Acta Humaniora
|
ISBN 978-9985-58-950-2 |
Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800 Koostanud Marten Seppel ja Madis Maasing Autorid: Andres Andresen, Jürgen Beyer, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Kairit Kaur, Jüri Kivimäe, Juhan Kreem, Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Merike Kurisoo, Lea Kõiv, Enn Küng, Janet Laidla, Mati Laur, Ivar Leimus, Piret Lotman, Marju Luts-Sootak, Madis Maasing, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Inna Põltsam-Jürjo, Tiiu Reimo, Kristiina Ross, Anti Selart, Marten Seppel, Hesi Siimets-Gross, Kai Tafenau, Ilmar Tammisto, Peeter Tammisto, Kaarel Vanamölder, Kristi Viiding ja Hannes Vinnal. Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias omaette etapina jõuliselt kehtestanud. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, modernseeruvale riigile ning lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal perioodil 1520–1800 ning peegeldab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. Raamatu kaante vahel saab sõna 32 varauusaja uurijat, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Kogumik on jagatud temaatiliselt üheksasse ossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Samuti püütakse leida vastust küsimusele, kuidas tuleks Eestis varauusaja perioodi määratleda ja dateerida, nii et see oleks kooskõlas uuemate uurimustega. Kogumiku olulisim järeldus on, et Eesti ajaloos on orduaeg, Rootsi ja Vene aeg palju järjepidevamalt omavahel seotud, kui seda on näidanud senine periodiseering. Varauusaeg oli üleminekuperiood, kus Eesti- ja Liivimaal püüti kohaneda ja käia ühte sammu Läänemere ruumi peamiste poliitiliste, ühiskondlike, religioossete ja kultuuriliste arengusuundadega. |
|
Kõva köide, 240 lk
Kõva köide, 732 lk
Kõva köide, 280 lk ISBN 978-9985-58-924-3 (kogu teos) |
Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini I–III Aaro Toomela kolmeosalise teose komplekt. Psüühikat on inimkond püüdnud mõista juba aastatuhandeid. Ometi on ka tänapäeval psühholoogias rohkelt vastamata küsimusi. Veelgi enam, võib kahtlustada, et paljusid olulisi küsimusi pole veel isegi küsitud. „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ on mõeldud kõigile, kes soovivad inimese psüühikat ja selle olemust paremini mõista. Aaro Toomela kolmeköitelises teoses vastatakse kolmele põhjapanevale küsimusele. Esiteks, kas kujutiseloome on võimalik ainult kõnepõhise ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemise alusel? Teiseks, kas lapse vaimse arengu staadiumid vastavad inimkultuuri arengu staadiumidele? Ning kolmandaks, mis on kunst? Raamat on kirjutatud laia lugejaskonda silmas pidades, kuid tegemata siiski järeleandmisi teaduslikkuses.
|
|
ISBN |
Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini III: Mis on kunst? Teose „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ kolmandas köites „Mis on kunst?“ näitab autor, kuidas kunstilisus ei ole mingi asja või nähtuse omadus – kunstiteoseid kui asju iseeneses maailmas ei eksisteeri. Kunst tekib psüühikas ja seega on tegemist nähtusega, mis sünnib maailma vaadates, kuulates, katsudes või mõnel muul viisil kogedes. Nii pole kunstiteosteks peetavad asjad mitte iseenesest kunstiteosed, need on asjad, mis saavad kunstiteosteks, kui inimene neid kogedes kunstilise elamuse saab. Raamatust selgub ka, milline on kunstielamuse psüühiline olemus.
|
|
ISBN 978-9985-58-926-7 |
Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini II: Inimkonna tee kritseldustest kunstiks Teose „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ teise köite „Inimkonna tee kritseldustest kunstiks“ põhiteemaks on küsimus, kuidas on kujutiseloome arenenud inimkonna mitme miljoni aastase ajaloo vältel. Lähemal uurimisel selgub mitu huvitavat asja. Kõigepealt see, et inimene on siiamaani tõepoolest teadaolevalt ainuke loom, kes suudab iseseisvalt äratuntavaid asjade ja sündmuste kujutisi luua. Kuna inimese psüühikat eristab muudest loomadest just kõneliselt vahendatud mõtlemise võime, leiab kinnitust väide, et kujutiseloome aluseks on kõnelise mõtlemise protsessid. Seejärel avaneb kujutiseloome areng inimkonna ajaloos. Selgub, et hoolimata mõningatest teisejärgulistest erinevustest on kultuuri ja lapse kujutiseloome arengustaadiumid oma psühholoogiliselt olemuselt identsed. Lisaks selgub, et needsamad arengustaadiumid ilmnevad nii tasapinnaliste piltide kui ka kolmemõõtmeliste kujude loomisel.
|
|
ISBN 978-9985-58-925-0 |
Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini I: Kujutiseloome psühholoogilisest olemusest ja arengust lastel Psüühikat on inimkond püüdnud mõista juba aastatuhandeid. Ometi on ka tänapäeval psühholoogias rohkelt vastamata küsimusi. Veelgi enam, võib kahtlustada, et paljusid olulisi küsimusi pole veel isegi küsitud. „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ on mõeldud kõigile, kes soovivad inimese psüühikat ja selle olemust paremini mõista. Aaro Toomela kolmeköitelises teoses vastatakse kolmele põhjapanevale küsimusele. Esiteks, kas kujutiseloome on võimalik ainult kõnepõhise ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemise alusel? Teiseks, kas lapse vaimse arengu staadiumid vastavad inimkultuuri arengu staadiumidele? Ning kolmandaks, mis on kunst? Raamat on kirjutatud laia lugejaskonda silmas pidades, kuid tegemata siiski järeleandmisi teaduslikkuses. Esimeses köites „Kujutiseloome psühholoogilisest olemusest ja arengust lastel“ selgitatakse, miks igasugune kujutiseloome on ilma kõneliselt vahendatud mõtlemiseta võimatu ja kuidas kõneliselt vahendatud mõtlemise arengustaadiumid peaksid kujutiseloome arengus väljenduma. Seejärel näidatakse laste kujutiseloome arengut uurides, et teooria vastab täpselt andmetele. Samuti selgub, et täiskasvanud, kel pole olnud võimalust koolis käia ja kes koos sellega on jäänud ilma kõrgemate kõnelise mõtte vormide arengu võimalustest, joonistavad põhimõtteliselt samamoodi nagu koolieelikutest lapsed.
|
|
ISBN 978-9985-58-913-7 (2. köide) |
Современная удмуртская культура. Tом II Toimetajad ja koostajad: Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova Nüüdisaegsele udmurdi kultuurile pühendatud kogumiku teine köide näitab selle kultuuri rikkust ja originaalsust 21. sajandi alguses. Kogumik käsitleb udmurtide erinevaid eluvaldkondi, teemade hulgas on nüüdisaegse udmurdi kirjanduse avaldumisvormid ja žanrid, keeleline purism, udmurdi folkloor ja muusika, udmurtide religioossed tavad ja koroonapandeemia mõju neile, udmurdi identiteedi märgid, rahvuslik liikumine, külaarhitektuur ja etniline riietus. See loetelu ei hõlma muidugi täielikult kultuurinähtuste mitmekesisust ning kogumik ei kirjelda kõiki kultuuris toimuvaid protsesse – tulevastele uurimustele on ruumi veel palju. Kaks Tallinna Ülikooli kirjastuses avaldatud köidet täidavad aga olulise lünga nüüdisaegse udmurdi kultuuri kirjeldamisel ja mõistmisel. Kogumiku artiklite autorid on udmurdi keele ja etnograafia eest seisjad ja teadlased, kes töötavad eri sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondades (kirjandusteadus, ajakirjandus, keeleteadus, etnoloogia, folkloristika, antropoloogia, ajalugu, politoloogia). |
|
ISBN 978-9985-58-910-6 |
Pasteuri impeerium. Epideemiad, vaktsiinid ja poliitika Prantsuse asumaades Läbi müüdud Kuidas mõjutavad nakkushaigused poliitikat? Miks tekitab vaktsineerimine ühiskonnas konflikte? Missuguseid viise epideemiate peatamiseks on eri aegadel kasutatud? „Pasteuri impeerium“ lahkab neid küsimusi nüüdisaegse mikrobioloogia sünnipaigas – 19. sajandi lõpu Prantsuse impeeriumis. Aro Velmeti ajalooline uurimus viib lugeja pisikute nakkusteooria rajaja Louis Pasteuri ja tema jüngrite maailma: tööstusajastu Pariisi, Lääne-Aafrika rannikule, Indohiina mägedesse, Põhja-Aafrika kõrbetesse ja maailmadiplomaatia koridoridesse, kus teadlased ja poliitikud pidid jõudma üksmeelele selles, kuidas peatada asumaid laastavad katku- ja kollapalavikuepideemiad, ravida tuberkuloosi ja parandada oma alamate üldist tervist. Aro Velmet (snd 1988) on Lõuna-California ülikooli ajalooõppejõud. Ta uurib teaduse- ja meditsiiniajalugu ning valitsemispraktikaid, aga ka kultuuri- ja sooajalugu. |
|
ISBN 978-9985-58-911-3 |
