ISSN 2228-0669
Pehme köide
187 lk
Ilmumisaasta 2020

 

Estonian Yearbook of Military History 9 (15), 2019
The past – a soldier’s guide for the present? Experience, History and Theory in Military Education

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 9 (15), 2019
Minevik – sõduri teejuht oleviku jaoks? Kogemus, ajalugu ja teooria militaarhariduses

Toimetaja: Kaarel Piirimäe
Autorid: Kaarel Piirimäe, Clifford J. Rogers, Alexander Statiev, Igor Kopõtin, Łukasz Przybyło, Anna Sofie Hansen Schøning ja Jörg Echternkamp.

10 €

Osta e-poest

Kas sõjaajaloost on võimalik õppida? Kas minevikust üldse on võimalik õppida? Aastatuhandete jooksul on ajalugu hinnatud kui magistra vitae’t – elu õpetajat. Ka tänapäeval nõustuvad paljud sõjaajaloolase Michael Howardiga: „Minevikusõjad on ainus andmestik, mille põhjal sõjaväelased saavad valmistuda oma elukutseks.“ Ajalooteaduse teke on selle kahtluse alla seadnud. Peaaegu kaks sajandit tagasi kirjutas historismi rajajaid Leopold von Ranke, et tulevikujuhiste asemel püüab ta üksnes näidata, mis tegelikult toimus. Kuid kas ajalugu peabki andma tegevussuuniseid? Kas ei piisa üldistest tähelepanekutest, kuidas maailmas asjad käivad? Selles sõjaajaloo aastaraamatu numbris arutlevad kuue riigi sõjaajaloolased, sõjaajaloo õpetajad ja sõjaväepedagoogid ajaloo kasu ja kahju üle sõjalistes organisatsioonides ja ka riigikaitses

978-9985-58-876-5
Pehme köide 
224 lk
Ilmumisaasta: 2020

Before Tito: The Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936–1940)
Enne Titot: Jugoslaavia Kommunistlik Partei suure terrori ajajärgul (1936–1940) (inglise keeles)

Stefan Gužvica

19,80 €

Osta e-poest

Nõukogude Liidu suure terrori ajastu on üks vastuolulisemaid ja vähe uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on ümbritsenud saladuseloor, sest enamik partei sõdadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Ajastu lõpus, 1939. aastal sai partei peasekretäriks Josip Broz Tito, kes püsis sellel ametipostil surmani 1980. aastal. Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos. Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Gužvica ei keskendu üksnes Titole, vaid näitab, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati. Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega.