Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja

Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja

Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine vastuvõtt

Õppevorm Sessioonõpe

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019
 

PISA uuringud on korduvalt näidanud, et Eesti õpilaste teadmised loodusteadustes on maailma tipus. Tipus püsimiseks ning ajaga kaasas käimiseks on vaja heade, avatud mõtlemisega ja pühendunud õpetajate tööd. Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekava on üles ehitatud selliselt, et teoreetilised õpingud ja koolis toimuv praktiline tegevus on omavahel tihedalt lõimitud.

Keda ootame õppima?

  • Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja erialale ootame õppima avatud meele ja uuenduslikke tudengikandidaate, kellel on bakalaureusekraad loodusteadustes või sellele vastav kvalifikatsioon.
  • Õpetajakoolitus sobib inimesele, kes on huvitatud haridusega seonduvatest küsimustest, kellel on soov ja eeldused tegeleda laste ning noortega ning töötada üldharidus­koolis loodusteaduslike ainete õpetajana.
  • Vastavalt varem läbitud õppekavale on võimalik saada ühe aine (bioloogia, füüsika, geograafia või keemia) õpetajaks gümnaasiumis ning teise aine õpetajaks põhikooli tasemel.
  • Tööturul on ühed otsitavamad töötajad just loodusteaduslike ainete õpetajad!

Miks tulla meile õppima?

Õppekava läbimine annab head eeldused olla haridusprotsesside arengute suunaja ja juht. Samuti võimaldavad aineõpingud luua aluse loodusteaduslike ainete sügavamaks mõistmiseks ja nende integreerimiseks teiste ainetega. Üldkasvatuslike ja psühholoogiliste õpingute raames omandad teadmisi, mis aitavad sul jälgida, mõjutada ning toetada nii tava- kui ka eri­vajadustega õppija arengut.

Aine­didaktika õpingud on seostatud tänapäevase õpikäsituse ning –meetoditega, mida kinnistatakse pedagoogilisel praktikal. Suurenenud praktika osakaal annab üliõpilasele võimaluse oma oskuste proovilepanekuks koolis juba õpingute alguses.

Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid aineid. Kuna õppesuunal on sõlmitud koostöölepingud mitme välisülikooliga, siis on soovi korral võimalik läbida osa õpinguid vahetusüliõpilasena neis ülikoolides.

Stipendium

Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid. Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja õppekava üliõpilastele on lisaks õpetajakoolituse erialastipendiumile võimalik taotleda ka sihtotstarbelist loodusteaduste õpetaja eriala stipendiumit. Nende stipendiumite eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Sihtotstarbelist loodusteaduste õpetaja eriala stipendiumit saab taotleda juba esimesel semestril, küsimuste korral pöörduge erkki.soika@tlu.eeStipendiumide lisainfo.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Õppe läbiviimise põhimõtteks on individuaalsete huvidega arvestamine, mis tähendab, et õppida peab olema võimalik ruumist ja ajast sõltumata. Selle toetamiseks kasutatakse mitmeid e-keskkondi, nt e-didaktikum ja moodle. Samuti väärtustatakse eriala õppimisel koostööd suurepäraste tegevõpetajatega - didaktika praktikumide ning põhipraktikate jookusul. Õpingute läbiviimisel arvestatakse asjaoluga, et samu meetodeid, mida kasutatakse ülikooliõppes, on võimalik ja mõistlik rakendada riiklikus õppekavas sätestatud pädevuste saavutamiseks koolis.

Näiteks õuesõppe ja looduskoolide külastamine, praktikumid digitaalsete andmekogujate (PascoVernier) kasutamiseks ainetundides, tahvelarvutite ja nutiseadmete rakendamine uute teadmiste ja oskuste arendamiseks, rahvusvahelistes loodusteaduste ja keskkonnaharidusega seotud projektides osalemine.

Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Õppeained toimuvad iganädalaselt neljapäevast laupäevani. Selline õppetöö korraldus võimaldab õpingute kõrvalt ka osalise koormusega töötada.

Oma õpet saab koostada paindlikult, mis annab võimaluse õppimise ajal töötada õpetajana.

Peaerialad

  • Gümnaasiumi füüsikaõpetaja - annab pädevuse õpetada füüsikat põhikoolis ja gümnaasiumis 
  • Gümnaasiumi keemiaõpetaja - annab pädevuse õpetada keemiat põhikoolis ja gümnaasiumis
  • Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja - annab pädevuse õpetada bioloogiat põhikoolis ja gümnaasiumis
  • Gümnaasiumi geograafiaõpetaja - annab pädevuse õpetada geograafiat põhikoolis ja gümnaasiumis

Kõigil peaerialadel on võimalik omandada ka teise loodusteadusliku aine õpetamispädevus põhikoolis. Selleks peab üliõpilasel olema varasemate õpingute raames läbitud teise aine õppeaineid vähemalt 45 EAP mahus. Kui üliõpilane ei ole neid aineid läbinud TLÜ bakalaureuseõpingute kõrvaleriala raames, siis hindab nende sobivust vastuvõtukomisjon.

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Õppekava on jaotatud kaheks peamiseks mooduliks - üldkasvatuslikke ja psühholoogilisi pädevusi kujundavateks ning eriala kompetentsi arendavateks aineteks. Oluline osa antud õppekavast kuulub eriala didaktika ja metoodika kursustele ning õpetajakoolituse praktikale, mida toetavad mitmesugused üldained: õpetaja ja õpilane õppijatena koolis ja ühiskonnas, õppimise emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid, arengu ja õppimise toetamine ning õppe diferentseerimise alused. Oluline sealjuures on üliõpilase aktiivsus kohtumisel, sest parimaid tulemusi, kogemusi ning oskusi aitavad saavutada uudishimu, küsimusvalmidus ning avatus diskussioonile.

Varasemate õpingute jooksul omandatud kõrvaleriala põhikoolis õpetamise pädevuse omandajad läbivad õpingute jooksul eriala valikainete arvelt kõrvaleriala didaktika ja lisaks ka kõrvaleriala praktika.

Praktika

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peavad olema läbitud ühe, soovitavalt kahe loodusteadusliku aine õpingud bakalaureusetasemel (vähemalt 48 EAP mahus) või peab olema sellele vastav ettevalmistuse tase.**
  • Sisseastumisel tuleb sooritada vastuvõtueksam, mis koosneb motivatsioonikirja kirjutamisest ja vestlusest. Vestluse eesmärgiks on selgitada välja kandidaadi eeldused ja motivatsioon magistriõppes jätkamiseks. Vestlusele palume võtta kaasa koopia eelnevalt omandatud õppekava(de) akadeemilisest õiendist või muudest dokumentidest, mis annavad ülevaate erialaainete õpingute läbimisest. Haridusteaduslik osa sisseastumiseksamis veel täpsustub. 
  • Sisseastumisel tuleb sooritada akadeemiline test, mis koosneb kolmest osast: lingvistilased ülesanded, matemaatilis-loogilised ülesanded ning kultuuriliste ja erialaste teadmistega seotud ülesanded.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

**Peaerialal õppima asumiseks on vajalik loodusteaduste bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon bioloogias, füüsikas, geograafias/geoökoloogias, keemias või bioloogia, füüsika, geograafia/geoökoloogia, keemia kõrvalerialas määratletud ainete läbimine vähemalt 45 EAP mahus. 

Vastuvõtueksamite ajakava


ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

Õppejõud

 

Katrin Soika

keemia didaktika lektor

Katrin Soika on keemia didaktika õppejõud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemia õpetaja. Ta on töötanud keemiaõpetajana 2002. aastast siiani. Alates 2014 aastast on Katrin tegelenud Tallinna Ülikoolis keemiadidaktiliste kursustega. Talle meeldib õppetegevuses rakendada erinevaid vahendeid ja meetodeid ning avastada uusi võimalusi teadmiste kujundamiseks. Katrin rakendab loengutes teadmisi ning võtteid, mille kasutamine on olnud efektiivne üldhariduskooli tundides, lootes seeläbi anda enda kogemusi edasi neile, kes alles õpivad õpetajaks. Tema erialast professionaalsust tõsteti esile 2016. aastal Aasta gümnaasiumiõpetaja tiitliga.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Imbi Henno

bioloogia ja loodusõpetuse didaktika lektor

Imbi Henno on bioloogia didaktika õppejõud ja HTM-i loodusteaduslike ainete peaekspert. Ta on pikaajaline koolikogemus bioloogia õpetajana ja riiklike õppekavade loodusainete sh bioloogia ainekavade arendamise ning rakendamise ja rahvusvahelise koostöö kogemus. Ta koordineeris aastatel 1999-2008 bioloogia, geograafia ja loodusõpetuse õpikute kirjastamist, oli PISA 2006 riiklik koordinaator ning on kõikide PISA uuringute loodusteaduste valdkonna tulemuste analüüsija. Ta on korraldanud 18 aastat üleriigilisi GLOBE õpilasuurimustööde konkursse, juhendanud nii õpilaste uurimustöid kui ka üliõpilaste kasvatusteaduslikke magistritöid. Ta on kuulnud erinevatesse Euroopa Komisjoni töörühmadesse ja osalenud eksperdina Euroopa komisjoni loodusteadusliku haridusega seotud hangete hindamiskomisjonides. Momendil kuulub ta European Schooneti Euroopa Liidu haridusministeeriumi esindajate loodusteaduste, tehnoloogia ja matemaatika hariduse edendamise töörühma.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

