2019
|
ISSN 2504-6624 |
Philologia Estonica Tallinnensis 4 (2019) Peatoimetaja: Reili Argus Käesoleva Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber „Traditsioon ja avangard“ pakub nii eesti kui ka muude kirjanduste näitel seitset vaadet traditsiooni ja avangardi mitmekesisele pingesuhtele. Üks on aga kõigile neile artiklitele suures osas ühine – vaadeldakse, kuidas uued nähtused, vormivõtted või teemad on saanud või ei ole saanud kas eesti või mõne muu rahvuskultuuri traditsiooni osaks ja kuidas traditsioon seeläbi on muutunud. |
|
ISSN 2228-0669 |
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 8 (14), 2018 Toimetaja: Toomas Hiio Läbi müüdud Eesti sõjaajaloo aastaraamat 8 (14) uurib suurte impeeriumide sõjavägede kirevat rahvuslik-riiklikku isikkoosseisu I maailmasõja ajal, samuti ilmasõja lõpul tekkinud või taastatud rahvusriikide relvajõudude sündi ja esimesi lahinguid. Aastaraamatus on kuus pikemat artiklit ja kolm lühemat ülevaadet, mis põhinevad 2017. aasta kevadel peetud konverentsi „Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni“ ettekannetel ning üks raamatututvustus. 2019. aastal möödus 100 aastat Eesti sõjamuuseumi asutamisest ja üks artikkel on pühendatud ka muuseumi kogude käekäigule muuseumi esimese sajandi vältel. Aastaraamatu autoriteks on Gavin Wiens (Kanada), Sergi Tšoli (Ukraina), Ruslana Martsenjuk (Ukraina), Michał Przybylak (Poola), Andrii Rukkas (Ukraina), Maciej Górny (Poola), Ciro Paoletti ja Loredana Vannacci (Itaalia), Jonas Vaičenonis (Leedu), Daniel Rodrigues (Portugal), Airi Herm ja Aivo Põlluäär (Eesti), Toomas Hiio (Eesti). |
|
ISSN 2346-5824
|
Slavica Revalensia VI (2019) (vene keeles) Slavica Revalensia 6. numbris ootavad lugejat 11 materjali. Nende hulgas on näiteks seniavaldamata vürst Pavel Vjazemski kiri Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), järjekordne osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist” ja Hernyk Barani retsensioon Georgi Levintoni raamatule «Статьи о поэзии русского авангарда» („Artiklid vene avangardi poeesiast”). Äramärkimist on leidnud ka kaks 120. aastapäeva: number algab Aleksandr Dolinini artikliga Vladimir Nabokovi (1899—1977) romaanist „Kutse tapalavale” ja nõukogude kirjandusest ja jätkab Jevgeni Jablokovi artikliga, mis on pühendatud visuaalsele teemale Andrei Platonovi (1899—1951) proosas. Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. |
|
ISBN 978-9985-58-875-81 |
Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia Inglise keelest tõlkinud Mart Kangur Manuel DeLanda (sünd 1952) raamat „Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia“ sobib nii teadusfilosoofia õpikuks kui ka heaks sissejuhatuseks Gilles Deleuze’i filosoofiasse. Manuel DeLanda on Mehhiko päritolu Ameerika kunstnik, kirjanik ja filosoof. Ta on uurinud ja edasi arendanud prantsuse moodsate filosoofide, eeskätt Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari mõttetööd. „Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia“ selgitab analüütilistele ja teadusfilosoofidele mõistetavas keeles Deleuze’i filosoofia realistlikkust ning toob välja tema ontoloogia matemaatilised alused. Autor avab ja arendab – „tõlgib“ – Deleuze'i mõtlemist originaalsete näidete ja mõistete abil, tuues imelise selgusega esile, mil määral on selle tõeline potentsiaal alles avastamise ootel. |
|
ISBN 978-9985-58-874-1 |
