SHAREE

Tallinna Ülikool

Tallinna Ülikool on SHAREE projekti koordinaator.

Praeguse staatusega Tallinna Ülikool loodi 2005. aastal, mitmete endise Teaduste Akadeemia asutuste liitmisega Tallinna Pedagoogikaülikooliga. TLÜ-s tehakse teadustööd viies fookusvaldkonnas, kuues instituudis ja piirkondlikus kolledžis. Interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö toetamiseks on TLÜ käivitanud viis tippkeskust, mis ühendavad ühise interdistsiplinaarse uurimisfookusega teadlased ja meeskonnad. TLÜ kuulub 5% maailma tippülikoolide hulka.

2023-2027 arengukavast tulenevalt on TLÜ missiooniks toetada Eesti jätkusuutlikku arengut. Üheks peamiseks tegevussuunaks on aidata kaasa Eesti kohanemisele looduses ja ühiskonnas toimuvate muutustega, pakkuda lahendusi inimeste tervisekäitumise ja heaolu arendamiseks, loodusvarade säästvale majandamisele ning rohelisele üleminekule. Teadusköögi loomine ülikooli koosseisu peegeldab interdistsiplinaarse koostöö soodustamist organisatsiooni sees, aga ka väljaspool, ning tahet tõsta teadlikkust teaduspõhisusest igapäevaelulistes tegevustes. Ülikooli rektoraat ja Loodus- ja terviseteaduste instituut toetasid tugevalt Teadusköögi tuumikmeeskonda strateegilise arengukava väljatöötamisel ja stardikapitali leidmisel.

Tallinna Ülikooli poolt kuuluvad projektimeeskonda:

• Jaana Taar (kontakt), Teadusköögi juht, kodundusõppe dotsent, Loodus- ja terviseteaduste instituut
• Kristi Paas, kodundusõppe teooria ja didaktika lektor, Loodus- ja terviseteaduste instituut
• Tiina Vänt, toiduvalmistamise tehnoloogia õpetaja, Loodus- ja terviseteaduste instituut
• Katrin Männik, KEKO klastri koostöö juht, Jätkusuutliku hariduse külalisteadur, Haridusteaduste instituut
• Marit Nõmmik, nooremteadur, Loodus- ja terviseteaduste instituut
• Helen Arov, kunstide didaktika nooremlektor, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
• Elyna Heinmäe, haridustehnoloogia lektor, Haridusteaduste instituut
• Jane Remm, kunstide didaktika lektor, Balti filmi, meedia ja kunstide instituut
• Helen Haab, administratsioon
• Hedi Meigas, administratsioon

Helsingi Ülikool

Helsingi Ülikool on Soome suurim ja vanim akadeemiline asutus ning uuenduslik teaduse keskus. Aastate jooksul on ülikooli akadeemiline ringkond kasvanud 40 000 inimeseni, kes on hajutatud 11 teaduskonda neljas ülikoolilinnakus. Helsingi ülikool on maailma tippülikoolide grupis 100-110 kohal. Ülikooli strateegiline plaan rõhutab hetkel nelja uurimisteemat: inimeste ja meid ümbritseva keskkonna heaolu, inimlik ja õiglane maailm, planeedi jätkusuutlik tulevik ning võimalused, mida avab piiritu uudishimu – ideede ja võimaluste universum. Kodunduse õpetajakoolituse õppekava valmistab ette kodunduse õpetajaid eelkõige üldhariduskoolide ja täiskasvanuhariduse jaoks. Igal aastal jätkab teatud hulk lõpetajaid õpinguid ka doktorantuuris ning kodunduse pedagoogika valdkonna doktorantidele pakub tuge ning arutelu võimalusi hästi toimiv rahvusvaheline doktoriõppe seminarirühm. Sellest tulenevalt on valdkonna areng teaduspõhine.

Helsingi Ülikooli projektimeeskonnal on kogemusi edukate rahvusvaheliste uurimis- ja arendusprojektidega. Nende missiooniks on jagada oma tulemusi ja häid praktikaid laiemalt, eriti riikidega, milles kodundusõpe on riikliku haridussüsteemi osa. 

