Oluline teada

Sisseastumise infosüsteem SAIS

Sisseastumise infosüsteemis SAIS avalduse esitamiseks on vaja Eesti ID-kaarti ning PIN1-koodi, Mobiil-ID-d ja selle PIN1-koodi või HarID-d (võimalik sisse logida SmartID-ga). Andmed alates 2004. aastast lõpetatud kooli, gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete ja riigieksami tulemuste kohta (alates 1997. aastast) lisatakse avaldusele automaatselt riiklikest registritest. Kui avaldusele laekuvad registritest kõik vajalikud andmed, siis pole vaja ülikooli paberil dokumente esitada. Vajalike andmete puudumisel tuleb originaaldokumentidega kooli kohale tulla, koopiad tehakse kohapeal.

Vaata enda haridusandmeid EHISes
Vaata riigieksami tulemusi

Kui sul pole tehnilistel põhjustel võimalik SAISi siseneda (ID-kaart on aegunud, ei tööta, puudub Mobiil-ID või HarID vms), siis saad avalduse esitada Tallinna Ülikooli õppeosakonda vastuvõtulauda Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, Astra maja) ja Haapsalu kolledžis. Kohapeale ootame lisadokumente tooma neid kandidaate, kellel läbi www.sais.ee süsteemi avaldust esitades riiklikest andmebaasidest hariduse andmeid saada ei ole võimalik ja ka neid, kellel puudub ID kaart ja internetis avalduse esitamise võimalus.

Kui ID-kaart on kehtiv, kuid PIN-koodid kadunud, siis soovitame pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti teenindustesse, kus väljastatakse uued PIN-koodid. Kontrolli enne vastuvõtuperioodi algust, kas sul on koodid olemas ja ID-kaart/Mobiil-ID töötab!

Vastuvõtulauda avaldust esitama tulles peab kaasas olema isikut tõendav dokument ning haridusdokumendid, kui kool on lõpetatud enne 2004. aastat. Kui avaldusele on vaja lisada ka CV, motivatsioonikiri või mõni muu fail, siis neid ootame meilile, et saaksime need avaldusele lisada.

SAIS saadab kandidaadile automaatteateid staatuste muutumise ja vastuvõtueksamite tulemuste kohta. Seetõttu on oluline, et avaldusele oleks lisatud korrektne meiliaadress. Samuti tasub vahepeal vaadata rämpsposti, sest vahel lähevad SAISi teated sinna.

SAISi tutvustav lühivideo:

Avalduse staatused

Esitamata - sa ei ole oma avaldust esitanud. Ära unusta vajutada "kinnita avaldus" nuppu enne avalduste esitamise perioodi lõppu!

Ülevaatamisel - mingi info on avalduselt puudu. Enamasti on selleks varasem haridus, mõne eriala puhul inglise keele tase. Haridust tõendava dokumendiga tuleb SAISi avaldusele laadida või kooli kohale tuua, keeletõend lisa SAISis avaldusele. Avaldus võib olla ka ülevaatamisel, kui sa lõpetasid kooli sel aastal ja info lõpetamise kohta ei ole veel EHISesse jõudnud.

Tagasi lükatud - 1. astmele kandideerimisel on sellise staatuse põhjuseks enamasti liiga madal riigieksami tulemus, 2. astmel ei ole eelmine haridus vastav sellele, mida on vaja konkreetsele erialale kandideerimiseks (nt kandideerid psühholoogia magistriõppesse riigiteaduste bakalaureusega). Kui sul on esitada lisadokumente, mis sinust siiski sobiva kandidaadi teeb (välismaal lõpetatud haridus, Innoves sooritatud eesti keele test või rahvusvaheline inglise keele eksam), siis võta meiega kohe ühendust.

Lubatud sisseastumiseksamile - avaldusega on kõik korras ja ootame sind vastuvõtueksamile!

Kandideeriv - vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid on piisavad, et ületada lävend, kuid sulle ei ole veel õppekohta pakutud. Kui sul on see staatus enne vastuvõtueksami toimumist, siis kandideerid sa eritingimusel ja sind ei oodata vastuvõtueksamile. Sul tuleb vaid oodata õppekoha pakkumist.

Tingimuslikult kandideeriv - vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid on piisavad, et ületada lävend, kuid SAISi ei ole jõudnud info, et su kandideerimiseks vajalik kool oleks lõpetatud. Me ei paku sulle õppekohta enne, kui lõpetamise info jõuab SAISi. Kui sa oled õppekoha saanute hulgas, siis hoiame sulle seda kohta info saabumiseni ja seejärel pakume õppekohta.

Vastuvõetav - palju õnne, sulle on pakutud õppekohta! Ära unusta kohta 3 päeva jooksul vastu võtta, muidu pakutakse seda pingereas järgmisele.

Konkurentsist väljas - vastuvõtueksami (ja riigieksami) punktid ei ole piisavad, et ületada lävend. Sinu jaoks on selleks aastaks kandideerimine lõppenud.

Määratud õppekohast loobunuks - sulle pakuti õppekohta, kuid sa ei võtnud seda 3 päeva jooksul vastu. Nüüd pakume kohta pingereas järgmisele.

Kui sinu avaldusel on staatus, mida siin nimekirjas ei ole, siis võta meiega ühendust.

Mõisteid

Sisseastumisnõuded õppekavadele kehtestab ülikooli senat. Sisseastumisnõuetes sätestatakse sisseastumiseksamid, vastuvõtulävend ning vajadusel akadeemilise üksuse poolt määratud riigieksami või vastuvõtueksami minimaalne tulemus ja kandideerimiseks nõutav erialane kvalifikatsioon.

Vastuvõtulävend on õppekava sisseastumisnõuetes määratletud sisseastumiseksamite tulemuste kaalutud miinimumsumma, mille täitmine on õpingute alustamise eelduseks.

Vastuvõtupall kujuneb sisseastumiseksamite, st riigieksamite ja ülikoolis läbiviidava vastuvõtueksami tulemuste alusel. Vastuvõtupalli  maksimumväärtus on 100 palli. Juhul, kui vastuvõtupall koosneb ainult vastuvõtueksami tulemusest, on minimaalne positiivne vastuvõtueksami tulemus võrdne lävendiga.

Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alalist elamisõigust.

Ekstern on isik, kellel on õigus täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust.

Avatud ülikooli õppija ei oma üliõpilase staatust ja õpib tasemeõppe õppekava moodulite või üksikute õppeainete kursuseprogrammide alusel.

Ülikoolis arvestatakse õppemahtu ainepunktide alusel. Ainepunkt (EAP) on õppetöö arvestuslik ühik. Üks EAP vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, sisaldades kuni 13 kontaktõppe tundi ja vähemalt 13 üliõpilase iseseisva töö tundi.

Mis vahe on päeva- ja sessioonõppel?

Päevaõpe on õppevorm, mille sihtrühmaks on üliõpilased, kellele õpingud on põhitegevus, ning kus õppetöö toimub regulaarselt igal õppenädalal.

Sessioonõpe (sh kaugõpe) on õppevorm, kus õppetöö toimub õppesessioonidena vastavalt õppekava ja sihtrühma spetsiifikale ning iseseisva töö osakaal õpitulemuste saavutamisel on suurem kui päevaõppe vormis õppivatel üliõpilastel. Sessioonõppe toimumisajad on erialati erinevad, täpsemalt on kirjas iga eriala juures.

Vaata lisaks ka siit.

Mida tähendab täis- ja osakoormusega õppimine?

Ülikoolis toimub täis- ja osakoormusega õpe. Üldjuhul immatrikuleeritakse tudeng esimesel õppeaastal täiskoormusega õppesse.

Täiskoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 75-100% ulatuses, sooritades 45-60 ainepunkti (EAPd) aastas. Kui üliõpilane ei täida uue õppeaasta alguseks täiskoormusega õppimise nõudeid viiakse ta üle osakoormusega õppesse.

Täiskoormusega õppimine annab hulga eeliseid: on eelduseks tasuta õppimiseks, võimaldab taotleda riiklikku õppetoetust ning konkureerida erinevatele stipendiumitele. Iga õppeaasta lõppedes määrab ülikool eelneva õpiaja tulemuste põhjal üliõpilase õppekoormuse järgmiseks õppeaastaks.

Osakoormusega õppimine tähendab, et üliõpilane täidab iga õppeaasta kohta õppekava 50–75% ulatuses ehk 30–45 ainepunkti aastas. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid neil on võimalik aineid läbida eksternõppes, kus koormusele piire ei seata, ja lõpetadagi ülikool eksternina.

Mõndadel õppekavadel toimub vastuvõtt kas ainult osakoormusesse või täis- ja osakoormusesse. Õpetajakoolituse õppekavadel (kutsepedagoogika, kutseõpetaja, mitme aine õpetaja, matemaatikaõpetaja) on osakoormuses õppimine tasuta. Teistel õppekavadel, kus toimub vastuvõtt osakoormusesse (reklaam ja suhtekorraldus, inglise keel ja kultuur, haldus- ja ärikorraldus, õigusteadus BA ja MA), on õppimine tasuline (ainepunktitasu alusel) ja nii õpingute lõpuni (isegi kui üliõpilane täidab täiskoormuse nõuet).

Doktorandi õppekoormus määratakse iga kahe semestri lõppedes atesteerimistulemuste alusel.

Tasuta ja tasulised õpingud

Õppimine eestikeelsel õppekaval on enamasti tasuta, ingliskeelsel õppekaval maksab üliõpilane semestritasu alusel. Täpsemalt saab õppekulude hüvitamise kohta lugeda siit (vaata ka, kellelt ei nõuta õppekulude hüvitamist).

Siiski on tasuta õppel ka mõned piirangud. Õppimine eestikeelsel õppekaval on tasuline, kui

  • õpid osakoormuses (sh asud õppima oskoormusega tasulisse õppesse) ehk täidad õppekava 50–75% ulatuses, õppides 15–22,5 ainepunkti semestris. Alla osakoormuse piiri õppijad eksmatrikuleeritakse, kuid sellisel juhul on sul võimalik aineid läbida eksternõppes, valides sealjuures endale sobiva õppekoormuse, ja lõpetadagi ülikool eksternina;
  • asud teist korda samal haridustasemel ülikooli õppima ning sinu viimastest tasuta õpingutest (mis on kas lõpetatud või oled õppinud üle poole nominaalajast) pole veel möödas kolmekordset nominaalaega (alates sisseastumisest);
  • oled sama õppekava kahe viimase aasta jooksul pooleli jätnud (oled sealt eksmatrikuleeritud);
  • sul on tegemata rohkem kui 6 EAPd.

Vaata siit, kuidas arvestatakse tasuta õpitud aega ja ka sul on alus tasuta õppimiseks.

Piirarvud ja vastuvõtulävend

Uurides vastuvõtutingimuste ja õppekohtade arvu tabelit leiad, et osadel erialadel on õppekohtade arv ja osade erialade taha on kirjutatud „lävendipõhine“.  See tähendab, et nendel erialadel, kus on määratud õppekohtade arv, ei piisa õppima asumiseks ainult lävendi ületamisest. Ülikooli sisse saamiseks tuleb sul ka olla vastava arvu parimate sisseastujate seas. Näiteks  psühholoogia bakalaureuseõppesse võetakse õppima 50 tudengit. Vastuvõtulävend sellel erialal on 65. Seega võetakse õppima ainult 50 parimat lävendi ületanud sisseastujat. Erialadele, kus on lävendipõhine vastuvõtt ning ei ole määratud õppekohtade arvu, võetakse vastu kõik sisseastujad, kes on määratud lävendi ületanud.

3+2 süsteem

Nagu teisteski avalik-õiguslikes ülikoolides Eestis, on Tallinna Ülikoolis kasutusel euroopalik 3+2-õppekavade süsteem, mis koosneb 3-aastasest bakalaureuseõppekavast ja 2-aastasest magistriõppekavast. Kuigi ka bakalaureusekraadiga on võimalik leida erialast tööd, on enamikus valdkondades siiski vajalik jõuda magistritasemeni.

Õppekava pikkust mõõdetakse nominaalkestusega, mille järgi 1 nominaalaasta võrdub 60 ainepunktiga, 3 aastat seega 180 ainepunktiga.

