ISBN 978-9985-58-880-2 (1. köide)
ISBN 978-9985-58-879-6 (koguväljaanne)
Pehme köide 
403 lk
Ilmumisaasta: 2020

Nüüdisaegne udmurdi kultuur (vene keeles)

Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova 
Artiklite autorid: Nikolai Anissimov, Vera Boldõrjeva, Diana Kassimova, Irina Nurjeva, Konstantin Obuhhov, Jelena Popova, Tatjana Russkihh, Ranus Sadikov, Maria Suhhova, Nadežda Suntsova, Nadežda Šutova, Tatjana Vladõkina, Tatjana Vlassova

12,50 €

Osta e-poest

Artiklikogumik „Nüüdisaegne udmurdi kultuur“ vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ja näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.

Tänapäeva udmurdi kultuuris eksisteerib mütoloogiline maailmapilt külg külje kõrval uute ametlike tähtpäevade ja ümbermõtestatud traditsioonidega. Tähelepanu väärib folkloori- ja festivaliliikumine, mis põhineb udmurdi külakultuuril. Materiaalset kultuuri, sh ka toitu, nähakse  majandusliku ressursina, mille üheks väljundiks on toidufestivalid. Nüüdisaegne udmurdi küla osaleb aktiivselt turisminduses. Praegused uuendused on seotud elustrateegiate, argielu, suhtlusviisi ja privaatsfääriga. Muutused udmurdi kultuuris toimuvad sellise kiirusega, et uurijad jõuavad neid vaevu talletada ja mõtestada.

ISBN 978-9985-58-878-9
Pehme köide 
612 lk
Ilmumisaasta: 2020

Kultuuritööstus
David Hesmondhalgh
Inglise keelest tõlkinud Marilin Lips

22,90 €

Osta e-poest

2002. aastal esimest korda ilmunud David Hesmondhalgh’ raamatust „Kultuuritööstus“ on nüüdseks saanud kultuuri- ja loomemajanduse uuringute võtmeteos. Tegemist on oma valdkonnas ühe enim loetud ja tsiteeritud teosega, mis on asendamatu käsiraamat nii üliõpilastele kui erialaspetsialistidele, ent ladusalt loetav ka kõigile teistele, kellele kultuuri mõtestamine huvi pakub. Raamatu muudab oluliseks interdistsiplinaarne vaatenurk, milles on ühendatud kultuuriuuringute traditsioon ja poliitökonoomiline lähenemine. Autor näitab ajateljel toimunud muutuste analüüsi abil, kui tihedalt on läbi põimunud kultuuri ja tööstuse valdkonnad ning kui oluline roll on kultuuritööstusel meie igapäevaelus. Hesmondhalgh rakendab sotsioloogiliste meetodite tõhusust nõnda, et kultuuritööstuse toimeloogika saab päriselt selgeks, ja osutab ühtlasi seal kõige kiuste peituvatele võimalustele poliitiliseks ja kultuuriliseks vastupanuks.

ISBN 978-9985-58-877-2
Pehme köide 
314 lk
Ilmumisaasta: 2020

Eesti, estoranto ja teised keeled
Jaan Kaplinski

18,90 €

Osta e-poest

Raamat koosneb kahekümne kuuest Jaan Kaplinski keeleteemalisest esseest, mis on kirjutatud aastatel 1962–2020. Autorit huvitab, kuidas keel mõjutab mõtlemist ning kuidas inimesed eri keeltes oma mõtteid ja tähelepanekuid sõnastavad. See huvi on ajendanud teda küsima, kas eesti keeles võiks kujuneda mingi omapärane filosoofia, mida üheski teises keeles sõnastada pole võimalik. Ainult keele kaudu on võimalik olla üheskoos – meeles me oleme üksi, kuid „keeles oleme teistega, keel on kohtamispaik“. Kaplinski keelevaadetel on olnud Eesti kultuuriruumis ulatuslik nähtamatu mõju, kuigi sellealast filosoofilist koolkonda pole veel loodud. 

Jaan Kaplinski (snd 1941) on eesti kirjanik ja tõlkija. Ta on kirjutanud luulet, näidendeid, proosat ja esseistikat, tema teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Kaplinski esseistika hõlmab kirjanduse, keele, loodushoiu ja poliitika teemasid. 

ISSN 2228-0669
Pehme köide
187 lk
Ilmumisaasta 2020

 

Estonian Yearbook of Military History 9 (15), 2019
The past – a soldier’s guide for the present? Experience, History and Theory in Military Education

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 9 (15), 2019
Minevik – sõduri teejuht oleviku jaoks? Kogemus, ajalugu ja teooria militaarhariduses

Toimetaja: Kaarel Piirimäe
Autorid: Kaarel Piirimäe, Clifford J. Rogers, Alexander Statiev, Igor Kopõtin, Łukasz Przybyło, Anna Sofie Hansen Schøning ja Jörg Echternkamp.

10 €

Osta e-poest

Kas sõjaajaloost on võimalik õppida? Kas minevikust üldse on võimalik õppida? Aastatuhandete jooksul on ajalugu hinnatud kui magistra vitae’t – elu õpetajat. Ka tänapäeval nõustuvad paljud sõjaajaloolase Michael Howardiga: „Minevikusõjad on ainus andmestik, mille põhjal sõjaväelased saavad valmistuda oma elukutseks.“ Ajalooteaduse teke on selle kahtluse alla seadnud. Peaaegu kaks sajandit tagasi kirjutas historismi rajajaid Leopold von Ranke, et tulevikujuhiste asemel püüab ta üksnes näidata, mis tegelikult toimus. Kuid kas ajalugu peabki andma tegevussuuniseid? Kas ei piisa üldistest tähelepanekutest, kuidas maailmas asjad käivad? Selles sõjaajaloo aastaraamatu numbris arutlevad kuue riigi sõjaajaloolased, sõjaajaloo õpetajad ja sõjaväepedagoogid ajaloo kasu ja kahju üle sõjalistes organisatsioonides ja ka riigikaitses

ISBN 978-9985-58-876-5
Pehme köide 
224 lk
Ilmumisaasta: 2020

Before Tito: The Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936–1940)
Enne Titot: Jugoslaavia Kommunistlik Partei suure terrori ajajärgul (1936–1940) (inglise keeles)

Stefan Gužvica

19,80 €

Osta e-poest

Nõukogude Liidu suure terrori ajastu on üks vastuolulisemaid ja vähe uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on ümbritsenud saladuseloor, sest enamik partei sõdadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Ajastu lõpus, 1939. aastal sai partei peasekretäriks Josip Broz Tito, kes püsis sellel ametipostil surmani 1980. aastal. Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos. Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Gužvica ei keskendu üksnes Titole, vaid näitab, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati. Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega.