Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 2 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe

Õppeained toimuvad iganädalaselt neljapäevast laupäevani. Selline õppetöö korraldus võimaldab õpingute kõrvalt ka osalise koormusega töötada.

Oma õpet saab koostada paindlikult, mis annab võimaluse õppimise ajal töötada õpetajana.

Peaerialad

• Gümnaasiumi füüsikaõpetaja - annab pädevuse õpetada füüsikat põhikoolis ja gümnaasiumis 
• Gümnaasiumi keemiaõpetaja - annab pädevuse õpetada keemiat põhikoolis ja gümnaasiumis
• Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja - annab pädevuse õpetada bioloogiat põhikoolis ja gümnaasiumis
• Gümnaasiumi geograafiaõpetaja - annab pädevuse õpetada geograafiat põhikoolis ja gümnaasiumis

Kõigil peaerialadel on võimalik omandada ka teise loodusteadusliku aine õpetamispädevus põhikoolis. Selleks peab üliõpilasel olema varasemate õpingute raames läbitud teise aine õppeaineid vähemalt 45 EAP mahus. Kui üliõpilane ei ole neid aineid läbinud TLÜ bakalaureuseõpingute kõrvaleriala raames, siis hindab nende sobivust vastuvõtukomisjon.

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Õppekava on jaotatud kaheks peamiseks mooduliks - üldkasvatuslikke ja psühholoogilisi pädevusi kujundavateks ning eriala kompetentsi arendavateks aineteks. Oluline osa antud õppekavast kuulub eriala didaktika ja metoodika kursustele ning õpetajakoolituse praktikale, mida toetavad mitmesugused üldained: õpetaja ja õpilane õppijatena koolis ja ühiskonnas, õppimise emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid, arengu ja õppimise toetamine ning õppe diferentseerimise alused. Oluline sealjuures on üliõpilase aktiivsus kohtumisel, sest parimaid tulemusi, kogemusi ning oskusi aitavad saavutada uudishimu, küsimusvalmidus ning avatus diskussioonile.

Varasemate õpingute jooksul omandatud kõrvaleriala põhikoolis õpetamise pädevuse omandajad läbivad õpingute jooksul eriala valikainete arvelt kõrvaleriala didaktika ja lisaks ka kõrvaleriala praktika.

Praktika

• Esimese õppeaasta praktika (ained Õpetajakoolituse praktika I ja II) toimuvad kuuel päeval semestri jooksul Tallinna Ülikooli praktikakoolides.
• Tegevõpetajad sooritavad esimese õppeaasta sügissemestri praktika samuti täismahus ning Tallinna Ülikooli praktikakoolides Tallinnas ja Harjumaal.
• Enne praktikale minekut on vajalik tervisetõend.
• Üldinfo õpetajakoolituse praktika kohta

Tutvu õppekavaga

• Kandidaadil peavad olema läbitud ühe, soovitavalt kahe loodusteadusliku aine õpingud bakalaureusetasemel (vähemalt 48 EAP mahus) või peab olema sellele vastav ettevalmistuse tase.**
• Sisseastumisel tuleb sooritada vastuvõtueksam, mis koosneb motivatsioonikirja kirjutamisest ja vestlusest. Vestluse eesmärgiks on selgitada välja kandidaadi eeldused ja motivatsioon magistriõppes jätkamiseks. Vestlusele palume võtta kaasa koopia eelnevalt omandatud õppekava(de) akadeemilisest õiendist või muudest dokumentidest, mis annavad ülevaate erialaainete õpingute läbimisest. Haridusteaduslik osa sisseastumiseksamis veel täpsustub. 
• Sisseastumisel tuleb sooritada akadeemiline test, mis koosneb kolmest osast: lingvistilased ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
• Vastuvõtulävend on 70 palli.

**Peaerialal õppima asumiseks on vajalik loodusteaduste bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon bioloogias, füüsikas, geograafias/geoökoloogias, keemias või bioloogia, füüsika, geograafia/geoökoloogia, keemia kõrvalerialas määratletud ainete läbimine vähemalt 45 EAP mahus. 

Vastuvõtueksamite ajakava

Katrin Soika

keemia didaktika lektor

Katrin Soika on keemia didaktika õppejõud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemia õpetaja. Ta on töötanud keemiaõpetajana 2002. aastast siiani. Alates 2014 aastast on Katrin tegelenud Tallinna Ülikoolis keemiadidaktiliste kursustega. Talle meeldib õppetegevuses rakendada erinevaid vahendeid ja meetodeid ning avastada uusi võimalusi teadmiste kujundamiseks. Katrin rakendab loengutes teadmisi ning võtteid, mille kasutamine on olnud efektiivne üldhariduskooli tundides, lootes seeläbi anda enda kogemusi edasi neile, kes alles õpivad õpetajaks. Tema erialast professionaalsust tõsteti esile 2016. aastal Aasta gümnaasiumiõpetaja tiitliga.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Imbi Henno

bioloogia ja loodusõpetuse didaktika lektor

Imbi Henno on bioloogia didaktika õppejõud ja HTM-i loodusteaduslike ainete peaekspert. Ta on pikaajaline koolikogemus bioloogia õpetajana ja riiklike õppekavade loodusainete sh bioloogia ainekavade arendamise ning rakendamise ja rahvusvahelise koostöö kogemus. Ta koordineeris aastatel 1999-2008 bioloogia, geograafia ja loodusõpetuse õpikute kirjastamist, oli PISA 2006 riiklik koordinaator ning on kõikide PISA uuringute loodusteaduste valdkonna tulemuste analüüsija. Ta on korraldanud 18 aastat üleriigilisi GLOBE õpilasuurimustööde konkursse, juhendanud nii õpilaste uurimustöid kui ka üliõpilaste kasvatusteaduslikke magistritöid. Ta on kuulnud erinevatesse Euroopa Komisjoni töörühmadesse ja osalenud eksperdina Euroopa komisjoni loodusteadusliku haridusega seotud hangete hindamiskomisjonides. Momendil kuulub ta European Schooneti Euroopa Liidu haridusministeeriumi esindajate loodusteaduste, tehnoloogia ja matemaatika hariduse edendamise töörühma.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Berit Väli

füüsika ja füüsika didaktika lektor

Berit Väli on füüsika didaktika õppejõud ja Tallinna Nõmme Põhikooli füüsikaõpetaja. Kõige olulisemaks peab Berit õpetaja töös seda, et tuleb ärgitada lapsi huvi tundma ümbritseva vastu, uurima ja ei tohi karta eksida.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Sirje Siska

maateaduse ja geograafia didaktika lektor

Sirje Siska on geograafia didaktika õppejõud ja Prantuse Lütseumi geograafia õpetaja. Tal on pikaajaline praktiline kogemus geograafiaõpetajana ning teda iseloomustab avatus uuele. Sirje osaleb aktiivselt geograafia riigieksameid ja tasemetöid ettevalmistavas ja läbiviivas töörühmas ning on paljude geograafia õppekirjanduse autor retsenseerija. Meeleldi reisib maailmas ringi ja tänaseks on reisikogemust ca 50 riigist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Silmapaistvad vilistlased

Katrin Soika

Eriala vilistlane, Tallinna ülikooli keemia didaktika õppejõud, aasta gümnaasiumiõpetaja, Gustav Adolfi gümnaasiumis keemia õpetaja

"Keemia ja õpetamise vastu tekkis huvi, kui hakkasin teistele keemiaprotsesse selgitama. Tegelikult oli mu elu esimene hinne keemias kolm. Ma ei olnud sugugi rahul, olin harjunud viitega. Hakkasin ennast tagant sundima ja mingil hetkel tekkis põnevus, et teised ei saanud aru, aga mina sain. Hakkasin teistele keemiat lahti seletama. Aastaid hiljem ülikoolis mõistsin paremini, kuidas keemias õpitu on bioloogia ja füüsikaga seotud. Sügavamate teadmiseni jõudsin ikka siis, kui hakkasin ise õpetama."

Peeter Sipelgas

Lõpetas põhikooli loodusteadusteaduslike ainete ja gümnaasiumi füüsikaõpetaja eriala. Viimsi Kool.

"Kõige rohkem tunnen ma rõõmu sellest, kui õpilased lähevad peale ringi koju ja räägivad õhinal, mida nad täna tegid ja õppisid. Kahtlemata pean oma senise tööalase karjääri olulisemaks saavutuseks teadmisekeskuse Collegium Eruditionise loomist, läbi mille oleme suutnud särama panna  sadade laste silmad. Teadus ja teadlase elukutse ei ole midagi igavat, vaid pakub tohutul hulgal võimalusi ja kui me suudame selle õpilase jaoks nähtavaks teha, siis oleme oma ülesande täitnud."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanutel on võimalik töötada gümnaasiumis bioloogia, füüsika, geograafia või keemia õpetajana. Lisateadmised ja -oskused, mis on omandatud bakalaureuseastmes kõrvaleriala õpingute käigus, võimaldavad õpetada põhikoolis­ üht lisaainet. Õppekava läbimise jooksul omandatud teadmised ja oskused lubavad lõpetanul töötada ka loodus- ja tehnikaringi juhendajana ning loodusteaduste populariseerijana.

Edasiõppimisvõimalused

Edasi on võimalik õppida Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktoriõppes.

Silmapaistvad üliõpilastööd ja olulisemad teadusartiklid

• Liis Loime, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Loovtööde koostamisest eesti põhikoolides ja seos loodusainetega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
• Jane Tõevere, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Läbiva teema „keskkond ja jätkusuutlik areng“ rakendamist toetavad Keskkonnaameti õppeprogrammid, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
• Liina Kollo, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Loodusainete õpetajate uskumused ja õpetamispraktikad TALIS 2013s ning gümnasistide tagasiside loodusainete õpetamisele põhikoolis, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
• Sirle Oja, magistrikraad, 2013, (juh) Imbi Henno, Aineõpetajate ja koolijuhtide hinnangud erivajaduste ja õpiraskustega õpilaste toetamisel., Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut.
• Pille Türner, magistrikraad, 2012, (juh) Imbi Henno, Eesti loodusainete õpetajate rahulolu uute ainekavadega ja arusaamad õppeprotsessi muutustest, Tallinna Ülikool, Matemaatika ja  Loodusteaduste instituut
• Reiska, P.; Soika, K. (2015). Suggestions for teacher education from concept mapping studies
• Reiska, Priit; Soika, Katrin; Möllits, Aet; Rannikmäe, Miia; Soobard, Regina (2015). Using Concept Mapping method for assessing students’ Scientific Literacy. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 177: Global Conference on Contemporary Issues in Education, Las Vegas, USA, 12-14 July 2014. 352−357.
• Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Using Concept Mapping for Assessment in Science Education
• Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Assessing Students’ Cognitive Skills with Concept Mapping
• Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Assessing the Influence of Abstract Chemical Animations for Students with Concept Mapping Method
• Reiska, P.; Rannikmäe, M.; Soika, K.; Möllits, A.; Kask, K. (2014). CORRELATIONS BETWEEN STUDENTS’ SCIENTIFIC LITERACY LEVELS AND CONCEPT MAPS

Õppekava kuraator: Erkki soika

Õppenõustaja-spetsialist: Anne Timm