Projekti informatsioon

(1.09.2020−31.08.2023) 

Jaht värsketele lahendustele: kuidas tuua noori otsustamisele lähemale

Korea popbänd BTS annetas 5. juunil 2020 tervelt miljon dollarit rassismivastasele liikumisele Black Lives Matter. Sellest inspireerituna algatas nende fänniklubi sotsiaalmeedias kampaania teemaviitega #MatchAMillion. Väidetavalt õnnestus neil summa kokku saada vaid 25 tunniga!

Me mäletame eelmise kevade dramaatilisi sündmusi, millega Black Lives Matter jõudis kõigi telerite, arvutiekraanide või telefonideni. Pole ka üllatus, et Korea pop ja selle lipulaev BTS on jõudsasti kogunud fänne üle maailma, sealhulgas Eesti noorte hulgas. Ent see lugu pole pelgalt popmuusikast, vaid ühtlasi hea näide, mis toob esile mitu olulist tahku nüüdisaegsest noorte osalusest.

Loe postitust ja raportit: Jaht värsketele lahendustele...

 

Muusikafännist maailmaparandajaks

Valdav osa noori ei ole organisatsioonide või mässude eestvedajad ega täiesti apaatsed, vaid nad toovad oma seisukoha esile siis, kui nad usuvad, et see on oluline, neid kutsutakse või teema neid puudutab. ’Valvekodanikud’ läksid sel juhul fänniklubi algatusega kaasa, kas annetades või kaasa rääkides. #MatchAMillion’i rambivalguses toimusid ka arutelud ja kogemuste jagamised rassistlikest suhtumistest.

Kogu tegevus pulbitses sotsiaalmeedias. Kampaania korraldamine ja kiire edu muutusid võimalikuks tänu eestvedajate digitaalsele kirjaoskusele, mille nad olid muusikafännina omandanud. Olulisel kohal oli ka võrgustik, mida võimendavad sadade tuhandete jälgijatega Twitteri kontod, mis on loodud BTSiga seotud teabe ja trendide koondamiseks ning lüürika tõlkimiseks. Nii muutus ühisel muusikaarmastusel põhinev kogukond taimelavaks, mis aitas noortel oma seisukohta kujundada ja suhtumist väljendada.

Lisaks aegajalise osaluse põimitusele noortekultuuride ja sotsiaalmeediaga osutab sama näide  piirideülesele inforuumile. Pühendunud aktivistid suhtlevad intensiivselt ja üleilmselt, samuti levivad nõnda ideed. Peale BTSi fännide teadvustasid paljud teisedki noored, ka Eestis, eelmise kevade proteste isiklikumalt tänu videotele TikTokis või Instagramis. Näiteks ka Harry Potteri raamatutest ja üleilmsest fänniklubist inspireerituna on loodud Eestiski sarnaseid ettevõtmisi. Hermione haldjate päästmise klubi võib ajendada ühiste huvidega noori organiseerima kohalikku heategevust.

Laiendatud lähenemine osalusele

Tallinna Ülikooli ja HARNO ühisprojektis ’Noorte osaluse suurendamine’ otsime me värskemaid lahendusi noorte kaasamiseks. Noorte jaoks loodud organisatsioonid, mis peaksid sillutama teed formaalsete otsustusprotsesside mõjutamiseks, tõmbavad ligi peamiselt neid, kes on niigi aktiivsed. Ka teised noorsootöö pakutud võimalused ei sobi alati kõigile. Mitmel rindel osalevad üliaktiivsed noored – nagu ka ’vihakõnelejad’ või tõsiste takistuste tõttu täiesti eemale jäänud noored – on vähemuses. Enamus, mainitud ‘valvekodanikud’, võiksid soovida argisemal tasandil ühiskonda mõjutada ja oma häält kuuldavaks teha. Me proovime leida viise neid kõnetada ja noorte omaalgatuslikku tegevust arvestada.

Algatuseks oleme kirjutanud osaluse mõtestamise viisidest. Oluline on siinjuures, et uute lähenemiste valguses loetakse poliitiliseks osaluseks tegevusi, mida noored ise või nendega töötavad täiskasvanud alati nii ei teadvusta. Valdavalt ei oska noorsootöötajad mõtestada raju muusikaga pidu kodanikuaktiivsusena, õpetajad väärtustada koos meemide üle itsitamist poliitilistel teemadel kaasamõtlemisena või poliitikakujundajad kahtlustada, et diivanil lösutades ja telefoni näppides tegeleb keegi maailmaparandamisega. Me soovime  olemasolevaid osalusviise paremini teadvustada.

Noored on oma kogemustest ja huvidest lähtuvalt vägagi erinevad ning neid mõjutavad keskkond ja täiskasvanud, kellega nad suhtlevad. Me oleme varem uuritu ja kirjapandu abil esile toonud, kuidas mõjutavad noori nende elukoht ja kodukeel, millised on noorsootöötajate võimalused noorte osalust võimestada ning milline roll on koolil ja kodanikuharidusel. Digitaliseerumisega seonduvad teemad jooksevad niidina läbi kõigi raportite, aga noorte osalusele sotsiaalmeedias on pühendatud ka eraldi ülevaade.

