Oluline teada

Kõige tähtsam info vastuvõtu kohta

  • Tallinna Ülikool võtab bakalaureuse- ja magistriõppesse avaliku konkursi korras vastu üks kord aastas (doktoriõppes ka sagedamini), seda infosüsteemide SAIS ja DreamApply (välismaalaste vastuvõtt) kaudu. Dokumente, mida riiklikes andmebaasides ei ole, võetakse vastu ülikooli kampuses Narva mnt 29.
  • Avalduse saab esitada kuni kahele konkursile.
  • Bakalaureuseõppesse kandideerijatel peab olema kas gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõputunnistus (kandideerimiseks vajalike riigieksamite tulemuste miinimum peab olema vähemalt 40 palli), magistriõppe puhul bakalaureusekraad või rakenduskõrgharidusõppe diplom.
  • Mitmetele eestikeelsetele bakalaureuseõppekavadele võetakse neid, kes teadmiste poolest eriti tublid, vastu ilma vastuvõtueksami ja/või riigieksamiteta.
  • Eksamite kirjeldus, vorm ning ajakava pannakse ülikooli kodulehele hiljemalt 30 päeva enne avalduste esitamise algust.  
  • Välisriigis omandatud haridust tunnustab ülikool lähtuvalt Eesti ENIC/NARIC Keskuse hinnangust ja soovitusest. Hinnangu saamine võtab aega kuni 30 päeva, seega palun võtta see hinnang võimalusel juba enne vastuvõtuperioodi algust.
  • Õppekohad täidetakse sisseastumiseksamite tulemuste põhjal paremusjärjestuse alusel vastavalt õppekohtade või lävendi ületanute arvule. Vastuvõetute nimekiri avaldatakse SAISis. Sealt edasi on kandidaadil õigus kolme päeva jooksul teatada õpingute alustamise soovist. Vabanenud õppekohad täidetakse pingerea alusel.
  • Eestikeelsetel õppekavadel õppimine on tasuta, kui tudeng täidab tasuta õppe nõudeid. Võõrkeelsete õppekavade semestritasu määrab ülikooli senat.
  • Õppima asumise eeldus on tähtajaks allkirjastatud õppeleping (v.a doktorandid ja välisüliõpilased, kes allkirjastavad lepingu pärast immatrikuleerimist).
  • Vastuvõtueksami tulemust on võimalik vaidlustada, esitades kirjaliku vaide õppevaldkonna prorektorile hiljemalt eksamitulemuste avalikustamisele järgneval tööpäeval. Vastuvõtuga seotud mured lahendab vastuvõtukomisjon, küsimuste lahendamine, mida „Tallinna Ülikooli tasemeõppe vastuvõtutingimused ja –kord“ ei reguleeri, on akadeemilise üksuse pädevuses. Vaata täpsemalt siit.

 

Lae alla vastuvõtutingimused- ja kord

Sisseastumise infosüsteem SAIS

Sisseastumise infosüsteemis SAIS avalduse esitamiseks on vaja Eesti ID-kaarti ning PIN1-koodi või Mobiil-ID ja selle PIN1-koodi. Andmed alates 2004. aastast lõpetatud kooli, gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete ja riigieksami tulemuste kohta (alates 1997. aastast) lisatakse avaldusele automaatselt riiklikest registritest. Kui avaldusele laekuvad registritest kõik vajalikud andmed, siis pole vaja ülikooli paberil dokumente esitada. Vajalike andmete puudumisel tuleb originaaldokumentidega kooli kohale tulla, koopiad tehakse kohapeal.

Vaata enda haridusandmeid EHISes
Vaata riigieksami tulemusi

Kui sul pole tehnilistel põhjustel võimalik SAISi siseneda (ID-kaart on aegunud, ei tööta vm), siis saad avalduse esitada Tallinna Ülikooli õppeosakonda vastuvõtulauda Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, Astra maja) ja Haapsalu kolledžis. Kohapeale ootame lisadokumente tooma neid kandidaate, kellel läbi www.sais.ee süsteemi avaldust esitades riiklikest andmebaasidest hariduse andmeid saada ei ole võimalik ja ka neid, kellel puudub ID kaart ja internetis avalduse esitamise võimalus.

Kui ID-kaart on kehtiv, kuid PIN-koodid kadunud, siis soovitame pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti teenindustesse, kus väljastatakse uued PIN-koodid. Kontrolli enne vastuvõtuperioodi algust, kas sul on koodid olemas ja ID-kaart/mobiili ID töötab!

Vastuvõtulauda avaldust esitama tulles peab kaasas olema isikut tõendav dokument ning haridusdokumendid, kui kool on lõpetatud enne 2004. aastat. Kui avaldusele on vaja lisada ka CV, motivatsioonikiri või mõni muu fail, siis neid ootame meilile, et saaksime need avaldusele lisada.

SAIS saadab kandidaadile automaatteateid staatuste muutumise ja vastuvõtueksamite tulemuste kohta. Seetõttu on oluline, et avaldusele oleks lisatud korrektne meiliaadress. Samuti tasub vahepeal vaadata rämpsposti, sest vahel lähevad SAISi teated sinna.

SAISi tutvustav lühivideo:

Avalduse staatused

Esitamata - sa ei ole oma avaldust esitanud. Ära unusta vajutada "kinnita avaldus" nuppu enne avalduste esitamise perioodi lõppu!

Ülevaatamisel - mingi info on avalduselt puudu. Enamasti on selleks varasem haridus, mõne eriala puhul inglise keele tase. Haridust tõendava dokumendiga tuleb kooli kohale tulla, keeletõend saada avalduste esitamise perioodil e-mailile vastuvott@tlu.ee või lisa SAISis avaldusele, kui seal on vastav koht. NB! 2020. aastal on ülevaatamisel ka need avaldused, kelle riigieksami tulemused ei ole veel saabunud. Punane hüüumärk kaob avalduselt, kui riigieksamite tulemused jõuavad SAISi ja seejärel on võimalik avaldus kinnitada.

Tagasi lükatud - 1. astmele kandideerimisel on sellise staatuse põhjuseks enamasti liiga madal riigieksami tulemus, 2. astmel ei ole eelmine haridus vastav sellele, mida on vaja konkreetsele erialale kandideerimiseks (nt kandideerid psühholoogia magistriõppesse riigiteaduste bakalaureusega). Kui sul on esitada lisadokumente, mis sinust siiski sobiva kandidaadi teeb (välismaal lõpetatud haridus, Innoves sooritatud eesti keele test või rahvusvaheline inglise keele eksam), siis võta meiega kohe ühendust.

Lubatud sisseastumiseksamile - avaldusega on kõik korras ja ootame sind vastuvõtueksamile!

Kandideeriv - vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid on piisavad, et ületada lävend, kuid sulle ei ole veel õppekohta pakutud. Kui sul on see staatus enne vastuvõtueksami toimumist, siis kandideerid sa eritingimusel ja sind ei oodata vastuvõtueksamile. Sul tuleb vaid oodata õppekoha pakkumist.

Tingimuslikult kandideeriv - vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid on piisavad, et ületada lävend, kuid SAISi ei ole jõudnud info, et su kandideerimiseks vajalik kool oleks lõpetatud. Me ei paku sulle õppekohta enne, kui lõpetamise info jõuab SAISi. Kui sa oled õppekoha saanute hulgas, siis hoiame sulle seda kohta info saabumiseni ja seejärel pakume õppekohta.

Vastuvõetav - palju õnne, sulle on pakutud õppekohta! Ära unusta kohta 3 päeva jooksul vastu võtta, muidu pakutakse seda pingereas järgmisele.

Konkurentsist väljas - vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid ei ole piisavad, et ületada lävend. Sinu jaoks on selleks aastaks kandideerimine lõppenud.

Määratud õppekohast loobunuks - sulle pakuti õppekohta, kuid sa ei võtnud seda 3 päeva jooksul vastu. Nüüd pakume kohta pingereas järgmisele.

Kui sinu avaldusel on staatus, mida siin nimekirjas ei ole, siis võta meiega ühendust.

Eesti keele B1 taseme tõendamine

Eestikeesele õppekavale kandideerimise tingimuseks on eesti keele oskus B1 tasemel ja seda nii 1. kui 2. kõrghariduse astmel.

Kuidas tõendada vajalikku keeletaset?
  • Sa oled sooritanud eesti keele riigieksami (alates 2012. aastast eesti keele eksam, enne seda kirjand) positiivsele tulemusele.
  • Sa oled sooritanud eesti keel teise keelena riigieksami positiivsele tulemusele.
  • Sinu keskhariduse õppekeel oli 100% eesti keel (kui tunnistusel ei ole õppekeel välja toodud, siis on näha, et sa ei ole läbinud eesti keelt võõrkeelena).
  • 2. astmele kandideerides oled läbinud eelmise taseme eesti keeles.
  • Sa oled sooritanud Innoves eesti keele testi vähemalt tasemele B1 (kehtiv 2 aastat).
  • Sa oled läbinud kõrgkoolis eesti keele aine vähemalt B1 tasemel (kehtiv 2 aastat).

Kui vastav info SAISis avaldusel ei kajastu, saada tõend (keeleeksamid) või akadeemiline õiend (aine läbimine) meilile vastuvott@tlu.ee. Kui sa oled lõpetanud eelmise haridustaseme enne 2004. aastat, siis tuleb diplomiga kohale tulla. Kohapeal lisame info su hariduse kohta ning vaatame üle ka vajaliku keeletaseme olemasolu.

Vaata täpsemalt keeletõendite kehtivuse kohta Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimusest ja -korrast.

Kes peab osalema keeletestil?
  • Välismaalane, kes on omandanud eelmise haridustaseme välismaal.
  • Pikaajalise elamisõiguse või alalise elamisloaga isik, kes ei ole lõpetanud eestikeelset kooli ning ei ole sooritanud riigieksamit või Innove B1 tasemeeksamit (sobib ka kõrgem tase).
  • Eestlane, kes on õppinud välismaal ning ei ole sooritanud riigieksamit või Innove B1 tasemeeksamit (või kõrgemat taset).
  • 2020. või 2021. aastal keskkooli lõpetanud kandidaat, kelle õppekeel ei olnud 100% eesti keel ning ta ei sooritanud eesti keele riigieksamit.
  • Kandidaat, kelle Innove keeleeksam või kõrgkoolis läbitud eesti keele aine on aegunud.

Mõisteid

Sisseastumisnõuded õppekavadele kehtestab ülikooli senat. Sisseastumisnõuetes sätestatakse sisseastumiseksamid, vastuvõtulävend ning vajadusel akadeemilise üksuse poolt määratud riigieksami või vastuvõtueksami minimaalne tulemus ja kandideerimiseks nõutav erialane kvalifikatsioon.

Vastuvõtulävend on õppekava sisseastumisnõuetes määratletud sisseastumiseksamite tulemuste kaalutud miinimumsumma, mille täitmine on õpingute alustamise eelduseks.

Vastuvõtupall kujuneb sisseastumiseksamite, st riigieksamite ja ülikoolis läbiviidava vastuvõtueksami tulemuste alusel. Vastuvõtupalli  maksimumväärtus on 100 palli. Juhul, kui vastuvõtupall koosneb ainult vastuvõtueksami tulemusest, on minimaalne positiivne vastuvõtueksami tulemus võrdne lävendiga.

Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

Ekstern on isik, kellel on õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust.

Avatud ülikooli õppija ei oma üliõpilase staatust ja õpib tasemeõppe õppekava moodulite või üksikute õppeainete kursuseprogrammide alusel.

Ülikoolis arvestatakse õppemahtu ainepunktide alusel. Ainepunkt (EAP) on õppetöö arvestuslik ühik. Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, sisaldades kuni 13 kontaktõppe tundi ja vähemalt 13 üliõpilase iseseisva töö tundi.

Mis vahe on päeva- ja sessioonõppel?

Päevaõpe on õppevorm, mille sihtrühmaks on üliõpilased, kellele õpingud on põhitegevus, ning kus õppetöö toimub regulaarselt igal õppenädalal.

Sessioonõpe (sh kaugõpe) on õppevorm, kus õppetöö toimub õppesessioonidena vastavalt õppekava ja sihtrühma spetsiifikale ning iseseisva töö osakaal õpitulemuste saavutamisel on suurem kui päevaõppe vormis õppivatel üliõpilastel. Sessioonõppe toimumisajad on erialati erinevad, täpsemalt on kirjas iga eriala juures.

Mida tähendab täis- ja osakoormusega õppimine?

Ülikoolis toimub täis- ja osakoormusega õpe. Üldjuhul immatrikuleeritakse tudeng esimesel õppeaastal täiskoormusega õppesse.

Täiskoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 75-100% ulatuses, sooritades 45-60 ainepunkti (EAPd) aastas. Kui üliõpilane ei täida uue õppeaasta alguseks täiskoormusega õppimise nõudeid viiakse ta üle osakoormusega õppesse.

Osakoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 50–75% ulatuses ehk 30–45 ainepunkti aastas. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternõppes, kus koormusele piire ei seata, ja lõpetadagi ülikool eksternina.

Täiskoormusega õppimine annab hulga eeliseid: on eelduseks tasuta õppimiseks, võimaldab taotleda riiklikku õppetoetust ning konkureerida erinevatele stipendiumitele. Iga õppeaasta lõppedes määrab ülikool eelneva õpiaja tulemuste põhjal üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks.

Doktorandi õppekoormus määratakse iga kahe semestri lõppedes atesteerimistulemuste alusel.

Tasuta ja tasulised õpingud

Õppimine eestikeelsel õppekaval on tasuta, ingliskeelsel õppekaval maksab üliõpilane semestritasu alusel. Täpsemalt saab õppekulude hüvitamise kohta lugeda siit (vaata ka, kellelt ei nõuta õppekulude hüvitamist).

Siiski on tasuta õppel ka mõned piirangud. Õppimine eestikeelsel õppekaval on tasuline, kui

  • õpid osakoormuses ehk täidad õppekava 50–75% ulatuses, õppides 15–22,5 ainepunkti semestris. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid sellisel juhul on sul võimalik aineid läbida eksternõppes, valides sealjuures endale sobiva õppekoormuse, ja lõpetadagi ülikool eksternina;
  • asud teist korda samal haridusastmel ülikooli õppima ning sinu viimastest tasuta õpingutest (mis on kas lõpetatud või oled õppinud üle poole nominaalajast) pole veel möödas kolmekordset nominaalaega (alates sisseastumisest);
  • oled sama õppekava kahe viimase aasta jooksul pooleli jätnud (oled sealt eksmatrikuleeritud);
  • sul on tegemata rohkem kui 6 EAPd.

Õpetajakoolituse ja hariduse valdkonna õppekavadele kandideerijal on võimalik õpinguid alustada tasuta (juhul kui ta muidu vastaks punktidele 2 ja 3) juhul, kui ta töötab õpetajana, kuid talle kehtivad edaspidi punktid 1 ja 4 (peab maksma trahviraha ja osakoormuses õppides).

Vaata siit, kuidas arvestatakse tasuta õpitud aega ja ka sul on alus tasuta õppimiseks.

Piirarvud ja vastuvõtulävend

Uurides vastuvõtutingimuste ja õppekohtade arvu tabelit leiad, et osadel erialadel on õppekohtade arv ja osade erialade taha on kirjutatud „lävendipõhine“.  See tähendab, et nendel erialadel, kus on määratud õppekohtade arv, ei piisa õppima asumiseks ainult lävendi ületamisest. Ülikooli sisse saamiseks tuleb sul ka olla vastava arvu parimate sisseastujate seas. Näiteks  psühholoogia bakalaureuseõppesse võetakse õppima 50 tudengit. Vastuvõtulävend sellel erialal on 65. Seega võetakse õppima ainult 50 parimat lävendi ületanud sisseastujat. Erialadele, kus on lävendipõhine vastuvõtt ning ei ole määratud õppekohtade arvu, võetakse vastu kõik sisseastujad, kes on määratud lävendi ületanud.

