Loodusteaduste õpetaja, MA

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe

Õppeained toimuvad iganädalaselt, enamasti neljapäevast laupäevani. Selline õppetöö korraldus võimaldab õpingute kõrvalt ka osalise koormusega töötada.

Oma õpet saab koostada paindlikult, mis annab võimaluse õppimise ajal töötada õpetajana. Soovi korral on õppekava võimalik läbida ka kahe aastaga.

Peaerialad

Loodusteaduste gümnaasiumiõpetaja:

• Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja 120 EAP
• Gümnaasiumi füüsikaõpetaja 120 EAP
• Gümnaasiumi geograafiaõpetaja 120 EAP
• Gümnaasiumi keemiaõpetaja 120 EAP

Loodusteaduste põhikooliõpetaja:

• Põhikooli bioloogiaõpetaja 120 EAP
• Põhikooli füüsikaõpetaja 120 EAP
• Põhikooli geograafiaõpetaja 120 EAP
• Põhikooli keemiaõpetaja 120 EAP
   

Kõigil peaerialadel on võimalik omandada ka teise loodusteadusliku aine õpetamispädevus põhikoolis. Selleks peab üliõpilasel olema varasemate õpingute raames läbitud teise aine õppeaineid vähemalt 45 EAP mahus. Kui üliõpilane ei ole neid aineid läbinud TLÜ bakalaureuseõpingute kõrvaleriala raames, siis hindab nende sobivust vastuvõtukomisjon.

Olulised erialaained, kõrvalerialad

Õppekava on jaotatud kaheks peamiseks mooduliks - üldkasvatuslikke ja psühholoogilisi pädevusi kujundavateks ning eriala kompetentsi arendavateks aineteks. Oluline osa antud õppekavast kuulub eriala didaktika ja metoodika kursustele ning õpetajakoolituse praktikale, mida toetavad mitmesugused üldained: õpetaja ja õpilane õppijatena koolis ja ühiskonnas, õppimise emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid, arengu ja õppimise toetamine ning õppe diferentseerimise alused. Oluline sealjuures on üliõpilase aktiivsus kohtumisel, sest parimaid tulemusi, kogemusi ning oskusi aitavad saavutada uudishimu, küsimusvalmidus ning avatus diskussioonile.

Varasemate õpingute jooksul omandatud kõrvaleriala põhikoolis õpetamise pädevuse omandajad läbivad õpingute jooksul eriala valikainete arvelt kõrvaleriala didaktika ja lisaks ka kõrvaleriala praktika.

Praktika

• Esimese õppeaasta praktika (ained Õpetajakoolituse praktika I ja II) toimuvad kuuel päeval semestri jooksul Tallinna Ülikooli praktikakoolides.
• Tegevõpetajad sooritavad esimese õppeaasta sügissemestri praktika samuti täismahus ning Tallinna Ülikooli praktikakoolides Tallinnas ja Harjumaal.
• Enne praktikale minekut on vajalik tervisetõend.
• Üldinfo õpetajakoolituse praktika kohta

Tutvu õppekavaga

Kuni 30. juunini on õppekava nimetus Hariduse Infosüsteemis "Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja", alates 1. juulist muutub nimetus "Loodusteaduste õpetaja".

Loodusteaduste õpetaja õppekaval õppima asumiseks on vajalik loodusteaduste bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon bioloogias, füüsikas, geograafias/geoökoloogias, keemias või bioloogia, füüsika, geograafia/geoökoloogia, keemia kõrvalerialas määratletud ainete läbimine vähemalt 45 EAP mahus.

Juhul kui sisseastujal puudub erialane pädevus vastavas ainemahus, siis peab üliõpilane tasandusmoodulist lisaks magistriainetele läbima puuduvad erialaained. Gümnaasiumi suunal tasandusmooduli valimiseks peab olema vähemalt 12 EAP vastavaid erialaaineid, põhikooli suuna valimiseks ei pea tasandusmooduli valikuks erialaaineid eelnevalt olema.

Kandideerimisel tuleb sooritada erialaeksam, mis koosneb kahest osast: motivatsioonikiri ja vestlus. Koos avaldusega tuleb SAIS keskkonda lisada motivatsioonikiri, vestlus kandidaatidega toimub kohapeal. 

Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: motivatsioonikirjast ja vestlusest komisjoniga. 

Motivatsioonikiri, pikkusega 1-1,5 A4, peaks andma ülevaate:

• varasemast hariduslikust taustast ja erialaga seotud huvidest;
• miks olen otsustanud saada õpetajaks, mis mind kõnetas ja oli valiku puhul määravaks teguriks;
• minu tugevustest loodusteaduslike ainete õpetajaks saades (füüsika/keemia/bioloogia/keemia);
• minu ootustest soovitud erialale.

Vestlus, koos motivatsioonikirjaga 100%

Motivatsioonikirja põhjal ja vastuvõtukomisjoniga toimuva vestluse käigus hinnatakse kandidaadi: motiveeritust ja võimekust koolis töötamiseks; sihikindlust õpetajakutse saamiseks; erialast kompetentsust ja orienteerumist Eesti hariduselu ja koolibioloogiat/geograafiat/keemiat/füüsikat puudutavates küsimustes; eneseväljendusoskust; analüüsi‐, arutlus‐ ja üldistusoskust; uurimusliku töö võimekust.

Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamikriteeriumide alusel, andes interjvuu lõppedes konsensusliku hinnangu.

Silmapaistvad vilistlased

Hannes Tõnisson
Ott Tänaku isiklik ilmaennustaja ja Tallinna Ülikooli vanemteadur

Katrin Soika
Eriala vilistlane, Tallinna ülikooli keemia didaktika õppejõud, aasta gümnaasiumiõpetaja, Gustav Adolfi gümnaasiumis keemia õpetaja

"Keemia ja õpetamise vastu tekkis huvi, kui hakkasin teistele keemiaprotsesse selgitama. Tegelikult oli mu elu esimene hinne keemias kolm. Ma ei olnud sugugi rahul, olin harjunud viitega. Hakkasin ennast tagant sundima ja mingil hetkel tekkis põnevus, et teised ei saanud aru, aga mina sain. Hakkasin teistele keemiat lahti seletama. Aastaid hiljem ülikoolis mõistsin paremini, kuidas keemias õpitu on bioloogia ja füüsikaga seotud. Sügavamate teadmiseni jõudsin ikka siis, kui hakkasin ise õpetama."

Peeter Sipelgas
Lõpetas põhikooli loodusteadusteaduslike ainete ja gümnaasiumi füüsikaõpetaja eriala. Viimsi Kool.

"Kõige rohkem tunnen ma rõõmu sellest, kui õpilased lähevad peale ringi koju ja räägivad õhinal, mida nad täna tegid ja õppisid. Kahtlemata pean oma senise tööalase karjääri olulisemaks saavutuseks teadmisekeskuse Collegium Eruditionise loomist, läbi mille oleme suutnud särama panna  sadade laste silmad. Teadus ja teadlase elukutse ei ole midagi igavat, vaid pakub tohutul hulgal võimalusi ja kui me suudame selle õpilase jaoks nähtavaks teha, siis oleme oma ülesande täitnud."

Janett Perv
Laagri Kooli õpetaja ja sportlane

„Soovitan kindlasti tulla seda eriala õppima, sest õpetajatöö on väga vaheldusrikas ja pakub palju nalja, pealegi on meil õpetajaid praegu liiga vähe. Jah, õppekava näeb küll ette kindlad teemad, mida peab läbima, aga see, kuidas neid õpilastele ette kanda, on juba igaühe enda välja mõelda. Ning noortel on kindlasti huvitavaid ideid või mõtteid, mida õpilastega teha.”

Loe tema artiklit: Delfist

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava lõpetanutel on võimalik töötada gümnaasiumis bioloogia, füüsika, geograafia või keemia õpetajana. Lisateadmised ja -oskused, mis on omandatud bakalaureuseastmes kõrvaleriala õpingute käigus, võimaldavad õpetada põhikoolis­ üht lisaainet. Õppekava läbimise jooksul omandatud teadmised ja oskused lubavad lõpetanul töötada ka loodus- ja tehnikaringi juhendajana ning loodusteaduste populariseerijana.

Edasiõppimisvõimalused

Edasi on võimalik õppida Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktoriõppes.