Sürrealismi manifestid Prantsuse keelest tõlkinud Kristjan Haljak Läbi müüdud André Breton (1896–1966) oli prantsuse luuletaja ja mõtleja, sürrealistliku liikumise võtmefiguur. Tema panus kahe maailmasõja vahelise avangardistliku plahvatuse käigushoidmisse ning selle järellainetuste suunamisse ja süstemaatilisse analüüsi on märkimisväärne. Olgugi et eluajal pidas autor ennast ennekõike luuletajaks, on ta ajalukku läinud pigem sürrealistliku liikumise esiteoreetiku ja organisaatorina. Siinne tekstivalimik annab sissevaate sürrealismi kui kirjandusliku, kunstilise ja (elu)filosoofilise liikumise ajalukku, kinkides lugejaile nõnda vähemasti ühe mustri, mille abil mõista möödunud aastasaja esimese poole mõtte- ja ajaloolisi hoovusi. Ent miks mitte ka käesoleva momendi sürrealistlikku iseloomu, juurestikku. Raamat koosneb Bretoni kirjutatud sürrealismi manifestide tõlkeist ning nende tähtsust eesti kontekstis põhjendavast Kristjan Haljaku järelsõnast. |
|
ISBN 978-9985-58-873-4 |
Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist Koostanud ja toimetanud Marek Tamm Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, eriti baltisaksa ringkondades. „Muinas-Egiptuse ahvatlus“ viitab pealkirjana autorile endale, tema Egiptuse-vaimustusele, mis sai alguse juba varases nooruses. Ent niisamuti osutab pealkiri Stadnikovi soovile muuta Vana-Egiptus ahvatlevaks eesti lugejatele – eesmärgile, millele ta pühendas suurema osa oma elust. Raamatut raamivad Mait Kõivu pikem sissevaade Stadnikovi loomingusse ning koos Vladimir Sazonoviga kokku pandud teadustööde bibliograafia. |
|
ISBN 978-9985-58-872-7 |
Kunst kui kogemus Inglise keelest tõlkinud Anne Lange Läbi müüdud John Dewey „Kunst kui kogemus” („Art as Experience“, 1934) on üks 20. sajandi esteetika võtmetekste, mis seob esteetilise kogemuse argikogemusega ning näitab nende põhimõttelist ühtekuuluvust. Inimese meeleline taju ja sellest lähtuv kogemus muutub Dewey käsitluses tähenduslikuks ja mõistetavaks eelkõige indiviidi ja ümbritseva keskkonna lakkamatu interaktsiooni kaudu. Dewey käsitluses on olulisel kohal esteetilise kogemuse ühiskondlik aspekt: kunstiteosed ei sünni väljaspool sotsiaalseid protsesse, vaid osalevad nendes. Teos püüab esile tuua kunsti tähtsust inimkogemuses ning samas rõhutab, et kunstiteoste kogemise aluseks on meeleline tunnetus, mis üllataval kombel osutab inimese ja teiste elusolendite maailma kogemise viiside sarnasusele. John Dewey (1859–1952) oli 20. sajandi olulisemaid ameerika pragmatistlikke mõtlejaid, kelle tööd on olnud väga mõjukad nii filosoofia ja psühholoogia kui ka haridus- ja poliitikateooria valdkondades. |
|
ISBN 978-9985-58-871-0 |
Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver Läbi müüdud Raamatus „Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia“ („Jäger, Hirten, Kritiker: Eine Utopie für die digitale Gesellschaft“, 2018) visandab Richard David Precht lääne demokraatlike ühiskondade tulevased võimalikud toimimisvariandid, mis võivad – aga ei pruugi – meid ees oodata, kui laseme end lõplikult ja kontrollimatult „ära digiteerida”. Ta ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on mõistlik selle tarvitamisega minna. Üks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgatööta, mis saabub seoses paljude „vanade“ töökohtade kadumisega, tuues kaasa kõikvõimalikke uusi probleeme. Autor pakub värsket vaatenurka tööle, eriti palgatööle, ja rahale kui inimese väärtuse senistele mõõdupuudele. Digiajastu nõuab ka poliitikutelt täiesti uut lähenemist mitmele valdkonnale, sh töötusele ja sotsiaalsüsteemidele. Tuleb asuda lahendama küsimusi, mis puudutavad inimeste õigusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info kättesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti väitel tegelnud pigem „lamamistoolide ümbersättimisega Titanicul“. Filosoof ja publitsist Richard David Precht (snd 1964) on üks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja nõutavamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde. |
