ISSN 2346-5824 (trükiversioon)
ISSN 2504-7531 (veebiversioon)
Pehme köide
392 lk
Ilmumisaasta: 2022

Slavica Revalensia IX (2022) (vene keeles)
Toimetaja: Grigori Utgof
Autorid: Irina Belobrovtseva, Per-Arne Bodin, Aleksandr Dolinin, Sergei Dotsenko, Ben Hellman, Jevgeni Jablokov, Jekaterina Ljamina, Vera Miltšina, Nikita Ohhotin, Aleksandr Ospovat, Valeri Otjakovski, Polina Poberezkina, Fedor Poljakov, Marina Salman, Natalja Samover, Roman Timentšik, Pavel Uspenski, Andrei Ustinov, Grigori Utgof.

Osta e-poest

Tallinna Ülikooli vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsendi Grigori Utgofi eestvedamisel ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel on ilmunud ajakirja Slavica Revalensia üheksas number. Ajakirja rubriigi «Исследования и материалы» („Uurimused ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootavad lugejat kolmteist artiklit vene 19.–21. saj kirjandusest (nt Ivan Krõlovist, Aleksandr Puškinist, Mihhail Bulgakovist, Anna Ahmatovast, Sergei Gandlevskist jt) ning Vene ja Ida-Euroopa ajaloost (muu hulgas ka nõukogude terrorist); sama rubriigi lõpposas avaldatakse Juri Lotmani (1922–1993) seni atributeerimata jäänud lühikirjutis Vladimir Majakovskist ja Sergei Eisensteinist aastast 1970.

Ajakirja «Критика» („Kriitika”) rubriik käsitleb 2021. a ilmunud Galina Babaki ja Aleksandr Dmitrievi raamatut formaalse meetodi retseptsioonist Ukrainas („Nõukogude rahvusmodernismi Atlantis. Formaalne meetod Ukrainas: Kahekümnendad ja kolmekümnendate esimene pool”).

Number lõpeb Andrei Belõi loomingu mainekale uurijale ja kaasaaegse Vene režiimi kriitikule Magnus Ljunggrenile (1942–2022) pühendatud järelehüüdega, mille autorid on Ben Hellman (Helsinki) ja Per-Arne Bodin (Stockholm). 

ISBN 978-9985-58-938-0
Pehme köide
927 lk
Ilmumisaasta: 2022

Vaimu arheoloogia. Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära
Jaak Panksepp, Lucy Biven

Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis

Osta e-poest

Neuroteadlase Jaak Panksepa ja psühhoterapeudi Lucy Biveni koostöös sündinud raamat „Vaimu arheoloogia“ kirjeldab uut, afektiivseks neuroteaduseks nimetatavat teadusala, mis seab eesmärgiks valgustada, kuidas meie kõige võimsamad tunded – ürgsed emotsionaalsed afektid – tungivad esile iidsetest närvivõrgustikest, mis paiknevad neokortikaalsest „mõtlemismütsist“ sügavamal asuvates ajupiirkondades. Nood ürgsed neuraalsed territooriumid neokorteksi all moodustavad meie esivanematelt päritud vaimu – afektiivse vaimu, mis on spetsialiseerunud evolutsiooni käigus ning on inimestel ühine paljude loomadega. See on iidne aare, kuna on allikaks meie kõige võimsamatele tunnetele.

Raamat määratleb seitse emotsioonisüsteemi, mis selgitavad, kuidas me elame ja käitume. Need süsteemid pärinevad sügavatest ajupiirkondadest ja on kõigil imetajaliikidel märkimisväärselt sarnased: OTSING, HIRM, RAEV, IHA, HOOLITSUS, KAOTUSVALU ja MÄNG. Tõrked nende toimimises põhjustavad emotsionaalseid häireid. Raamat pakub välja täiesti uue lähenemisviisi psühhiaatriliste häirete raviks.

Nende kaante vahelt avastatu osutub märkimisväärselt tulusaks paljudele, kes soovivad mõista ennast ja teisi, kaasa arvatud loomi, ning saada aru, kui palju ühist on kõigil imetajatel maailmale emotsionaalselt reageerides.

Eestikeelsele väljaandele on Eesti juurtega autorist, väljapaistvast neuroteadlasest Jaak Panksepast (1943–2017), tema pärandist maailma teaduslukku ja kokkupuudetest Eestiga järelsõna kirjutanud Tartu Ülikooli psühhofüsioloogiaprofessor Jaanus Harro.

ISBN 978-9985-58-937-3
Pehme köide
600 lk
Ilmumisaasta: 2022

Jumalik komöödia. Paradiis
Dante Alighieri

Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, Ilmar Vene ja Ülar Ploom
Kommenteerinud Ülar Ploom ja Ilmar Vene
Järelsõna: Ülar Ploom

Osta e-poest

Dante Alighieri (1265–1321) „Paradiis“ on „Jumaliku komöödia“ (u 1307/8–1320) kolmas ja ühtlasi viimane osa, milles Dante-tegelane kohtub õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb. Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernard’i eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi „valemisse“ ning Jumala ja inimese suhte saladusse. „Jumaliku komöödia“ eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. Siinse väljaandega on viimaks eesti keeles ilmunud Dante suuteose kõik kolm osa: „Põrgu“, „Purgatoorium“ ja „Paradiis“; kindlasti ei tähista see aga teekonna lõppu, vaid uue algust.

ISSN 2504-6616 (trükis)
Pehme köide
322 lk
Ilmumisaasta: 2022

Philologia Estonica Tallinnensis 7 (2022)
Uurimusi laste ja noorte mitmekeelsusest/Research in children’s and youth multilingualism
Koostanud ja toimetanud Anna Verschik
Autorid: Triin Aasa, Kristel Algvere, Reili Argus, Piret Baird, Vlada Baranova, Ineta Dabašinskienė, Helen Eriksoo, Kapitolina Fedorova, Inga Hilbig, Oleksandr Kapranov, Victoria V. Kazakovskaya, Elisabeth Kaukonen, Geidi Kilp, Mari-Liis Korkus, Eglė Krivickaitė-Leišienė, Annika Kängsepp, Liina Lindström, Aive Mandel, Merilyn Meristo, Marion Mägi, Çiğdem Sağın-Şimşek, Getri Tomson, Maarja-Liisa Pilvik, Kristiina Praakli, Anna Verschik, Virve-Anneli Vihman, Elena Antonova-Ünlü

Osta e-poest

Siinse numbri teema on laste ja noorte mitmekeelsus. Mitmekeelsuse uurimine ei saa kunagi otsa: tegelikult esineb mitmekeelsust igal pool ja enamik maailma rahvastikust on mitmekeelne, seetõttu tekib üha uusi lähenemisnurki ja meetodeid. Seekord on vaatluse all varajane kaks- ja mitmekeelsus Eestis ja välismaal; esimese keele tuletiste omandamine; koodivahetus; teise keele õppimine ja omandamine; mitmekeelne suhtlus suulises kõnes, sotsiaalmeedias ja YouTube’is; Eesti noorte keel ja keelehoiakud; perekonna keelepoliitika; keele säilitamine; etnolektid ja aktsendid; võrdlevad uuringut varajasest kakseelsusest. Kasutatud on etnograafilisi, eksperimentaalseid ja kombineeritud meetodeid. Kogumik sisaldab Eesti ja välismaa keeleteadlaste artikleid, autorite hulgas on ka noorteadlasi.

ISBN 978-9985-58-936-6
Pehme köide
598 lk
Ilmumisaasta: 2022

Digitaalsest semiosfäärist. Kultuur, meedia ja teadus antropotseenis
John Hartley, Indrek Ibrus, Maarja Ojamaa

Inglise keelest tõlkinud Tanel Pern

Osta e-poest

Alles pärast seda, kui globaalne meedia ja digitaalne kommunikatsioon muutusid arvutite ja mobiilseadmete abil kättesaadavaks, on inimestel olnud võimalik kogeda maakera kui tervikut. Mida tähendab olla üks liik planeedil, selmet olla hajutatud, omavahel võistlevate ja vastastikku tõlkimatute kultuuride virvarr? Laiahaardeline mõtleja Juri Lotman (1922–1993) on pakkunud originaalse teooria, mis toetab ka kultuurilise globaliseerumisega toimetulekut. Raamat „Digitaalsest semiosfäärist“ näitab, kuidas Lotmani semiosfääri mudel pakub ainulaadse ja veenva võtme tänapäeva globaliseerunud digitaalmeedia süsteemide dünaamika ja funktsioonide mõistmiseks. Lotmani evolutsionistlikku ja dünaamilist semiosfääri mudelit ajakohastades annavad John Hartley, Indrek Ibrus ja Maarja Ojamaa ainulaadse ülevaate üleilmsetest mehhanismidest, mis kujundavad meediat, tähendusloomet, loovust ja muutusi – nii produktiivseid kui ka hävitavaid. Uues valguses vaadeldakse nende nähtuste selgitamiseks esile kerkinud teadusvaldkondadevahelisi suhteid, püüdes integreeritud kultuuriteadusliku vaatenurga abil kaotada lõhet loodusteaduste ja humanitaaria vahel.

ISBN 978-9985-58-935-9
Pehme köide
199 lk
Ilmumisaasta: 2022

Inimolu viletsusest
Innocentius III (Lotario de’ Conti di Segni)

Ladina keelest tõlkinud Marju Lepajõe

Saatesõna: Marju Lepajõe, Marek Tamm

Osta e-poest

Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Sellise järelemõtluse siht on iseenda seisundis selguse saavutamine, mis peaks viima meeleparandusele, mõtlemisviisi muutmisele. Traktaat on kirjutatud tundliku käega, seda iseloomustavad täpselt valitud kõlad ja rütmid, alliteratsioonid ja assonantsid, mida tõlkija Marju Lepajõe (1962–2019) on meisterlikult edasi andnud. „Inimolu viletsusest“ kujunes keskajal üheks kõige populaarsemaks ja mõjukamaks teoseks, mida näitab säilinud käsikirjade tavatult suur hulk (üle 700), varased tõlked paljudesse keeltesse ning hilisem tsiteerimine kirjasõnas nii otse kui kaude.

 

ISBN 978-9985-58-934-2

Pehme köide

424 lk

Ilmumisaasta: 2022

Riigikunst. Kultuur, retoorika ja avalik juhtimine
Christopher Hood

Inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik
Saatesõna: Georg Sootla

Osta e-poest

Miks avalik juhtimine – riigikunst – nii sageli ebaõnnestub, tehes avalikust teenistusest fiasko ja läbikukkumiste jada? Millistel eri viisidel saab kontrolli või regulatsiooni valitsemisele rakendada? Miks on avaliku teenistuse parandamise juhised vastuolulised ja kas moderniseerumine ongi määratud tootma ülemaailmset ühetaolisust valitsemise korraldamises? Christopher Hoodi uurimistöö eesmärk on vastata küsimustele, mis on avaliku halduse üle peetavates aruteludes kesksel kohal. Raamat ühendab kaasaegse ja ajaloolise kogemuse ning kasutab võrgustike ja rühmade kultuuriteooriat uurimuse raamistiku ja meetodina. Erinevatest paikadest ja ajastutest pärit näiteid kasutades püüab uuring tuvastada ikka ja jälle üleskerkivaid ideid riigivalitsemise korralduses. Vastupidiselt laialt levinud väidetele, et moderniseerimine toob kaasa globaalse ühtlustumise, väidetakse, et mitmekesisus tõenäoliselt ei kao ei avaliku halduse doktriinist ega praktikast. 

Cristopher Hoodi „Riigikunst“ on üks avaliku halduse ja juhtimise võtmetekstidest. Raamat analüüsib valitsemist kui avalikku juhtimist kultuurikeskselt ning on jätkuvalt väga ajakohane lugemine, seda eriti Eesti kontekstis, kus uusliberalismi ja positivistliku lähenemisviisi mõju on suur.

ISBN 978-9985-58-933-5
Pehme köide
544 lk
Ilmumisaasta: 2022

Läbipõimunud elu
Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku 

Merlin Sheldrake

Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis

Osta e-poest

Kui mõtleme seentest, siis mõtleme enamasti kübarseentest. Kuid kübarseened on vaid viljakehad, mis sarnanevad õuntega puul. Enamik seeni elutseb silma eest varjatult, moodustades tohutult mitmekesise organismide kuningriigi, mis toetab ja hoiab alal peaaegu kõiki elussüsteeme. Mida rohkem me seentest teada saame, seda vähemat suudame nendeta mõtestada.

Sheldrake’i arusaamu muutev teekond sellesse varjatud maailma ulatub pärmist kuni psühhedeelikumideni; seenteni, mis sirutuvad maa all kilomeetrite taha ja on planeedi suurimad organismid; seenteni, mis seovad taimi omavahel keerulisteks võrgustikeks; ning seenteni, mis imbuvad putukate kehadesse ja töötlevad neid hävitava täpsusega.

Seened seavad kahtluse alla meie arusaamad individuaalsusest ja isegi intelligentsusest. Nad võivad muuta meie taju, tervendada meie keha ja isegi aidata meil keskkonnakatastroofidega toime tulla. Seeni nende endi vaatepunktist uurides näitab Sheldrake, kuidas need erakordsed organismid ja inimese suhted nendega muudavad meie arusaama sellest, kuidas elu toimib.

Läbipõimunud elu“ („Entangled Life“, 2020) on rahvusvaheline menuk, mis võitis 2021. aastal nii Londoni Kuningliku Ühingu teadusraamatu kui ka Wainwrighti auhinna ning pälvis The Timesi, Daily Telegraphi, New Statesmani, Time’i jmt aasta raamatu tiitli. Raamat on tõlgitud juba kahekümnesse keelde.

ISSN: 2228-0669
ISSN: 2504-7523 (võrguväljaanne)
Pehme köide
231 lk
Ilmumisaasta 2022

 

Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 10 (16), 2020
Minevik – sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses

 

Toimetajad: Toomas Hiio ja Kaarel Piirimäe

Autorid: Steen Bornholdt Andersen, Jörg Echternkamp, Tamir Libel, Kaarel Piirimäe, Łukasz Przybyło, Clifford J. Rogers, Alexander Statiev

Osta e-poest

Kümnes Eesti sõjaajaloo aastaraamat sisaldab 9. Eesti sõjaajalookonverentsi „Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses“ ettekannete põhjal kirjutatud artikleid. Artiklid pakuvad rohkesti tuge väitele, et sõjaväelises hariduses on ajalool praktiline väärtus. Peale selle sisaldub neis artikleis palju kasulikke ideid selle kohta, kuidas mõelda sõjaväelise hariduse olemusest, ja see ei ole vajalik mitte ainult mõistmaks sõjaajaloo kohta ohvitserihariduse osana, vaid ka mõtisklusteks ajaloo kui niisuguse üle uurimisvaldkonnana. 

Kõva köide, 240 lk

Kõva köide, 732 lk

Kõva köide, 280 lk

ISBN 978-9985-58-924-3 (kogu teos)
Ilmumisaasta: 2022

Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini I–III
Aaro Toomela

Osta e-poest

Aaro Toomela kolmeosalise teose komplekt.

Psüühikat on inimkond püüdnud mõista juba aastatuhandeid. Ometi on ka tänapäeval psühholoogias rohkelt vastamata küsimusi. Veelgi enam, võib kahtlustada, et paljusid olulisi küsimusi pole veel isegi küsitud. „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ on mõeldud kõigile, kes soovivad inimese psüühikat ja selle olemust paremini mõista. Aaro Toomela kolmeköitelises teoses vastatakse kolmele põhjapanevale küsimusele. Esiteks, kas kujutiseloome on võimalik ainult kõnepõhise ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemise alusel? Teiseks, kas lapse vaimse arengu staadiumid vastavad inimkultuuri arengu staadiumidele? Ning kolmandaks, mis on kunst? Raamat on kirjutatud laia lugejaskonda silmas pidades, kuid tegemata siiski järeleandmisi teaduslikkuses.

 

 

ISBN
978-9985-58-927-4
ISBN 978-9985-58-924-3 (kogu teos)
Kõva köide
280 lk
Ilmumisaasta: 2022

Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini III: Mis on kunst?
Aaro Toomela

Osta e-poest

Teose „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ kolmandas köites „Mis on kunst?“ näitab autor, kuidas kunstilisus ei ole mingi asja või nähtuse omadus – kunstiteoseid kui asju iseeneses maailmas ei eksisteeri. Kunst tekib psüühikas ja seega on tegemist nähtusega, mis sünnib maailma vaadates, kuulates, katsudes või mõnel muul viisil kogedes. Nii pole kunstiteosteks peetavad asjad mitte iseenesest kunstiteosed, need on asjad, mis saavad kunstiteosteks, kui inimene neid kogedes kunstilise elamuse saab. Raamatust selgub ka, milline on kunstielamuse psüühiline olemus.

 

 

 

ISBN 978-9985-58-926-7
ISBN 978-9985-58-924-3 (kogu teos)
Kõva köide
732 lk
Ilmumisaasta: 2022

Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini II: Inimkonna tee kritseldustest kunstiks
Aaro Toomela

Osta e-poest

Teose „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ teise köite „Inimkonna tee kritseldustest kunstiks“ põhiteemaks on küsimus, kuidas on kujutiseloome arenenud inimkonna mitme miljoni aastase ajaloo vältel. Lähemal uurimisel selgub mitu huvitavat asja. Kõigepealt see, et inimene on siiamaani tõepoolest teadaolevalt ainuke loom, kes suudab iseseisvalt äratuntavaid asjade ja sündmuste kujutisi luua. Kuna inimese psüühikat eristab muudest loomadest just kõneliselt vahendatud mõtlemise võime, leiab kinnitust väide, et kujutiseloome aluseks on kõnelise mõtlemise protsessid. Seejärel avaneb kujutiseloome areng inimkonna ajaloos. Selgub, et hoolimata mõningatest teisejärgulistest erinevustest on kultuuri ja lapse kujutiseloome arengustaadiumid oma psühholoogiliselt olemuselt identsed. Lisaks selgub, et needsamad arengustaadiumid ilmnevad nii tasapinnaliste piltide kui ka kolmemõõtmeliste kujude loomisel.

 

 

ISBN 978-9985-58-925-0
ISBN 978-9985-58-924-3 (kogu teos)
Kõva köide
240 lk
Ilmumisaasta: 2022

Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini I: Kujutiseloome psühholoogilisest olemusest ja arengust lastel
Aaro Toomela

Osta e-poest

Psüühikat on inimkond püüdnud mõista juba aastatuhandeid. Ometi on ka tänapäeval psühholoogias rohkelt vastamata küsimusi. Veelgi enam, võib kahtlustada, et paljusid olulisi küsimusi pole veel isegi küsitud. „Lapse ja inimkonna tee kritseldustest kunstini“ on mõeldud kõigile, kes soovivad inimese psüühikat ja selle olemust paremini mõista. Aaro Toomela kolmeköitelises teoses vastatakse kolmele põhjapanevale küsimusele. Esiteks, kas kujutiseloome on võimalik ainult kõnepõhise ehk semiootiliselt vahendatud mõtlemise alusel? Teiseks, kas lapse vaimse arengu staadiumid vastavad inimkultuuri arengu staadiumidele? Ning kolmandaks, mis on kunst? Raamat on kirjutatud laia lugejaskonda silmas pidades, kuid tegemata siiski järeleandmisi teaduslikkuses.

Esimeses köites „Kujutiseloome psühholoogilisest olemusest ja arengust lastel“ selgitatakse, miks igasugune kujutiseloome on ilma kõneliselt vahendatud mõtlemiseta võimatu ja kuidas kõneliselt vahendatud mõtlemise arengustaadiumid peaksid kujutiseloome arengus väljenduma. Seejärel näidatakse laste kujutiseloome arengut uurides, et teooria vastab täpselt andmetele. Samuti selgub, et täiskasvanud, kel pole olnud võimalust koolis käia ja kes koos sellega on jäänud ilma kõrgemate kõnelise mõtte vormide arengu võimalustest, joonistavad põhimõtteliselt samamoodi nagu koolieelikutest lapsed.

 


Pehme köide
213 lk


Pehme köide
149 lk

Ilmumisaasta: 2022

Õppekomplekti ISBN 9772228102026

Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik
Reili Argus, Katrin Kern, Helika Mäekivi

Keeletoimetamine. Harjutusi ja ülesandeid
Reili Argus, Katrin Kern, Helika Mäekivi

Keeletoimetamise õpiku ja harjutustiku komplekt

Läbi müüdud

Keeletoimetamise õpikus on esimest korda ühiste kaante vahel nii toimetamisprotsessi ja -põhimõtete käsitlus kui ka keelehoolde praktilisemad tahud. Vaatluse all on kogu keeletoimetaja tööpõld alates õigekirjast, sõnavarast, lausestusest ja tekstitasandist kuni vorminduse, vormistuse, korrektuuri ja tehniliste pisiasjadeni. Õpikule lisaks saab soetada mahuka vastustega harjutustiku, mis aitab õpitut kinnistada. Õpik on koostatud esmajoones keeletoimetamise üliõpilaste õppevahendiks, kuid pakub harjutusvõimalust ka juba töötavatele toimetajatele ja teistelegi keelepraktikutele.