3+2 süsteem

Nagu teisteski avalik-õiguslikes ülikoolides Eestis, on Tallinna Ülikoolis kasutusel euroopalik 3+2-õppekavade süsteem, mis koosneb 3-aastasest bakalaureuseõppekavast ja 2-aastasest magistriõppekavast. Kuigi ka bakalaureusekraadiga on võimalik leida erialast tööd, on enamikus valdkondades siiski vajalik jõuda magistritasemeni.

Õppekava pikkust mõõdetakse nominaalkestusega, mille järgi 1 nominaalaasta võrdub 60 ainepunktiga, 3 aastat seega 180 ainepunktiga.

Üliõpilasele annab 3+2-süsteem hea võimaluse oma haridustee kujundamiseks. Nimelt on pärast laiapõhjaliste bakalaureusetaseme õpingute läbimist võimalik spetsialiseeruda magistritasemel väga erinevatele suundadele.

Pärast bakalaureuseõpinguid magistriõppesse

Tallinna Ülikoolis on kolme tüüpi magistriõppekavasid: avatud, osaliselt avatud ja erialapõhised õppekavad. Nii näiteks on eesti filoloogia bakalaureusekraadi omandanud noorel võimalik minna magistritasemel edasi õppima ka filosoofiat, kommunikatsiooni, organisatsioonikäitumist või andragoogikat, sest avatud magistriõppekavadele astumiseks pole oluline, millise õppekava järgi on eelnevalt bakalaureusetasemel õpitud.

Osaliselt avatud erialadel nõutakse õppima asujatelt eelnevat bakalaureuseharidust mõnel nimetatud õppesuunal. Osaliselt avatud magistriõppekavad on näiteks lingvistika ja kirjandusteadus, kus vastuvõtu üheks tingimuseks on bakalaureusekraad filoloogilisel erialal.

Erialapõhistele magistriõppekavadele õppima asumiseks on vajalik bakalaureusekraad konkreetsel erialal – näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava puhul bakalaureusekraad eesti filoloogias või sellele vastav kvalifikatsioon. Inimesel, kes teab gümnaasiumi lõpetades täpselt, millist tööd ta tulevikus teha tahab, soovitame uurida, millist tüüpi on magistritaseme õppekava, mis talle tööks vajalikku haridust pakub. Nendel üliõpilastel, kes edukalt magistriõppe lõpetanud, on võimalik kandideerida doktoriõppesse.

Vastuvõtutingimused ja -kord

Seadusemuudatus pakub vabastust inglise keele riigieksamist

Muutunud gümnaasiumi riigieksamite korra kohaselt ei pea 12. klassi lõpetaja enam sooritama kohustuslikku võõrkeele riigieksamit, kui tal on tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam vähemalt tasemele B1. Seega on abituriendil, kes soovib gümnaasiumi lõppedes minna edasi õppima välismaa kõrgkooli ja peab selleks nagunii rahvusvahelise keeletesti tegema, mõistlik kaks eksamit ühendada ja kasutada sama eksamitunnistust ka 12. klassi lõpetamiseks.

Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi B1 või sellest kõrgemat keeleoskuse taset kinnitav eksamidokument tuleb järgmisel aastal gümnaasiumi lõpetaval noorel oma koolile esitada hiljemalt jaanuariks. 

Riilikult tunnustatud diplom Tallinna Ülikoolist

Aastatel 2009- 2012 läks Eesti üle uuele kõrghariduse kvaliteedi hindamise ja koolituslubade andmise süsteemile, kus õigus õpet läbi viia annab õiguse väljastada riiklikult tunnustatud diplomi (allikas: ekka.archimedes.ee).

Kõik Tallinna Ülikooli õppekavad on läbinud üleminekuhindamise, mille tulemusena võib ülikool saada kas tähtajatu või tähtajalise (kuni kolm aastat) õppe läbiviimise õiguse. 

Info tasemeõppes osalemise toetuse kohta

Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud töötajatele ja töötutele, kellel puuduliku või vananenud hariduse tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Sihtgrupi täpsema kirjelduse ning toetuse saamise tingimused leiate töötukassa kodulehelt. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes ning toetuse suuruseks on üldjuhul 130 eurot. Toetuse saamiseks tuleb inimesel pöörduda töötukassa karjäärinõustaja poole ning esitada enne õppima asumist (õppeasutuse nimekirja kandmist) avaldus.
Õppekavade valik, millele õppima asudes tasemeõppes osalemise toetust on võimalik saada, on piiratud - töötukassa toel saab asuda õppima õppekavadel, mis valmistavad ette ametitele (põhikutsealadele), mida OSKA tööjõuvajaduse uuringute kohaselt on järgmise 10 aasta perspektiivis rohkem vaja ning millel juba täna sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Tallinna Ülikoolis on selliseks õppekavaks Informaatika

Õpetaja kutse taotlemine

Õpetaja professionaalse arengu toetamiseks on loodud kutsestandardid. Nende taotlemise kohta saab lähemalt lugeda siit.

Korduma kippuvad küsimused

1. Millistel alustel võetakse üliõpilasi vastu aastal 2021?

Eestikeelsetele õppekavadel moodustab ülikool 2021. aasta vastuvõtuks tasuta õppekohad. Tasuta õppekohtade saajad on parimate tulemustega sisseastujad. Tasuta kohad on piiratud erialati kas lävendiga või arvuliselt.

2. Kuidas tekivad pingeread?

Sisseastumisel on oluline, kui hästi on sooritatud riigieksamid ja vastuvõtueksam. Suuremal osal erialadest on vastuvõtuks vajalik eesti keele (eesti kooli lõpetaja) või eesti keele kui teise keele (vene kooli lõpetaja) eksami ning vastuvõtueksami tulemus. Arvesse lähevad vastuvõtul ka varasematel aastatel sooritatud riigieksamid. Gümnasist, kes on saanud eesti keele riigieksami tulemuseks 90 või enam palli ja matemaatika: laia või enne 2012. aastat toimunud eksami vähemalt 74 palli või kitsa matemaatika vähemalt 90 palli, saab õppima asuda väljaspool konkurssi.

3. Kas eestikeelsetel õppekavadel tasulistele kohtadele ka vastu võetakse?

Eestikeelsetel õppekavadel eraldi tasulisi õppekohti ei ole. Seega, kõik inimesed, kes võetakse õppima eestikeelsetele õppekavadele, saavad alustada oma õpinguid tasuta (kui neile ei kehti mõni tasuta õppe piirang). Et läbida kogu õppekava tasuta, tuleb täita täiskoormusega õppimise nõudeid (kumulatiivselt igaks semestris 30 EAP). Kui seda nõuet täita ei õnnestu, tuleb hakata tasu maksma sõltuvalt läbimata ainepunktide arvust.

4. Mis siis saab, kui ma eestikeelsele õppekavale sisse ei saa, kuid tahaksin ikkagi õppida?

Sellisel juhul on võimalik õppida üksikuid aineid läbi Avatud õppe või asuda õppima eksternina. Sellised õppimisvõimalused on tasulised ning nendega ei kaasne üliõpilase staatust. 

5. Kuidas toimub vastuvõtt võõrkeelsetele õppekavadele?

Võõrkeelsetel õppekavadel on tasulised õppekohad. Õppemaksud ja õppemaksusoodustused kehtestab ülikooli senat. Võõrkeelsetel õppekavadel sõltub ülikooli sissesaamine vastuvõtueksami tulemusest (riigieksameid vaja ei ole, küll aga inglise keele B2 tõendit).

6. Mitmele konkursile saab korraga dokumente esitada?

Dokumente saab esitada korraga kahele konkursile.

7. Mis on SAIS?

SAIS on sisseastumise infosüsteem. SAIS-i sisse logimiseks on vaja ID kaarti või mobiili ID võimalust. Internetipanga kaudu SAISi kasutada ei saa. SAISi tulevad kandidaadi kõik eelnevad haridusalased andmed riiklikest andmebaasidest alates 2004. aastast.
NB! Kõik kandidaadid esitavad üldjuhul avalduse läbi SAISi ja vajadusel toovad kohapeale vaid lisadokumendid.

