ökoloogia keskus

Ökoloogia keskus on Tallinna Ülikooli teadus- ja arendusüksus

Ökoloogia keskuse põhitegevuseks on loodusteaduslikud alusuuringud loodusteaduste ja tehnika ning bio- ja keskkonnateaduste valdkondades, mille uuringutulemusi juurutatakse teadus-arendus­projektides.

Keskuse teadustegevus toimub erinevates suundades, mille peamisteks teaduslikeks eesmärkideks on:

  • erimastaapsete looduslike ja antropogeensete protsesside ajalis-ruumilise mõju hindamine veekeskkonnaga seotud ökosüsteemide (sood, järved, jõed, rannikud ning nende valglad) talitlusele ja arengule multiskalaarsel tasandil.
  • ökosüsteemide mustrilisuse kujunemise ja arengustsenaariumite modelleerimine.
  • paleoökoloogiliste, maastikuökoloogiliste, telmatoloogiliste ja rannageoloogiliste uurimismeetodite arendamine.
  • randade ja rannikute arengu seaduspärasuste uurimine loodusliku fooni ja inimmõju muutuste tingimustes.
  • jõgede valgalapõhine ökosüsteemide modelleerimine.
  • märgalaökosüsteemide ruumimustrite kujunemise ja primaarprodutsentide morfoloogiliste ning füsioloogiliste tunnuste vaheliste seoste välja selgitamine.
  • märgalaökosüsteemide säilitamise ja taastamise teaduslike printsiipide väljatöötamine.
  • järve ökosüsteemide ökohüdroloogiliste toimimismehhanismide modelleerimine.
  • ökosüsteemiteenustel põhinevate interdistsiplinaarsete uurimismeetodite arendamine ja jätkusuutliku arengut toetavate kommunikatsiooni- ja hariduspraktikate väljatöötamine.

Rakenduslikke uuringuid tehakse oma kompetentsi piires valdkondades, mis toetavad teadustegevuse põhisuundade realiseerumist ja aitavad kaasa faktilise andmestiku kogumisele.

Rakenduslikud uuringud on eeskätt seotud:

  • maavarade kaevandamisega seotud keskkonnaprobleemide ja välisõhu saastatusega (eeskätt Kirde-Eestis);
  • veekeskkonna ja selle kaitsega ning veekeskkonna majandamisega, sh valglate majandamine ja kaitse;
  • keskkonnaseisundit ja looduskaitset hõlmavate temaatikatega ning ekspertiisidega;
  • Eesti keskkonnapoliitika arendamise ja jätkusuutliku arengut toetavate tegevustega;
  • keskkonnakommunikatsiooni ning jätkusuutliku arengu- ja loodushariduse edendamisega.
Missioon
  • Ökoloogia keskuse missiooniks on olla Eesti juhtiv teaduskeskus veekeskkonnaga seotud ökosüsteemide uurimisel ja loodushoiu kujundamisel.
  • Osutada ühiskonnale teadmusteenust ökosüsteemiteenuste jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
  • Pakkuda keskuse töötajatele inspireerivat töökeskkonda parimate teadustulemuste saavutamiseks.
Visioon
  • Ökoloogia keskus on Eesti ja rahvusvaheliste teadus- ja arenduskeskuste tunnustatud partner;
  • Osaleb ja toetab aktiivselt ülikoolihariduse omandamist ning on eelistatud stažeerimiskohaks kraadiõppuritele ning järeldoktorantidele;
  • Avaldab tulemusi rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades ja monograafiates mahus, mis on nõutav teaduse tippkeskuse tasemele;
  • On tunnustatud ekspert ja partner keskkonnakommunikatsiooni sh. -hariduse, loodushoiu ja jätkusuutliku arenguga tegelevatele institutsioonidele.

Ökoloogia keskuse teadussuunad

  •  Kliimatingimuste muutuse ja rannikumere hüdrodünaamika mõju uurimine eri tüüpi randade arengule. Randade arengu mudelite ja rannikuvööndis asetleidvate muutuste kohta prognooside koostamine.
  • Märgalaökosüsteemide seisundi ja arengu ning seda mõjutavate tegurite, eeskätt häiringute mõju uurimine märgalade struktuurile, talitlusele ja aine­ringe­le; uurimis­meetodite arendamine ning märgalade ökoloogilise taastamise tea­dus­like printsiipide väljatöötamine.

  • Maavarade kaevandamisega seotud probleemide ja välisõhu saastatuse uuringud (Kirde-Eestis), samuti keskkonnaseisundit ja looduskaitset hõlmavad uuringud ning ekspertiisid.

  • Erimastaapsete looduslike ja antropogeensete protsesside ajalis-ruumilise mõju hindamine ökosüsteemide seisundile, paleoökoloogiliste uurimismeetodite aren­da­mine, ökosüsteemide arengustsenaariumite koostamine.
  • Teostame ka rakenduslikke uuringuid.

Ajalugu

Ökoloogia keskuse eelajaloo alguseks võib pidada 4. jaanuari 1990. aastal, mil Eesti Teaduste Akadeemia (TA) üldkogu otsustas moodustada TA Bioloogia-Geoloogia-Keemia osakonna koosseisus Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi (ÖMI). Seoses kiiresti toimuvate muutustega ning vajadusega integreerida varem üleliidulises alluvuses olevad mereuuringutega tegelevad uurimisasutused Eesti teadussüsteemi otsustas Eesti TA Presiidium 16. juunil 1992. aastal moodustada iseseisva Eesti Mereinstituudi ja reorganiseerida ÖMI Ökoloogia Instituudiks. TA Üldkogu kinnitas nimetatud otsuse 17. novembril 1992. aastal.

  • 16. juunil 1992. aastal loodi Eesti TA Ökoloogia Instituut, mille põhiülesanneteks sai alus- ja rakendusuuringute läbiviimine organismide, maastike, ökosüsteemide ja geosfääride arengu, seisundi ja funktsionaalse struktuuri tundma õppimiseks ja haldamiseks, osalemine arendustegevuses, keskkonnateaduste edendamises ja erialase kaadri ettevalmistamises.
  • 20. aprillil 1993. aastal sõlmiti koostööleping Tallinna Pedagoogikaülikooliga Matemaatika-loodusteaduskonna alla kuuluva Geoökoloogia õppetooli moodustamiseks, mis alustas tööd 1993. aasta sügissemestrist. Õppetooli juurde moodustati magistrantuur ja doktorantuur ning vastavad kraadikaitsmise nõukogud.
  • 24. veebruaril 1995. aasal omistati Instituudi monograafilise väljaande nr 2 The Influence of the Natural and Anthropogenic Factors on the Development of Landscapes. The Results of a Comprehensive Study in NE Estonia autorite kollektiivile J.-M. Punningu juhtimisel Eesti Vabariigi teaduspreemia geo-, bio- ja põllumajandusteaduste erialal.
  • 11. juulil 1995. aastal viidi Ökoloogia Instituut vastavalt Teadus- ja Arendus-tegevuse korralduse seadusele Vabariigi Valitsuse otsusega Eesti TA koosseisust üle Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalasse iseseisva avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
  • 28. augustil 1995. aastal  sõlmiti koostööleping õppetöö läbiviimiseks Eesti Mäehariduskeskuses Jõhvis
  • 29. oktoobril 1997. aastal Vabariigi Valitsuse korraldusega nr. 798-k lubati vastavalt Teadus- ja Arendustegevuse korralduse seadusele Ökoloogia Instituudil integreeruda Tallinna Pedagoogikaülikooliga.
  • 24. novembril 1997. aastal  kirjutasid haridusminister Mait Klaassen ning TPÜ rektor Mait Arvisto alla ühinemislepingule, mille kohaselt Ökoloogia Instituut sai autonoomseks TPÜ teadus- ja arendusasutuseks. Samast kuupäevast jõustus ka TPÜ Ökoloogia Instituudi uus põhikiri.
  • 16. juunil 1998. aastal sõlmiti Ökoloogia Instituudi ning Eesti Teaduste Akadeemia vaheline assotsiatsioonileping.
  • 4. oktoobril 2000. aastal võeti Ökoloogia Instituudi Teadusnõukogu poolt vastu instituudi uus arengukava, kus fikseeriti instituudi teadustegevuse põhisuunad ja missioon.
  • 24. veebruaril 2000. aastal omistati Olevi Kullile ja Ülo Niinemetsale Eesti Vabariigi Riiklik teaduspreemia bio-geoteaduste erialal uurimistööde tsükli eest Fotosünteesi kohastumine lehestikus.
  • 16. jaanuaril 2001. aastal reorganiseeriti Ökoloogia Instituudi struktuur – teadustegevus toimub Keskkonnauuringute, Maastikuökoloogia, Tartu ja Kirde-Eesti osakondades.
  • 1. jaanuarist 2013. aastast maastikuökoloogia ja keskkonnauuringute osakonnad muudeti uurimisrühmade põhiseks.
  • 31. augustil 2015 Tallinna Ülikooli restruktureerimise käigus lõpetas TLÜ Ökoloogia Instituut tegevuse autonoomse teadus- ja arendusasutusena ning jätkab teaduskeskusena TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi koosseisus.