Helsingi Ülikooli poolt kuuluvad projektimeeskonda:

• Päivi Palojoki (kontakt), kodunduse professor, Haridusteaduste osakond
• Janni Haapaniemi, kodunduse lektor, Haridusteaduste osakond
• Kati Oikarinen, doktorant, Haridusteaduste osakond
• Sonja Tuulia Anttila, doktorant, Haridusteaduste osakond

Atlandi Tehnoloogiaülikool

Atlandi tehnoloogiaülikool (ATU) asub Iirimaa lääne- ja loodeosas ning on registreeritud üliõpilaste arvu poolest suuruselt teine ​​ülikool Iirimaal. 2023. aastal liideti ülikooliga St Angela kolledž, mis koondas endas kodunduse kooli ja riiklikku tasemega kodunduse tippkeskuse. St Angela kolledži tegevussuundadeks on kodundus; haridus ja õendus; ning terviseteadused ja puuetega inimeste uuringud. ATU pakkub programme kõrghariduse igal tasemel. Uue ja omanäolise tehnoloogiaülikoolina toetab ATU kogu piirkonna ettevõtete vajadusi, tehes koostööd teadusasutustega ja võimaldades tehnosiiret, et toetada majanduslikku ja sotsiaalset õitsengut. Ülikool pakub kõigile õppijatele teaduspõhist õpet ja ligipääsu uutele tehnoloogiatele, mida toetavad ülikoolis kaheksa uurimiskeskust.

ATU St Angelal, varem tuntud kui St. Angela kolledžil, on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil hea positisoon kvaliteetse hariduse pakkumisel nii bakalaureuse kui ka magistriõppe tasemel, olles seejuures Euroopa suurim kõrgkool kodunduse valdkonnas. Kodunduse kõrghariduse andmine on olnud Sligos asuva St. Angela kolledži peamine sisu alates selle asutamisest ning on aastaid olnud ka ainus selle eriala õppesuuna pakkuja. Koolil on suur ja rahvusvaheliselt tunnustatud akadeemiline meeskond.

Atlandi tehnoloogiaülikooli poolt kuuluvad projektimeeskonda:

• Helen Maguire (kontakt), Kodunduse instituudi juht
• Amanda McCloat, ATU St Angela juht
• Anna Callaghan, kodunduse lektor, Kodunduse instituut
• Caroline Hopper, kodunduse lektor, Kodunduse instituut

Projekti meeskonnasisesed rollid:

TP 1 – Projekti haldamine ja juhtimine
ÜL1.1 Projekti juhtimine.
ÜL1.2 Partnerite vaheline kommunikatsioon ja koordineerimine.
ÜL1.3 Riskijuhtimine ja monitooring.

TP2 – Mobiilsus heade praktikate vahetamiseks
ÜL2.1 Rahvusvaheline kohtumine TLÜ-s.
ÜL2.2 Seminarid/töötoad huvigruppidega.
ÜL2.3 Interdistsiplinaarsed koostööpäevad.

TP3 – TLÜ liikmete võimekuse tõstmine
ÜL3.1 Teadusköögi jätkusuutliku strateegia koostamine.
ÜL3.2 Suvekooli korraldamine.
ÜL3.3 Partnerite mobiilsus.
ÜL3.4 TLÜ liikmete teadusjuhtimise ja administratiivoskuste arendamine.

TP4 – Kodunduse ja MATIK-hariduse fookusega uurimisvõimekuse suurendamine 
ÜL4.1 Võrgustumine teemakohase uurimisklastri moodustamiseks.
ÜL4.2 Uute rahastamisvõimaluste kaardistamine ja interdistsiplinaarse fookusega taotluste kirjutamine.
ÜL4.3 Kodundusõppe kaardistamine ja analüüsimine Euroopa tasandil.
ÜL4.4 Poliitikasoovituste koostamine.

TP5 – Interdistsiplinaarse koostöö edendamine MATIK-u kaudu
ÜL5.1 Interdistsiplinaarsed kohtumised kolleegidega TLÜ-st.
ÜL5.2 Teadusköögi tegevuste koosloome.
ÜL5.3 Soovitused distsipliinide vahelise koostöö soodustamiseks.

TP6 – Levitamine, teabevahetus ja teavitustegevus
ÜL6.1 Levitamise ja teavitustegevuste strateegia koostamine ja järgimine.
ÜL6.2 Kommunikatsiooni- ja levitamise tegevused.
ÜL6.3 Rahvusvahelise konverentsi korraldamine Tallinnas.
 

23.-28.juuni 2024. Projekti tutvustamine IFHE rahvusvahelisel konverentsil

SHAREE projektimeeskonna esindajad osalesid Rahvusvahelise kodunduse organisatsiooni (IFHE) ülemaailmsel konverentsil Galways, Iirimaal. 25.juubelikonverentsi teemaks oli "Home Economics in a Time of Transformation: Bridging the Past - Charting the Future" (Kodundus muutuste ajastul: ühendades minevikku – kaardistades tuleviku. SHAREE projekti tutvustus sobitus konverentsi temaatikaga hästi, juhtides kuulajaid mõtlema MATIK praktikate ja kodundusõppe seostele. Esitlus ärgitas kuulajaid täiendavaid küsimusi esitama ning andis sisendit aruteluks ka sessioonide väliselt. Lisaks tutvusime konverentsi ettekandeid kuulates mitmete SHAREE projekti kontekstis oluliste inimestega. Loodud kontaktid aitavad laiendada SHAREE klastrit ning annavad võimaluse küsida täiendavaid selgitusi Euroopa riikide kodundusõppe analüüsi tehes.

16.-18. september 2024. Projekti avakohtumine Tallinnas

Veetsime kolm sisukat päeva Tallinna Ülikoolis, et võtta aega projekti liikmetega tutvumiseks, riikide kodundusõppe eripärade mõistmiseks ning eelkõige ühiste sihtide seadmiseks. SHAREE liikmed on aktiivsed suhtlejad ja seega tuli osalejaid aeg-ajalt ka pidurdada ja jalgu sirutama suunata. Kuigi kõik projektiliikmed ei saanud tiheda õppetöö tõttu Tallinnasse tulla, oli OWL Pro veebikaamera abil võimalik kõik osalejad siiski justkui ühise laua taha saada. 

Avaüritusele kohaselt oli päevakavas üksjagu korralduslikke teemasid, kuid jõudsime alustada ka sisulise aruteluga Euroopa riikide kodunduse aine õppesisu analüüsist. Esialgu tundub küll, et küsimusi on rohkem kui vastuseid ja plaanid lähevad pigem hägusemaks kui selgemaks. Ka siinkohal oli abi tehnilistest lahendustes. Arutelud ja rühmatööd said selgema kuju Flinga keskkonnas, mis jällegi võimaldas kaasata nii ruumis kui Zuumis osalejad. 

Projekti sisule kohaselt tutvustasime välispartneritele ka Teadusköögi olemust, võimalusi ja tehnilisi lahendusi. Kuigi füüsiline keskkond sai üksjagu kiita, mõistame ühiselt, et arendustööd jagub ja projekti tulemusi on vaja pigem varem kui hiljem.

 13. jaanuar 2025. Külastasime Turu Ülikooli Flavoria keskust

Aasta alguse esimese õpikogemuse saimeFlavoria keskusest (“Flavoria®  Research Platform”). Flavoriat koordineerib meditsiooniteaduskonnas Toitumis- ja Toiduuuringute Keskus (“Nutrition and Food Research Centre”). Küll aga panustavad Flavoria tegevustesse (nii eelarveliselt kui teadlastega) enamus ülikooli teaduskondi, lisaks ka erinevad koostööpartnerid. 

Flavoria on multidistsiplinaarne uurimisplatvorm ja samal ajal ainulaadne lõunarestoran, kohvik ja suupistepood, kus kogutakse igapäevaselt andmeid klentide toiduvalikute kohta. Lõunarestorani kõrval paikneb multisensoorne uurimisruum Aistikattila („meelte pott“). Tehtav teadustöö keskendub inimeste heaolule ning jätkusuutlikule arengule. Peamiselt uuritakse toitekäitumist ning multisensoorset taju, toiduvalikuid ja toidukadu. Tegemist on sekkumisuuringutega, kus teadusandmed kogutakse igapäevaselt, tooteid ja teenuseid testitakse kohvikus, teadus- ja õppetegevuseks kasutatakse multisensoorset keskkonda (nt saab tervet seina katva ekraanipildiga luua kiirelt muutuvat keskkonda , lisada hääli jne). Koostööd tehakse kogu ülikooliperega, ettevõtete, kohaliku omavalitsusega, Business Finland’ga (start-up ja kasvuettevõtete ökosüsteem Soomes) jt.

Mida õppisime? Lõunatasime ka ise ülikooli restoranis, teadmata veel kogu toimimise ahelat. Saime kasutajakogemuse võrra rikkamaks. Meie toidukomponentide kaupa kaalutud lõunasöögid läksid kirja ka andmekogusse. Kohtumistelt saime palju inspiratsiooni. Nt millised on hästi töötavad koostöömudel kohaliku kogukonnaga. Teadus- ja gastronoomia klubi (“Science and Gastronomy Food Clubs”) toimub aastas kaheksal korral kahetunniste kohtumistena, hübriidvormis korraga kolmes linnas (Turu, Helsingi ja Seinäjoki). Alati on valitud kindel temaatika (nt rukkileib, tomat), tehakse kaks ettekannet (kultuuriline ajaloost ning loodusteaduslik), tehakse eksperiment, viiakse läbi sensoorne hindamine ning diskussioon tulemuste üle.  Aasta üks tippsündmusi on Flavoria innovatsioonifestival, kust viie päevasest programmist võttis viimati osa 60 tudengit ning 5 ettevõtet, kes esitavad tudengitiimidele innovatsiooni eeldavaid väljakutseid. Ka Teadusköögile võiks välja tootada teatud kindlad sündmused, mida kogukond sh ülikoolipere, ettevõtted, linnaesindajad jt ootavad ja millesse aktiivselt panustavad. Flavoria keskmes on teadustöö, milles näeme mitmekülgseid koostöövõimalusi ka edaspidi (nt Euroopa projektides). Õppevisiidil osalesid: Jaana Taar, Kristi Paas, Tiina Vänt, Elyna Heinmäe ja Katrin Männik. 

