Philologia Estonica Tallinnensis
Philologia Estonica Tallinnensis on Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi väljaanne (endise nimega Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised),kus avaldatakse kaastöid lingvistika ja kirjandusteaduse kõikidest valdkondadest. Samuti on väljaandesse teretulnud kirjutised eesti keele ja kirjanduse õpetamise ning keelelise kommunikatsiooni alalt. Väljaande artiklid on eesti, soome ja inglise keeles.
Philologia Estonica Tallinnensise eelkäija Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised on ilmunud alates 2004. aastast (esimene väljaanne ilmus Tallinna Pedagoogikaülikooli Eesti Filoloogia Osakonna Toimetiste nime all, kirjandusalased uurimused ilmusid esialgu instituudi eraldi kogumikena).
Ajakiri ilmub kord aastas oktoobris, artiklite toimetusele saatmise tähtaeg on 1. mai. Kõik artiklid läbivad pimeretsenseerimise: iga artiklit hindab anonüümselt kaks retsensenti (nii väljaande kolleegiumist kui ka väljastpoolt). Väljaande peatoimetaja on Reili Argus, igal numbril on aga eraldi tegevtoimetaja.
Philologia Estonica Tallinnensise artiklitele on toimetiste kodulehel vaba juurdepääs. Lugejad võivad artikleid alla laadida, lugeda, kopeerida või välja trükkida ilma toimetuselt või autorilt selleks luba küsimata.
Ajakirja koduleht: http://publications.tlu.ee/index.php/philologia
Toimetuskolleegium
Helle Metslang (Tartu, Tartu Ülikool)
Meelis Mihkla (Tallinn, Eesti Keele Instituut)
Renate Pajusalu (Tartu, Tartu Ülikool)
Maria Voeikova (Viin / Saint Petersburg)
Cornelius Hasselblatt (Zuidhorn / Eesti Teaduste Akadeemia)
Epp Annus (Tallinna Ülikool / Ohio State University)
Refereeritavad andmebaasid
Central and Eastern European Online Library (CEEOL)
Communication Source Database (EBSCO)
Directory of Open Access Journals, Lund University (DOAJ)
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (DIGAR)
Linguistic Bibliography Online (Brill Publishers)
Linguistic Abstracts Online
MLA International Bibliography (Modern Language Association)
MLA Directory of Periodicals (Modern Language Association)
Ilmunud ajakirjad
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 8 (2023) Ajakirja Philologia Estonica Tallinnensise kaheksas keeleteemaline number „Keel ja keeled. Õppimine ja õpetamine“ on tõukunud eestikeelsele haridusele üleminekuga seoses tekkinud probleemidest. Peamiste teemadena on vaatluse all hoiakud ja suhtumine eestikeelsele õppele üleminekusse, aga ka keele omandamist toetavad tegevused, õppematerjalid ja õpikogemused. Kogumikus on üheksa artiklit eesti ja inglise keeles. Oma uurimistulemusi tutvustavad keeleõpetajad ja lingvistid Tallinna ülikoolist, Tartu ülikoolist ning Leedust. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 7 (2022) Siinse numbri teema on laste ja noorte mitmekeelsus. Mitmekeelsuse uurimine ei saa kunagi otsa: tegelikult esineb mitmekeelsust igal pool ja enamik maailma rahvastikust on mitmekeelne, seetõttu tekib üha uusi lähenemisnurki ja meetodeid. Seekord on vaatluse all varajane kaks- ja mitmekeelsus Eestis ja välismaal; esimese keele tuletiste omandamine; koodivahetus; teise keele õppimine ja omandamine; mitmekeelne suhtlus suulises kõnes, sotsiaalmeedias ja YouTube’is; Eesti noorte keel ja keelehoiakud; perekonna keelepoliitika; keele säilitamine; etnolektid ja aktsendid; võrdlevad uuringut varajasest kakseelsusest. Kasutatud on etnograafilisi, eksperimentaalseid ja kombineeritud meetodeid. Kogumik sisaldab Eesti ja välismaa keeleteadlaste artikleid, autorite hulgas on ka noorteadlasi. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 6 (2021) Philologia Estonica Tallinnensise kuues number keskendub kultuurimuutustele, mis toimusid Eestis nn siirdeajastul. Siirdeajastu algas sotsialistliku süsteemi lagunemisega Ida- ja Kesk-Euroopas 20. sajandi lõpul ning kätkes põhjapanevaid muutusi nii poliitikas, majanduses, tehnoloogias, kultuuris kui ka argielus. Selle perioodi kultuur ehk siirdekultuur on samuti üleminekulist laadi: siin põimuvad ja põrkuvad keerukal moel vanad, sotsialismiaegsed, ning uued, lääne kultuurist mõjutatud väärtused, identiteedid, arusaamad ja sümbolid. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatlebki neid siirdekultuuris toimunud muutusi, keskendudes ennekõike kirjandusele, tõlkimisele ja kirjastamisele ning visuaalkultuurile. Artiklid käsitlevad Gohar Markosjan-Käsperi romaane (Aigi Heero), eesti punkluulet (Piret Viires), tõlkekirjanduse olukorda siirdeajastul (Triin van Doorslaer), Andrus Kivirähki ja Monique Roffey teoseid ökokriitilisest vaatenurgast (Maris Sõrmus, Suliko Liiv), 1990. aastate lehekoomikseid (Mari Laaniste), eesti performance'i -kunstnike esimesi esinemisi Soomes (Liis Kibuspuu) ning sildu ja konflikte ida-lääne kunstiteljel 1990. aastatel (Raivo Kelomees). Numbri avab Luule Epneri ja Piret Viirese üldistav artikkel siirdeajastu kultuurimuutustest. Teemanumber võiks olla oluline lugemisvara kõigile, keda huvitab siirdeajastu laiemalt ja eriti arengud 1990. aastate eesti kultuuris. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 5 (2020) Philologia Estonica Tallinnensise viies, keeleteemaline number keskendub keeles esinevatele järjestustele. Ajakirjanumbrisse on koondatud keeleteaduse eri valdkondade uurimusi, kust ilmneb, mida mingit tüüpi järjestused keelte kohta räägivad. Nii nagu on mitmekesine artiklite teoreetiline baas, mis varieerub mikrotasandi uurimusest makrotasandi omadeni, on lai ka vaatlusaluste keelte hulk (eesti, ungari, ukraina, soome, saksa, leedu) ja rahvusvaheline autorkond. Ajakirjanumbris on 11 eesti- ja ingliskeelset artiklit. Teemad hõlmavad esimese keele omandamist ja keeleõpet, kontaktidest johtuvaid keelemuutusi, värvinimetusi, eesnimekasutuse reguleerimist, tajumetafooride tõlkimist, ilmastikunähtuste sõnavara ja ka kitsamaid keelenähtusi, nagu partitiivsus. Ajakirja ongi koondatud väga eripalgeline valik näidetest, kuidas keeles järjestused esineda võivad – leidub näiteid sagedusjärjestuste kohta, osutusi keelendite keelde ilmumisest, sageduste ja järjestuste sarnasusest, mis omakorda osutavad kultuurilistele sarnasustele, aga ka kirjeldusi, kuidas üks nähtus lükkab käima terve järgmiste ahela. |
|
ISSN 2504-6624 |
Philologia Estonica Tallinnensis 4 (2019) Peatoimetaja: Reili Argus Käesoleva Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber „Traditsioon ja avangard“ pakub nii eesti kui ka muude kirjanduste näitel seitset vaadet traditsiooni ja avangardi mitmekesisele pingesuhtele. Üks on aga kõigile neile artiklitele suures osas ühine – vaadeldakse, kuidas uued nähtused, vormivõtted või teemad on saanud või ei ole saanud kas eesti või mõne muu rahvuskultuuri traditsiooni osaks ja kuidas traditsioon seeläbi on muutunud. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis III (2018) Keelest ja kultuurist / On Language and Culture Philologia Estonica Tallinnensise kolmas, keeleteemaline number keskendub keele ja kultuuri suhetele. Keele omandamise, õppimise ja kasutamise paljud erijooned tulenevad sellest, et keel on just mingile rühmale kõnelejaile omaste tunnusjoontega, seega kultuuriliselt organiseeritud ja organiseeruv süsteem. Ajakirjanumbrisse ongi koondatud artiklid, mis vaatlevad keele ja kultuuri seoseid kui mingi rühma kõnelejate kollektiivset käitumist ning seda ajaliselt üsna laiades piirides, nii keele omandamise kui ka keele ajaloolise arengu seisukohalt. Kogumikku kuulub üheksa artiklit kolmes keeles, autorite ring on rahvusvaheline. Vaadeldud teemad ulatuvad esimese keele omandamisest eri kultuurides, perekonna keelepoliitikast Tallinna mitmekeelsetes peredes, eesti keele kui teise keele omandamisest, kultuuridevahelise suhtluspädevuse arendamisest koolis, keelelisest viisakusest leedu keeles, eesti ja ungari omanimedest, Tallinna mitmekeelsest keelemaastikust kuni eesti aspektisüsteemi kontaktnähtuse ja selliste eesti keele nähtusteni, mida saab klassifitseerida teise soo väljendamiseks sõnamoodustuse abil. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis II (2017) Kirjanduse intermeedialisus 9.90 € Philologia Estonica Tallinnensis uue numbri teemaks on „Kirjanduse intermeedialisus". Ajakirjas vaadeldakse kirjanduse ja teiste meediumite suhteid, fookuses on eeskätt kirjandustekstide liikumine üle meediumite piiride. Intermeedialisuse uurimine eeldab interdistsiplinaarset lähenemist ja ka siinse teemanumbri autorite seas on kirjandus-, teatri- ja tantsu-uurijaid ning teemade ring ulatub rahvapärimuse kasutamisest digitaalkirjanduse uusimate vormideni. Tanel Lepsoo vaatleb võrdlevalt kurjuse avaldumist A. H. Tammsaare romaanis „Põrgupõhja uus Vanapagan” ja selle ekraniseeringus ning Andrus Kivirähki romaanis „Rehepapp ehk november” ja sellest lähtuvas Rainer Sarneti filmis. Piret Kruuspere kirjutab eesti näitekirjanduse ja teatrikunsti suhetest rahvusliku mälukultuuriga, sealhulgas ajalooproosa dramaturgilistest tõlgendustest ning mineviku läbitöötamisest dramaturgilises ja lavalises vormis. Madli Pesti analüüsib oma artiklis füüsilise teatri mõistet ja selle kujunemist VAT Teatri lavastuse „Eine murul” näitel. Heili Einasto võtab vaatluse alla Kalevipoja-teemalised balletid 1934. aastast tänaseni ja keskendub nende võrdlevas käsitluses sellele, kuidas on tantsulaval avaldunud rahvuslikud ja soolised stereotüübid. Anneli Mihkelev vaatleb eesti folkloorist pärit mütoloogilist tegelast kratti, kes on levinud rahvapärimusest ilukirjandusse, teatrisse ja filmi. Anneli Kõvamees kirjutab kirjastuses Petrone Print välja antud reisikirjade sarjast, vaeb sarja fenomeni ja struktuurimustreid ning püüab tuua selgust sarja žanrilisse kuuluvusse. Piret Viires keskendub kirjanduse ja arvutitehnoloogia suhetele, analüüsib digitaalset kirjandust, selle seoseid digihumanitaariaga, erinevaid definitsioone ja periodiseerimist ning arutleb sotsiaalmeedia kirjanduse üle. Väljaanne sisaldab eestikeelseid artikleid ingliskeelsete resümeedega. |
|
ISSN 2504-6616 |
Philologia Estonica Tallinnensis I (2016) 7,90 € Rahvusvahelise autorkonnaga kogumiku Philologia Estonica Tallinnensis tänavuseks teemaks on „Keelekontaktide ja mitmekeelsuse keelelised, sotsiaalsed ja kognitiivsed aspektid”. Ükski keel ei eksisteeri teistest keeltest isoleeritult ja kontaktivabalt; iseasi, kas see on uurija jaoks perifeerne asjaolu või vastupidi, uurimise põhiobjekt. Suurem osa artiklitest käsitlevad kontaktsituatsioone, kus üks osaline on eesti keel. Lea Meriläineni, Helka Riionheimo, Päivi Kuusi ja Hanna Lantto artikkel annab ülevaate tõlkelaene käsitlevatest teooriatest. Tõlkelaenudele makedoonia-inglise kakskeelses kõnes läheneb kontaktlingvistika seisukohalt Jim Hlavac. Virve Vihmani ja Jim Hlavaci artiklid testivad kontaktlingvistikas tuntud teoreetilisi mudeleid ning tõdevad, et keelekontaktide protsessis sünnivad uuendused, mis ei järgi kummagi keele ükskeelset grammatikat. Anette Ross käsitleb Eestis elavate romade murret teiste roma keelekujude kontekstis. Mitmekeelsele virtuaalsele suhtlusele keskenduvad Kristiina Praakli artikkel, mis analüüsib Soomas elavate eestlaste suhtlusrühma pragmaatika seisukohalt, ning Helin Kase uurimus inglise keele mõjust eesti moeblogides. Elīna Joenurma uurib koodikopeerimismudelist lähtudes eesti-läti kakskeelset kõne, pöörates tähelepanu mõlemasuunalisele mõjule. Daria Bahtina-Jantsikene ja Ad Backus käsitlevad eesti-vene retseptiivset kakskeelsust, kasutades eksperimentaalset metodoloogiaat. Kogumik sisaldab nii eesti- kui ingliskeelseid artikleid. |