Idakristlusest idas: Jakobiinid, nestoriaanid ja teised Läbi müüdud Ristiusk ei ole pelgalt Euroopa nähtus, ei ajalooliselt ega ka mitte teoloogiliselt. Ta sünnipaik on Palestiina Lääne-Aasias, ta algne keskkond oli orientaalne ning ta lähimad sugulased – judaism ja islam – on oma loomult samuti Aasia usundid. Algul levis kristlus kolmes suunas: Euroopa kõrval ka Aasiasse ja Aafrikasse. Ajaloo käigus kasvas Euroopa suund tunduvalt suuremaks kui teised suunad, see aga ei tähenda, et need teised kärbunud oleks. Käesoleva raamatu peamiseks eesmärgiks on tutvustada neid arhailisi mitteeuroopalikke ristiusu suundi ehk orientaalset kristlust. See aitab valgustada ristiusku niisuguste nurkade alt, mis mujalt vaadates on halvasti nähtavad või lausa nähtamatud. Raamat annab põhjaliku ülevaate orientaalse kristluse erinevatest kirikutest, nende kujunemisest ning teoloogilistest ja organisatsioonilistest eripäradest. Alar Laats (snd 1954) on eesti teoloog ja religiooniloolane, idakirikute üks parimaid asjatundjaid Eestis. Ta on omandanud doktorikraadi Cambridge’i Ülikoolis ning on õpetanud professorina teoloogiat ja religioonilugu Tartu ja Tallinna, külalisõppejõuna Austria ja Saksa ülikoolides. |
|
ISBN 978-9985-58-907-6 |
Muusika ja muundus: Valik klassikalisi tekste Hiina mõttepärimusest „Muusika ja muundus“ on raamat Vana-Hiina muusika- ja ennustamispärimusest. Muusika läbib maailmakõiksust; ennustamises ehk vaimulugemises kehastub maailma toimimine. Teoses on tõlgitud hulk Vana-Hiina tekste muusika ja ennustamise kohta, neid filosoofiliselt mõtestatud ning pikas sissejuhatuses avatud neid Hiina kultuuri kaht väga olulist aspekti. Neist tekstidest võiks olla abi mitte üksnes kauge aja inimeste maailmataju mõistmiseks, vaid ka kulgemise mõtestamiseks praegusajal. Kui kasutada kaht levinud hiina väljendit nende kohta, siis muusika on rõõm ning muutused on kerged. Margus Ott (snd 1975) kaitses doktorikraadi filosoofia erialal Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Oti vahendusel on eesti keelde jõudnud mitmed lääne mõtlejad ning käsikirjaliselt ka katkendeid Hiina eri ajastute filosoofidelt. Oti kui filosoofi algupärase filosoofilise maailmatõlgenduse võtab kokku aastatel 2015–2018 ilmunud kuueköiteline monograafia „Väekirjad“. Raamat „Muusika ja muundus“ on sinoloogist filosoofi Margus Oti monumentaalne uurimus Vana-Hiina kultuuriloost. |
|
ISBN 978-9985-58-898-7 |
Multilingual Practices in the Baltic Countries Koostaja: Anna Verschik Kogumik koosneb üheksast sotsiolingvistilistilisest juhtumiuuringust, mille teemadeks on keelemaastikud, perekonnakeele põhimõtted, keel hariduses, keelekontaktid, mitmekeelne suhtlus internetis, keeleideoloogiad, keele säilitamine ja -vahetus. Milliseid strateegiaid kasutavad eesti keeles õpetavad venekeelsed õpetajad? Millise tagamõttega panevad venekeelsed lapsevanemad oma lapsed läti õppekeelega kooli? Miks on mõned avalikud sildid Lätis muutunud tüliõunaks? Kuidas saab keelemaastikke kasutada võõrkeeleõpetuses? Mille poolest erineb kahe läti-eesti kakskeelse isiku keelekasutus? Mis toimub eesti-inglise-jaapani kolmekeelses suhtluses Facebookis? Mida annab Tallinna ja Vilniuse keelemaastiku võrdlus? Kas ja kuidas säilitavad leedulased Ühendkuningriigis ja Norras leedu keelt? Kas Austraalias elava leedu perest pärit õe ja venna leedu keele oskus on samal tasemel? |
|
ISBN 978-9985-58-888-8 |
Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts Autorid: Priit Kulu, Tiiu Kuurme, Sulev Kuuse, Jakob Kübarsepp, Gerhard Lock, Toivo Maimets, Peep Nemvalts, Maret Nukke, Kaarina Rein, Peeter Saari ja Helena Sepp Kogumikus mõtestavad mitme ülikooli loodus-, reaal-, ühiskonna- ja humanitaarteadlased eesti keele rolli teaduses ja kõrghariduses. Mil moel võivad keele hääbumist põhjustada tähtsusetuna näivad nihked? Kui mitut keelt kasutasid varauusaja teadlased? Miks ja kuidas eesti keeles õpetada rakubioloogiat? Mille poolest erinevad jaapani ja eesti teaduskeel? Milline on otstarbekaim terminivara erialamõistestikku tähistama? Neile ja muile põnevaile mõtteradadele viivad lugeja autorid, kelle hulgas on ka saksa ja soome emakeelega teadlased, kes suudavad ja tahavad teadustööd teha ning üliõpilasi õpetada eesti keeles. Rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne sõltuvalt keelteoskusest, ent iga rahvas vajab oma kultuuri ja hariduse ning kogu ühiskonna arenguks emakeelset teadust. Eesti teadusasutused ja kõrgkoolid on ainus koht maailmas, kus arendada eesti teaduskeelt, milles õpetlane saab täpselt, selgelt ja paindlikult uurimistulemusi esitada. Saatesõna annab ülevaate eesti teaduskeele olukorrast sajandivanuses Eesti Vabariigis. Mõtte- ja keeleselguse huvides on lisatud olulisemate teaduskeele terminite loend koos iga tähistatava mõiste määratlusega. |
