Loodusainete mikrokraadid õpetajatele

1. Mis on loodusteaduste mikrokraadid ja kuidas need erinevad tavalisest magistriõppest?

Loodusteaduste mikrokraadid on loodud Loodusteaduste õpetaja magistriõppekava põhjal. Neid võib vaadelda kui väiksemaid tükke suuremast tervikust – iga mikrokraad on üks osa magistriprogrammist.

Mikrokraade läbides saad:

• omas tempos koguda ainepunkte,
• hiljem need magistriõppesse üle kanda,
• samm-sammult magistriprogramm „kokku panna“.

Kui astud magistriõppesse, toimub õppetöö tavaliselt kord nädalas 2–3 päeval (N–L). Mikrokraadides on koormus väiksem – kontaktkohtumised ülikoolis on kord nädalas 1–2 päeval, mistõttu on õpinguid lihtsam töö ja muu eluga ühildada.

2. Kes saavad mikrokraadiprogrammis osaleda?

Loodusteaduste mikrokraadide sihtrühm on üld- ja kutsehariduskoolide õpetajad.

Mikrokraadiprogrammis ei saa osaleda:

• abiõpetajad
• tugispetsialistid
• lasteaiaõpetajad
• haridusasutuste juhid
• tööotsingul õpetajad

Osaleda saavad ainult koolis töötavad õpetajad, kellel on:

• kehtiv töösuhe üld- või kutsehariduse kooliga ning töötamise andmed on kantud EHISesse (Eesti Hariduse Infosüsteemi).
   

3. Kas mikrokraad annab õpetaja tööks vajaliku kvalifikatsiooni?

See sõltub varasemast haridustasemest, kuid üks mikrokraad üksi ei anna kvalifikatsiooni.

Õpetaja kvalifikatsiooniks on vajalik:

• õpetajakutse ning
• magistrikraad.

Mikrokraadi läbimine aitab sul:

• sisustada õpetajakutse taotlemiseks vajalikku portfooliot,
• kanda läbitud aineid VÕTA kaudu üle, kui astud magistriõppesse.
   

4. Kui kaua mikrokraadi läbimine aega võtab ja kas õpe on iganädalane?

Mikrokraadi maht ja kestus sõltuvad konkreetsest programmist. Loodusteaduste mikrokraadid kestavad 1-2 semestrit ning õppetöö toimub igal nädalal. Täpse ajakava kohta esita küsimus mikrokraadi õppekava juhile, kelle kontaktid leiad Juhanist.

5. Kui palju ainepunkte (EAP) mikrokraad annab?

Enamik loodusteaduste mikrokraade on mahus 12–18 EAP. Konkreetne maht sõltub programmist ja on kirjas vastava mikrokraadi kirjelduses.
Võrdluseks: magistriõppekava kogumaht on 120 EAP, seega moodustab üks mikrokraad sellest väikese osa.

1 EAP = 26 tundi õppetegevust.
Seega tähendab mikrokraadi maht orienteeruvalt:

• 12 EAP ≈ 312 tundi,

See maht sisaldab kõiki õppetegevusi (auditoorne töö, iseseisev töö, praktikad jm). Kui jagada see semestri (umbes 15–16 nädalat) peale, on koormus keskmiselt:

• 12 EAP puhul ~20 tundi nädalas,
  kuigi tegelik jaotus sõltub kursustest ning võib nädalate lõikes kõikuda.

Magistriõpingutes toimub õppetöö tavaliselt 2–3 päeva nädalas ning kestab keskmiselt 3 aastat (6 semestrit). Mikrokraadides on koormus väiksem: kontaktõpe toimub enamasti 1–2 päeva nädalas ning kogu mikrokraadi läbimine kestab 1–2 semestrit, sõltuvalt programmist.

6. Kas ma saan osaleda mikrokraadis ka veebi teel?

Õppetöö toimub peamiselt kontaktkohtumiste vormis, kuid sõltuvalt mikrokraadist võib osa tegevusi olla hübriidselt või e-õppes.
Samas tuleb arvestada, et täielikult veebipõhiseid mikrokraade ei ole – vähemalt osa kohtumisi toimub ülikoolis. Täpsem info on välja toodud iga mikrokraadi juures.

7. Kui kaua pakub TLÜ tasuta loodusteaduste mikrokraade?

Õpetajate Akadeemia projekt, mille raames pakume tegevõpetajatele tasuta loodusteaduste mikrokraade, kestab 2029. aasta kevadsemestri lõpuni.

8. Kust saan lisainfot ja nõu sobiva mikrokraadi valimisel?

• Konkreetse mikrokraadi sisu ja tingimuste kohta kirjuta vastava õppekava juhile – kontaktid leiad, kui klikid mikrokraadi nimetusel.

Üldistele küsimustele loodusteaduste mikrokraadide kohta vastab TLÜ loodushariduse arendusspetsialist Mailis Ostra: mailis.ostra@tlu.ee

2026 kevadsemestril alanud mikrokraadiprogrammid: 

• Loodusõpetus I ja II kooliastmes (kevad-sügis)

• Füüsika õpetamine gümnaasiumis (kevad-sügis)

• Füüsika õpetamine põhikoolis (kevad-sügis)

• Loodusgeograafia alused: kliima, uurimismeetodid ja Eesti loodusgeograafia (kevad)

• Keemia ülesannete lahendamine ning laboripraktika üldises keemias (kevad)

• Geograafia õpetamise metoodikad (kevad)

• Füüsika alused: üldmõõtmised, mehaanika ja matemaatika alused (kevad)

• Füüsika alused: Mehaanika ja soojus (kevad)

• Digitehnoloogiaga rikastatud eksperimendid kooli loodusainetes (kevad)

• Eluslooduse õpetus põhikoolis: elustik ja kooslused (kevad)
   

Vaata 3. detsembril toimudnud kevadsemestri infotundi järele SIIT!

• Loodusõpetus I ja II kooliastmes
• Põhikooli bioloogia alused ja keskkonnahoid
• Keemia alused ja orgaaniline keemia koos laboripraktikaga
• Füüsika õpetamine: elektromagnetism ja põhikooli ülesanded
• Füüsika alused: üldmõõtmised, matemaatika alused ja akustika

• Keemia ülesannete lahendamine ja laboripraktika üldises keemias
• Geograafia õpetamise metoodikad
• Füüsika õpetamine gümnaasiumis
• Keskkonnaseisund, muutused, kaitse ja kohanemine
• Füüsika alused: Üldmõõtmised, mehaanika ja matemaatika alused
• Loodusgeograafia alused: Kliima, uurimismeetodid ja Eesti loodusgeograafia
• Bioloogia põhikoolis: elustik ja kooslused 
• Loodusõpetus I ja II kooliastmes