8. Kas sisseastumiseksamitele tuleb ennast registreerida?

Üldiselt registreeritakse ennast sisseastumiseksamitele esitades ülikoolile oma dokumendid. Nende erialade puhul, kus toimub individuaalne vestlus kandidaadiga, saab individuaalse aja SAISis avaldust esitades või saadetakse see hiljem meilile.

9. Mis saab siis, kui keskkool lõpetati enne riigieksamite aega?

Kandidaadid, kes on 1996 ja enne seda lõpetanud keskkooli või enne 2006. a kutsekooli, saavad oma konkursipalli 100% ulatuses vastuvõtueksami tulemusest ja on selle tulemusega üldpingereas.

10. Kuidas arvutatakse konkursipalli? Kui lävend on 65, kas peavad kõik riigieksamid olema 65 palli?

Lävend 65 ei tähenda seda, et kõik eksamid peaksid olema 65 palli – igal eksamil on lävendi arvutamisel erinev osakaal. Kui erialal on 100% vastuvõtueksam, siis see tähendab, et lõplik punktisumma sõltub ainult vastuvõtueksami tulemusest ehk eksamil peab saama vähemalt 65 punkti, et üldse lävendi ületada. Kui erialal annab osa riigieksam ja osa vastuvõtueksam, siis kujunevad lõplikud punktid nende mõlema tulemusena. Näiteks annab riigieksam 25% ja vastuvõtueksam 75% tulemusest. Riigieksamil sai kandidaat 75 punkti, mis korrutatakse 25% ehk 75x0,25 ja saadakse teada, kui palju punkte annab riigieksam lõpptulemusest. Vastuvõtueksamil sai kandidaat 80 punkti, mis korrutatakse 80x0,75. Pingereas kuvatakse 78,75 punkti, mis on mõlema korrutise summa.

SAIS saadab meilil teate vastuvõtueksami punktide kohta, koondtulemust koos korrutistega näeb avalduselt. Koondtulemuse punkte eraldi meilile ei saadeta.

11. Mis asi on instituut?

Iga eriala kuulub ülikoolis mõne instituudi alla. Erialadega võib tutvuda siin.

12. Kui mul pole sooritatud mõnda vastuvõtutingimustes nõutud riigieksamit, kas ma saan selle sooritada ülikooli juures või asendada mõne muu riigieksamiga?

Ülikooli juures riigieksameid sooritada ei ole võimalik. Riigieksamid ja registreerumise info leiad siit. Vastuvõtutingimustes nõutud riigieksameid asendada ei saa.

13. Plaanin suvel reisile minna. Kas vastuvõtueksameid on võimalik sooritada ka mingil muul ajal (nt suve lõpus)?

Kõik sisseastumiseksamid toimuvad ajavahemikus 5.07-14.07.2021 ning eksamikomisjonid erandeid ei tee. Nendel erialadel, kus ei ole nõutud täiendava sisseastumiseksami sooritamist, võib kandidaat interneti teel (www.sais.ee) oma dokumendid esitada ka juhul, kui ta parasjagu Eestis ei viibi.

14. Õpin praegu ülikoolis ühel erialal, kuid on tekkinud soov eriala vahetamiseks. Kas on võimalik ühelt erialalt teisele üle minna?

Õppekava saab vahetada ilma uuesti sisse astumata mõningatel juhtudel ning peamiselt oma valdkonna siseselt. Õppekava vahetamiseks tuleb pöörduda õppekava õpetavasse akadeemilisse üksusesse sealse akadeemilise nõustaja poole. Teine võimalus eriala vahetamiseks on uuesti sisse astuda üldises korras ning seejärel, kui olete ülikooli vastu võetud, on teil õigus kontakteeruda õppekava juhiga, kellega kooskõlastatakse ainepunktide ülekandmise võimalikkus ja maht. 

15. Kuidas toimida, kui SAIS-i andmebaasis ei ole minu eelneva hariduse kohta infot?

Kandideerimiseks tuleb kõigil kandidaatidel esmalt täita avaldus veebilehel www.sais.ee. Kui sealses andmebaasis eelneva hariduse info puudub, tuleb originaaldokumendid tuua ülikooli vastuvõtulauda, täpsem info siin. Koopiad dokumentidest tehakse kohapeal.