|
ISBN 978-9985-58-880-2 (1. köide) |
Современная удмуртская культура. Tом I Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova Artiklikogumik „Nüüdisaegne udmurdi kultuur“ vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ja näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri. Tänapäeva udmurdi kultuuris eksisteerib mütoloogiline maailmapilt külg külje kõrval uute ametlike tähtpäevade ja ümbermõtestatud traditsioonidega. Tähelepanu väärib folkloori- ja festivaliliikumine, mis põhineb udmurdi külakultuuril. Materiaalset kultuuri, sh ka toitu, nähakse majandusliku ressursina, mille üheks väljundiks on toidufestivalid. Nüüdisaegne udmurdi küla osaleb aktiivselt turisminduses. Praegused uuendused on seotud elustrateegiate, argielu, suhtlusviisi ja privaatsfääriga. Muutused udmurdi kultuuris toimuvad sellise kiirusega, et uurijad jõuavad neid vaevu talletada ja mõtestada. |
|
ISBN 978-9985-58-866-6 |
The Diametric Mind. New Insights into AI, IQ, the Self and Society Christopher Badcock esitleb oma raamatus diameetrilist mudelit kui psühhiaatria, psühholoogia ja sotsiaalteaduste uut paradigmat ning näitab, kuidas see lahendab enamiku vaimse võimekuse ja tehisintellektiga seotud paradoksidest. Koos Kanada evolutsioonibioloogi Bernard Crespiga on autor välja töötanud nn vermitud aju teooria (imprinted brain theory), vaimu diameetrilist mudelit analüüsiv „The Diametric Mind” on selle käsitluse edasiarendus. Vaimu ja vaimsete häirete diameetriline mudel põhineb Austria pediaatri Hans Aspergeri (1906–1980) autismikirjeldusel, mille järgi autism on seisund, milles teiste isikute käitumise mõistmise võime kavatsuste, emotsioonide ja tähenduste seisukohast on puudulik. Diameetriline mudel kutsub seda mõistmise võimet mentalismiks. Diameetrilise mudeli järgi kujutab psühhootiline häire enesest ülemääraselt kõrgendatud mentalismi, mis avaldub hüpermentalismis, kui kavatsuste taju muutub paranoiaks, emotsioon maaniaks ja tähenduste mõistmine kõikvõimalike pettekujutluste tajumiseks. Diameetrilise mudeli kõige suurem avastus on, et tajutav maailm on kompleksne: see koosneb reaalsest osast, mis põhineb füüsilise maailma põhjuse ja tagajärje seosel, kuid samuti imaginaarsest osast vaimus, millel on vaba tahe. |
|
978-9985-58-857-4 |
Noor-Eesti ja prantsuse vaim Kaia Sisaski monograafia „Noor-Eesti ja prantsuse vaim” vaatleb kirjandusrühmitust Noor-Eesti lähtuvalt sellest kultuuriparadigmast, mille keskme 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul moodustas prantsuse kultuur. Prantsusmaa nn ilusa ajajärgu ehk Belle Époque´i autoriteet kunstiilmas oli nii suur, et sealsete kultuurimustrite eeskujuks võtmine sai peaaegu et kohustuslikuks igale enesest lugupidavale kirjanikule või kunstnikule terves Euroopas ja kaugemalgi. Noor-Eesti ei olnud erand, seda enam, et rühmituse üks juhtivliikmeid, Johannes Aavik oli hariduselt prantsuse filoloog ja et Eesti tollase kaugema kultuuripiiri moodustas tänapäevase anglofoonse maailma asemel ikkagi just Prantsusmaa. Prantsuse sajandilõpuvaimu võib iseloomustada ka üldmõistega „dekadentsikultuur“. See üliküpsuse ja allakäigu meeleolusid kultiveeriv vaimsus läbis kõiki sajandivahetuse kirjandusvoole, kuid oli eriti tugevalt esindatud tollases uues voolus, sümbolismis. Käesolev monograafia vaatlebki lähemalt, mida tegid nooreestlased selle üle-euroopalise kunstidiskursusega ja seda olukorras, kus nende eesmärk oli ühelt poolt rahvuskultuuri edendamine, teiselt poolt noore eesti kultuuri legitimeerimine rahvusüleses kirjandusruumis. Kuigi nooreestlaste eesmärk polnud midagi vähemat kui kogu senise kunstist rääkimise viisi asendamine uuega, polnud see uus käsitlusviis siiski läbini modernistlik, vaid jäi seguks kosmopoliitsest ja rahvuslikust. Nooreestlaste püüdlustes kohtuvad kaks omavahel justkui lepitamatut komponenti: ühelt poolt idee kunstist kunsti enese pärast ja teisalt vajadus konstrueerida ja kehtestada eesti rahvuslikku identiteeti. |
|
ISBN 978-9985-58-828-4 |
Between Self and Societies. Creating Psychology in a New Key Raamat koondab Eesti päritolu rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogi ja teadlase Jaan Valsineri seniavaldamata ettekandeid, mis annavad suurepäraselt edasi autori teoreetiliste huvide mitmepalgelisust ja sügavust. Raamat on jaotatud tinglikult kuueks temaatiliseks peatükiks (I Psühholoogia arenguteed ühiskonna kontekstis, II Kuidas uurida arenevaid nähtusi?, III Kultuuripsühholoogia fookus: kultuur kui protsess inimeste sees ja inimeste vahel, IV Märgiprotsessid: kuidas kujundatakse tähendusi?, V Kultuuriline ja märgiline regulatsioon ühiskondlikes ja inimestevahelistes protsessides, VI Kultuuriline ja märgiline eneseregulatsioon) ja annab köitva ülevaate Valsineri teooria kesksete ideede arengust. Kogumikule lisavad isiklikuma mõõtme autori retrospektiivsed kommentaarid ja kaks intervjuud. Jaan Valsiner (s 1951, Tallinnas) on pühendnud kultuuripsühholoogia teooria arendamisele, mis käsitleb inimese kõrgemaid psüühilisi protsesse, nende märgilist olemust ning dünaamilist vastastikoimet sotsiaalse ja kultuurilise kontekstiga. Valsiner on ühtlasi üks kõige suurema viidatavusega Tartu Ülikooli vilistlasi kogu maailmas. Praegu töötab ta Aalborgi ülikoolis Niels Bohri kultuuripsühholoogia professorina ning juhib maailma esimest kultuuripsühholoogia uurimiskeskust.Valsineri arvukate raamatute hulka kuuluvad “Culture and the Development of Children's action” (“Kultuur ja lapse tegevuse areng” 1987, 1997) “The Guided Mind” (“Juhendatud teadvus”, 1998), “ The Social Mind” (“Sotsiaalne teadvus”, 2000), “Culture in Minds and Societies”(“Kultuur teadvuses ja ühiskonnas”, 2007), “A Guided Science” (“Juhendatud teadus”, 2012), “An Invitation to Cultural Psychology” (“Küllakutse kultuuripsühholoogiasse””, 2014). 2017. aasta kevadel pälvis Valsiner maineka Hans Kiliani auhinna silmapaistva panuse eest inimolemuse ja kultuurikäitumise teaduslikku uurimisse. |
|
ISBN 978-9985-58-807-9 |
Urban Semiotics: the City as a Cultural-Historical Phenomen (inglise keeles) Läbi müüdud Kogumik Urban Semiotics: The City as a Cultural-Historical Phenomenon sisaldab Tallinna Ülikoolis 2011. aastal toimunud III Juri Lotmani päevade materjale. Raamat koosneb neljast osast. Esimeses osas arutletakse "linnatekstide" funktsiooni üle kaasaegsetes balti kultuurides. Teise osa uurimused keskenduvad ruumisemiootikale XIX ja XX sajandi vene kultuuris ja nõukogudeaegses kultuuris lingvistilise poeetika, kultuurisemiootika ja uusmateriaalsuse vaatenurgast. Raamatu kaks viimast osa on pühendatud linnamaastiku visuaalsele tajumisele ja selle ideoloogilistele tõlgendustele Ukraina, Eesti, Korea, Hiina ja Põhja-Ameerika näitel.
|
|
ISBN 978-9985-58-806-2 |
I luoghi nostri: Dante’s Natural and Cultural Spaces Artiklikogumik “Il luoghi nostri: Dante’s natural and cultural spaces” (toim. Zygmunt G. Barański, Andreas Kablitz ja Ülar Ploom) sisaldab valiku rahvusvaheliselt tuntud Dante-uurijate kõige värskemast tööst. Kogumik keskendub eelkõige ruumi problemaatikale selle eri aspektides (hiliskeskaegne kosmoloogia, Dante ruumi poeetika, semiootika ning fenomenoloogia, judaistlikud, islamistlikud, kristlikud ja paganlikud ning rahvalikud aspektid ja motiivid ruumi kujutamisel) ja mitmele muule aktuaalsele küsimusele kaasaegses dantoloogias (Dante dialoog antiigi eepikaga, Dante intellektuaalne kujunemine). 11 artiklit ja esseed käsitlevad eelnimetatud küsimusi laiemas kontekstis või keskenduvad valitud laulude süvaanalüüsile. |
|
ISBN 978-9985-58-799-7
|
Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François Lyotardi mõtetest. Kirjandusteoste tõlgendamisel keskendutakse eesti kirjandusele, ennekõike Juhan Liivi, Jaan Oksa, Jüri Ehlvesti ja Sven Kivisildniku loomingule. Leo Luks (snd 1976) on õppinud filosoofiat aastatel 1995–2008 Tartu Ülikoolis (magistrikraad 2002) ja aastatel 2008–2010 Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis (doktorikraad 2010). Tema tähtsamad uurimisteemad on nihilism, fenomenoloogiline filosoofia ja kirjandusfilosoofia. Leo Luks on trükis avaldanud üle 200 artikli, esseekogumiku „Eklektika“ (2006) ja luulekogu „100% Leo Luks“ (2013). Aastatel 1997–2002 oli Luks kultuurilehe Sitatorn peatoimetaja. Alates 2004. aastast on ta riikliku filosoofiaolümpiaadi peakorraldaja. |
|
ISBN 978-9985-58-794-2
|
Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost Anne Lange Eesti kultuur – nagu iga teine – on tõlkekultuur: ühes keeles loetud ja teises keeles mõistetud tekstide kogum. Paradoksaalsel kombel on aga tõlget sageli väärtustatud vähem kui originaali. On see õigustatud? Ja mis põhjustel võiks omal ajal avalikus elus tuntud tõlkijate töid lugeda ja väärtustada ka täna? Neile küsimustele otsibki vastust “Tõlkimine omas ajas”, andes ülevaate sellest, mida on Eestis peetud heaks tõlkeks umbes saja-aastase ajavahemiku jooksul. Lähilugemiseks on võetud kolm tõlkeraamatut: “Kadunud ja jälleleitud Paradiis” (1895), “Lord Jim” (1931) ja “Uhkus ja eelarvamus” (1985). Raamatute peategelased on sel korral nende tõlkijad – Timotheos Kuusik, Anton Hansen-Tammsaare ja Henno Rajandi, kelle tõlgitud eesti kultuuris elame tegelikult suuresti seniajani. Anne Lange on Tallinna Ülikooli õppejõud ja tõlkija. Tema tõlkes on ilmunud üle 30 raamatu ja lavastatud üle 30 näidendi; talle on määratud Loomingu tõlkepreemia (2001) ja Eesti Teatriliidu Aleksander Kurtna nimeline auhind (1997, 2003). Kaitsnud 2007. aastal Tallinna Ülikoolis kirjandusteaduste doktorikraadi monograafiaga „Ants Oras“ (Ilmamaa 2004), on ta järgnevatel aastatel uurinud eesti tõlkelugu ja avaldanud selleteemalisi artikleid peamiselt rahvusvahelistes väljaannetes. |
|
ISBN 978-9985-58-792-8 |
МОГУТ ЛИ ТЕКСТЫ ЛГАТЬ? К проблеме работы с недостоверными источниками Kogumik sisaldab valiku materjale 2012. a. Tallinna Ülikoolis toimunud IV Juri Lotmani semiootikakonverentsilt, mis keskendus teadustöö allikate kriitika ja analüüsiga seotud problemaatikale humanitaarteadustes. Arendades Tartu-Moskva semiootikakoolkonna ideid, käsitlevad artiklid võltsitud või tahtlikult väärinformatsiooni edastavate allikate teadustöös rakendamise võimalusi; juhtumeid, kus filmi-, kirjandus- või teiste kunstitekstide puhul on keerukas sedastada, missugune on “originaalne” või kõige autoriteetsem tekst; allikate tekstoloogilise, filoloogilise, ajaloolise ja kultuuriteadusliku uurimise probleeme. Raamat on jaotatud neljaks osaks. Esimesse ossa kuuluvad kirjutised uurivad terminite “tõde/vale” kultuuri- ja keeleteaduslikke aspekte teoreetilisel tasandil. Selles osas avaldatakse esmakordselt Juri Lotmani isikuarhiivist leitud konverentsiteesid “Ebatõeste lausungite paratamatusest”, mida saadab kommenteeriv artikkel Tatjana Kuzovkinalt. Teise osa artiklid arutlevad Tartu-Moskva koolkonna allikakäsitluse ning sellega seotud kultuurilis-ajalooliste probleemide üle. Kolmanda osa artiklid analüüsivad juhtumeid, kus ebausaldusväärsus on osa autori strateegiast, nt. kunstilisi mänge allikate (mitte)autentsusega, fiktsionaalseid elulugusid ja ajalugusid. Neljas osa keskendub valetamise fenomenile erinevates kultuuri- ja poliitikadiskursustes. |
|
ISBN 9789-985-58-78-29 |
В свете незримого: жизнь и судьба А. А. Крогиуса Raamat jutustab A. A. Krogiuse (1871–1933) elust ja teaduslikust saatusest. Krogius lõpetas Tartu Ülikooli, osales aktiivselt psühholoogiaalastel kongressidel ning teda võib pidada teadusliku pimedate psühholoogia rajajaks Venemaal. Aastail 1919–1932 oli ta Saratovi ülikooli psühholoogia professor. Tema elu kulges dramaatiliste ajaloosündmuste taustal. Raamatus esitatakse unikaalseid dokumente Eesti, Venemaa ning USA riigi- ja eraarhiividest. Raamat on mõeldud psühholoogidele, teadusajaloolastele, tudengitele ning ka kõigile neile, kes tunnevad huvi ajaloo ja teaduse vastu. |
|
ISBN 9789-985-58-779-9 |
