Õiguspsühholoogia kompetentsikeskus

Kompetentsikeskuse põhilisteks eesmärkideks on koostöös eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumiga läbi viia teadustööd õiguse ja psühholoogia kokkupuutepunktides eesmärgiga suurendada parimate praktikates rakendamist nii õigusteaduses kui psühholoogias ning valmistada ette õiguspsühholoogia valdkonna erialaspetsialiste ja pakkuda praktiseerivatele erialaspetsialistidele täiendkoolitust.

Liikmed

TLÜ käitumis- ja neuroteaduste (KNT) tippkeskuse õiguspsühholoogia kompetentsikeskuse liikmed:

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask

Dotsent Kristjan Kase uurimise ja õpetamise valdkond on juriidiline psühholoogia ja kriminaalpsühholoogia. Loe lähemalt ETISest.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Valeri Murnikov. Loe lähemalt ETISest.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Mari-Liis Tohvelmann. Loe lähemalt ETISest.
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi nooremteadur Remy Suurna. Loe lähemalt ETIS-est.

Valeri Murnikov

Kaastöötajad:

New Yorgi ülikool Shanghais Prof Pekka Santtila. Loe lähemalt.
Tartu ülikooli psühholoogia instituudi nooremteadur Annegrete Palu. Loe lähemalt.

Peamised tegevused

Õiguspsühholoogia teemalise teadustöö läbiviimine kahes erinevas suuremas uurimissuunas. Esiteks, kuna eksperimentaalpsühholoogia laboris on olemas silmaliigutuste ja pupilli suuruse fikseerimise riist- ja tarkvara (Tobii X120), siis on võimalik läbi viia uuringuid taju ja mälu valdkonnas seoses õiguspsühholoogiaga nagu näiteks mitme kurjategija äratundmise täpsust mõjutavate faktorite uurimises. Saadud tulemused võimaldavad õiglasemalt läbi viia inimeste äratundmiseks esitamist kriminaalmenetluses. Teiseks, uurida ülekuulamise-alast temaatikat keskendudes küsitlemise simuleerimiseks mõeldud tarkvara EIT (Empowering Interviewer Training) efektiivsusuuringute läbiviimisele. Kui paraneb küsitlemise kvaliteet, siis võimaldab see tunnistajaid säästval viisil koguda täpsemat tõendusmaterjali nendega juhtunu osas. Lisaks eelnevale on võimalik otsida võimalusi interdistsiplinaarsete uurimisteemade püstitamiseks arvestades LTI ning käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse uurimissuundi.
Õiguspsühholoogia populariseerimine nii läbi populaarteaduslike tekstide (artiklid, raamatud) kui ka ristmeedia (nt ühe minuti loengute sari, (õigus)psühholoogia valdkonda tutvustavate (õppe)videote valmistamine).
Koostööpartneritega välisriikide ülikoolidest erinevate teadusrahastuse taotluste algatamine ja koostamine.
Õiguspsühholoogia-alaste koolituste ja õppepäevade ning konverentside korraldamine.

Uudised

Seminar eetilisest ülekuulamisest

14. novembril 2025 toimus Tallinna Ülikoolis õiguspsühholoogia kompetentsikeskuse poolt korraldatud seminar “Eetilise ülekuulamise juhtnöörid (nn Méndezi printsiibid) nüüd eesti keeles - kuidas edasi?” Seminaril said kokku erinevad õigusvaldkonna töötajad, et arutada koos eetilise infokogumise ja ülekuulamise teemadel. Rahvusvaheline ekspertgrupp Prof. Juan E. Méndezi (ÜRO piinamisvastane eriraportöör aastatel 2010-2016) juhtimisel on koostanud juhtnöörid (Efektiivse intervjueerimise põhimõtted uurimiseks ja teabe kogumiseks) parimate praktikate kasutamisest kahtlustatavate, kannatanute ja tunnistajate ülekuulamisest ja infokogumisest (nn Mendezi printsiibid). Põhimõtted annavad suuniseid ülekuulamiste ja infokogumise intervjuude ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja dokumenteerimiseks, küsitlejate täiendkoolituseks ja printsiipide rakendamiseks. Põhimõtete fookus pole mitte ainult kriminaalmenetlus vaid ka infokogumine huvipakkuvatelt allikatelt nii sise- kui välisjulgeolekut silmas pidades. Seminari juhtis LTI õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask. Printsiipide tõlkimist eesti keelde toetas Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi uuringufond. Dokumendi on tõlkinud, toimetanud ja kujundanud Aabwell OÜ. Tõlkimist ja toimetamist on konsulteerinud Kristjan Kask ja Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia nooremlektor Annegrete Palu. Tõlge on kättesaadav SIIT.

Kas tagasiside on oluline simuleeritud ülekuulamistes täiskasvanud tunnistajaid kujutavate avataridega?

Doktorant Mari-Liis Tohvelmann viis läbi eksperimendi, mille eesmärk oli teada saada, kuidas täiskasvanud tunnistajaid oleks võimalik tõhusamalt intervjueerida. Varasemad uuringud on osutanud, et intervjueerimisoskused paranevad siis, kui intervjueerijatele antakse tagasisidet nende soorituse kohta. TLÜ uuringufondi toetusel töötasime välja veebipõhise tarkvara Adult Witness Avatars (AWA), mis võimaldab simuleerida ülekuulamist täiskasvanud kannatanute ja tunnistajatega kasutades avatare. Uurisime, kas intervjuud koos tagasisidega (võrreldes tagasisideta katsetingimusega) toovad kaasa intervjuu kvaliteedi tõusu. Kuuekümnest osalejast said pooled pärast igat simuleeritud intervjuud tagasisidet intervjuu protsessid kohta (st milliseid küsimusi nad küsisid). Tulemused näitasid, et tagasiside saamine pärast simuleeritud intervjuusid suurendas intervjuudes soovitatavate küsimuste (vaba meenutamisele suunatud ja avatud küsimused) osakaalu võrreldes tagasisideta katsetingimusega (vastavalt 90,3% vs 72,6%).

Kas meenutuse täpsus on seotud žestide kasutamisega sõltuvalt vanusest ja mõistelise mõtlemise struktuurist?

Meie hiljutises avaldatud uuringus, mida juhtis nooremteadur Remy Suurna, analüüsisime žestide kasutamise erinevusi vaba meenutamise ülesandes eri vanuses ning mõistelise mõtlemise arengutasemelt erinevate inimeste seas. Eksperimendis osales üle 60 lapse ja 30 täiskasvanu: esmalt olid nad tunnistajaks lavastatud sündmusele ning nädal hiljem intervjueeriti neid sündmuse kohta ning hinnati nende mõistelise mõtlemise taset. Tulemused näitasid, et täiskasvanud kasutasid nii suuremat žestitüüpide repertuaari kui ka žeste sagedamini võrreldes lastega. Lisaks ilmnes, et laste puhul ennustasid mõistelise mõtlemise tase ja žestide kasutus—eelkõige metafoorsed ja ikoonilised žestid—täpsemat vaba meenutust. Tulemused viitavad, et žestid võivad eri arenguetappides täita erinevaid funktsioone: žestikasutus seostub mõistelise mõtlemise struktuuriga ning žestide kasutamisest tulenev kasu vabas meenutuses on selgemini väljendunud lastel kui täiskasvanutel.

Tähistades 20 aasta möödumist lapstunnistajate videosalvestatud ülekuulamiste algusest Eestis

Aastal 2004 moodustati Eesti Politsei- ja Piirivalveametis esimene üksus, mis spetsialiseerus laste vastu suunatud kuritegude uurimisele. Selle sündmuse 20. aastapäeva tähistamiseks kirjutas Kristjan Kask artikli, milles ta reflekteerib psühholoogilisest vaatenurgast selle üle, kuidas lastest kannatanute ja tunnistajate ülekuulamine on Eestis aastate jooksul arenenud. Artiklis käsitletakse Eesti kontekstis asjakohast kirjandust ja empiirilist uurimistööd ning analüüsitakse muutusi valdkonda reguleerivas õigusraamistikus. Lisaks pööratakse tähelepanu intervjueerimise koolitustele ja Lastemaja (Barnahus) teenuse avamisele ning tuuakse esile mitmed olulised teemad ja küsimused, millega tulevikus selles valdkonnas arvestada.

Käitumisteaduste ja avaliku poliitika lõimimine Eestis

Käitumisteaduste potentsiaal päriseluliste probleemide lahendamisel on seni jäänud alakasutatuks. Meie keskuse teadlane Kristjan Kask avaldas koostöös Tartu Ülikooli teadlastega artikli, mis käsitleb käitumisteaduste ja avaliku poliitika lõimimist Eestis. Artiklis antakse ülevaade Eestis hiljuti välja töötatud rakendusliku käitumisteaduse raamistikust, mille eesmärk on toetada poliitikakujundajaid käitumisteaduste rakendamisel ühiskondlike probleemide lahendamisel. Probleemi mõistmiseks soovitab raamistik uurida ekspertide ja sihtrühmade kogemusi ning kaardistada probleemi aluseks olevad süsteeme. Lahenduste kujundamisel rõhutatakse olemasolevate sekkumisvõimaluste kaardistamist ning võimalike lahenduste rakendamist prototüüpimise kaudu. Tõhususe hindamiseks soovitab raamistik rakendada lahendusi eksperimentaalse disaini alusel ning analüüsida asjakohaseid tulemusnäitajaid. Raamistikku illustreeritakse juhtumiuuringuga, mis kirjeldab Eesti õiguskaitse arengut lapstunnistajatega läbi viidavate ülekuulamiste kvaliteedi parandamisel. Mäluteaduse teadmisi arvesse võttes on Eesti uurijate väljaõpet oluliselt ümber kujundatud: kasutusele on võetud tõenduspõhised ülekuulamismeetodid ning väljaõpet plaanitakse edaspidi täiendada veebipõhiste koolitustega, kus uurijad saavad oma ülekuulamisoskusi harjutada kuulates üle lapsi kujutavaid avatare. Käesoleva juhtumiuuringu kaudu käsitletakse laiemalt käitumisteaduste rakendamisega seotud väljakutseid ja võimalusi.

Ülevaateartikkel lapstunnistajate ülekuulamise hetkeseisust

Kristjan Kask osales ülevaateartikli kirjutamises, mis koondab tõenduspõhiseid soovitusi lapstunnistajate ülekuulamisel kohtueelses menetluses. Soovitused on koostatud Euroopa Psühholoogia ja Õiguse Assotsiatsiooni (EAPL) raames tegutsevate laste intervjueerimise uurijate koostöös ning on suunatud olukordadele, kus lapsi kuulatakse üle eeskätt seksuaalse ja/või füüsilise väärkohtlemise juhtumites. Artikli üheks keskseks eesmärgiks on toetada Euroopas laienevat Lastemajade (Barnahusi) arengut teaduspõhise uurimispraktika arendamisel. Peamised soovitused puudutavad intervjueerijate pädevusnõudeid, intervjuude läbiviimise põhimõtteid ning intervjueerijate väljaõpet. Intervjueerijatel soovitatakse kasutada tõenduspõhiseid intervjueerimismeetodeid, rakendada hüpoteeside testimise loogikat ning salvestada intervjuud. Rõhutatakse intervjuu põhjaliku ettevalmistamise vajadust; samuti tõstetakse esile kultuuriliste tegurite arvestamise ning võimaliku tõlkevajaduse teadvustamise olulisus. Veebipõhise laste intervjueerimise kohta märgitakse, et senised tulemused on paljulubavad, kuid lõplike soovituste kujundamiseks on vaja täiendavaid uuringuid. Intervjueerijad peaksid läbima spetsialiseeritud koolituse ning saama oma intervjuude kohta järjepidevat tagasisidet.

Globaalne initsiatiiv eetiliste ülekuulamispraktikate juurutamisel

Kahtlustatavate, kannatanute ja tunnistajatega läbiviidavad intervjuud kuuluvad politsei ja teiste õiguskaitseasutuste kõige olulisemate ja regulaarsemate tegevuste hulka, võimaldades edendada kriminaaluurimisi. Kristjan Kask osales artikli valmimisse, mis käsitleb uuriva intervjuu valdkonnas kriitilist lünka nii teaduskirjanduses kui ka praktikates, nimelt koordineeritud ülemaailmse tegevuse puudumist universaalsete standardite kehtestamiseks ja rakendamiseks. Kuigi sellised riigid nagu Inglismaa ja Wales, Norra ning Austraalia on edukalt omaks võtnud kontakti loomisele tuginevad praktikad, on need pingutused jäänud pinnapealseks. Laiemad kollektiivsed algatused, mis hõlmaksid üle maailma teadlasi ja praktikuid ning keskenduksid uuriva intervjuu printsiipide laialdasema kasutuselevõtu edendamisele, on harvad. Selle lünga vähendamiseks kirjeldab artikkel viimaste aastate arenguid, mille eesmärk on kujundada universaalsem lähenemine uurivale intervjueerimisele, ning tutvustab teedrajavat ülemaailmset algatust selle rakendamise toetamiseks (COST võrgustiku tegevus CA22128).

Uuring suurte keelemudelite teadmistest lapstunnistajate mälu ja sugestiivsuse kohta

Laste mälu ning sugestiivsuse täpne prognoosimine kriminaalmenetluse kontekstis, sh laste seksuaalse väärkohtlemise menetlustes, on keerukas. Suured keelemudelid (Large Language Models, LLM) kui arenenud loomuliku keele töötluse vahendid on näidanud üles märkimisväärset võimekust. Kristjan Kask osales uuringu läbiviimises, mille eesmärk oli hinnata nelja keelemudeli (GPT-4, Claude 3.5 Sonneti, Llama-3-405b ja Ernieboti) vastuseid laste soorituse ennustamisel mälu- ja sugestiivsust käsitlevates uuringutes ning võrrelda nende täpsust inimestest spetsialistide omaga. Nelja keelemudelit testiti kontrollitud tingimustes, mille käigus genereeriti kokku 4800 prognoosi 30 küsimuse kohta, tuginedes kaheksale avaldatud uuringule. Mudelite tulemuslikkust hinnati ennustustäpsuse alusel nii koondnäitajate kui ka mudelipõhiste erinevuste lõikes. Keelemudelid 65% täpsuse, ületades varasemates uuringutes raporteeritud inimestest spetsialistide 57% täpsuse. Claude 3.5 Sonnet, GPT-4 ja Llama-3-405b keelemudelid olid täpsemad kui Erniebot, paistes eriti silma valemälestusi puudutavates ülesannetes. Uuringu põhjal saab järeldada, et keelemudelid võivad omada potentsiaali lapstunnistajate ülekuulamise toetamisel, pakkudes suhteliselt täpseid prognoose laste käitumise kohta. Samas on vajalik täiendavad uuringud, et valideerida nende rakendatavust ja usaldusväärsust praktikas.

Milline on parim meetod kurjategija tuvastamiseks, kui ta kandis kuriteo toimepaneku ajal kirurgilist maski?

Uurimused on näidanud, et kui kurjategija end kuriteo toimumise ajal maskeerib, siis see vähendab tema täpset tuvastamist pealtnägijate poolt. Avaldasime artikli, kus me uurisime milline on kahtlustatava tuvastamise täpsus olukordades kus kirurgilist maski on kantud kuriteo toimepanemise hetkel ja maski kantakse ka hiljem tuvastamisel äratundmiseks esitamise rea liikmete poolt. Veebipõhisest eksperimendist võttis osa 452 katseisikut, kes nägid videoklippi ühest lavastatud varguse episoodist ning hiljem pidid nähtud kahtlustatava tuvastama kurjategijaga või kurjategijata äratundmiseks esitamise reast. Vastupidiselt ootustele me ei leidnud kinnitust hüpoteesile, et kui maski kantakse kuriteo toimepanemise ajal, siis kui hiljem ka rea liikmed kannavad maski on kahtlustatava tuvastamise täpsem võrreldes sellega, kui rea liikmed on maskita.

Kas fotode taust omab mõju inimeste tuvastamise täpsusele?

Menetlusasutuste poolt läbi viidavate äratundmiseks esitamise ridades kasutatavad fotod võivad teinekord oma kvaliteedilt varieeruda, nt fotode tausta osas. Varasematest uuringutest on teada, et me tunneme oma rassist inimesi täpsemini ära kui teisest rassist inimesi. Meie uurimisgrupp viis läbi eksperimentide seeria Suurbritannias ja Eestis, kus me uurisime väikestele värvi erinevustele fotode taustas valgenahaliste ja mustanahaliste inimeste tuvastamisel. Kolme läbiviidud eksperimendi tulemused osutavad, et fotode taustavärvi varieeruvus mõjutas eksimusi mustanahaliste inimeste täpsel tuvastamisel aga mitte valgenahaliste inimeste täpsel tuvastamisel. Seega tuleb ebaõigete tuvastamiste vältimiseks kindlustada fotodel samasugune taustavärv.

Mikrokraad „Õiguspsühholoogia alused“

Kompetentsikeskuse teadlased on kokku pannud mikrokraadi teemal „Õiguspsühholoogia alused“. Õppekava eesmärk on avardada silmaringi psühholoogia teadmiste võimalikest rakendusvõimalustest õigusteaduses. Mikrokraadi kohta loe lähemalt siit. Järgmine mikrokraad toimub kevadel 2025.

Õiguspsühholoogia teemaline saade Uudishimu tippkeskuses

Kuriteost jäävad alati asitõendid. Sündmuskohale jäetud sõrmejälgi analüüsib arvuti. Aga kuidas toimetada jälgedega, mis on tunnistaja või kahtlusaluse mälus? Tänapäevane politseiuurimine on sootuks midagi muud kui see, mida filmidest näinud oleme. Uudishimu tippkeskuse saatesarja järjekordses episoodis avasid teemat Kristjan Kask Tallinna Ülikoolist ja Prof. Talis Bachmann ja Annegrete Palu Tartu Ülikoolist.

Milline on visuaalse taju seos mõistelise mõtlemisega?

Visuaalruumilist võimekust käsitletakse tihti kui eraldiseisvat, aga mitte verbaalset kognitiivset funktsiooni. Samas on visuaalruumilised protsessid semiootiliselt vahendatud, seega ei saa neid täiesti mitteverbaalseteks pidada. Eelnevates uuringutes on empiiriliselt ja teoreetiliselt näidatud kõrgemad visuaalruumilised protsessid selliselt, et näiteks visuaalne objektitajumine ning mentaalne roteerimine on semiootiliselt vahendatud. Kompetentsikeskuse teadlane Valeri Murnikov viis läbi uuringu, mille tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Uuringu eesmärk on välja selgitada seosed mõistelise mõtlemise struktuuri ja visuaalsete tajuprotsesside vahel. Uuringus kasutati kaht ülesannet suuremast testikomplektist, mis mõõdab erinevaid kõne ja kognitsioonifunktsioone. Esimeses ülesandes hinnati inimese visuaalse taju ja segavate stiimulite pärssimist, teises ülesandes mõõdeti inimeste juhtivat mõistelise mõtlemise struktuuri. Valim koosnes 58 inimesest, kelle emakeel oli eesti keel. Visuaalset taju mõõtvates ülesannetes eristasid tulemused lahendustes kolm erinevat käitumismustrit. Kaks neist olid iseloomulikud, kuna sooritusi verbaliseeriti uuritavate poolt. Need, kes verbaliseerisid oma sooritust, olid vähem domineeriva loogilise mõiste mõtlemise struktuuriga. Verbaliseerimine viitab sellele, et uuritavate jaoks oli ülesanne kognitiivselt koormav. Asjaolu, et enamik uuritavatest verbaliseeris enda sooritust ja see oli seotud mõistelise mõtlemise struktuuriga, toetab ideed, et visuaalruumiline võimekus pole täiesti mitteverbaalne, vaid on pigem semiootiliselt vahendatud.

Milline on erineva fookuskaugusega pildistatud fotode mõju inimeste tuvastamise täpsusele?

Pealtnägijatunnistusi käsitlevates uurimustes on senini vähe analüüsitud tunnistajatele esitatavate fotode kvaliteediga seonduvaid faktoreid. Üheks selliseks tunnuseks on fookuskaugus, mida saab defineerida kui vahemaad fotograafilise läätse ja kaamera sensori vahel, kus varieeruvad nägemisnurk ning objektide suurendatavuse aste. Avaldasime ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada erineva fookuskaugusega pildistatud fotode mõju inimeste tuvastamise täpsusele. 90 katseisikut vaatasid videot simuleeritud varguse episoodist, mis oli toime pandud ühe isiku poolt, ja pidid ta hiljem kuueliikmelisest samaaegsest äratundmiseks esitamise reast tuvastama. Reas esitatavad fotod olid pildistatud kas 24-, 50- või 100-mm fookuskaugusega. Need katseisikud, kes tuvastasid nähtud isikud 100- või 50-mm fookuskaugusega pildistatud fotode reas, olid täpsemad, võrreldes nendega, kes nägid 24-mm fookuskaugusega pildistatud fotode rida. Tulemustest lähtuvalt võib soovitada, et äratundmiseks esitamisel võiksid fotod olla pildistatud fookuskaugusega vahemikus 50–100 mm.

Mis mõjutab mitme kurjategija äratundmise täpsust?

Enamik pealtnägijatunnistusi käsitlevaid uurimusi on keskendunud ühe isiku tuvastamise täpsusele, samas kui paljudes kuritegudes võib tuvastatavaid isikuid olla rohkem kui üks. Eelnevad uuringud on välja toonud, et tugevad mälujäljed ja väike kognitiivne koormus on seotud inimeste tuvastamise suurema täpsusega. Avaldasime ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Sciences uuringu, kus 180 katseisikut vaatas videot simuleeritud varguse episoodist, mis oli toime pandud kahe isiku poolt. Hiljem näidati katseisikutele kaht kuueliikmelist äratundmiseks esitamise rida eesmärgiga kahtlusalused tuvastada. 60 katseisikut sai ise valida, kumba isikut esimesena tuvastada, osale katseisikutele tegi sellise valiku ridade läbiviija. Kui valiku tegi ridade läbiviija, siis olid katseisikud pooltel juhtudel teadlikud, milline rida millise isiku kohta käis, ja pooltel juhtudel mitte. Need katseisikud, kes said ridade esitamise järjekorra ise valida, lükkasid suuremal määral tagasi ridu, kus kahtlusalust polnud (65%), võrreldes nendega, kellele ei öeldud, milline rida millise kahtlusaluse kohta käis (45%). Nende katseisikute vahel, kes said ise ridade järjekorra valida, võrreldes nendega, kes ei saanud, aga kellele öeldi, milline rida millise isiku kohta käib, erinevusi ei ilmnenud. Teadlik olemine sellest, milline rida millise isiku kohta käib, on oluline faktor vähendamaks pealtnägijate
kognitiivset koormust.

Avaldasime uuringu seksuaalselt väärkoheldud laste küsitlemise simulatsiooni efektiivsusest

Abo Akademi ülikooli teadlased Soomest on välja töötanud tarkvara nimega EIT (Empowering Interviewing Training) simuleerimaks seksuaalselt väärkoheldud laste küsitlemist kasutades avatare selliselt, et oleks võimalik simuleerida ka täiskasvanud kannatanute küsitlemist politseiuurijate poolt. Kompetentsikeskuse teadlaste osavõtul on tarkvara tõlgitud ja kohandatud ka eesti keelde. Avaldasime ajakirjas Nordic Psychology uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas küsitlemise simuleerimine parandab ka reaalselt lastega läbi viidavate intervjuude kvaliteeti tõstes soovitavate küsimuste (nt vaba meenutus ja avatud küsimused) proportsiooni ning vastuste täpsust. Uuringu raames viidi läbi kaks eksperimenti, üks itaalia psühholoogide seas ning teine eesti psühholoogia üliõpilaste seas. Katseisikud osalesid kõigepealt EIT treeningus ning nädal aega hiljem küsitlesid lasteaias 4-6 aastaseid lapsi kahe nendega juhtunud lavastatud sündmuse osas. Pooled katseisikud said EIT treeningu käigus oma sooritusele tagasisidet, pooled mitte. Leidsime, et need katseisikud, kes said oma sooritusele EIT treeningu käigus tagasisidet, küsisid suuremal määral soovitavaid küsimusi võrreldes nendega, kes oma sooritusele tagasisidet ei saanud. Täpsete detailide arv laste meenutustes tagasisidet saanud katseisikute osas ilmnes ühes aga mitte teises eksperimendis. Kokkuvõtvalt võib järeldada, et EIT treeningprogramm on efektiivne soovitavate küsimuste hulga suurendamisel intervjueerijate küsimustes ning see efekt on ülekantav ka päris laste küsitlemisse.

Kas mõisteline mõtlemine ja vanus prognoosivad täpsete vastuste hulka laste meenutustes?

Kompetentsikeskuse teadlased avaldasid ajakirjas Frontiers in Psychology: Developmental Psychology uuringu, mille eesmärk oli korrata varem läbiviidud pilootuuringu tulemusi kasutades teistsugust metoodikat sündmuse tajumisel. Seitsme kuni neljateistaastased lapsed ja täiskasvanud osalesid kõigepealt ühes lavastatud sündmuses ning nädal aega hiljem lasti neil tajutut meenutada, küsiti suunavaid ja eksitavaid küsimusi ning viidi läbi mõistelise mõtlemise test. Uuringu uudsuseks oli täiskasvanute katsegrupi lisamine uuringule ning see, et katseisikud kogesid sündmust vahetult mitte vaadates videoklippi nagu eelnevas pilootuuringus. Mõistelise mõtlemise testi abil uuritakse, kas laps või täiskasvanu kasutab rohkem igapäevamõisteid või teadusmõisteid. Leidsime, et mõistelise mõtlemise tase prognoosib suuremal määral laste täpset vaba meenutust ning ebatäpseid vastuseid eksitavatele küsimustele võrreldes vanusega. Uuringu tulemuste põhjal saab järeldada, et oluliseks kriteeriumiks mida lapsi küsitledes arvesse võtta on lisaks vanusele ka nende mõistelise mõtlemise tase.

Kui seinad räägiksid: Küsitlemise kunst

Kristjan Kase sulest on esmakordselt eesti keeles ühte raamatusse koondatud küsitlemise temaatika – kuidas ikkagi vestelda sündmust pealt näinud inimesega, et aidata tal meenutada võimalikult palju tõele vastavat infot? Kuidas inimest küsitleda ja teha seda tema õigusi rikkumata? Raamat keskendub psühholoogia ja õigusteaduse kokkupuutepunktidele ning õpetab rakendama teadmisi mälu kohta tunnistajate ja kahtlustatavate ülekuulamisel, avastama valetamiskäitumist ja tutvustab lühidalt ka kohtupsühholoogia ekspertide tööd. Lisaks õigussüsteemis töötajatele leiavad raamatus rohkelt kasulikku teavet kõik teised, kel tuleb oma igapäevatöös vahetu suhtluse abil infot koguda või kellele huvi pakuvad mälu ja meenutamise toimemehhanismid. Loe lähemalt.

Dotsent Kristjan Kask külalistoimetab Frontiers in Psychology erinumbrit menetlejate täiendõppest ülekuulamisoskuste alal

2023. aastal on ilmumas Frontiers in Psychology erinumber alajaotuses Forensic and Legal Psychology, mis keskendub tehnilistele lahendustele menetlejate täiendõppes, mis aitaksid neil tõhusamalt omandada ülekuulamisoskusi ja neid ka uuel tasemel säilitada. Üheks erinumbri külalistoimetajaks on dotsent Kristjan Kask.

Kuidas arendada uurijate küsitlemisoskusi?

Tunnistajate ütlused on kriminaalmenetluses tõend. Uuringud näitavad, et menetlejate küsitlemisoskuste arendamine võib olla keerukas ülesanne kuna õpitud oskused kipuvad ajas ununema. Nooremteadur Mari-Liis Tohvelmann ja dotsent Kristjan Kask on avaldanud ajakirjas Juridica International ülevaateartikli, kus nad käsitlevad menetlejate täiendõppe temaatikat seoses tunnistajate ütlustega. Kõigepealt annavad nad artiklis ülevaate parimatest lastest kui täiskasvanud tunnistajate ülekuulamise praktikatest. Seejärel arutlevad nad, mida eelkõige võiks nende menetlejate täiendkoolituses harjutada, et küsitlemisoskused paraneksid ja ka uuel tasemel püsiksid.