 

ISBN 978-9985-58-929-8
Pehme köide
149 lk
Ilmumisaasta: 2022

Keeletoimetamine. Harjutusi ja ülesandeid
Reili Argus, Katrin Kern, Helika Mäekivi

Läbi müüdud

Keeletoimetamise õpiku harjutustik.

 

 

ISBN 978-9985-58-928-1
Pehme köide
213 lk
Ilmumisaasta: 2022

Keeletoimetamine. Kõrgkooliõpik
Reili Argus, Katrin Kern, Helika Mäekivi

Osta e-poest

Keeletoimetamise õpikus on esimest korda ühiste kaante vahel nii toimetamisprotsessi ja -põhimõtete käsitlus kui ka keelehoolde praktilisemad tahud. Vaatluse all on kogu keeletoimetaja tööpõld alates õigekirjast, sõnavarast, lausestusest ja tekstitasandist kuni vorminduse, vormistuse, korrektuuri ja tehniliste pisiasjadeni. Õpikule lisaks saab soetada mahuka vastustega harjutustiku, mis aitab õpitut kinnistada. Õpik on koostatud esmajoones keeletoimetamise üliõpilaste õppevahendiks, kuid pakub harjutusvõimalust ka juba töötavatele toimetajatele ja teistelegi keelepraktikutele.

 

ISBN 978-9985-58-923-6
Pehme köide
341 lk
Ilmumisaasta: 2022

Dialoog ekraaniga
Juri Lotman, Juri Tsivjan

Tõlkinud Elen Lotman

Osta e-poest

Sisenete kinosaali, tuled kustuvad ja teie ette ilmub vestluskaaslane, kes näitlejate ja diktori häälte ning valgel linal vilkuvate varjude mänguga püüab teile teada anda millestki, mida ta oluliseks peab ja ühtlasi veenda teid, et selle teada saamine on ka teie jaoks hädavajalik. Käesoleva raamatu sisu võib võtta kui filmikeele aabitsat, kui kinematograafia keele esimesi õppetunde. Ning nagu iga aabits sisaldab tähestiku põhitõdede tutvustust ja lugemisvara, on ka käesolevas raamatus olemas filmikeele tähestiku elemendid ja lood filmikunsti ajaloost. See on raamat alustamiseks neile, kes tahavad kõnelda ekraaniga ja mõista tema keelt.

Esmakordselt 1994. aastal ilmunud „Dialoog ekraaniga“ on filmikunsti ABC, mis on nüüdseks juba kujunenud klassikaks. Teos on läbinud kaasautori Juri Tsivjani värskenduskuuri ning ilmub eesti keeles esmakordselt.

 

ISBN 978-9985-58-920-5
Pehme köide
469 lk
Ilmumisaasta: 2022

Vestlused Lotmaniga
Koostanud ja toimetanud Marek Tamm

Tõlkinud Maria-Kristiina Lotman jt

Osta e-poest

„Vestlused Lotmaniga“ esitab kõik Juri Lotmani teadaolevad intervjuud esimest korda ühtede kaante vahel. Raamat sisaldab nelikümmend üks vestlust, mitmed neist väga põhjalikud. Lisaks algselt eesti keeles ilmunud intervjuudele tehti kogumiku jaoks tõlkeid üheksast keelest.

Kuigi Lotmani kirjapärand on hiiglaslik, siis on suuline pärand – esinemised, ettekanded, loengud – suuresti püüdmatult kadunud. Selles olukorras pakuvad intervjuud hinnalist aseainet. Kuigi needki on kirjalikud tekstid, on nad sündinud suulisest vestlusest ja suudavad parimatel hetkedel tabada Lotmani loovat mõtet – neid momente, kui kõneleja jõuab endalegi ootamatute järelduste või ülestunnistusteni. Lotman ei armastanud küll üleliia intervjuusid jagada, kuid tema intervjuupärand on üllatavalt mahukas ja sisukas. Suur osa intervjuudest on pühendatud Lotmani teadustöö, tema uurimishuvide, akadeemiliste eeskujude ja peamiste seisukohtade tutvustamisele. Kohati palju ligipääsetavamal moel kui oma teistes tekstides võtab Lotman kokku olulisemaid seisukohti, milleni ta oma elus ja loomingus on jõudnud.

 

 

 

ISBN ISBN 978-9985-58-922-9
Pehme köide
160 lk
Ilmumisaasta: 2022

Ökosemiootika. Märgiuuringud ja ökoloogiline muutus
Timo Maran

Inglise keelest tõlkinud Ehte Puhang

Osta e-poest

Raamat esitab sissejuhatuse ökosemiootikasse ja näitab selle asjakohasust tänapäeva ebastabiilsete kultuuri ja looduse suhete uurimisel. Ökosemiootikat võib defineerida kui nende märgiprotsesside uurimist, millest ökoloogilised nähtused sõltuvad. Mõtisklusi esitatakse teoses kolmes etapis, ammutades inspiratsiooni nii humanitaarteadustest kui ka bioloogiast. Esimeses peatükis selgitatakse märkide vahendatud suhete mitmekesisust, ulatust ja mõju looduskeskkonnas, alates üksikindiviidi tasandist kuni ökosüsteemi funktsioneerimiseni. Teises peatükis näidatakse eri viise, kuidas eelkeelelised semiootilised suhted on osa kultuurist ning osutatakse kahjulikele keskkonnamõjudele, mille toovad kaasa enesesse sulgunud ja pelgalt sümbolipõhised märgisüsteemid. Kolmandas peatükis selgub, kuidas mudelitele ja modelleerimisele keskenduv ökosemiootiline analüüs suudab efektiivselt kaardistada tekstide ja looduskeskkonna suhteid või tuua esile nende puudumise ning kuidas saab seda lähenemist loominguliselt kasutada, et panna alus keskkonnasõbralikele kultuurivormidele ja -praktikatele. Käesolev teos on ökosemiootika esimene raamatu mahus tutvustus eesti keeles.

 

ISBN 978-9985-58-921-2
Pehme köide
274 lk
Ilmumisaasta: 2022

Vene kultuuri semiootika. Valik artikleid
Juri Lotman, Boriss Uspenski

Koostaja, toimetaja ja järelsõna autor: Marek Tamm
Tõlkijad: Peet Lepik, Kajar Pruul ja Margus Ott

Osta e-poest

Juri Lotmani ja Boriss Uspenski intellektuaalne koostöö on üks 20. sajandi teise poole humanitaarteaduste huvitavamaid ja olulisemaid episoode. Esmapilgul ei ühendanud neid palju, nad kuulusid eri põlvkondadesse, neil oli erinev väljaõpe, nende maailmavaates oli suuri erinevusi ja nad elasid eri linnades. Kummati sündis juba esimesest kohtumisest 1963. aasta sügisel lähedane sõprus ja tihe koostöö. Kokku ilmus Lotmanilt ja Uspenskilt kahasse neliteist publikatsiooni, millest siinses valikus ilmub eestindatuna üheksa olulisimat. Põhiliselt tegelevad artiklid vene kultuuri semiootilise uurimise ja mõtestamisega, kuid ühtlasi pakutakse välja üldise kultuurisemiootika alused.

 

ISBN 978-9985-58-919-9
Kõva köide
716 lk
Ilmumisaasta: 2022

Лотманы. Семейная переписка 1940-1946 годов
(Lotmanid. Perekondlik kirjavahetus aastatel 1940–1946)
Koostajad, eessõna ja kommentaaride autorid: Tatjana Kuzovkina, Larissa Naiditš, Natalja Obraztsova, Gabriel Superfin

Osta e-poest

Raamat sisaldab Lotmanite perekonna ja nende lähikondsete II maailmasõja aegset kirjavahetust koos kommentaaridega. Väljaande kaante vahele on koondatud 378 säilinud kirja, millest 351 avaldatakse esmakordselt. Allikmaterjal pärineb peamiselt sugulaste perekonnaarhiivist ning Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivist (Tartus ja Tallinnas). Kogumikus avaldatud esimese kirja saatis Juri Lotmani 23. oktoobril 1940 Bologoje jaamast, kus teda ajateenistusse sõidutav rong peatuse tegi; raamatu viimane kiri on Inna Lotmanilt Gnessinite perele ja selles antakse teada Juri Mihhailovitši kojujõudmisesest 1946. aasta detsembri alguses.

Vaatamata kirjakirjutajate tsensuurist tingitud eetilisele vaoshoitusele annavad kirjad aimu olukorrast rindel, Leningradi blokaadist ja evakueerimisest. Avaldatud kirjavahetus jutustab isiksuste – Juri Lotmani ja tema õdede (kirjanduskriitik Lydia, helilooja ja muusikateadlane Inna, arst Viktoria) – kirjandusliku maitse ja erialaste huvide kujunemise loo.