20. jaanuar 2025. Külas Helsingi Ülikoolis

Käisime heade praktikate saamise eesmärgil Helsingi Ülikoolis. Esimeseks külastuskohaks oli haridusteaduste instituudi juures tegutsev uurimisrühm “Food, Culture and Learning”, mille esindajad on ka SHAREE projektipartnerid. Maker@STEM kogukonda kuuluv uurimisrühm keskendub kodumajanduse õpetamise ja õppimisega seotud ainedidaktilistele küsimustele erinevates kultuurikeskkondades ja kooliastmetes (põhikoolist kuni kõrghariduseni). Muljetavaldavad on äsjavalminud kodunduse ja käsitöö valdkonna kaasaegsed õpperuumid (praktikumideks) ning erinevad koostöö projektid, mida uurimisrühmas tehakse. 

Teisena külastasime loodusteaduste teaduskonna keemialaborit ChemistryLab Gadolin, mis on Soome vanim LUMA võrgustikku kuuluv teaduskeskus ning ainuke omade seas, mille fookuses on just keemiavaldkonna hariduse pakkumine ja populariseerimine. Koostööd tehakse ka teiste laboritega sh Geopiste, Computer Science Class Linkki, Math Lab Summamutikka, Fotoni Student Laboratory. Tõsiasi, et armastus käib kõhu kaudu, sai jällegi kinnitust! Üks populaarsemaid töötubasid kooliõpilastele keemia mõistmiseks on jäätise teemal. Nii valmistasime meiegi koos jäätist. Alustasime aga sellest, mis seosed on jäätise valmistamisel ja jätkusuutlikkusel; jäätisel ja kliimamuutustel; ning milline on jäätise süsiniku jalajälg (nt loomse vs taimse piima valik). 

Gadolini üks prioriteete on järelkasv, õpetajate julgustamine ning noorte kaasamine laborites. Oluliseks peetakse õppimist läbi eksperimentide ning selle mitmekülgsust sh kaasates magistrante õpilasgruppide juhendajatena. Ülikooli kampusesse asutati 2023.a. Helsinki Upper Secondary School for Natural Sciences (HELLU), et tuua õpilased ülikoolile veelgi lähemale. Gadolini tegevustes oli 2024.a. kaasatud 8849 üliõpilast ja 3305 gümnaasiumi õpilast, teadusklubides osales 224 ning teaduslaagrites 40 last, kokku viidi läbi 380 õpilastele suunatud teaduspraktikumi.  

Võtsime kaasa mitmed ideed edasiseks: vajaduse teha aktiivsemat koostööd teaduslaboritega TLÜs, kutsuda rohkem tudengeid Teadusköögi arendustesse sh läbi ELU projektide, käivitada uusi ürituseformaate (nt suvelaagrid) õpilaste ja õpetajate kaasamiseks, samuti avades Teadusköögi tegemisi laiemale sihtrühmale. Õppevisiidil osalesid: Jaana Taar, Kristi Paas, Tiina Vänt, Elyna Heinmäe, Katrin Männik ja Krinsli Pius. 

D1.1 – Project management handbook
D1.2 – A list of risks and hedging measures
D1.3 – Data Management Plan
D1.4 – Data Management Plan (Updated)
D1.5 – Progress report 
D2.1 – Science kitchen concept paper
D3.1 – Financial, marketing and local community involvement plan
D4.1 – A report on contemporary home economics education in EU 
D4.2 – A guide on home economics education policy and connection to STEAM subjects
D5.1 – Materials for Science kitchen activities I
D5.2 – Recommendations for working across disciplines
D5.3 – Materials for Science kitchen activities II
D6.1 – Plan on Communication, Dissemination and Exploitation
D6.2 – Plan on Communication, Dissemination and Exploitation (updated)
D6.3 – Report on events with stakeholders