|
ISBN 978-9985-58-870-3 |
Valik artikleid muusikapedagoogikast ja muusikapsühholoogiast Kogumikku on valitud nelikümmend artiklit, milles kajastuvad professor Riho Pätsi ligi viiekümneaastase pedagoogilise tegevuse põhimõtted ja seisukohad, mis on aktuaalsed tänapäevaseski Eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses. Autor sünteesib muusikapedagoogika parimaid tulemusi kogu maailmas, annab metoodilisi juhtnööre kooli muusikatöö korraldamiseks ning otsib vastuseid muusikapedagoogika võtmeküsimustele: kuidas arendada õpilaste kognitiivseid ja muusikalisi võimeid, kuidas aktiviseerida muusikalist mõtlemist, kuidas siduda kooli muusikakasvatust koolivälise muusikakultuuriga ning mis alustel saavutada muusikahariduses efektiivseid tulemusi. Pätsi pedagoogitöö juhtmõte – muusikakasvatus peaks oma iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne, et lastes tekiks huvi ja armastus muusika vastu – on olulisim eesmärk ka praeguses muusikakasvatuses. |
|
ISBN 978-9985-58-869-7 |
Külapoiss Egiptuse kirjaniku ja luuletaja, aga ka tänapäevase islamiäärmusluse vaimse isa Sayyid Quṭbi „Külapoiss“ põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos annab põhjaliku ülevaate toonasest argielust, kooliskäimisest, kommetest ja elukorraldusest. Egiptuse külaelu ja fellahide koolielu kujutamine eraldi žanrina pole Quṭbi leiutis, kuid „Külapoiss“ on kahtlemata üks eredamaid fellahi-temaatika esitlusi. Võiks lausa väita, et kui egiptlastel on oma „Kevade“, siis on see just Sayyid Quṭbi „Külapoiss“. 1945. aastal esmatrükis ilmunud „Külapoiss“ järgib romantiseeritud realismi vormi, millele lisandub autobiograafilise žanri eripära. Oma tosinas peatükis kümmet olulisemat külaeluteemat käsitlev romaan annab edasi autori eluloo 6.–14. eluaastani. Rikkaliku sõnavaraga ja Quṭbile eriomases stiilis üksikasjalisi Mūšā olustikukirjeldusi võib pidada toonaste Egiptuse olude väärtuslikuks etnograafiliseks ja sotsiaal-ajalooliseks allikaks. Sayyid Quṭb (1906–1966) sündis väikeses külakeses riigi keskosas. 1921–1932 omandas ta Kairos kesk- ja kõrghariduse, töötas 1932–1948 Egiptuse haridusministeeriumis, sel ajal valmisid ka paar luulekogu ning tosin kirjandus- ja ühiskonnakriitilist teost. 1948. aastal hakkas Qutb tõsimeelseks muslimiks ja ütles lahti oma varasemast „islami-eelsest loomingust“. 1948–1950 koges ta Ameerika Ühendriikides õppereisil viibides „läänemaailma pahelikkust“, mille tulemusel liitus 1950 islamistliku Muslimite Vennaskonnaga. Peagi sai temast liikumise ideoloogiline juht. Alates 1954. aastast kuni elu lõpuni viibis ta valdavalt Egiptuses vanglas, kus valmisid ka tema religiooniteemalised kirjutised, mida tänapäeval peetakse islamiäärmusluse alustekstideks. 1966. aastal poodi Quṭbi Egiptuse ilmalike võimude poolt süüdistatuna riigipöördekatses. Tänapäeval on ta ülemaailmselt tuntud ühtaegu andeka sõnaseadja ja viljaka literaadi kui ka keelatud islamiäärmusluse eestkõnelejana. Eestikeelsele väljaandele on lisatud Üllar Petersoni põhjalik järelsõna autori elust, vaadetest ja teostest. |
|
ISBN 978-9985-58-868-0 |