Üliõpilasele annab 3+2-süsteem hea võimaluse oma haridustee kujundamiseks. Nimelt on pärast laiapõhjaliste bakalaureusetaseme õpingute läbimist võimalik spetsialiseeruda magistritasemel väga erinevatele suundadele.

Pärast bakalaureuseõpinguid magistriõppesse

Tallinna Ülikoolis on kolme tüüpi magistriõppekavasid: avatud, osaliselt avatud ja erialapõhised õppekavad. Nii näiteks on eesti filoloogia bakalaureusekraadi omandanud noorel võimalik minna magistritasemel edasi õppima ka filosoofiat, kommunikatsiooni, organisatsioonikäitumist või andragoogikat, sest avatud magistriõppekavadele astumiseks pole oluline, millise õppekava järgi on eelnevalt bakalaureusetasemel õpitud.

Osaliselt avatud erialadel nõutakse õppima asujatelt eelnevat bakalaureuseharidust mõnel nimetatud õppesuunal. Osaliselt avatud magistriõppekavad on näiteks lingvistika ja kirjandusteadus, kus vastuvõtu üheks tingimuseks on bakalaureusekraad filoloogilisel erialal.

Erialapõhistele magistriõppekavadele õppima asumiseks on vajalik bakalaureusekraad konkreetsel erialal – näiteks eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava puhul bakalaureusekraad eesti filoloogias või sellele vastav kvalifikatsioon. Inimesel, kes teab gümnaasiumi lõpetades täpselt, millist tööd ta tulevikus teha tahab, soovitame uurida, millist tüüpi on magistritaseme õppekava, mis talle tööks vajalikku haridust pakub. Nendel üliõpilastel, kes edukalt magistriõppe lõpetanud, on võimalik kandideerida doktoriõppesse.

 

Seadusemuudatus pakub vabastust inglise keele riigieksamist

Muutunud gümnaasiumi riigieksamite korra kohaselt ei pea 12. klassi lõpetaja enam sooritama kohustuslikku võõrkeele riigieksamit, kui tal on tehtud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam vähemalt tasemele B1. Seega on abituriendil, kes soovib gümnaasiumi lõppedes minna edasi õppima välismaa kõrgkooli ja peab selleks nagunii rahvusvahelise keeletesti tegema, mõistlik kaks eksamit ühendada ja kasutada sama eksamitunnistust ka 12. klassi lõpetamiseks.

Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi B1 või sellest kõrgemat keeleoskuse taset kinnitav eksamidokument tuleb järgmisel aastal gümnaasiumi lõpetaval noorel oma koolile esitada hiljemalt jaanuariks. 

Riilikult tunnustatud diplom Tallinna Ülikoolist

Aastatel 2009- 2012 läks Eesti üle uuele kõrghariduse kvaliteedi hindamise ja koolituslubade andmise süsteemile, kus õigus õpet läbi viia annab õiguse väljastada riiklikult tunnustatud diplomi (allikas: ekka.archimedes.ee).

Kõik Tallinna Ülikooli õppekavad on läbinud üleminekuhindamise, mille tulemusena võib ülikool saada kas tähtajatu või tähtajalise (kuni kolm aastat) õppe läbiviimise õiguse. 

Info tasemeõppes osalemise toetuse kohta

Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud töötajatele ja töötutele, kellel puuduliku või vananenud hariduse tõttu on keeruline leida uut tööd või kellel on oht oma töökoht kaotada. Sihtgrupi täpsema kirjelduse ning toetuse saamise tingimused leiate töötukassa kodulehelt. Toetust makstakse õppima asumisel tasuta õppekohal kutsehariduses, rakenduskõrghariduses või bakalaureuseõppes.
Õppekavade valik, millele õppima asudes tasemeõppes osalemise toetust on võimalik saada, on piiratud - töötukassa toel saab asuda õppima õppekavadel, mis valmistavad ette ametitele (põhikutsealadele), mida OSKA tööjõuvajaduse uuringute kohaselt on järgmise 10 aasta perspektiivis rohkem vaja ning millel juba täna sobiva ettevalmistusega töötajaid napib. Õppekavade kohta uuri töötukassast,

Õpetaja kutse taotlemine

Õpetaja professionaalse arengu toetamiseks on loodud kutsestandardid. Nende taotlemise kohta saab lähemalt lugeda siit.