ordine_n.jpg

ISBN 978-9985-58-867-3
Pehme köide
188 lk
Ilmumisaasta: 2019

Kasutu kasulikkusest. Manifest
Nuccio Ordine
Itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai

15,20 €

Osta e-poest

Itaalia õpetlase Nuccio Ordine „Kasutu kasulikkusest. Manifest“ tuletab meelde, miks mõni esmapilgul kasutu asi võib osutuda eriti kasulikuks ja vastupidi. Raamatust saab teada, miks elu ilma kirjanduseta pole täisväärtuslik, miks ülikoolid ja teadus peavad olema vabad ning miks otsimine vääristab inimest enam kui omamine. Süvatasandil on Ordine teos kaitsekõne humanitaarteaduste ja vabade kunstide vajalikkusele, mida meie praktiline ajastu kipub unustama. Autor sai raamatuks tõuke Abraham Flexneri 1939. aastal avaldatud samateemalisest esseest, mis samuti käesolevas väljaandes esmakordselt eesti keeles ilmub.

Ordine raamatu saatus on kinnitus tema ideedele – seda väikest nõudlikku teost on tõlgitud enam kui 20 keelde ja müüdud sadades tuhandetes eksemplarides. „Kasutu kasulikkusest“ („L'utilità dell'inutile“, 2013) on esimene Nuccio Ordine loomingu eestindus.

badcock_n.jpg

ISBN 978-9985-58-866-6
Pehme köide
457 lk
Ilmumisaasta: 2019

The Diametric Mind. New Insights into AI, IQ, the Self and Society
Diameetriline vaim: Uusi arusaamu tehisintellekti, intelligentsuse, enesetaju ja ühiskonna kohta (inglise keeles)
Christopher Badcock

25,90 €

Osta e-poest

Christopher Badcock esitleb oma raamatus diameetrilist mudelit kui psühhiaatria, psühholoogia ja sotsiaalteaduste uut paradigmat ning näitab, kuidas see lahendab enamiku vaimse võimekuse ja tehisintellektiga seotud paradoksidest. Koos Kanada evolutsioonibioloogi Bernard Crespiga on autor välja töötanud nn vermitud aju teooria (imprinted brain theory), vaimu diameetrilist mudelit analüüsiv „The Diametric Mind” on selle käsitluse edasiarendus.

Vaimu ja vaimsete häirete diameetriline mudel põhineb Austria pediaatri Hans Aspergeri (1906–1980) autismikirjeldusel, mille järgi autism on seisund, milles teiste isikute käitumise mõistmise võime kavatsuste, emotsioonide ja tähenduste seisukohast on puudulik. Diameetriline mudel kutsub seda mõistmise võimet mentalismiks. Diameetrilise mudeli järgi kujutab psühhootiline häire enesest ülemääraselt kõrgendatud mentalismi, mis avaldub hüpermentalismis, kui kavatsuste taju muutub paranoiaks, emotsioon maaniaks ja tähenduste mõistmine kõikvõimalike pettekujutluste tajumiseks.

Diameetrilise mudeli kõige suurem avastus on, et tajutav maailm on kompleksne: see koosneb reaalsest osast, mis põhineb füüsilise maailma põhjuse ja tagajärje seosel, kuid samuti imaginaarsest osast vaimus, millel on vaba tahe.

gellner_n.jpg

ISBN 978-9985-58-865-9
Pehme köide
368 lk
Ilmumisaasta: 2019

Rahvused ja rahvuslus
Ernest Gellner
Eessõna John Breuilly, järelsõna Georges Schöpflin
Inglise keelest tõlkinud Anneli Andresson

19,40 €

Osta e-poest

Briti filosoofi, sotsioloogi ja sotsiaalantropoloogi Ernest Gellneri (1925–1995) „Rahvused ja rahvuslus“ on üks tuntumaid ja mõjukamaid rahvusluse ning selle sünni analüüse – raamatust on nüüdseks saanud klassika. Gellner väidab, et rahvused, rahvuslus, rahvuskultuur ja rahvusriik ei ole loomulikud nähtused ega inimolukorra püsiv tunnus, vaid tekkisid alles tööstusajastul moderniseerumisprotsessi käigus. 

"Ernest Gellneri "Rahvused ja rahvuslus" on rahvusluseuuringute klassika – teos, millest pärineb üks laialt käibesse läinud rahvuslusekäsitlusi. See on sõnastatud lihtsate, selgete, aga ka provokatiivsete teesidena. Gellneri väitel on rahvusluse põhisisuks nõudmine, et riik ja rahvus langeksid kokku. Seda väidet toetab sotsioloogiline analüüs, mis on rõhutanud moderniseerumisprotsessi rolli rahvusluse ideoloogia kujunemisel ja levikul. Gellneri ideid tuleb tunda, kuid ühtlasi ka kindlasti kriitiliselt vaagida, olgu siis mõtteloo või sotsiaalajaloo vaatepunktist," on öelnud raamatu kohta ajaloolane ja filosoof Eva Piirimäe.

Raamatul on põhjalik konteksti loov eessõna John Breuilly sulest ja  järelsõna sotsiaalteadlaselt Georges Schöpflinilt.

 

esikaas

978-9985-58-864-2
Pehme köide
224 lk
Ilmumisaasta: 2019

Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust
Peter Sloterdijk
Tõlge saksa keelest ja järelsõna Hasso Krull

15,90 €

Osta e-poest

Peter Sloterdijki „Jumalahullus“ arutleb selle üle, kuidas on sündinud ja millest on põhjustatud monoteistlike religioonide leppimatu omavaheline võitlus, mis tänapäeval jätkub reaalsete sõdadena. Raamatus võetakse vaatluse alla kolm põhilist monoteismi vormi – judaism, kristlus ja islam – ning visandatakse nende järkjärguline ilmumine ajaloolise konfliktina. Sloterdijk eritleb võimalikke rindejooni monoteismide vahel ja nende sees ning arendab lõpuks mõttekäiku, kuidas monoteismid võiksid oma ainutõe-taotlustest pikkamööda loobuda. 

Peter Sloterdijk (snd 1947) on saksa filosoof ja kultuuriteoreetik. Temalt on ilmunud üle viiekümne raamatu, neist tuntuimad „Küünilise mõistuse kriitika“ (1983) ja triloogia „Sfäärid“ (1998–2004). Sloterdijk on kuulus ka sagedaste avalike väitluste ja poleemilise kultuurikriitika poolest. Erinevalt akadeemilise filosoofia peavoolust ei pelga Sloterdijk huumorit ega spirituaalsust, õrnust ega raevu, säravaid kujundeid ega meeldejäävaid fraase, igavusele eelistab ta erutust ja kitsidusele liialdust. „Jumalahullus“ („Gottes Eifer“, 2007) kuulub Sloterdijki hilisemasse loomingusse. See teos on küpse mõtiskluse vili ja koondab endasse mõttekäike, mille haare on ainulaadne ja aktuaalsus vaieldamatu.

esikaas

978-9985-58-863-5
Pehme köide
243 lk
Ilmumisaasta: 2019

Stalinismi totaalne kunstiteos
Boris Groys
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul, saatesõnad Liisa Kaljula ja Virve Sarapik

16,90 €

Osta e-poest

Boris Groys (snd 1947) on Venemaalt pärit kunstiteadlane, meediateoreetik ja filosoof ning nõukogude kunsti ja kirjanduse ekspert, kes on tegelenud nii vene avangardi kui ka stalinistliku perioodi kultuuriga. Groys emigreerus 1981. aastal Nõukogude Liidust Saksamaale ning käesolev raamat ilmus 1988. aastal paguluses pealkirja all „Gesamtkunswerk Stalin“ esmalt saksakeelsena. Tegemist on Groysi kõige kuulsama, ent ka enim poleemikat tekitanud teosega. Esmailmumise järel tembeldati see nii Idas kui ka Läänes liiga vastuoluliseks, et olla tõsiseltvõetav. Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, hakkas teose tõeline väärtus ilmnema hiljem, siis kui nõukogude projektist oli saanud ajalugu. Raamatu keskne mõte on, et stalinism oli modernistliku avangardi-idee edasiarendus ning Nõukogude riik kõikehõlmav kunstiprojekt. Raamatu eestindust vääristavad konteksti loovad saatesõnad kunstiteadlastelt Virve Sarapikult ja Liisa Kaljulalt