Milleks uurida meediat? „Milleks uurida meediat?“ on Briti teadlase Roger Silverstone’i interdistsiplinaarselt eri lähenemisnurki põimiv manifest meedia uuringute suurtest küsimustest. Autori haare on lai nii ajaliselt kui ka geograafiliselt, näiteid leidub kõikjalt maailmast ja eri ajastutest, omavahel seostuvad semiootika, kultuuriuuringud, psühhoanalüüs, etnograafia, sotsioloogia, meediamajanduse uuringud, poliitökonoomia ja meediapoliitika. Raamatus ilmneb tugevalt Silverstone’i lähtumine Raymond Williamsi loodud kultuuriuuringuid ja poliitökonoomiat lõimivast traditsioonist. Olulist rolli mängib raamatu vorm: see on justkui suuline kõne ‒ lihtne, orgaaniline ja elegantne, omamoodi retooriline meistriteos. Sellisena peaaegu mitte-akadeemiline, sobib raamat hästi laiale lugejaskonnale, et meediauuringute keskseid küsimusi ja probleeme tundma õppida. Roger Silverstone (1945–2006) oli üks mõjukaimaid meediauuringute eestvedajaid. 1998. aastal sai temast esimene Londoni majandusülikooli (LSE) meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor; ta lõi uue osakonna, millest on saanud üks juhtivaid meediavaldkonna uurimiskeskusi maailmas. Silverstone’i sulest ilmus 12 raamatut, neist tuntuim on „Milleks uurida meediat“ („Why Study the Media“, 1999), mis praeguseks on tõlgitud kümnesse keelde. |
|
ISBN 978-9985-58-867-3 |
Kasutu kasulikkusest. Manifest Läbi müüdud Itaalia õpetlase Nuccio Ordine „Kasutu kasulikkusest. Manifest“ tuletab meelde, miks mõni esmapilgul kasutu asi võib osutuda eriti kasulikuks ja vastupidi. Raamatust saab teada, miks elu ilma kirjanduseta pole täisväärtuslik, miks ülikoolid ja teadus peavad olema vabad ning miks otsimine vääristab inimest enam kui omamine. Süvatasandil on Ordine teos kaitsekõne humanitaarteaduste ja vabade kunstide vajalikkusele, mida meie praktiline ajastu kipub unustama. Autor sai raamatuks tõuke Abraham Flexneri 1939. aastal avaldatud samateemalisest esseest, mis samuti käesolevas väljaandes esmakordselt eesti keeles ilmub. Ordine raamatu saatus on kinnitus tema ideedele – seda väikest nõudlikku teost on tõlgitud enam kui 20 keelde ja müüdud sadades tuhandetes eksemplarides. „Kasutu kasulikkusest“ („L'utilità dell'inutile“, 2013) on esimene Nuccio Ordine loomingu eestindus. |
|
ISBN 978-9985-58-866-6 |
The Diametric Mind. New Insights into AI, IQ, the Self and Society Christopher Badcock esitleb oma raamatus diameetrilist mudelit kui psühhiaatria, psühholoogia ja sotsiaalteaduste uut paradigmat ning näitab, kuidas see lahendab enamiku vaimse võimekuse ja tehisintellektiga seotud paradoksidest. Koos Kanada evolutsioonibioloogi Bernard Crespiga on autor välja töötanud nn vermitud aju teooria (imprinted brain theory), vaimu diameetrilist mudelit analüüsiv „The Diametric Mind” on selle käsitluse edasiarendus. Vaimu ja vaimsete häirete diameetriline mudel põhineb Austria pediaatri Hans Aspergeri (1906–1980) autismikirjeldusel, mille järgi autism on seisund, milles teiste isikute käitumise mõistmise võime kavatsuste, emotsioonide ja tähenduste seisukohast on puudulik. Diameetriline mudel kutsub seda mõistmise võimet mentalismiks. Diameetrilise mudeli järgi kujutab psühhootiline häire enesest ülemääraselt kõrgendatud mentalismi, mis avaldub hüpermentalismis, kui kavatsuste taju muutub paranoiaks, emotsioon maaniaks ja tähenduste mõistmine kõikvõimalike pettekujutluste tajumiseks. Diameetrilise mudeli kõige suurem avastus on, et tajutav maailm on kompleksne: see koosneb reaalsest osast, mis põhineb füüsilise maailma põhjuse ja tagajärje seosel, kuid samuti imaginaarsest osast vaimus, millel on vaba tahe. |
|
ISBN 978-9985-58-865-9 |
Rahvused ja rahvuslus Briti filosoofi, sotsioloogi ja sotsiaalantropoloogi Ernest Gellneri (1925–1995) „Rahvused ja rahvuslus“ on üks tuntumaid ja mõjukamaid rahvusluse ning selle sünni analüüse – raamatust on nüüdseks saanud klassika. Gellner väidab, et rahvused, rahvuslus, rahvuskultuur ja rahvusriik ei ole loomulikud nähtused ega inimolukorra püsiv tunnus, vaid tekkisid alles tööstusajastul moderniseerumisprotsessi käigus. "Ernest Gellneri "Rahvused ja rahvuslus" on rahvusluseuuringute klassika – teos, millest pärineb üks laialt käibesse läinud rahvuslusekäsitlusi. See on sõnastatud lihtsate, selgete, aga ka provokatiivsete teesidena. Gellneri väitel on rahvusluse põhisisuks nõudmine, et riik ja rahvus langeksid kokku. Seda väidet toetab sotsioloogiline analüüs, mis on rõhutanud moderniseerumisprotsessi rolli rahvusluse ideoloogia kujunemisel ja levikul. Gellneri ideid tuleb tunda, kuid ühtlasi ka kindlasti kriitiliselt vaagida, olgu siis mõtteloo või sotsiaalajaloo vaatepunktist," on öelnud raamatu kohta ajaloolane ja filosoof Eva Piirimäe. Raamatul on põhjalik konteksti loov eessõna John Breuilly sulest ja järelsõna sotsiaalteadlaselt Georges Schöpflinilt. |
|
978-9985-58-864-2 |
Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust Läbi müüdud Peter Sloterdijki „Jumalahullus“ arutleb selle üle, kuidas on sündinud ja millest on põhjustatud monoteistlike religioonide leppimatu omavaheline võitlus, mis tänapäeval jätkub reaalsete sõdadena. Raamatus võetakse vaatluse alla kolm põhilist monoteismi vormi – judaism, kristlus ja islam – ning visandatakse nende järkjärguline ilmumine ajaloolise konfliktina. Sloterdijk eritleb võimalikke rindejooni monoteismide vahel ja nende sees ning arendab lõpuks mõttekäiku, kuidas monoteismid võiksid oma ainutõe-taotlustest pikkamööda loobuda. Peter Sloterdijk (snd 1947) on saksa filosoof ja kultuuriteoreetik. Temalt on ilmunud üle viiekümne raamatu, neist tuntuimad „Küünilise mõistuse kriitika“ (1983) ja triloogia „Sfäärid“ (1998–2004). Sloterdijk on kuulus ka sagedaste avalike väitluste ja poleemilise kultuurikriitika poolest. Erinevalt akadeemilise filosoofia peavoolust ei pelga Sloterdijk huumorit ega spirituaalsust, õrnust ega raevu, säravaid kujundeid ega meeldejäävaid fraase, igavusele eelistab ta erutust ja kitsidusele liialdust. „Jumalahullus“ („Gottes Eifer“, 2007) kuulub Sloterdijki hilisemasse loomingusse. See teos on küpse mõtiskluse vili ja koondab endasse mõttekäike, mille haare on ainulaadne ja aktuaalsus vaieldamatu. |
|
978-9985-58-863-5 |
Stalinismi totaalne kunstiteos Boris Groys (snd 1947) on Venemaalt pärit kunstiteadlane, meediateoreetik ja filosoof ning nõukogude kunsti ja kirjanduse ekspert, kes on tegelenud nii vene avangardi kui ka stalinistliku perioodi kultuuriga. Groys emigreerus 1981. aastal Nõukogude Liidust Saksamaale ning käesolev raamat ilmus 1988. aastal paguluses pealkirja all „Gesamtkunswerk Stalin“ esmalt saksakeelsena. Tegemist on Groysi kõige kuulsama, ent ka enim poleemikat tekitanud teosega. Esmailmumise järel tembeldati see nii Idas kui ka Läänes liiga vastuoluliseks, et olla tõsiseltvõetav. Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, hakkas teose tõeline väärtus ilmnema hiljem, siis kui nõukogude projektist oli saanud ajalugu. Raamatu keskne mõte on, et stalinism oli modernistliku avangardi-idee edasiarendus ning Nõukogude riik kõikehõlmav kunstiprojekt. Raamatu eestindust vääristavad konteksti loovad saatesõnad kunstiteadlastelt Virve Sarapikult ja Liisa Kaljulalt |