Silmapaistvad üliõpilastööd ja olulisemad teadusartiklid

• Katrin Soika, 2021, Expanding Opportunities on the Use of Concept Mapping as an Assessment Tool in Science Education 

• Karmela Kaasik, magistrikraad 2022, (juh) Sirje Siska, Statistikaameti andmebaasi kasutamine rahvastiku teema õppimiseks geograafia kolmandas kooliastmes

• Maive Konts, magistrikraad 2022, (juh) Katrin Soika, Keemiaõpetajate kitsaskohad ja väljakutsed VR seadmete kasutusele võtmisel Futuclassi loodud õpimoodulitega koolitundide läbiviimisel

• Trine Kasemägi, magistrikraad 2022, (juh) Katrin Soika, Orgaanilise keemia õpetamise trendid Eesti gümnaasiumides

• Magda Theresa Klaos, magistrikraad 2021, (juh) Sirje Siska, Katrin Soika, III kooliastme geograafia teemade lõimitud praktiliste tööde läbiviimise võimalused distantsõppel

• Janett Perv, magistrikraad 2021, (juh) Sirje Siska, Erinevate õppemeetodite rakendamine 2020. aasta kevadisel ja talvisel kaugõppe perioodil geograafiaõpetajate näitel

• Angelika Portsmuth, magistrikraad 2020, (juh) Imbi Henno, Koduse tausta mõju põhikooli lõpetajate keskkonnaalasele teadlikkusele ja hoiakutele

• Liis Hendrikson, magistrikraad 2020, (juh) Katrin Soika, Demonstratsioonkatsete järgsete väärarusaamade teke 9. klassi õpilastel keemia tundides

• Kairit Hendrikson, magistrikraad 2019, (juh) Erkki Soika, Füüsika arvutusülesannete keerukuse hindamine põhikooli füüsikaeksamite ülesannete  lahendatuse põhjal

• Piia Haab, magistrikraad 2019, (juh) Priit Reiska, Aet Möllits, Ainealased ja ainetevahelised seosed gümnaasiumiõpilaste mõistekaartides - empiiriline uurimus loodusainete õppimisest, 

• Piret Hermanson, magistrikraad 2019, (juh) Imbi Henno, Elina Malleus, Gümnasistide arusaamad vereringeelundkonna teemadest

• Ann Alice Ehala, magistrikraad 2019, (juh) Priit Reiska, Õpilaste energia mõistest arusaamine ning selle areng gümnaasiumi jooksul

• Kaire Sirel, magistrikraad 2018, (juh) Tiina Elvisto, Noorte teadlikkus säästva arengu kontseptsioonist ning võimalused selle tõhusamaks omandamiseks ülikoolis

• Regina Raidma , magistrikraad 2017, (juh) Imbi Henno Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamist toetavad tunnivälised tegevused Eesti üldhariduskoolides

• Liis Loime, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Loovtööde koostamisest eesti põhikoolides ja seos loodusainetega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
• Jane Tõevere, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Läbiva teema „keskkond ja jätkusuutlik areng“ rakendamist toetavad Keskkonnaameti õppeprogrammid, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
• Liina Kollo, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Loodusainete õpetajate uskumused ja õpetamispraktikad TALIS 2013s ning gümnasistide tagasiside loodusainete õpetamisele põhikoolis, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
• Sirle Oja, magistrikraad, 2013, (juh) Imbi Henno, Aineõpetajate ja koolijuhtide hinnangud erivajaduste ja õpiraskustega õpilaste toetamisel., Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut.
• Pille Türner, magistrikraad, 2012, (juh) Imbi Henno, Eesti loodusainete õpetajate rahulolu uute ainekavadega ja arusaamad õppeprotsessi muutustest, Tallinna Ülikool, Matemaatika ja  Loodusteaduste instituut
• Reiska, P.; Soika, K. (2015). Suggestions for teacher education from concept mapping studies
• Reiska, Priit; Soika, Katrin; Möllits, Aet; Rannikmäe, Miia; Soobard, Regina (2015). Using Concept Mapping method for assessing students’ Scientific Literacy. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 177: Global Conference on Contemporary Issues in Education, Las Vegas, USA, 12-14 July 2014. 352−357.
• Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Using Concept Mapping for Assessment in Science Education
• Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Assessing Students’ Cognitive Skills with Concept Mapping
• Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Assessing the Influence of Abstract Chemical Animations for Students with Concept Mapping Method
• Reiska, P.; Rannikmäe, M.; Soika, K.; Möllits, A.; Kask, K. (2014). CORRELATIONS BETWEEN STUDENTS’ SCIENTIFIC LITERACY LEVELS AND CONCEPT MAPS

Õppekava kuraator: Erkki soika

Õppenõustaja-spetsialist: marianne paapstel