Avataride kasutamine politseiuurijate ülekuulamisoskuste arendamisel tõstis soovitavate küsimuste hulka kriminaalmenetluse raames läbi viidud ülekuulamistel 23% võrra

Üks võimalus, kuidas täiendkoolitada politseiuurijaid küsima soovitatavaid küsimuste liike, on kasutada tarkvara tarkvara EIT (Empowering Interviewing Training), mis simuleerib seksuaalselt väärkoheldud laste küsitlemist kasutades avatare. Avaldasime ajakirjas Frontiers in Psychology uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, kas küsitlemise simuleerimine parandab ka reaalselt lastega läbi viidavate ülekuulamiste kvaliteeti tõstes soovitavate küsimuste (nt vaba meenutus ja avatud küsimused) proportsiooni. 22 politseiuurijat osalesid uuringus, kus pooled uurijad said koheselt oma EIT treening sooritusele tagasisidet ja pooled esimesel EIT treeningul ei saanud ja teisel EIT treeningul said. Uuriti ka politseiuurijate poolt lastega läbi viidud videosalvestatud ülekuulamiste protokolle enne ja pärast EIT treeningus osalemist. Leidsime, et need katseisikud, kes said oma sooritusele EIT treeningu käigus tagasisidet, küsisid EIT treeningus suuremal määral soovitavaid küsimusi võrreldes nendega, kes oma sooritusele tagasisidet ei saanud. Päris lastega läbi viidud ülekuulamistes tõusis tagasisidega EIT treeningu järgselt soovitavate küsimuste hulk 23% võrra, 48%-lt 59%-le. See on esimene artikkel, mis leidis, et EIT treeningprogramm on efektiivne soovitavate küsimuste hulga suurendamisel lastega läbiviidud ülekuulamistes kriminaalmenetluse raames.

Mis on teada võimalike asüülitaotlejate küsitlemisoskusest Eestis?

Avaldasime ajakirjas Journal of Investigative Psychology and Offender Profiling uuringu, mille eesmärk oli teada saada, milline on eesti politseikadettide küsitlemisoskused võimalike asüülitaotlejatelt info kogumisel. 61 kadetti luges üht neljas võimalikust fiktiivsest asüülitaotleja stsenaariumist ning pidi seejärel formuleerima viis küsimust, mida ta taotlejalt küsiks, et tema poolt meenutatud infot verifitseerida. Tulemused osutasid, et kadetid küsisid valdavalt avatud küsimusi. Nende stsenaariumite kohta, mis käsitlesid võimalike asüülitaotlejate päritolu, küsiti eelkõige nende päritoluriiki, dokumente ja Euroopasse saabumise teekonna kohta.

Pikk erialane kogemus ei pruugi tähendada häid teadmisi seksuaalse väärkohtlemise kohta

Kristjan Kask avaldas ajakirjas Proceedings of the Estonian Academy of Security Sciences küsitluse, mis uuris eesti erialaspetsialistide hoiakuid, uskumusi ja teadmisi laste seksuaalse väärkohtlemise kohta. 40 erialaspetsialisti täitis küsimustiku, milles uuriti nende hoiakuid ja uskumusi laste seksuaalse väärkohtlemise kohta ning paluti prognoosida laste mälu ja suunatavust lähtudes varasemate teadusuuringute tulemustest. Kõrgemad enesekohased hinnangud oma teadmistele olid seotud suurema hulga varasemalt läbitud koolitustega. Samas, erialane töökogemus polnud seotud teadmistega laste seksuaalse väärkohtlemise kohta või võimega ennustada ette laste sooritust teatud olukordades. Seega, spetsialistid peaksid olema teadlikud, et erialane kogemus ei pruugi tähendada, et ka teadmised on paremad – seda tulemust saaks arvesse võtta tulevaste erialaste täiendkoolituste planeerimisel.