb Eestis elavate romade murret teiste roma keelekujude kontekstis. Mitmekeelsele virtuaalsele suhtlusele keskenduvad Kristiina Praakli artikkel, mis analüüsib Soomas elavate eestlaste suhtlusrühma pragmaatika seisukohalt, ning Helin Kase uurimus inglise keele mõjust eesti moeblogides. Elīna Joenurma uurib koodikopeerimismudelist lähtudes eesti-läti kakskeelset kõne, pöörates tähelepanu mõlemasuunalisele mõjule. Daria Bahtina-Jantsikene ja Ad Backus käsitlevad eesti-vene retseptiivset kakskeelsust, kasutades eksperimentaalset metodoloogiaat.

Kogumik sisaldab nii eesti- kui ingliskeelseid artikleid.