Me analüüsime huvi ja osalust – põimituna sotsiaalmeediakasutusega –neil noortel, kes kes võiks rohkem panustada kui nad täna seda teevad. Maailmavaate kujunemist, võimalikku huvi poliitika ja ühiskonna vastu, takistusi tõsisemaks osaluseks ja teisi teemasid käsitledes toetume vestlustele nii eesti- kui vene emakeelega noortega Eesti eri piirkondadest ning koolidest. Me arutame kõike ka täiskasvanutega, kes võiksid noori osalusel toetada, tuues kokku teemaga juba tegelevate õpetajate, noorsootöötajate ja organisatsioonide vaatenurgad. Plaanis on kasutada ka sotsiaalseid eksperimente, mis võiksid lihtsustada osapoolte suhtlemist ja üksteisemõistmist ning aidata leida parimaid lahendusi.

Täpsemalt saab erinevate osalusviiside mõtestamisest lugeda siit...

Vaata intervjuud Airi-Alina Allastega seotud teemadel siit

 

Varjatud lüngad ühiskonnas: miks kaovad mõned hakkajad noored?

Kristiina ja Sergei on aktiivsed Eesti noored, kes valutavad südant abivajajate pärast, löövad käed külge kogukondlikus tegevuses ning tahavad muuta ühiskonda. Nende kirjeldus on justkui väljavõte noorsootöö õpikust ja vaat et ideaalilähedane, sest just selliseid noori vajame Eesti ühiskonna ehitamisel. Ometi on mõlema puhul trobikond pisikesi agasid, mis pahatihti jäävad noorte osalusvõimaluste arendamisel tähelepanuta.

Loe postitust ja raportit : Varjatud lüngad ühiskonnas: miks kaovad mõned hakkajad noored?

 

Aeg kaob käest!

Kristiina elas väikeses maakohas linna lähedal. Kuni põhikooli lõpuni võttis ta aktiivselt osa kogukondlikest tegemistest, osales laagrite ja laatade korraldamisel, muretses külaelu edendamise pärast ning aitas teha kohalikku valimiskampaaniat. Põhikooli lõpetades polnud tal kahtlustki, et soovib edasi õppida, ning valik langes linnagümnaasiumi kasuks.

Sujuvaks kooliskäimiseks otsis ta linna elamise, kuna igapäevane sõitmine olnuks liiga kurnav. Omaette elamine pole aga majanduslikult kerge ja nii tuli tal gümnaasiumiõpingute kõrvalt tööle asuda. Sageli nappis aega pelgalt nädalavahetusel kojusõidukski, rääkimata kogukonnaellu panustamisest. Linna tegemistes Kristiina aga kaasa rääkida ei soovinud, sest kodukoha asjad olid hingelähedasemad.

Mujal on huvitavam

Sergei on Vene kodanik, kes elas Ida-Virumaal. Ka tema osales aktiivselt erinevates ühendustes, klubides ja mobiilsusega seonduvates projektides ning huvitus välispoliitikast. Erinevalt paljudest eakaaslastest uskus ta, et valima tuleb minna, ning mõlgutas mõtteid tulevikus poliitikaga tegeleda.

Olles aga Vene kodanik ja elades venekeelses meediaruumis, polnud Sergeil paraku ambitsioone Eesti ühiskonnas kaasa rääkida. Pigem tundis ta, et siin teda kuulda ei võeta. Juba gümnaasiumis õppides oli ta veendunud, et soovib minna õppima Peterburi, ning oma edasist elu nägi ta Venemaal. Tal õnnestuski pääseda Peterburi ülikooli ning selles linnas elades osales ta näiteks ühe pargi säilimise eest võitleval demonstratsioonil. Eesti keele õppimise vajadust ta ei tundnud ning sünnimaaga end siduda ei soovinud.

Miks soovist ei piisa?

Noorsootöö ja -poliitika üks eesmärke on alati olnud noorte võimestamine ning nende aktiivsuse ja osaluse suurendamine. On loodud koolitusvõimalusi, osalus- ja mobiilsusprojekte, võimalusi osaleda „päris“ otsustajate töös (volikogude komisjonides) jne. Kõik see lähtub aga eeldusest, et hakkaja ja tahtmist täis noor leiab kiiresti väljundi Eesti ühiskonnas osalemiseks, piisab vaid temas see soov üles leida ning aktiveerida.

Sergei ja Kristiina lood näitavad, et sellest soovist alati ei piisa. On noori, kes on tahtmist ja hakkamist täis, ent nende aktiivsus takerdub neist sõltumatute asjaolude taha või leiab kanali Eestist väljaspool. Selliseid noori leidub palju kahe grupi seas, kes on seni osalusuuringute puhul pisut varju jäänud: maapiirkondade elanikud ning venekeelsesse kultuuriruumi kuulujad. Tihti jääb neil gruppidel puudu infost (eriti vene noortel) või napib neil võimalusi liikuda osalusvõimaluste juurde (eriti maanoortel).

Projektis ’Noorte osaluse suurendamine’ mõtleme ka selliste noorte osalusvõimalustele Eesti ühiskonnas. Üks lahendus oleks digikeskkonnad, mis võimaldaks parandada info liikumist, osaleda distantsilt ning tuua kokku sarnaseid inimesi erinevatest keelekeskkondadest ja piirkondadest. Kuidas integreerida need sõnumid sinna, kus noored juba aega veedavad, ning mil moel teha info atraktiivseks? Võimatu see pole, aga oluline on kaardistada, keda ja miks me tahame osalema suunata.

Loe noorte osalusest regionaalses ja keeleruumi kontekstis täpsemalt siit

Nimed on muudetud. Näited on noortest, kellega on perioodil 2015–2018 tehtud 3 intervjuud RAY võrgustiku uurimisprojekti Long-term effects of Erasmus+:Youth in Action on participation and citizenship raames.

Peagi tulemas imitatsioonimängud!

 Registreeru siin