Berit Väli

füüsika ja füüsika didaktika lektor

Berit Väli on füüsika didaktika õppejõud ja Tallinna Nõmme Põhikooli füüsikaõpetaja. Kõige olulisemaks peab Berit õpetaja töös seda, et tuleb ärgitada lapsi huvi tundma ümbritseva vastu, uurima ja ei tohi karta eksida.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Sirje Siska

maateaduse ja geograafia didaktika lektor

Sirje Siska on geograafia didaktika õppejõud ja Prantuse Lütseumi geograafia õpetaja. Tal on pikaajaline praktiline kogemus geograafiaõpetajana ning teda iseloomustab avatus uuele. Sirje osaleb aktiivselt geograafia riigieksameid ja tasemetöid ettevalmistavas ja läbiviivas töörühmas ning on paljude geograafia õppekirjanduse autor retsenseerija. Meeleldi reisib maailmas ringi ja tänaseks on reisikogemust ca 50 riigist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Katrin Soika

Eriala vilistlane, Tallinna ülikooli keemia didaktika õppejõud, aasta gümnaasiumiõpetaja, Gustav Adolfi gümnaasiumis keemia õpetaja

"Keemia ja õpetamise vastu tekkis huvi, kui hakkasin teistele keemiaprotsesse selgitama. Tegelikult oli mu elu esimene hinne keemias kolm. Ma ei olnud sugugi rahul, olin harjunud viitega. Hakkasin ennast tagant sundima ja mingil hetkel tekkis põnevus, et teised ei saanud aru, aga mina sain. Hakkasin teistele keemiat lahti seletama. Aastaid hiljem ülikoolis mõistsin paremini, kuidas keemias õpitu on bioloogia ja füüsikaga seotud. Sügavamate teadmiseni jõudsin ikka siis, kui hakkasin ise õpetama."

Peeter Sipelgas

Lõpetas põhikooli loodusteadusteaduslike ainete ja gümnaasiumi füüsikaõpetaja eriala. Viimsi Kool.

"Kõige rohkem tunnen ma rõõmu sellest, kui õpilased lähevad peale ringi koju ja räägivad õhinal, mida nad täna tegid ja õppisid. Kahtlemata pean oma senise tööalase karjääri olulisemaks saavutuseks teadmisekeskuse Collegium Eruditionise loomist, läbi mille oleme suutnud särama panna  sadade laste silmad. Teadus ja teadlase elukutse ei ole midagi igavat, vaid pakub tohutul hulgal võimalusi ja kui me suudame selle õpilase jaoks nähtavaks teha, siis oleme oma ülesande täitnud."

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanutel on võimalik töötada gümnaasiumis bioloogia, füüsika, geograafia või keemia õpetajana. Lisateadmised ja -oskused, mis on omandatud bakalaureuseastmes kõrvaleriala õpingute käigus, võimaldavad õpetada põhikoolis­ üht lisaainet. Õppekava läbimise jooksul omandatud teadmised ja oskused lubavad lõpetanul töötada ka loodus- ja tehnikaringi juhendajana ning loodusteaduste populariseerijana.

Edasiõppimisvõimalused

Edasi on võimalik õppida Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktoriõppes.

Lõputööd ja artiklid

Silmapaistvad üliõpilastööd ja olulisemad teadusartiklid

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Erkki soika
Õppenõustaja-spetsialist: Anne Timm

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 419

Sarnased erialad

Integreeritud loodusteadused, BSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Päevaõpe
Vaata eriala

Matemaatikaõpetaja

Digitehnoloogiate instituut

Matemaatikaõpetaja magistrikava ­Tallinna Ülikoolis  annab teadmised ja oskused, et õpetada matemaatikat gümnaasiumis ja/või põhikoolis. Matemaatikaõpetaja  ettevalmistuse saanud  on aga tänu oma korrastatud analüütilisele mõtlemisele ning omandatud juhioskustele leidnud rakenduse ka paljudes teistes ametites.  

Magistriõpe
Eesti keel
Sessioonõpe
Vaata eriala

Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala