Projekt Pärnu sadama rannasetete mahu ja kvaliteedi määramiseks ning kasutamiseks randade taastamisel
Metoodika väljatöötamine laevateedele kuhjuvate rannasetete mahu ja kvaliteedi määramiseks ning kasutamiseks randade taastamisel Pärnu sadama ja seda ümbritsevate randade näitel.
Projekt kestis 01.11.2021-31.03.2023. Peamisteks täitjateks olid: Hannes Tõnisson, Rain Männikus, Are Kont, Tiit Vaasma, Sten Suuroja, Katre Luik, Valdeko Palginõmm, Victor Alari, Maris Eelsalu ja Kadri Vilumaa. Projekti vastutav täitja oli Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus; Finantseerijaks oli SA Keskkonnainvesteeringute keskus ning omafinantseeringuga aitas kaasa Pärnu linn ja Ökoloogia keskus.
Projekti sisu lühitutvustus:
Eestis on mitmeid piirkondi, kus sadamatesse või navigatsioonikanalitesse kuhjub väärtuslik liiv, mida oleks tegelikult kaadamise asemel võimalik kasutada lähedal asuvate randade stabiliseerimiseks, vältides nii rekreatsioonialade kadu, aga aidates ka takistada väärtuslike elupaikade kadumist ning rannikute muutumist ühetaoliseks.
Pärnu sadamasse on kuhjunud juba ligi 150 000 m3 rannaliiva, mis on sobiv nii ümberkaudsete randade hea seisundi taastamiseks kui ka uutel taristuobjektidel täitematerjalina (näiteks Rail Baltic, Via Baltica jms). Liiva on nii palju, et juba tänasel päeval jääks randade täitmisest üle rohkem kui 100 000 m3 liiva ja selle hulk suureneb iga aasta umbes 5000 m3 võrra.
Seetõttu algatati käesolev projekt, mille peamiseks eesmärgiks oli olukorra analüüs ja metoodika väljatöötamine Pärnu sadama ja Valgeranna näitel, kus sooviti sadamasse kuhjunud liiva taaskasutada. Kuna Eestis analoogne kogemus puudub, siis annab käesolev töö ülevaate sellest, millised uuringud tuleks enne süvendamist ja setete rannale kuhjamist läbi viia, millised on erinevad viisid süvendamiseks ja setete rannale toimetamiseks, milline on nende meetmete kuluefektiivsus ja võimalik mõju keskkonnale. Detailselt modelleeriti, kuidas tuleks liiv rannale paigutada, et selle püsivus oleks kõige optimaalsem ranna kui terviku funktsioneerimise seisukohalt. Millised on pool-looduslikud võimalused liiva kinnistamiseks ning ranna kulumiskindlamaks muutmisel pikemas perspektiivis.
Ühtlasi analüüsiti olemasolevaid seadusi ja toodi välja kitsaskohad seadustes ja regulatsioonides, mille parendamine võiks seesugust taaskasutusel põhinevat tegevust toetada. Esitleti mõningaid sarnaseid näiteid Eesti rannikul, kus esinevad analoogsed probleemid. Kirjeldati ka metoodika üldist raamistikku, mille järgimine peaks tagama võimalikult sujuva protsessi sarnaste probleemide lahendamisel.
Ökoloogia keskus loodab, et käesolev Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekt viib sammu lähemale sellele, et me ei peaks enam väärtuslikke rannaliivasid uputama prügi pähe avamerre ning sadamate omanikud leiaksid, et seni tehtu võis olla küll kõige lihtsam viis setetest lahti saamiseks, ent mitte kõige odavam ja kasulikum nii neile kui kogu piirkonnale. Loodetavasti suutsime motiveerida ka riigi esindajaid, kes suudaks seesugust tegevust toetada läbi seaduste ja regulatsioonide täiustamise.
Tööde läbiviimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja materjalid on mittetulunduslikel eesmärkidel vabalt kasutatavad.
