Sooritusvõime analüüsi labor
Jalalihaste jõunäitajate hindamine
Hüppetestid
Hüppetestide läbiviimiseks kasutatakse mõõtmissüsteemi OptoJump. Hindamisel rakendatavad testiprotokollid on peamisest suunatud plahvatusliku jõu, alajäsemete jõuvõimekuse erinevuste ja anaeroobse võimekuse hindamiseks. Saadud tulemuste põhjal saab parandada treeningjuhtimist, tuginedes täpsetele mõõtmistulemustele.
Kehakoostise analüüs
Seca mBCA 515 on biolektrilise takistuse meetodil töötav meditsiiniline seade, millega mõõdetakse maksimaalselt 20 sekundi jooksul inimese keha koostist. Testimise käigus hinnatakse järgmiseid parameetreid: baasainevahetuse väärtust, keha üldist veesisaldus, rakuvälist ja rakusisest vee hulka, rasvaprotsenti, rasvavaba kehamassi, metaboolset vanust. Lisaks lihasmassi ning selle jaotuvust üla- ja alajäsemetel ning kerel. Eelpool loetletud parameetrite alusel on võimalik hinnata uuritava tervislikku seisundit ja toitumust.
FMS test – Tugiaparaadi funktsionaalse seisundi hindamise test
FMS sisaldab seitset põhilist liikumismustrit, mis on väljatöötatud tugiaparaadi liikumispiirangute või muutuste kiireks ja lihtsaks tuvastamiseks. Seitsme alamtesti videoanalüüsi põhjal tuuakse välja funktsionaalsed piirangud liigutustegevuses ning kehapoolte vahelised asümmeetriad. Samuti annab test võimaluse hinnata piiranguid liigeste liikuvuses, lihastraktide vähenenud elastust, dünaamilist ja staatilist tasakaaluvõimet. Saadud tulemuste põhjal antakse soovitusi vigasuste riski vähendamiseks ning treeningharjutuste mitmekesistamiseks.
Jalgratturite erialase aeroobse ja anaeroobse võimekuse hindamine
Konkreetse sportlase funktsionaalsete iseärasuste ja erinevate füsioloogiliste süsteemide võimekuse ehk erialase võimekuse üksikute komponentide selgitamiseks on üldjuhul vajalik sooritusvõime laboratoorne hindamine kontrollitud tingimustes. TLU sooritusvõime analüüsi laboris viiakse jalgratturite testimine läbi veloergomeetril Cyclus 2, kuhu paigaldatakse sportlase isiklik võistlusratas, mistõttu on testimise tingimused võimalikult lähedased harjumuspärasele rattasõidule. Ratturite aeroobse võimekuse hindamisel kasutatakse klassikaliselt kardio-plumonaarset koormustesti gaasianalüsaatoriga, kus tõusva koormuse tingimustes jälgitakse südametöö ja hingamistegevuse muutusi ning mille käigus määratakse sportlase organismi üldine aeroobne võimekus ja potentsiaal. Samuti määratakse treeningute juhtimisel kasutatavad aeroobne ja anaeroobne lävi ning hinnatakse erinevate füsioloogiliste süsteemide võimekust ja ratsionaalsust erinevatel koormuslävedel. Lisaks üldisele hapnikutarbimise võimekusele vaadeldakse ka reielihaste, kui rattasõidul põhikoormust kandva lihasrühma, lokaalset hapniku kasutust ehk saturatsiooni, mis paralleelselt üldise hapnikutarbimise näitajaga võimaldab täpsemalt välja tuua kas sportlase aeroobne sooritusvõime on rohkem piiratud üldise hapnikutrantspordi võimekuse või lokaalse lihasvastupidavuse osas.
Lisaks koormustestiga hinnatavatele aeroobse võimekuse näitajatele, viiakse läbi ka anaeroobset võimsust ja mahtuvust mõõtev 30s sprinditest isokineetilises (fikseeritud pedaalimissageduse) režiimis. Testimiskompleksi läbiviimise tulemusena saadakse ülevaade jalgratturi erialase võimekuse tasemest ning profiilist ehk tugevustest, nõrkustest ja olulisematest sooritusvõime piirajatest.
Lisainfo ja kontakt erinevate sooritusvõime analüüsi labori teenuste kohta: spordilabor@tlu.ee