Семиотика города: Материалы Третьих Лотмановских дней в Таллиннском университете (3–5 июня 2011 г.) Läbi müüdud Kogumik sisaldab 2011. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud kolmandate Lotmani päevade materjale. Lotmani päevade raames korraldatud rahvusvahelisel konverentsil käsitleti linnasemiootikat Tartu-Moskva koolkonna vaatepunktist. Konverentsil esitatud ettekanded avaldatakse kahes kogumikus: käesolev sisaldab venekeelseid artikleid, teine ingliskeelseid. Kogumik on jaotatud nelja ossa. Esimese osa artiklid analüüsivad „Tallinna teksti” ja „Vilniuse teksti” toimimist uus- ja nüüdisaegsetes Balti ja Ida-Slaavi kultuurides. Teine osa on pühendatud linnaelu probleemide kajastamisele 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene kirjanduses. Kolmanda osa artiklid kirjeldavad linnaruumi kogemise viise läbi kunstnike, reisijate ja kohalike elanike silmade. Kogumiku lõpetab poleemiline mõttevahetus selle üle, kuidas Tartu-Moskva koolkonna teadlased on tõlgendanud Peterburi |
|
ISBN 9789-985-58-772-0 |
Русский язык сегодня: Aктуальные вопросы теории и их методическая интерпретация Raamat käsitleb tänapäeva keeleteaduse aspekte, mis ei ole aja jooksul kaotanud oma aktuaalsust. Täiendades andmeid keelesüsteemist, keskendub praegune lingvistiline teooria keelevahendite funktsioneerimisele ning nende kasutamisega seotud semantikale ja pragmaatikale, kognitiivsetele protsessidele. Seega saab võimalikuks interpreteerida keeleühikute sisu ja tähendust. Nimetatud aspektid moodustavad keeleõppe alusbaasi, arendamaks ladusat kõnest arusaamise ning kõne ülesehitamise oskust. Raamatu esimene pool on pühendatud vene keele lingvistilisele kirjeldusele ja teine pool käsitleb vene keele õpetamise probleeme. Nimetatud aspektides peegelduvad ka vene kultuuri kontseptid, mis on kättesaadavad läbi keele uuringute ja võmaldavad vene kultuuri mõistmise õpetamist. See on eriti tähtis tänapäeva ühiskondliku olukorra valguses: 21. sajandi globaliseerunud multikultuurne kogukond, kus vene keel ja selle õpetamine omab oma kindlat kohta. Raamat koosneb Eesti, Venemaa, Soome, Tšehhi, Poola, Bulgaaria teadlaste artiklitest. |
|
ISBN 9789-985-58-774-4 |
Playgrounds And Battlefields: Critical Perspectives of Social Engagement Koostanud ja toimetanud Francisco Martínez ja Klemen Slabina Autorid: Francisco Martínez, Klemen Slabina, Mihhail Lotman, Siobhan Kattago, Kevin Ryan, Tom Frost, Flo Kasearu, Marcos Farias-Ferreira, Jaanika Puusalu, Dita Bezdíčková, Emeli Theander, Patrick Laviolette, Alastair Bonnett, Oleg Pachenkov ja Lilia Voronkova, Anne Vatén, Helena Holgersson, Patricia García Espín ja Manuel García Fernández, Benjamin Noys, Kristina Norman, Madli Maruste, Pille Runnel ja Ehti Järv, Alessandro Testa, Sean Homer, Tarmo Jüristo
Läbi müüdud Ingliskeelne kogumik "Playgrounds and Battlefields" ("Mänguväljakud ja võitlusväljad") uurib, kas metafoorid ‘mänguväljak’ ja ‘võitlusväli’ võiksid ehk tänapäeva ühiskonna mõistmisel analüütiliselt otstarbekad olla. Mänguväljakute ja võitlusväljade kahetisust esitatakse pideva saamise ruumina, mis suhestub nii meelelahutuse, võimu ja kohataju kui ka neile vastavate liialduste, vastasmõjude, naudingutega. Autorid usuvad, et moodsas sotsiaalkeskkonnas on arutlus kohustustest ja vastutusest võimalik vaid uute kontseptsioonide varal, mis väldivad binaarseid formuleeringuid. Terminite ‘mänguväljakud’ ja ‘võitlusväljad’ abil pakutakse uudset lähenemist nüüdisajale, mis on tugevalt mõjutatud sellest, kuidas kogukonnad tegelevad oma mineviku ja tulevikuga. Nõnda on tegu temaatilise kogumikuga, mis kaardistab uurimisvälja ning pakub välja võimaliku sõnavara. |
|
ISBN 9789-985-58-764-5 |
Jutlustajad ja hingede päästjad: Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina Konvent Läbi müüdud Raamat „Jutlustajad ja hingede päästjad: dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent“ käsitleb põhjalikult Tallinna dominiiklaste ajalugu konvendi tekkimisest kuni selle laialisaatmiseni, valgustades vendade argielu, liturgiat ja suhteid välismaailmaga, nende tülisid kogudusevaimulikega, läbisaamist linlaste, aadli ja talurahvaga. Konvendi käekäiku vaadeldakse paralleelselt Jutlustajavendade ordu üldise ajalooga, toetudes nii trükis avaldatud kui ka käsikirjalistele arhiiviallikatele peamiselt Tallinna Linnaarhiivi, aga ka näiteks Hamburgi Riigiarhiivi ja Jutlustajavendade ordu keskarhiivi kogudest. |
|
ISBN 978-9985-58-759-1 |