Ökoloogia keskuse teenused

TLÜ LTI Ökoloogia keskuse poolt pakutavad teenused ettevõtjale või otsustajale

Ökoloogia keskuse teadlased pakuvad lahendusi veega seotud ökosüsteeme puudutavatele probleemidele ja arendustele. Nõustame loodusressursside haldamisega seotud otsuste tegemist ja aitame lahendada juba tekkinud keskkonnaprobleeme. Meie uurimisobjektid on näiteks: sood, järved, rannikud, jõed ja põhjavesi. Vajadusel kaasame mitmetahuliste probleemide lahendamiseks teisi spetsialiste Tallinna Ülikoolist ja meie teisi koostööpartnereid. Omame kaasaegseid laboreid ja välitöö vahendeid kõikvõimalike keskkonda puudutavate uuringute ja analüüside läbiviimiseks.

Märksõnad: GIS, geofüüsikalised uuringud (georadar, veekogude kaardistamine), droonid, (mee) õietolm, keskkonnaseisundi indikaatorid (elustik, keemiline koostis), seirete planeerimine ja läbiviimine, taimkatteuuringud, hüdroloogilised mõõtmised ja atesteeritud veeproovivõtt, veeanalüüsid, sette- ja pinnaseanalüüsid, turbaanalüüsid, sadamakohtade valiku analüüsid, geoloogiliste protsesside prognoosid ning rannajoone muutuste uuringud ja tormikahjustuste analüüsid, loodusturism ja  loodusrajad - koostamine ja planeerimine, ja nende digitehnoloogilised lahendused (nt Avastusrada), loodusharidus, toote elutsükli analüüs, kaitsekorraldus- ja haldamiskavade koostamine, välisõhukaitse, maavarade kasutamise ja kaevanduste korrastamisega seotud uuringud, veemajandus.

Pakutavad teenused:

Väliuuringud ja proovide kogumine - keskkonna uuringuteks vajalike proovide võtmine ning mõõdistustööd. Võimalik kasutada erinevaid seadmeid (nt geofüüsikalised mõõtmised ja suureskaalaline kaardistamine, maakatte  drooni skaneerimised, veekeskkonnaga seotud mõõdistused).

Geofüüsikalised uuringud - uuringud mitmetahuliste probleemide lahendamiseks kasutades laialdast seadmekomplekti (GPR, ADP, RTK-GPS, Chirp, Boomer). Eraldi saab välja tuua näiteks uuringud:  

  • Georadari (GPR) abil - see on seade, mille abil on võimalik vaadata nii maa, seina või põranda sisse ja saada ilma objekti lõhkumata selgust uuritavate objektide siseehitusest. Sobib hästi ehitustegevuse eelseks uuringuks pinnase omaduste või seal sisalduvate varasemat ehitiste, mattunud laevade või torustike asukohtade kindlaks tegemiseks. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Hannes Tõnisson, e-post: hannes.tonisson@tlu.ee
  • Mitmekiirelise sonari (ADP) abil - mõeldud mitmeks veeuuringutega seotud otstarbeks. Saab täppiskaardistada veekogude põhja erinevate arendustegevuste läbiviimiseks, veemahu määramiseks või lihtsalt täpse kaardi koostamiseks. Mõõtmist saab kombineerida georadari ning teiste seadmetega, et saada ülevaade ka settelasundi paksusest ning paiknemisest.  ADP abil saab mõõdistada ka suurte jõgede vooluhulki. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Egert Vandel, e-post: egert.vandel@tlu.ee

Maastiku kaardistamine, GIS analüüs - maastiku ja taimkatte suureskaalaline kaardistamine droonide ning dGPS seadme abil. Raskesti ligipääsetavate objektide (nt koprapaisud) tuvastamine. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Raimo Pajula, e-post: raimo.pajula@tlu.ee

Veeuuringud - komplekssed pinna- ja põhjavee dünaamika ning veekeemia uuringud. Seirete planeerimine ja läbiviimine, hüdromeetrilised mõõtmised, veekogude toitealade leidmine (trasseerimiskatsed), põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide tuvastamine , veekogude kaitse ning haldusplaanide koostamine. Pinna- ja põhjavee proovivõtt ning keemiline analüüs - üldine koostis, vastavus nõuetele. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Oliver Koit, e-post: oliver.koit@tlu.ee

Pinnaseanalüüsid - mulla ja veekogude sette koostise analüüs. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Galina Kapanen, e-post: galina.kapanen@tlu.ee

Elustiku uuringud - ökosüsteemi seisundi määramine, taimkatteanalüüsid (k.a. droonide abil), vee-elustiku uuringud. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Martin Küttim, e-post: martin.kuttim@tlu.ee

Veekogude tervendamine - (tehis)veekogude rajamise ja haldamise põhimõtted, seisundi hinnangu koostamine, vee- ja sette koostise määramine. Veekogusse ladestunud setete kasutus ja toitaine kasutuselevõtt. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Tiit Vaasma, e-post: tiit.vaasma@tlu.ee

Soode tervendamine ja taastamine - märgala ökoloogiliseks toimimiseks vajaliku hüdroloogilise režiimi taastamine. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Mati Ilomets, e-post: mati.ilomets@tlu.ee

Meeuuringud - meeproove mikroskoobi all analüüsides on võimalik eristada erinevate taimede tolmuteri ning tulemuste põhjal kirjeldada korjeala. Analüüs võimaldab anda hinnangu mee päritolu kohta, sh ka selle kohta, kas tegu on eestimaise meega. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Liisa Puusepp, e-post: liisa.puusepp@tlu.ee

Digitaalsed õppe- ja inforajad õues (avastusrada.ee) - Avastusrada on nutiseadme veebilehitsejas töötav rakendus, mille abil saab luua õues läbitavaid interaktiivseid matka- ja seiklusradu. Lahenduse igakülgsus võimaldab avastusrada rakendada väga erinevates valdkondades: haridusest turismi arendamise ja teaduslike rakendusteni välja. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Jaanus Terasmaa, e-post: jaanus.terasmaa@tlu.ee

Jätkusuutliku arengu hariduse teemad - koolitused, õppeprogrammide koostamine, õpetajate ja juhendajate nõustamine - jätkusuutliku arengu haridus ei ole õpetus säästvast arengust ega keskkonnaprobleemidest. Selle roll on toetada arusaama maailma terviklikkusest, mõistes nii lokaalseid kui ka globaalseid süsteeme, et õppijal kujuneks terviklik ja kriitiline mõtlemine. Koostöö- ja jõustamisoskuste pagas, millele tuginedes teha jätkusuutlikuid tulevikuotsuseid, aitab nii õppijat, tema kogukond kui ka elu planeedil. Oleme valmis kaasa mõtlema ja aitama, et jätkusuutliku arengu hariduse pädevusi õppijani viia.  Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust: Liisa Puusepp e-post: liisa.puusepp@tlu.ee.

Säästva arengu eesmärkide rakendamine ettevõtluses - ettevõtte tegevuse kaardistamine ja strateegiline ümberkorraldamine lähtuvalt säästva arengu eesmärkidest. Uuringud näitavad, et jätkusuutlikkusest lähtuv ettevõtete tegevuse ümberkorraldamine on strateegiline paratamatus. Uute põlvkondade sisenemine majandusellu on muutnud senist turukäitumist. Jätkusuutlikkuse printsiipidest mitte lähtuvad ettevõtted kaotavad nii töötajad kui kliendid. Väljapääsuks oma tegevuste ümberkujundamine lähtuvalt säästva arengu eesmärkidest, kujundada oma tegevus neid toetavamaks ning avalikult võtta vastutus mõne eesmärgi täitmise eest. Oskame teid aidata, kuidas selleni jõuda. Täpsema informatsiooni saamiseks võtke palun ühendust:Mihkel Kangur,  e-post: mihkel.kangur@tlu.ee

Rannaprotsesside alased konsultatsioonid - rannaprotsesside looduslike iseärasuste eiramine rannikutele ehitamisel võib kaasa tuua soovimatuid tulemusi. Näiteks võib juhtuda, et sadamate ja veeteede piires hakkab ebasoovitavaid muutusi või intensiivistuvaid rannapurustusi ilmnema ka naaberaladel. Õigete otsuste tegemiseks toetame oma aastakümnete pikkuse kogemusega rannasetete (liivade-kruusade) liikumise ja kuhje iseärasuste, ning selle protsessi pikaajalise evolutsiooni ning tormisusest tingitud rannajoone muutuste uurimisel. Oleme valmis kaasa aitama teaduslikult põhjendatud mererandade ratsionaalsete  kasutamisskeemide väljatöötamisel. Täpsema informatsiooni saamiseks palun võtke ühendust: Kaarel Orviku, e-post: kaarel.orviku@gmail.com

Kontakt

Keskuse asukoha aadressUus Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6199 800

E-posteco@tlu.ee 

Last updated 16.09.2019 kell 14:33