2026
|
ISSN 2228-0669 (trükis) Pehmed kaaned |
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 12 (18) 2022 Peatoimetaja Toomas Hiio Avaldame 2023. aastal ilmunud ingliskeelse numbri, millega tähistati 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast, nüüd eesti keeles koos mõne lisaartikliga. Tsaari-Venemaa ja teiste Mandri-Euroopa impeeriumite kokkuvarisemise järel Esimese maailmasõja lõpus püüdsid paljud impeeriumite koosseisu kuulunud vähemusrahvad omariiklust luua või taastada. Enamasti saavutasid nad selle pärast lühemat või pikemat iseseisvus- või vabadussõda, kusjuures tihti tuli võidelda mitme vaenlase vastu, või ka kodusõda, kui mõõtu võtsid lõhenenud ühiskonna osad, kelle arusaam oma rahva ja riigi tulevikust oli erinev. Nagu riikide ja rahvaste sisekonfliktide puhul enamasti, said kõik võitlevad pooled rohkem või vähem abi välismaalt, sest ennekõike naaberriigid on alati huvitatud kodusõja neile soodsast lõpptulemusest. Eesti Vabadussõja ajalugu on tähtis kõigile eestlastele, kuid teadmised samal ajal naaberriikides ja kaugemalgi toimunust annavad võimaluse võrrelda, avastada seni vähe tuntud seoseid ning ehk ka mõista, miks teised rahvad paljusid ajaloosündmusi hoopis teisiti näevad kui meie. Teisalt loodan nagu iga koostaja ja toimetaja, et seda aastaraamatut on lihtsalt huvitav lugeda. |
|
ISBN 978-9908-64-000-6 |
The Salme Ship Burials: Two Eighth-Century Mass Graves on Saaremaa Island, Estonia. Recent Research Koostanud ja toimetanud Lembi Lõugas ja Heidi Luik 2008. aastal ja seejärel 2010. aastal Saaremaalt avastatud Salme laevamatused kujutavad endast ainulaadset ja märkimisväärset arheoloogilist leiukohta, mis pakub jätkuvalt väärtuslikku materjali interdistsiplinaarseks uurimistööks. Kogumikku „Recent Research” kuulub kolmteist artiklit, mis käsitlevad leiukoha erinevaid aspekte ning näitavad, et Salme kompleks pakub endiselt palju uurimisvõimalusi. Artiklid jagunevad viide põhiteemasse. Esiteks selgitavad maastiku-uuringud (sealhulgas kultuurmaastiku käsitlused), millised olid kohaliku ühiskonna, keskkonna ja rannajoone tingimused matuste toimumise ajal. Teiseks annab relvade – eriti kaunistatud mõõkade – analüüs teavet käsitööoskuste ja kaugete sidemete kohta. Kolmandaks pakuvad isiklikud esemed, nagu mängunupud, kammid ja sõled, ülevaadet maetud sõdalaste igapäevaelust ja kultuurist. Neljandaks, et rekonstrueerida vanu laevu ja paremini mõista nende ehitust, kasutavad teadlased tänapäevaseid meetodeid nagu näiteks 3D-modelleerimist ja fotogramm-meetriat. Lõpuks näitavad inim- ja loomaluude uuringud, et maetud mehed surid tõenäoliselt vägivaldselt, ning annavad teavet nende tervise, toitumise ja päritolu kohta. Koerte ja röövlindude olemasolu viitab sellele, et neil oli matusekombestikus eriline tähtsus. Kokkuvõttes toob kogumik esile Salme uurimise interdistsiplinaarse iseloomu ning rõhutab, et leiukoht on jätkuvalt oluline allikas eelviikingiaja ja varase viikingiaja ühiskondade, sõjapidamise ja matusekommete mõistmiseks. |
|
ISBN 978-9985-58-997-7 |
Võrdsuse lühiajalugu Thomas Piketty Prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult Maailmas valitsev ebavõrdsus võib panna lootust kaotama, kuid selles mõjukas teoses näitab prantsuse majandusteadlane Thomas Piketty, et ajalugu annab põhjust optimismiks. Vaatamata tagasilangustele oleme sajandite jooksul liikunud üha suurema võrdsuse poole. Raamat annab ülevaate olulistest faktoritest, mis on maailma positiivselt või negatiivselt mõjutanud: sõjad, revolutsioonid, orjandus, kapitalismi tõus ja heaoluriigi teke. Üldises plaanis on ühiskonnad liikunud sissetulekute ja varade õiglasema jaotuse, rassilise ja soolise ebavõrdsuse vähendamise ning tervishoiu, hariduse ja kodanikuõiguste parema kättesaadavuse poole. Edasiminekuks tuleb aga meeles pidada mineviku õppetunde. Piketty (snd 1971) on sotsiaalteaduste kõrgkooli École des hautes études en sciences sociales (EHESS) õppedirektor ja Pariisi majandusülikooli professor. Tema teadusartikleid on ilmunud ajakirjades Quarterly Journal of Economics, Journal of Political Economy, American Economic Review ja Review of Economic Studies. Piketty mõjukad teosed käsitlevad majanduse arengu, rikkuse koondumise ja sotsiaalsete konfliktide vahelist seost. Teiste raamatute seas on ta kirjutanud ülemaailmse menuki „Le Capital au XXIe siècle“ („Kapital 21. sajandil“). |
|
ISBN 978-9985-58-996-0 |
Maailma kontrollimatus Hartmut Rosa Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas Tänapäeva inimese eesmärk kipub olema oma elu, tervist ja karjääri viimse detailini optimeerida – muuta maailm kontrollitavaks. Ent ainult kontrollimatusele avatud olles saame maailma tõeliselt kogeda. Autor kasutab selle väljendamiseks resonantsi mõistet. Resonants tekib siis, kui inimene tunneb end kõnetatuna, asjade ja sündmuste tähendusele avatuna. Raamat avab mõtteruumi, kus kontrolli asemel tõuseb esile suhe, vastastikkus ja tähendus. Hea elu mõõdupuu ei ole mitte see, kui palju meil on kogemusi või ressursse, vaid see, kui elav ja resonantne on meie suhe maailmaga. Saksa sotsioloog Hartmut Rosa (snd 1965) on nüüdisaegse sotsioloogia elav klassik, kelle teoreetilised ideed ja analüüse ärgitav mõistestik on inspireerinud ka Eesti ühiskonnateadlasi ning saanud siinmail tuttavaks laiemas sotsiaalteadusliku mõtte huviliste ringis. Esimese Rosa teosena eesti keelde jõudnud „Maailma kontrollimatus“ annab kompaktse sissevaate tema resonantsiteooriasse, mis on suunatud kõigile ühiskonnahuvilistele. Teosele on järelsõna kirjutanud Juhan Hellerma. |

.jpg)