Случайность и непредсказуемость в истории культуры. Материалы Вторых Лотмановских дней в Таллиннском университете (4–6 июня 2010 г.) Kogumik sisaldab 2010. aastal Tallinna Ülikoolis toimunud II Lotmani päevade materjale. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene sisaldab nende teadlaste artikleid, kes on edasi arendanud Juri Lotmani ettekujutust juhuslikkuse ja ennustamatuse kohta kultuuriprotsessides. Artiklite autorid vaatlevad kultuuriajaloo probleeme läbi terminoloogiliste opositsioonide “juhuslikkus / paratamatus”, “juhuslikkus / seaduspära”, “ettearvamatu / ettearvatav”, “determineeritus / stohhastilisus” ja “nomoteetilisus / ideograafilisus” prisma. Kogumiku teine osa on pühendatud indeterminismiprobleemidele vene kultuuris ja nende peegeldumisele kirjanduslikes, filmi- ja poliitilistes diskursustes ja narratiivides. Kogumiku kolmanda osa artiklid käsitlevad Kesk- ja Ida-Euroopa uusima ajaloo kultuurilisi ja poliitilisi aspekte, mh Juri Lotmani suhtestumist Eesti akadeemilise ja ühiskondliku keskkonnaga. |
|
ISBN 978-9985-58-750-8 Pehme köide |
Vene diasporaa kultuur: Emigratsioon ja müüt (vene keeles) Vene eksiilkultuuri mütologiseeritus on paljuski tingitud sellest, et aastakümneid puudus usaldusväärne teaduslik vene emigratsiooni ajaloo süvakirjeldus. Käesoleva kogumiku artiklite eesmärgiks on mitmekihilise vene eksiilkultuuri rekonstrueerimine. Konkreetsete näidete ja faktide toel üritatakse esile tuua ja avada neid oma olemuselt mütoloogilisi mehhanisme, milliste tegevuse tulemusena formeeruski XX sajandi mõistatuslik „vene Atlantise“ kuju. Paradoksaalselt on eksiilmüütide ja ka eksiilist loodud müütide uurimise just see aspekt, mis võimaldab avada tolle ajaloolise arhipelaagi reaalsuse, kus eksisteeris XX sajandi vene euroopalik kultuur. |
|
ISBN 978-9985-58-749-2 Pehme köide |
Uuringud vene akmeismi semantilisest poeetikast (vene keeles) Artiklikogumik „Исследования в области семантической поэтики акмеизма“ („Uuringud vene akmeismi semantilisest poeetikast“) koondab kirjandus- ja keeleteadlaste Suren Zoljani ja Mihhail Lotmani tekste. Raamat on pühendatud vene akmeismi suurkujude Ossip Mandelštami ja Anna Ahmatova poeetikale ning esitleb nende tähtsamaid semantilisi mehhanisme. Mandelštami ja Ahmatovat ühendab tähenduse tihendamine, kuid nende loomingus on ka põhimõttelised erinevused, näiteks püüab Ahmatova tihti šifreerida isiklikku informatsiooni, Mandelštam aga üritab mahutada ka väikesesse luuletusse võimalikult suurt osa maailmakultuurist. Raamat sobib nii vene luule kui ka lingvistilise poeetika huvilistele. |
|
ISBN 978-9985-58-714-0 Pehme köide |
Пограничные Феномены Культуры. Перевод. Диалог. Семиосфера Venekeelne kogumik „Пограничные феномены культуры. Перевод. Диалог. Семиосфера“ („Kultuuri piirifenomenid. Tõlge. Dialoog. Semiosfäär“) koondab Tallinna Ülikoolis toimunud esimeste Lotmani päevade materjale. Eesti Semiootikavaramu Sihtasutuse korraldatud 2009. aasta suvel aset leidnud Lotmani päevad olid pühendatud keele ja kultuuri piiri, marginaalsete ja üleminekufenomenide uurimisele mõistmise, dialoogi ja tõlke seisukohalt. Raamat koosneb kolmest osast. Esimene osa sisaldab artikleid teadlastelt, kes on edasi arendanud Juri Lotmani tõlketeooriat ja semiosfääri kontseptsiooni. Teine osa on pühendatud vene kultuuriloole ja selle koosmõjule lääne kultuuridega. Kolmandas osas käsitletakse vene-eesti, saksa-eesti ja tšehhi-eesti kultuuridialoogi probleeme Juri Lotmani teooria valgusel. Raamatu koostaja on Igor Pilštšikov, toimetajad Tatjana Kuzovkina, Igor Pilštšikov, Nikolai Poseljagin ja Mihhail Trunin. |
|
|
Tekst ja meetodid: Itaalia kirjanduse teoreetilised perspektiivid (itaalia keeles) Hiljutistes uurimustes humanitaarteaduste teooriast ja meetoditest on juhitud tähelepanu valdkondlike piiride ebamäärasusele ning vajadusele interdistsiplinaarsete käsitluste järele. |
|
|
Марк Алданов и Лев Толстой: к проблеме рецепции Läbi müüdud Lev Tolstoi ideede retseptsioon vene eksiilikirjaniku Mark Aldanovi loomingus. Aldanov on üks tuntumaid vene eksiilikirjanikke ja ajalooliste romaanide autoreid. Nõukogude ajal olid tema raamatud Venemaal keelatud ning jõudsid vene lugejani alles 1980. aastate lõpul. |
